3-22-868/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-868

Haldusasi

Winehill OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.02.2022

maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21 ja 14.03.2022 vaideotsuse

nr 6-1/5119-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Winehill OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Janne-Liisa Ottis

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Lembit

Sullakatko

Asja läbivaatamise vorm

15.11.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2023, mis on

puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 02.02.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/053813-21

(maksuotsus) Winehill OÜ-d tasuma täiendavalt käibemaksu 39 715,49 eurot ja nõudis tagasi

Winehill OÜ ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud käibemaksu tagastusnõude

summas 19 917,84 eurot. MTA kontrolli tulemusel muutus Winehill OÜ maksukohustus kokku

59 633,33 euro võrra.

2. Maksuotsuse kohaselt tingis täiendava käibemaksusumma määramine maksukontrolli käigus

tuvastatud asjaolud, mille kohaselt on Winehill OÜ kontrollitavatel perioodidel oma

käibemaksuarvestuses deklareerinud ebaõigesti käivet Rae vallas, Kopli külas, Viinamäe tee 12-

3-22-601

3 ja 14-4 asuvate korteriomandite müügiga seoses. MTA leidis, et Winehill OÜ kajastas

käibedeklaratsioonides korterite müügitehinguid madala hinnaga eraisikutele, vältides seega

suuremat maksukohustust. Tegelikkuses võõrandas Winehill OÜ eelpoolnimetatud

korteriomandid veidi hiljem teistele eraisikutele juba valmisehitatud kujul ja kõrgema hinnaga,

mistõttu tulnud käibemaksukohustust deklareerida nende tehingute hetkel suuremas summas.

3. Winehill OÜ esitas maksuotsusele 09.03.2022 vaide, mille MTA jättis 14.03.2022

vaideotsusega nr 6-1/5119-2 (vaideotsus) rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 18.04.2022 Winehill OÜ kaebus maksuotsuse ja vaideotsuse

tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas Winehill OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

peatada maksuotsuse kehtivuse ja vabastada Winehill OÜ arvelduskontod MTA poolt seatud

arestist kuni käesolevas kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni.

5. Kohus võttis 29.04.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.

Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata. Winehill OÜ esitas esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 19.05.2022 määrusega rahuldamata.

6. MTA vastas kaebusele 30.05.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja taotleb maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist. MTA ei ole kinnisasjade

võõrandamisega seotud tehingute kontrollimisel järginud õige otsuse tegemiseks vajalikul

määral HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Samuti MTA oluliselt eksinud HMS §-st 4

tuleneva kaalutlusõiguse teostamisel.

8. Kaebaja on 2017. aastal loodud äriühing, mille osanik ja juhatuse liige oli X.X. Kaebaja näol

on tegemist kinnisvara arendajaga ning oma majandustegevuse raames arendas kaebaja

elamuarendust Rae vallas, Kopli külas, Viinamäe teel (täpsemalt arendas kaebaja kahte

ridaelamut kümne ridaelamuboksiga. Kaebajale kuulusid korteriomandid aadressil Viinamäe tee

12-3, Kopli küla, Rae vald, 75321 Harju maakond (edaspidi Viinamäe tee 12-3) ja Viinamäe tee

14-4, Kopli küla, Rae vald, 75321 Harju maakond (edaspidi Viinamäe tee 14-4).

Viinamäe tee 12-3 korter

9. Kaebaja võõrandas Viinamäe tee 12-3 kinnisasja 03.09.2019 Y.Y (Y), müügihinnaga 45 000

eurot (sh käibemaks summas 7 500 eurot). Nimetatud müügihind tulenes hindamisaktis

märgitud summast, ehk kui viie ridaelamuboksi väärtuseks oli 244 650,00 eurot, siis ühe

väärtuseks oli 48 930 eurot. Vastavalt Y.Yi taotlusele oli kaebaja nõus Viinamäe tee 12-3

müügihinda 48 930 eurot alandama 45 000 eurole.

10. MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ja Y.Y vaheline Viinamäe tee 12-3

kinnisasja ostu-müügitehing oli näilik. MTA hinnangu kohaselt võõrandas kaebaja Viinamäe tee

12-3 kinnisasja enne selle esmast sisulist kasutuselevõttu 13.03.2020 isikutele A.A ja B.B

hinnaga 189 900 eurot. Seega tekkis kaebajal Viinamäe tee 12-3 korteri müügist maksustatav

käive, mille viimane oleks pidanud deklareerima 2020 märtsi käibedeklaratsioonil (KMD-l)

20% määraga maksustatava käibe hulgas summas 158 250 eurot, millele lisandub käibemaks 31

650 eurot. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu ning põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

10.1. MTA ei ole tutvunud Viinamäe tee 12-3 kinnisasja müügitehinguga ja sellega seotud

asjaoludega tervikuna. Näiteks ei ole selgitatud välja, kas Y.Y ehitas Viinamäe tee 12-3

kinnisasja välja ja elas seal või mitte.

10.2. Kaebaja on seisukohal, et Viinamäe tee 12-3 kinnisasja kasutusele võtmist tõendavad

järgnevad dokumendid: 1) Viinamäe tee 12-3 kinnisasjaga seonduvalt sõlmitud võrguleping nr

2(9)

3-22-601

7680641389; 2) elektrienergia tarbimise väljavõte; 3) kirjavahetus korteriühistu esindajaga

seoses veenäitude esitamisega; 4) kinnisasja lähistel asuva poe ostutšekid ning 5) Y.Yi

Endomondo rakenduse väljavõte. Neist tõenditest nähtub, et Y.Y kasutas Viinamäe tee 12-3

kinnisasja enne A.A’ile ja B.B’le võõrandamist.

10.3. Seoses Viinamäe tee 12-3 võõrandamisega Y.Y edastas kaebaja 26.08.2019 Viinamäe tee

12 kinnisasja ehitajale teate, mille kättesaamist ehitaja on kinnitanud. Nimetatud teates teavitas

kaebaja, et võõrandab Viinamäe tee 12-3 „musta karbi“ kujul ning ostja, ehk Y.Y viib ise

ehitustööd lõpuni. Ehitaja aktsepteeris kaebaja teadet ning teavitas kaebajat 03.03.2021 nõuete

tasaarvestusest seoses Viinamäe tee 12-3 ehitustööde ära jäämisega.

Viinamäe tee 14-4 korter

11. Kaebaja müüs 06.03.2020 Viinamäe tee 14-4 kinnisasja C.C (C) müügihinnaga 12 000 eurot

(sh 2 000 eurot käibemaks).

12. MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ja C.C vaheline Viinamäe tee 14-4

korteri ostu-müügitehing oli näilik. MTA hinnangu kohaselt võõrandas kaebaja Viinamäe tee

14-4 korteri enne selle esmast sisulist kasutuselevõttu 08.10.2020 isikutele D.D ja E.Ehinnaga

179 900 eurot. Seega tekkis kaebajal Viinamäe tee 14-4 korteri müügist maksustatav käive,

mille viimane oleks pidanud deklareerima 2020 oktoobri KMD-l 20% määraga maksustatava

käibe hulgas summas 149 916,67 eurot, millele lisandub käibemaks 29 983,3 eurot. Kaebaja

EMTA seisukohaga ei nõustu ning põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

12.1. C.C omandas Viinamäe tee 14-4 kinnisasja „musta karbi“ kujul, sh peab arvestama

kinnisasjale seatud hüpoteeke ning võttes ostuhinnale lisaks kohustuse 106 000 eurot +

ebamäärase intressikohustuse + sisetööde maksumuse. C.Ci poolt teostavate sisetööde osas on

kaebaja teavitanud ka ehitajat ning kaebaja ja ehitaja on Viinamäe tee 14-4 kinnisasja

ehitustöödega seotud nõuded tasaarvestanud.

12.2. Müügitehing oli kaebajale majanduslikult kasulik, sest kaebaja vabanes OÜ

STRATEGIUS ees kohustusest summas 106 000 eurot, mille võttis C.C müügitehinguga üle.

Seega ei võõrandanud kaebaja Viinamäe tee 14-4 kinnisasja üksnes 12 000 euroga nagu

maksuotsuses on avaldatud, vaid tegelikuks müügihinnaks kaebaja jaoks kujunes 118 000 eurot,

kuivõrd kaebaja vabanes 106 000 euro suurusest kohustusest.

13. Viinamäe tee 12-3 kinnisasja ning Viinamäe tee 14-4 kinnisasja müügitehingud ei olnud

näilikud. Vaidlusaluste kinnisasjade müügitehingute poolte tahteavaldused olid suunatud

tehingute kehtivusele ja avaldatud tahtele vastavate õiguslike tagajärgede saabumisele: sellele,

et Y.Yil ja C.Cil tekkis kaebaja ees raha maksmise ja kinnisasjadega seotud muud kohustused

ning kaebaja vabanes Viinamäe tee 12-3 ja Viinamäe tee 14-4 kinnisasjadega seotud

kohustustest. Pooled soovisid, et kaebaja vabaneks ehitustegevusest ning sellega seonduvatest

kohustustest. Maksuotsusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et pooltel oli varjatud kavatsus

maksustava käive vähendamiseks.

14. Elamuarenduste ehitus on aeganõudev ning selle läbiviimiseks on vaja finantseeringuid.

Ehituses on tavapärane, et arendajad/ehitajad müüvad kinnisasja „musta karbi“ kujul, et

lahendada ehituse käigus tekkinud finantsküsimusi või vähendada oma koormust. Viinamäe tee

elamuarenduse käigus tekkis kaebajal likviidsusprobleemid ja refinantseerimisvajadus, mille

tulemusel oli kaebaja sunnitud võõrandama kaebaja Viinamäe tee 12-3 ja Viinamäe tee 14-4

kinnisasjad (edaspidi koos kinnisasjad) enne nende lõplikku valmisehitamist, ehk „musta karbi“

kujul. Enne kinnisasjade võõrandamist tellis kaebaja Viinamäe tee 12-1, 12-2, 12-3, 12-4 ja 12-5

osas hindamisakti. Uusmaa Kinnisvarabüroo hindaja F.F (F) poolt 06.08.2019 koostatud

hindamisaktist (edaspidi hindamisakt) nähtub, et augustis 2019 oli Viinamäe tee 12-1, 12-2, 12-

3, 12-4 ja 12-5 ehitusvalmidus ca 35% ning kogu kinnisasja väärtus 244 650 eurot.

3(9)

3-22-601

15. Kaebaja täiendavat finantseerimisvajadust kinnitab ka 06.01.2020 kaebaja ja OÜ

STRATEGIUS (registrikood 10906486) vahel sõlmitud laenuleping. Nimetatud laenulepingu

alusel andis OÜ STRATEGIUS kaebajale laenu summas 500 000 eurot, et kaebajal oleks

võimalik Viinamäe tee 14 kinnistu valmis ehitada.

16. Mõlemad vaidlusalused tehingud on olnud reaalsed ning kajastatud vastavalt ka notariaalselt

vormistatud müügilepingutes. Maksuotsuses esitatud järeldused on spekulatiivsed ning

tuginevad tõendite ebaõigel hindamisel, samuti on teatud asjaolude osas tõendite vähesus või

puudumine tõlgendatud alusetult kaebaja kahjuks, mis ei ole õiguspärane tegevus maksuotsuse

koostamisel, sh on MTA pannud kaebajale tõendamiskoormuse, mida kaebajal ei ole võimalik

täita (nt Y.Yi ja G.G ehitustegevusega seotud kuludokumentide esitamine).

17. Kaebaja püüdis säilitada oma majandustegevust ning lõpetada Viinamäe tee 12 ja 14

kinnisasjade ehitustegevus ning selle raamas vajas täiendavat raha. Täiendavat raha

ehitustegevuse lõpetamiseks sai kaebaja üksnes kinnisasjade võõrandamisest. Arvestades

kinnisasjade müügihinda ning Y.Yi ja C.Ci poolt võetud riske, vastas müügihind turuväärtusele

ning kaebaja on käibemaksu õiguspäraselt deklareerinud.

Vastustaja seisukohad

18. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et vaidlustatud

maksuotsus ning vaideotsus on õiguspärased, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning

puudub alus nende tühistamiseks.

19. Kaebaja on koos kaebusega esitanud tõendeid, mida maksumenetluses maksuhaldurile

esitatud ei ole. Riigikohus on oma 19.05.2009 otsuse 3-3-1-32-09 p-s 27 asunud seisukohale, et

tulenevalt MKS § 102 lg 1 p-st 2 saab maksukohustuslane vaide- või kohtumenetluses edukalt

tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul,

kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Kaebaja ei ole antud

juhul põhjendanud, miks ta ei saanud eelviidatud tõendeid esitada maksumenetluse käigus.

Kaebaja on viidatud tõendid maksumenetluses esitamata jätnud vähemasti hooletusest, mistõttu

palub vastustaja kohtul kaebuse p-des 3.4.2, 3.4.4 ja 3.4.5 viidatud tõendid vastu võtmata jätta.

20. Kaebuses leitakse, et MTA ei ole kinnisasjade võõrandamisega seoses järginud

uurimispõhimõtet, mis seisneb selles, et ei ole selgitatud välja ega palutud kaebajal esitada

täiendavaid selgitusi kinnisasjade väljaehitamise osas ning ei ole välja selgitatud, kas Y.Y elas

tegelikkuses Viinamäe tee 12-3 kinnisasjal või mitte.

20.1. 01.02.2021 korraldusega nr 12.2-3/053813-615 nõudis MTA Y.Yilt teavet ka selle kohta,

kas peale korteriomandi soetamist Winehill OÜ-lt ning enne selle edasi võõrandamist

13.03.2020 toimusid korteriomandis ehitustööd. Lisaks sooviti teada, millised ehitustööd, kelle

poolt ning arvel teostati. Kuivõrd Y.Yi vastus eeltoodud küsimusele oli üsna üldine ja

lakooniline, siis on maksuhaldur oma 18.02 e-kirjas16 vastava küsimuse osas veel täpsustava

küsimuse esitanud.

20.2. 14.10.2021 korraldusega nr 12.2-3/053813-16 on maksuhaldur nõudnud Y.Yilt teavet nii

korteriomandi remondiga seoses (küsimused 1,2,6,7) kui ka selle korteriomandi eluruumina

kasutamise osas (küsimus 4,8).

20.3. Eeltoodust nähtub selgelt, et maksuhalduri süüdistamine uurimispõhimõtte rikkumise osas

on alusetu. Vastupidiselt kaebuses märgitule on maksuhaldur välja selgitanud, et Y.Y Viinamäe

tee 12-3 kinnistut oma elukohana ei kasutanud. Vastavad põhjendused sisalduvad kontrollakti p-

s 1.2.8.

20.4. Kaebaja ja Y.Yi vahelise Viinamäe tee 12-3 kinnisasja ostu-müügitehingu näilisust

kinnitavad lisaks eelmainitud asjaoludele (st lisaks asjaolule, et Y.Y ei ole ise peale väidetavat

kinnisasja soetamist seal ehitustöid teinud ega ka seal tegelikult elanud) veel mitmed asjaolud,

4(9)

3-22-601

mida maksuhaldur on pikalt ja põhjalikult kirjeldanud kontrollakti p-s 1.2. Vastustaja ei hakka

neid asjaolusid siinkohal üle kordama.

21. Kaebuse p-s 3.4.1 viidatud võrguleping ei kinnita kuidagi asjaolu, et Y.Y kasutas kinnisasja

oma elukohana. Näiteks ka võrgulepingus on Y.Y märkinud oma elukohaks Tartu mnt 51-50.

Lisaks tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et kaebajal ja Y.Yil oligi plaanis luua olukord, kus

jääks mulje, et Y.Y on Viinamäe tee 12-3 kinnistut oma elukohana kasutanud. Samuti ei kinnita

eeltoodut ka kaebuses viidatud kirjavahetus seoses veenäitude esitamisega. Ei ole välistatud, et

vee kulu tekkis seoses ehitustöödega. Elektrikulu võis tekkida ka ehitustööde käigus ning

asjaolu, et Y.Y on Endomondo andmetel vaidlusaluse kinnistu juures jalutanud ning

vaidlusaluse kinnistu ligidal asuvas poes sisseoste teinud, ei kinnita ega saa kuidagi kinnitada, et

Y.Yi elukoht oli Viinamäe tee 12-3.

22. Kaebaja peab võimatuks tõendamiskoormust, mille kohaselt peaks ta esitama Y.Yi ja C.Ci

ehitustegevusega seotud kuludokumendid. Vastustaja selgitab siinkohal, et on vastavaid

kuludokumente nõudnud Y.Yilt ja C.Cilt endalt, kes ei ole neid aga esitanud. Samuti ei nähtunud

ehitustegevusega seotud kulud isikute pangakonto väljavõtetelt. Siinkohal tuleb arvestada ka

kontrollakti p 1.2.7 alapunktis b ja p 2.2.4 alapunktis d kirjeldatud asjaolusid – Hanset OÜ poolt

Viinamäe tee 12 objekti kohta ehitisregistrisse esitatud ehitustööde päevikutes on kajastatud

tehtud töödena ehitustöid ka Viinamäe tee 12-3 korteriga seostatavalt veel 2019 oktoobris ja

2019 novembris ning korteriga Viinamäe tee 12-4 veel 2020 mais ja 2020 juunis.

23. Kaebuses esitatud argumendid, nagu oleks Viinamäe tee korterite nn musta karbina müük

olnud vajalik majandustegevuse säilitamiseks, ei vasta tõele. Y.Y ei ole kaebajale lepingus

ettenähtud viisil Viinamäe tee 12-3 korteri eest tasunud (vt kontrollakti p 1.2.2). Mis puudutab

väidet, mille kohaselt tasus Y.Y kaebaja eest Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule, siis tuleb

siinkohal arvestada, et vastav tasumine toimus 13.03.2020 Viinamäe tee 12-3 korteri

müügitehingu käigus otse korteri ostjate Roman ja B.B poolt tasumisele kuuluvast

müügihinnast. Seega sisuliselt saigi vastav kohustus kustutatud otse tegelikelt korteri ostjatelt

(mitte Y.Yilt) saadud rahasumma arvelt. Eeltoodust nähtub, et mingit korteri nn musta-karbina

müüki toimunud ei ole ning selleks puudus ka vajadus ning korter müüdi kaebaja poolt valmis

kujul ning müügitehingust saadud rahaliste vahendite arvel toimus tasumine ka Maaelu

Edendamise Hoiu-laenuühistule.

24. Ka Viinamäe tee 12-4 korteri müügiga seoses tasuti Strategius OÜ-le võlg ära nn tegelikult

toimunud müügitehingu tulemusena D.Dilt ja E.E saadud rahaliste vahendite arvelt.

25. Seega ei toimunud korterite müüki nn musta-karbi kujul, vaid korterid ehitati valmis ning

müüdi kaebaja poolt ning saadud rahaliste vahendite arvel vähendati oma kohustusi. Eeltoodust

nähtub selgelt, et näilike tehingute tegemise eesmärgiks oli käibemaksukohustuse vähendamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. MTA tegi 02.02.2022 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21, millega määras

täiendavalt tasumiseks käibemaksu kokku 59 633,33 eurot. Maksuotsuses leidis MTA, et

kaebaja on kontrollitavatel perioodidel oma käibemaksuarvestustes deklareerinud ebaõigesti

käivet Rae vallas, Kopli külas, Viinamäe tee 12-3 ja 14-4 asuvate korteriomandite müügiga

seoses järgnevalt.

26.1. Kaebaja on kajastanud käibemaksuarvestuses Viinamäe tee 12-3 korteri müüki nn „musta

karbina“ 03.09.20219 Y.Y müügihinnaga 45 000 eurot (koos käibemaksuga), kuid kontrolli

käigus tuvastas maksuhaldur, et tegu oli näiliku tehinguga varjamaks seda, et tegelikult

võõrandas kaebaja Viinamäe tee 12-3 korteri valmisehitatult enne esmast kasutuselevõttu

13.03.2020 isikutele A.A ja B.B hinnaga 189 900 eurot. Kaebaja vältis nii suurema

maksukohustuse tekkimist korteri tegelikult müügihinnalt.

5(9)

3-22-601

26.2. Sarnaselt eelnevaga kajastas kaebaja Viinamäe tee 14-4 korteri müüki „musta karbina“

06.03.2020 C.C müügihinnaga 12 000 eurot (koos käibemaksuga), kuid tegelikkuses toimus

korteri võõrandamine valmisehitatud kujul 08.10.2020 isikutele D.D ja E.Ehinnaga 179 900

eurot.

27. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende

tühistamiseks puudub alus.

28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea

kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega

vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt

nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p

12). Vastustaja on kontrolliaktis (dtl 1019-1047), maksuotsuses (dtl 1056-1067) ja ka

vaideotsuses (dtl 30-34) kaebajale täiendava maksu määramisega seotud asjaolusid

põhjalikult käsitlenud ning nendes dokumentides tooduga nõustudes ei korda ma

kohtuotsuses kõiki juba senises haldus- ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid ja nende

põhjal tehtud järeldusi. Kontrolliakti ja maksuotsuse põhjendused on selged ja jälgitavad.

Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

29. Kaebaja on kaebusele lisanud dokumente (dtl 76-86), mis kaebaja hinnangul

kinnitavad, et Y.Y kasutas Viinamäe tee 12 -3 korterit enne võõrandamist A.A’ile ja

B.B’le, mis omakorda kinnitab seda, et korteri võõrandamine kaebaja poolt Y.Y ei olnud

näilik. Nõustun vastustajaga, et need tõendid tuleb jätta tähelepanuta. MKS § 102 lg 1 p-

st 2 tulenevalt saab maksukohustuslane tugineda maksumenetluses esitamata jäetud

maksukohustust vähendavale tõendile juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud

tingitud tahtlusest või hooletusest ning sellest põhimõttest saab lähtuda ka kohtumenetluse

käigus esitatud tõendite puhul (vt RKHKo asjas 3-3-1-47-07 p-d 12 ja 13 ning asjas 3-3-

1-32-09 p-s 27). Kaebaja ei ole antud juhul põhjendanud, miks ta ei saanud eelviidatud

tõendeid esitada maksu- või vaidemenetluse käigus, mistõttu nõustun vastustajaga, et

tõendite varasem esitamata jätmine on käsitatav vähemalt maksukohustuslase

hooletusena. Kohtuistungil viitas kaebaja esindaja, et tõendite varasem eitamine ei olnud

võimalik ajapuudusel, kuivõrd kaebaja pöördus esindaja poole vahetult enne vaide

esitamise tähtaja möödumist. Asja materjalidest nähtuvalt oli aga kaebajal

vandeadvokaadist esindaja juba kontrolliaktile eriarvamuse esitamise ajal (kusjuures

MTA pikendas kaebajale antud eriarvamuse esitamise tähtaega põhjusel, et kaebaja

pöördus esindaja poole abi saamiseks (dtl 1048). Seega pidi hiljemalt kontrolliaktile

eriarvamuse koostamisel hetkel kaebaja vandeadvokaadist esindajale olema selged MTA

järeldused selles asjas. Vaatamata sellele on kontrolliaktile esitatud eriarvamus ja vaides

esitatud pigem üldsõnalisi väiteid ning kaebaja positsiooni kinnitavaid täiendavaid

tõendeid lisatud ei ole. Tulenevalt sellest jätan eelkirjeldatud kaebaja poolt esitatud

tõendid tähelepanuta.

30. Esitatud tõendid ei oleks ka sellise kaaluga, mis lükkaks ümber maksuhalduri

põhistatud järeldusi selles asjas. MTA on kontrolliakti punktides 1.2 ja 1.3 ning

maksuotsuse punktides 2.1.2 ja 2.1.3 põhjalikult kirjeldanud kontrollimenetluse käigus

uuritud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning põhistanud nendele tuginevaid järeldusi.

Kokkuvõtlikult on MTA viidanud, et Viinamäe tee 12-3 korteri müügihind on oluliselt

kasvanud alates selle väidetavast võõrandamiseks Y.Y 2019. a. septembrikuus (45 000

eurot) kuni edasi võõrandamiseni 2020. a. märtsikuus kolmandatele isikutele (189 900

eurot) ning müügihinna selline kasv on tõenäoliselt tingitud sellest, et kaebaja on ise

tegelikkuses korteri vahepealsel perioodil valmis ehitanud. Puudub ka vaidlus selles osas,

et korteri võõrandamise hetkel Y.Y oli see nn „musta karbi“ seisus ning selle edasi

6(9)

3-22-601

võõrandamisel oli korter sisuliselt valmis ehitatud. Asjas puuduvad aga tõendid, mis

võimaldaks järeldada, et korteri valmis ehitamine toimus Y.Yi isiklike vahendite arvelt,

samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et Y.Y asus korterit enda elukohana kasutama.

Pigem nähtub, et korteri ehitamisega tegeles jätkuvalt kaebaja, kes oma juhatuse liikme

kaudu osales vahetult ka kolmandatele isikutele korteri võõrandamisega seonduvates

toimingutes. Neid järeldusi ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtumenetluse käigus

esitatud täiendavad tõendid korteri väidetava kasutamise kohta Y.Yi poolt eluasemena. Ka

ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus eraisik soetab korteri n.ö musta karbi kujul, ehitab

selle valmis, asub seda eluruumina kasutama ning seejärel võõrandab korteri peale

lühiajalist kasutamist kolmandatele isikutele, ei ole säilinud mingeidki tõendeid isiku

poolt tehtud ehitamisega seotud kulude kohta, isegi kui need kulud oleks olnud võimalik

teha samaaegselt toimunud vanemate eluaseme renoveerimisest ülejäänud vahenditest või

varasemate säästude arvelt nagu väitsid maksumenetluse käigus Y.Y ja kaebaja seaduslik

esindaja. Olukorras, kus Y.Y kasutas väidetavalt korterit oma elukohana lühiajaliselt,

peab tal kahtluste korral olema võimalik tõendada, et korteri kasutamine elukohana

tõepoolest aset leidis, sest vastasel juhul tekiks tal füüsilise isikuna korteri võõrandamisest

saadud kasult märkimisväärne tulumaksukohustus, eriti juhul, kus korteri parendamiseks

tehtud kulutusi ei ole võimalik tõendada (tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 ja lg 5 p 1,

lg 6 ja § 37).

31. Põhjendamatud on seejuures kaebaja etteheited, et maksuhaldur oleks

uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud maksumenetluse käigus koguma täiendavaid

tõendeid, millest oleks võimalik järeldada, et korteri valmis ehitamine Y.Yi varasemate

säästude või vanemate korterist ülejäänud vahendite arvelt ei olnud võimalik.

31.1. MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja

maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur

otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise

vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.

Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas

õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja

dokumentide esitamist (MKS § 60-62). Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest,

milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse

võtma.

31.2. MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma

määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud

maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb

maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid

põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud

andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv

maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma

arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama

maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13). Minu

hinnangul on käesoleval juhul tõendamiskoormus kaebajale üle läinud ning kaebaja

eelkirjeldatud etteheited vastustajale on seega alusetud. Viitan siinkohal täiendavalt, et

Y.Y ja kaebaja juhatuse liige on vennad, mistõttu ei tohiks kaebajal olla suuri takistusi

juhatuse liikme lähikondse poolt tehtud kulutuste kohta tõendite esitamisel.

7(9)

3-22-601

32. Niisamuti on maksuhaldur kontrolliakti punktides 2.2 ja 2.3 ning maksuotsuse

punktides 2.2.2 ja 2.2.3 põhjalikult kirjeldanud kontrollimenetluse käigus uuritud

asjaolusid ja kogutud tõendeid ning põhistanud nendele tuginevaid järeldusi Viinamäe tee

14-4 korteriga toimunud tehingute osas. Kokkuvõtlikult on MTA viidanud, et Viinamäe

tee 14-4 korteri müügihind on oluliselt kasvanud alates selle väidetavast võõrandamiseks

G.G 2020. a. märtsikuus (12 000 eurot) kuni edasi võõrandamiseni kolmandatele

isikutele sama aasta oktoobrikuus (179 900 eurot) ning müügihinna selline kasv on

tõenäoliselt tingitud sellest, et kaebaja ise on tegelikkuses korteri vahepealsel perioodil

valmis ehitanud. Asjas puuduvad tõendid, mis võimaldaks järeldada, et korteri valmis

ehitamine toimus C.Ci isiklike vahendite arvelt, samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et

C.C asus korterit enda elukohana kasutama. Toetun ka selles osas seisukohale, et eluliselt

usutav ei ole, et olukorras, kus eraisik soetab korteri n.ö musta karbi kujul, ehitab selle

valmis, asub seda eluruumina kasutama ning seejärel võõrandab korteri peale lühiajalist

kasutamist kolmandatele isikutele, ei ole säilinud mingeidki tõendeid isiku poolt tehtud

ehitamisega seotud kulude kohta või tõendeid, mis kinnitaks korteri kasutamist isiku poolt

elukohana. Kaebaja vastupidiste väidete tõendamise kohtus lasub kaebajal ning kaebaja ei

ole selliseid tõendeid maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Jään siinkohal juba Viinamäe

tee 12-3 korteri osas toodud sarnaste põhistuste juurde.

33. Seonduvalt kaebaja viidetega sellele, et korterine n.ö esmase võõrandamise musta

karbi kujul tingis kaebaja finantsolukord ning võõrandamine oli vajalik kaebaja

majandustegevuse säilitamiseks, märgin, et asja materjalidest nähtuvalt kinnitas kaebaja

seaduslik esindaja MTA-le antud seletuses, et tegelikkuses Y.Y kaebajale lepingus

ettenähtud viisil Viinamäe tee 12-3 korteri eest ei tasunud (vt kontrolliakti p 1.2.2

alapunkt a), samuti nähtub asja materjalidest, et Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistule

tasuti laenu tagasimakse Viinamäe tee 12-3 korteri 13.03.2020 võõrandamistehingu

käigus otse korteri ostjate Roman ja B.B poolt (kontrolliakti p 1.2.10). Seega sisuliselt

Y.Yilt saadud rahasumma arvelt mingit kaebaja kohustuste täitmist ei toimunud. Sarnaselt

toimus ka Viinamäe tee 12-4 korteri müügiga Strategius OÜ-le võla tasumine nn

tegelikult toimunud müügitehingu tulemusena D.Dilt ja E.E saadud rahaliste vahendite

arvelt (kontrolliakti p 2.2.3 alapunkt b). Selles tulenevalt ei ole kinnitust leidnud kaebaja

väide, et korterite musta karbina võõrandamise oli tingitud kaebaja finantsseisundist ning

kohustustest vastavalt Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja OÜ Strategius ees.

34. Kokkuvõtvalt leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud

kontrolliaktis piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud oma järeldusi, samuti

selgitanud kuidas vaidlustatud maksusumma kujunes. MTA on põhjendatult teinud

järelduse, et Viinamäe tee 12-3 ja 14-4 korterite n.ö esmane võõrandamine vastavalt Y.Y

ja C.C oli näilik tehing, mille eesmärgiks oli varjata seda, et tegelikkuses võõrandas

kaebaja korterid kolmandatele isikutele märksa suurema tasu eest ning seeläbi vältida

müügihinnalt tekkivat suuremat käibemaksukohustust. Kaebaja on kasutanud nii

eriarvamuse kui vaide esitamise õigust ja kaebeõigust halduskohtumenetluses, vaatamata

sellele ei ole kaebaja ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluse käigus esitanud põhistusi ja

tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuse järeldused. Kaebus tuleb seega tervikuna

jätta rahuldamata.

Menetluskulud

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega

tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(9)

3-22-601

Maret Hallikma

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026 KOHTUOTSUSEGA.

9(9)