1-23-2191/69 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 23.novembril 2023. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-2191

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Marek Stelli (Stell) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07. septembri 2023. a

otsus

Apellant

Prokurör

süüdistatava Marek Stelli valitud kaitsja Janar Urres

Mariana London

Süüdistatav

Marek Stell (isikukood 37106220315, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses – kd III tlk 202)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marek Stelli kaitsja Janar Urrese apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta läbi vaatamata kannatanu X taotlus maakohtu otsuse resolutiivosa

täiendamiseks.

3. Jätta Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.09.2023. a otsus kriminaalasjas nr

1-23-2191 muutmata.

4. Jätta Marek Stelli menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Menetluse käik maakohtus ja kohtuotsus:

1. Marek Stell anti 19.05.2023.a kohtu alla KarS § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses. Teda

süüdistati selles, et ta pettis ajavahemikul 01.06.2018.a kuni 08.03.2020. a korduvalt kokku

kuuelt kannatanult välja raha kokku 59 779.90 eurot. Süüdistuse järgi esitles Marek Stell ennast

kannatanutele raha saamise eesmärgil Rootsi Kuningriigi ettevõtja U tütre Q elukaaslase ja laste

isa Cna. Tegelikult sellenimelisi isikuid ei eksisteeri. Marek Stell rääkis kannatanutele oma

sidemetest Rootsis, mida tal pole ning jagas lubadusi, mida tal ei olnud kavatsust ja võimalust

täita.

2. Harju Maakohus tunnistas Marek Stelli 07.09.2023.a otsuse alusel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

süüdi ning karistas teda 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust vähendati

KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvast 2 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest

arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistus 2 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat,

3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus otsustas, et Marek Stellil tuleb KarS § 73 lõigete 1-3

alusel koheselt ära kanda 2 kuu pikkune vangistus. Ülejäänud osavangistus, 2 aastat, 1 kuu ja

27 päeva, jäeti tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Marek Stelli katseaeg hakkas KarS § 78 p 1 alusel

kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtulahendiga rahuldati täielikult kannatanute X,

OÜ X, W, MTÜ F, S ja H tsiviilhagid. Kohus mõistis Marek Stellilt välja menetluskulud

kogusummas 2246,70 eurot ja määras, et need tuleb ära tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest. Kohus jättis kriminaalasja juurde võetud andmekandjad toimikusse ning tagastas

süüdistatavale läbiotsimisel ära võetud pangakaardid.

3. Kokkuvõtvalt märkis maakohus süüdistusaktis esitatud etteheidete kohta, et need on täielikult

tõendatud. Kohtulikul uurimisel esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased, lubatavad ja

usaldusväärsed. Kõikide kannatanute ütlused on omavahel riimuvad ning nende õigsust

kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Marek Stell faktilisi asjaolusid ei vaidlustanud ning

süüdistatav tunnistas ennast süüdi. Maakohus leidis, et Marek Stell pani kõik temale

etteheidetavad teod toime kavatsetult. Vaidlustatud osas olid kohtu motiivid järgmised.

4. Karistust mõistes märkis maakohus, et Marek Stelli süü on suur. Süüdistatav pani toime neli

kelmuse episoodi ja tekitas kahju kuuele kannatanule. Kelmused sooritas Marek Stell

võrdlemisi pika perioodi (01.06.2018.a - 08.03.2020.a, s.o peaaegu kahe aasta) vältel. Marek

Stelli tegevus oli järjepidev, süsteemne ja ulatuslik ning koosnes paljudest osategudest. Ta

kasutas kannatanute petmiseks välja mõeldud isikute identiteete, e-posti aadresse, fiktiivseid

sotsiaalmeedia kontosid ja fotosid. Kui kannatanud olid varakäsutuse teinud, tegi süüdistatav

neile täiendavaid, kuid jällegi ebaõigetel asjaoludel tuginevaid ettepanekuid, eesmärgiga neilt

veelgi suurema rahasumma väljapetmiseks ning pettusteod ka õnnestusid. Kuritegudega

tekitatud kogukahju on märkimisväärne, 59 779, 90 eurot. Tegemist on summaga, mis ületab

KarS § 121 p-s 2 sätestatud suure kahju (40 000 eurot) määra. Süüdistatav on tagastanud ühele

kannatanule 100 eurot, ülejäänud kahju on hüvitamata. Eeltoodu kogumis viitab maakohtu

hinnangul suurele süüle. Samas võttis Marek Stell kohtuistungil hagid õigeks, nõustudes seega

kahju hüvitamisega. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses on

süüdistatava kahetsus. Marek Stellil on üks kehtiv rahaline karistus teiseliigilise kuriteo eest,

mis on täidetud. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et Marek Stellile tuleb mõista sanktsiooni

keskmist määra ületav vangistus. Kriminaalmenetluse mõistlik aeg ei ole veel möödunud ning

järelikult pole põhjust süüdistatavale mõistetavat karistust seetõttu kergendada. Täiendavalt

märkis maakohus, et karistuse mõistmisel ei saa kehtiva kohtupraktika kohaselt tugineda

arhiveeritud karistusandmetele. Sellisel juhul kaugeneks kohus KarS § 56 lg 1 aluseks olevast

teosüü põhimõttest ja karistuse preventiivsetest eesmärkidest, kuna kustunud karistuste

arvestamine jätaks tähelepanuta isiku vahepealse õiguskuuleka käitumise.

5. Maakohus ei nõustunud kriminaalhooldaja ja prokuröri ettepanekuga, et süüdistatavale

mõistetav vangistus tuleks jätta KarS § 73 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Karistuse

osalist täitmisele pööramist õigustavad ja põhjendavad kohtu hinnangul kuritegude

toimepanemise asjaolud ja tõsiasi, et süüdistatavale Harju Maakohtu 07.06.2019.a otsusega

mõistetud kriminaalkaristus ei avaldanud Marek Stellile mitte mingisugust mõju. Menetletavas

kriminaalasjas ei olnud tegemist juhusüütegudega. Järelikult ei anna mõistetava karistuse täies

ulatuses tingimisi kohaldamata jätmine Marek Stellile piisavalt tugevat signaali, et edaspidi

tuleks kuritegude toimepanemisest hoiduda. Nn šokivangistus on märguandeks nii

süüdistatavale kui ka ühiskonnale, et kuritegude sooritamisele peab järgnema tuntav karistus.

Šokivangistust on võimalik kohaldada ka varasemalt karistamata isikutele. Kohtuistungil ütles

Marek Stell, et tal on 16-aastane tütar, kuid see ei välista KarS § 56 lg-st 1 järgi vangistuse

mõistmist. Rahvastikuregistri andmete järgi on lapsel ema, kellel on lapse suhtes täielik

hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). Seega on lapse emal perekonnaseadusest tulenev

kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

6. Kohus tegi motiveeritud kohtuotsuse menetlusosalistele kättesaadavaks 07.09.2023.a.

Marek Stelli kaitsja apellatsioon:

7. Marek Stelli kaitsja esitas ringkonnakohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse (kd IV tlk 2-4).

Kaitsja ei taotle suulist menetlust ja leiab, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

8. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu otsus põhjendatud osas, millega Marek Stellile mõistetud

karistus jäeti üksnes osaliselt tingimisi kohaldamata. Kaitsja on seisukohal, et eripreventiivne

šokiefekt on kriminaalmenetluse käigus juba saavutatud, sest Marek Stell peeti kohtueelses

menetluses kahtlustatavana kolmeks päevaks (s.o 14.-16.07.2021.a) kinni ja isik viibis sellel

ajal kinnipidamisasutuses. Eelnev andis süüdistatavale tugeva signaali selle kohta, millised

tagajärjed võivad kaasneda, kui ta oma käitumist ei korrigeeri. Kolmepäevane kinnipidamine

oli piisav ja efektiivne, sest pole andmeid selle kohta, et Marek Stellil oleks pärast 2020.a märtsi

ehk viimase kolme ja poole aasta jooksul olnud uusi rikkumisi. Järelikult on kriminaalmenetlus

ja sellega kaasnenud kinnipidamine avaldanud süüdistatavale piisavat mõju ning eesmärk, mida

šokivangistusega püütakse taotleda, on juba saavutatud. Kaitsja hinnangul avaldab maakohtu

määratud karistus ning katseaja pikkus süüdistatavale piisavalt positiivset mõju. Lisaks ei

arvestanud maakohus otsust tehes sellega, et ka prokurör tegi kohtuvaidlustes ettepaneku jätta

Marek Stellile mõistetav karistus täielikult tingimisi kohaldamata. Kaitsja palub jätkuvalt

arvesse võtta, et süüdistatav kasvatab üksinda 16-aastast tütart. Kuna lapse emal on puue (isik

on pime), siis ema ei saaks üksinda tütre kasvatamisega kahe kuu jooksul hakkama. Tütar ei

saa ega soovi mh ema alkoholiprobleemi tõttu teise lapsevanema juures elada. Kokkuvõtvalt

palub kaitsja jätta süüdistatavale mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus:

9. Ringkonnakohus tegi kaitsja apellatsioonkaebuse nähtavaks prokuratuurile ja kannatanutele.

KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul laekusid kirjalikud vastuväited prokuratuurilt ja

kannatanu Xlt. Kuigi X märkis, et ta esindab lisaks endale ka teisi kannatanuid, ei ole kohtule

esindusõigust kinnitavat volitust edastatud. Lisaks prokuratuurile ja kannatanule kirjutas

ringkonnakohtule süüdistatava tütar.

10. Prokuratuur on seisukohal, et kaitsja on apellatsioonis ekslikult taotlenud, et uue

kohtuotsusega jäetaks täielikult täitmisele pööramata 2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

Vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud lõplikuks ärakandmata karistuseks on 2 aastat, 3 kuud ja

27 päeva vangistust. Seega on kaitsja jätnud ekslikult arvestamata maakohtu otsuse alusel

kohesele kandmisele kuuluva osavangistuse, mis on 2 kuud. Prokurör ei nõustu, et süüdistatava

suhtes on kinnipidamisega eripreventiivne šokiefekt saavutatud ning prokuratuuri hinnangul on

maakohus šokivangistuse kohaldamist asjakohaselt argumenteerinud.

11. Kannatanu X palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Süüdistatava suhtes on vajalik kohaldada reaalset vangistust, sest ainult nii on võimalik teda

mõjutada uutest rikkumistest hoiduma. Reaalne vangistus aitaks taastada ka kannatanu

õiglustunnet. Kannatanu juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et kuigi Marek Stelli on

varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, pole süüdistatav mitte kunagi kandnud reaalset

vangistust. Sel põhjusel on süüdistataval tekkinud karistamatuse tunne ning seda kinnitab fakt,

et ta on vaatamata varasematele karistustele jätkanud kuritegude toime panemist. Süüdistatava

perekondlik olukord vangistuse kandmist ei takista, sest tema alaealisele lapsele on tagatud

vanemlik hoolitsus.

12. Tallinna Ringkonnakohus määras 30.09.2023.a määrusega apellatsiooni arutamisele

kirjalikus menetluses, suulist menetlust kohtult ei taotletud. Kohtu määratud ajaks laekus

seisukoht ja taotlus kannatanu Xlt.

Kannatanu X seisukoht ja taotlus:

13. Kannatanu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse järgi on koheselt

täitmisele pööratav osavangistus 2 kuud, mis on niigi leebe, sest kõiki asjaolusid arvesse võttes

oleks õiglane 8 kuu pikkune šokivangistus.

14. Arvestades, et süüdistatav on pärast maakohtu otsuse kuulutamist oma alaealise tütrega

manipuleerinud, tuleks ringkonnakohtul kaaluda Marek Stelli alaealisele tütrele eestkostja

määramist. Lisaks tuleks apellatsioonikohtul täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa ja

määrata, et Marek Stell peab kannatanutele tekitatud kahju hüvitama 1 aasta jooksul arvates

kohtuotsuse kuulutamist ning tasuma võõra raha kasutamise eest intressi alates raha oma

käsutusse saamisest. Samuti tuleks süüdistatavalt välja mõista seadusjärgne viivis juhuks, kui

ta kohtuotsusega välja mõistetud summade tasumisega viivitab.

Ringkonnakohtu seisukoht:

15. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta Marek Stelli alaealise tütre kirja. Kooskõlas KrMS §

322 lg 1 teeb ringkonnakohus apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul

teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab. Seejärel on apellatsioonimenetluse

huvitatud pooltel võimalik seitsme päeva jooksul arvates kohtult teate saamisest esitada

apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Süüdistatava tütar ei ole

apellatsioonimenetluse pooleks KrMS § 322 mõttes ning seega ei ole tema kirjal mitte

mingisugust menetluslikku tähendust.

16. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kannatanu X taotluse kaaluda Marek Stelli alaealisele

tütrele eestkostja määramist. Kolleegium selgitab, et apellatsioonikohtu ülesanne on kontrollida

esitatud apellatsiooni piires maakohtu lahendi õigsust, eestkostja määramine on tsiviilasi ja

sellest johtuvalt tsiviilkohtu pädevuses. Kuivõrd kannatanu pole taotlenud süüdistatava tütrele

eestkostja määramist, vaid palunud kolleegiumil seda üksnes kaaluda, pole tarvilik lahendust

resolutsioonis kajastada. Mis puudutab taotlust täiendada maakohtu otsuse resolutiivosa (s.o

määrata kahju hüvitamiseks tähtaeg ning kohaldada intressi ja viiviseid), siis see tuleb jätta läbi

vaatamata. Ringkonnakohus selgitab kannatanu Xle, et kõik põhi- ja kõrvalnõuded (sh intressid

ja viivised) tuleb kajastada tsiviilhagis. Nõuete lisamine on tsiviilhagi täiendamine ning seda ei

saa teha apellatsioonimenetluses, sest hagi lahendati maakohtus esitatud kujul. Küll aga tuleb

kannatanu taotlus rahuldamata jätmise asemel jätta läbi vaatamata. Antud juhul vaidlustas

maakohtu otsuse ainult süüdistatava kaitsja, kannatanu apellatsioonkaebust, milles oleks olnud

menetluslikus mõttes kohane kirjalikus seisukohas esitatud taotlus kajastada, ei esitanud.

17. Väljapool kaitsja esitatud apellatsiooni piire märgib kolleegium seda, et kuigi maakohus ei

arvestanud teadlikult Marek Stelli arhiveeritud karistusi, on see hilisema kohtupraktika järgi

teatud tingimustel siiski võimalik (vt RKKKo 4-22-4139, p-d 11-15; RKKKm 1-15-1446, p-d

9-16; RKKKo 1-22-5306, p 12).

18. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta

muutmata. Esitatud apellatsioon jääb rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on Marek

Stellile kuritegude eest mõistnud karistuse kooskõlas KarS § 56 sõnastuse ja mõttega, ning

kehtiva kohtupraktikaga. Kohtu põhjendused ja mõttekäik on jälgitavad ning need põhinevad

kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Mis puudutab mõistetud karistuse osalist täitmisele

pööramist, siis siin on kohtu kaalutlus samuti põhjalik ja jälgitav. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et paraku on Marek Stellile mõistetud vangistuse osaline täitmisele pööramine

tuvastatud asjaolude valguses möödapääsmatu.

19. Ringkonnakohus märgib vastuseks kaitsjale esmalt seda, et maakohus on kohtumenetluse

poolte karistusettepanekutega seotud ainult üldise põhjendamiskohustuse kaudu (RKKKo 3-1-

1-82-14, p 10 koos edasiste viidetega). Järelikult pole asjakohane argument, et maakohtu otsuse

peaks tühistama mh sel põhjusel, et prokuratuur pidas kohtuvaidlustes kohaseks sama, mida

apellatsioonis taotleb kaitsja. Samuti on põhjust nõustuda prokuröriga, et maakohtu otsusega

Marek Stellile mõistetud lõplikult ärakandmisele kuuluv karistus (võttes arvesse ka KrMS §

238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 sätestatut) on 2 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mitte 2 aastat,

1 kuu ja 27 päeva vangistust. Süüdistatav ei ole veel asunud kandma temale maakohtu otsusega

mõistetud koheselt kandmisele kuuluvat 2 kuu pikkust vangistust.

20. Maakohtu asjakohaseid seisukohti KrMS § 342 lg 3 p 1 järgi kordamata vastab

ringkonnakohus kaitsja argumentidele ja lisab omalt poolt järgmised põhistused.

21. Kehtivat kohtupraktikat arvestades on maakohtu määratud koheselt kandmisele kuuluva

šokivangistuse pikkus õiguspärane. Valitseva arvamuse järgi vastab reeglina šokivangistusele

1-2 kuuline kinnipidamisasutuses viibimise aeg (RKKKo 3-1-1-12-05, p 10). Karistuse

kandmisest osalise vabastamisega ehk lühiajalise šokivangistusega antakse tõsine hoiatus

isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja

isikuomaduste tõttu põhjendatud. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub eelkõige

vangistuse lühiajalisuses (RKKKo 3-1-1-41-04, p 9 ja 3-1-1-99-06, p-d 12, 21) ning

šokivangistust on võimalik kohaldada ka varem karistamata isikutele (vt TrtRnKo 1-22-3933,

p-d 24-30 ja 1-21-5728, p-d 417-419). Alles siis, kui inimest on eelvangistuses (vahistamine)

kinni peetud üle 1 kuu, kerkib küsimus n-ö uue šokivangistuse mõistmise seaduspärasuses (vt

TlnRnKo 1-10-14803, p 5.5; 1-20-7671, p-d 25-35, 42; 1-22-454, p 5). Eeltoodu tõttu pole

põhjendatud kaitsja väited, et kliendi kinnipidamisega saavutati šokivangistusega võrdne efekt.

Marek Stell peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 3 päeva (14.-15.06.2021.a),

vahi all viibinud ta ei ole. Mõnepäevast kinnipidamist ei käsitleta kohtupraktikas

šokivangistusena. Kolleegium märgib, et 3-päevast kinnipidamist ei saa võrdsustada 1-2

kuulise vangistusega, selleks on ajaline raamistik on liiga erinev. Süüdistatav peeti menetluse

algfaasis (s.o 2.5 aastat tagasi) kinni väga lühikeseks ajaks ning seetõttu ei ole põhjust jagada

kaitsja arvamust, et kinnipidamine on toimelt sama, mis šokivangistus.

22. Ei ole vaidluse all, et Marek Stell pani temale ette heidetavad kuriteod toime pika aja, s.o

ligi 2 aasta vältel, kannatanuid oli kokku 6 ning tekitatud kogukahju ületab suure kahju piiri

KarS § 121 p 2 mõttes (kahju on kokku 59 779, 90 eurot). Maakohus tuvastas, et tekitatud

kahjust on ainult ühele kannatanule hüvitatud 100 eurot. Ülejäänud summad, mille süüdistatav

välja pettis, on kannatanutele hüvitamata. Kuigi süüdistataval on 1 kehtiv kriminaalkaristus

teiseliigilise kuriteo (KarS § 385) eest ja karistuseks mõistetud rahaline karistus on tasutud, siis

see karistus ei hoidnud Marek Stelli eemale uute kuritegude toimepanemisest.

23. Kolleegium tõdeb, et kelmuste toimepanemine tõi Marek Stellile pikema aja jooksul

arvestatavat kasu. Eelnev viitab asjaolule, et kuritegude toimepanemine on Marek Stellile

kujunenud harjumuseks ja eluviisiks. Et Marek Stell on pärast tabamist pikemat aega väliselt

õiguskuulekat elu elanud, ei garanteeri, et ta on kindlasti ka sisemiselt nõustunud, et

kuritegudega ei tasuks enam kunagi jätkata. Positiivsed sisendid (arvestatava hõlptulu saamine)

olid selleks kohtu hinnangul olnud liiga märkimisväärsed ja pikaajalised. Kohtupraktika pinnalt

võib sedastada, et varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosus on kõrgem, kui inimesele

on kuritegude sooritamine olnud igapäevaseks elatusallikaks ja ta on neid toime pannud pikka

aega (kas pikka aega korraga või teatud ajavahemike möödudes). Sissejuurdunud

harjumuskäitumist on keerulisem positiivses suunas mõjutada.

24. Mis puudutab kaitsja väiteid, et süüdistatava käitumine on muutunud, siis eksisteerib paraku

arvestatav tõenäosus, et Marek Stelli on viimase 3,5 aasta jooksul motiveerinud õiguskuulekalt

käituma nimelt vahelejäämine ja käimasolev kriminaalmenetlus. Eriti just kahju osaline

hüvitamine üpris naeruväärses summas ja ainult ühele kannatanule näitab tegelikult seda, et

süüdistatav võis pärast oma tegude ilmsikstulekut teha kaalutletult kõik endast oleneva, et teda

koheldaks võimalikult leebelt. Ringkonnakohtu arvates võib tõsikindlalt väita, et kui

süüdistatav ei oleks õiguskaitseorganite poolt peatatud, oleks ta ilmselt oma õigusvastast

käitumist jätkanud veel pikka aega. Kuigi ei saa eitada, et Marek Stellile mõistetud vangistus

ja pikk katseaeg teda kindlasti vabaduses viibides edaspidiselt mingil moel distsiplineerivad,

on n-ö šokivangistuse toime kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt oluliselt mõjusam. Sellisel

juhul kogeb süüdistatav vahetult, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike

vabadusepiirangutega on see seotud. Marek Stelli kuritegelik käitumine oli liiga pikaajaline ja

tulus väitmaks, et süüdistatava käitumisharjumused (saada hõlptulu) on pöördumatult

muutunud. Kolleegium märgib, et Marek Stell pani kuriteod toime kavatsetult, süüdistatav

planeeris oma õigusvastast tegevust peensusteni ja suutis oma osava suhtlemis-,

manipuleerimisoskusega panna korduvalt mitmeid inimesi oma valedesse uskuma. Tekitatud

kahjusid ei ole isik suuremas osas ära hüvitatud. Seega eksisteerib kohtukolleegiumi hinnangul

jätkuvalt oht, et Marek Stell võib kuritegelikule teele naasta. Eelnevat kokku võttes pole

kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga veendunud, et mõistetud vangistuse täielikult

tingimisi kohaldamata jätmine on süüdistatava senist käitumist arvesse võttes karistuse

eesmärkide saavutamiseks ja tagamiseks tõhus meede.

25. Mis puudutab Marek Stelli 16-aastast tütart, siis märgib ringkonnakohus, et kolleegiumile

arusaadavalt oli tütar süüdistatava elu osaks juba ajal, mil ta pani toime kuriteod.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lapse emal, kellel on siiani vanema täielik

hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus), on perekonnaseadusest tulenev kohustus hoolitseda

oma alaealise lapse eest, sõltumata sellest, kas laps ise seda soovib või mida arvab selle kohta

lapse isa. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ema lapse hooldusõigusliku vanemana ei saaks Z

isiku- ja varahooldusõiguse teostamisega hakkama. Kui lapse vanem mingil põhjusel siiski ei

tule lapse eest hoolitsemisega piisavalt toime, on võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku

omavalitsuse poole, kes on kohustatud abivajavat last aitama.

26. Kokkuvõtvalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaitsja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kooskõlas KrMS

§ 185 lg 2 kannab menetluskulud apellant, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg

1 p 1 nimetatud lahend. Käsilolevas asjas tegi ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud

lahendi. Apellant on kaebuses (kd IV tlk 3 jaotis III alapunkt 11) märkinud, et ta ei soovi esitada

olenemata ringkonnakohtu otsusest menetluskulude taotlust, samas on taotlenud (kd IV tlk 2

resolutsiooni punkt 4) apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist. Et ringkonnakohus

jättis apellatsiooni rahuldamata, jäävad valitud kaitsjaga seonduvad menetluskulud KrMS § 185

lg 2 alusel Marek Stelli enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/