2-22-8423/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-8423

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8423

Tsiviilasi

Soojusekspert Tallinn OÜ hagi T-Katusekeskus OÜ

vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Soojusekspert Tallinn OÜ hagi R. S. ja T. S. vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Soojusekspert

Tallinn

OÜ

(registrikood

12931525), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Kostja I T-Katusekeskus OÜ (registrikood 16158826)

Kostja II R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja III T. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

15. august 2023, edasine menetlus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Soojusekspert Tallinn OÜ hagi R. S. vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta Soojusekspert Tallinn OÜ hagi T-Katusekeskus OÜ vastu ettevõtte ülemineku

tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.

3. Jätta Soojusekspert Tallinn OÜ hagi T. S. vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 28. juuni 2022 määrusega tehtud hagi tagamine, millega hagi

tagamise korras arestiti T-Katusekeskus OÜ arvelduskontolt nr EE972200221076171726

Swedbank OÜ-s rahalised vahendid 2500 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskulud Soojusekspert Tallinn OÜ kanda.

6. Määrata T-Katusekeskus OÜ, R. S. ja T. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks 6182,40

eurot.

7. Mõista Soojusekspert Tallinn OÜ-lt välja solidaarselt T-Katusekeskus OÜ, R. S. ja T. S.

kasuks menetluskulud 6182,40 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Soojusekspert Tallinn OÜ-l tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Soojusekspert Tallinn OÜ (hageja) esitas 3. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi T-Katusekeskus

OÜ (kostja I), R. S. (kostja II) ja T. S. (kostja III) vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju

hüvitamiseks. Hageja palub tuvastada, et Paromreimek OÜ (registrikood 14472895)

majandusüksus (ettevõte) on kostjale I täielikult üle läinud ning palub kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mõista 2500 eurot. 28. juuni 2022 määrusega kohus tagas hagi ja arestis kostja I

arvelduskontolt rahalised vahendid 2500 euro ulatuses.

2. Hageja põhjenduste kohaselt Soojusekspert OÜ (peatöövõtja) ja OÜ Tartu Katusekeskus

sõlmisid

5. veebruaril

2021

alltöövõtulepingu

Tartus

Turu 17 asuva korterelamu

rekonstrueerimistööde

(katusetööd)

teostamiseks.

OÜ

Tartu

Katusekeskus

jättis

alltöövõtulepinguga võetud kohustused korduvalt täitmata, mistõttu jäi ta tööde teostamisel

graafikust maha ja tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Lisaks jättis alltöövõtja katuse

renoveerimistööde tegemise ajaks asendatavad katuseosad korralikult katmata, mistõttu tekkisid

sademevee läbijooksud kortermaja korteritesse ja ilmnesid teised varjatud puudused. Neil põhjustel

ütles Soojusekspert OÜ alltöövõtulepingu 14. juulil 2021 üles. Soojusekspert OÜ esitas 25. augustil

2021 Harju Maakohtule hagi alltöövõtja vastu lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest

põhjustatud kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega

tsiviilasjas nr 2-21-13307 Soojusekspert OÜ hagi, mõistis välja põhinõudena kahjuhüvitise 12

555,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise aja seisuga 24,77 eurot ja viivise

protsendina põhinõudest alates 25. jaanuarist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Soojusekspert OÜ

pöördus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Kohtuotsust ei ole õnnestunud täita.

Hageja ja Soojusekspert OÜ sõlmisid 17. mail 2022 nõude loovutamise lepingu, millega hageja

omandas nõuded Paromreimek OÜ (varasem ärinimi Tartu Katusekeskus OÜ) vastu, Harju

Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 Tartu Katusekeskus OÜ-

lt väljamõistetud kahjuhüvitise 12 555,98 euro, menetluskulude 3050 euro ja viivise saamiseks.

Hageja ja Soojusekspert OÜ sõlmisid 11. juulil 2022 lisalepingu nõude loovutamise lepingu juurde,

mille alusel ta omandas ka nõude kostjate II ja III vastu. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 2500

euro väljamõistmist, märkides et kahju hüvitamise nõude osaline esitamine ei tähenda ülejäänud

nõudest loobumist.

Hageja leiab, et Paromreimek OÜ ettevõtte ülemineku tõttu on eelnimetatud kohustus üle läinud

kostjale I. Hageja leiab, et kostja II, kes allkirjastas alltöövõtulepingu Soojusekspert OÜ-ga ning

on käesoleval ajal Paromreimek OÜ osanik, ja kostja III, kes käesoleval ajal on kostja I juhatuse

liige ja ainuosanik, seega ka tegelik kasusaaja, vastutavad Paromreimek OÜ-lt kostjale I üle läinud

kohustuste eest solidaarselt kostjaga I.

3. Hageja leiab, et kostjad alustasid muudatuste tegemist Tartu Katusekeskus OÜ

majandustegevuse viimiseks teise äriühingusse 2021. a teises pooles. Kostja III võõrandas 15.

juunil 2021 talle kuuluva osaühingu osa kostjale II. Kostja III oli Tartu Katusekeskus OÜ osanik ja

juhatuse liige olnud alates 27. oktoobrist 2020. Kostja III kutsuti Tartu Katusekeskus OÜ juhatuse

liikme kohalt tagasi 15. juulil 2021. 3. veebruaril 2021 on registrisse kantud OÜ Peedumaa, mille

asutajaks ja juhatuse liikmeks alates 10. veebruarist 2021 on kostja III. Äriühing alustas reaalset

äritegevust alates 19. juulist 2021, kui viidi läbi järgmised muudatused registriandmetes: ärinimi

muudeti

Peedumaa

OÜ-st

T-Katusekeskus

OÜ-ks

ja

e-posti

aadressiks

märgiti

info@tkatusekeskus.ee. Enne seda oli sama e-posti aadress märgitud Tartu Katusekeskus OÜ

kontaktaadressiks, kusjuures ajavahemikul 19. juulist 2021 kuni 17. septembrini 2021 oli nii Tartu

Katusekeskus OÜ-l kui T-Katusekeskus OÜ-l sama kontaktaadress – info@tkatusekeskus.ee. Kui

Soojusekspert OÜ 14. juulil 2021 Tartu Katusekeskusega alltöövõtulepingu üles ütles ja kahjude

heastamist nõudma hakkas, viis kostja III ettevõtte majandustegevuse üle T-Katusekeskus OÜ-sse,

milline seni n-ö „ootas oma aega riiulil“ Peedumaa OÜ nime all. Kuni 19. juulini 2021 ei toimunud

OÜ-s Peedumaa mitte mingit majandustegevust. Alles ärinime muutmisega alustas T-Katusekeskus

reaalset majandustegevust. Ka käibemaksukohustuslaseks on ettevõtte registreeritud alates 20.

juulist 2021, mis kinnitab tegevuse alustamist 2021. a teises pooles. Kuna lisaks Soojusekspert

OÜ-le oli teisigi võlausaldajaid, kes asusid Tartu Katusekeskus OÜ-lt võlgu sisse nõudma, otsustas

Tartu Katusekeskus OÜ juhatus viia varad teise ettevõttesse, lootuses vabaneda nii kuhjuvatest

nõuetest. Ettevõtte üleminekule viitava asjaoluna saab välja tuua Tartu Katusekeskus OÜ ja T-

Katusekeskus OÜ tegevusalade kattuvuse: mõlema tegevusalana on äriregistrisse kantud elamute

ja mitteeluruumide ehitus. Kattuvad on ka äriühingute elektronposti aadressid, milleks on

info@tkatusekeskus.ee. OÜ Tartu Katusekeskus näitas sama e-posti aadressi perioodil 12. aprill

2021 kuni 17. september 2021. Alates 19. juulist 2021 näitab OÜ T-Katusekeskus enda e-posti

aadressina info@tkatusekeskus.ee. Mõlemad äriühingud on oma sidevahendina teatavatel

ajaperioodidel näidanud sama telefoninumbrit – s.o +372 5212 155 – Paromreimekil ajavahemikul

4. november 2020 kuni 12. juuli 2021, OÜ T-Katusekeskus alates 3. veebruarist 2021.

Alates 28. jaanuarist 2022 tegutseb Tartu Katusekeskus OÜ ärinime Paromreimek OÜ all. Ärinime

muudatus on tehtud 22. jaanuari 2022 osaniku otsusega, sisse kantud registrisse 28. jaanuaril 2022.

Ärinimes muudatuse tegemise aeg seostub Harju Maakohtu tagaseljaotsuse kuupäevaga, mis on

25. jaanuar 2022. Ilmselgelt tulenevalt asjaolust, et Tartu Katusekeskus OÜ kostjana jättis

Soojusekspert OÜ hagile vastamata, mis oli tema teadlik valik. Saanud aga teada kohtu e- kirjadest

tagaseljaotsuse tegemisest, asus kostja kiiresti muutma oma ärinime, sest milline võlausaldaja

oskaks äriühingut Tartu Katusekeskus seostada äriühinguga Paromreimek OÜ ja nõuda Tartu

Katusekeskus kohustuste täitmist. Registrikoodi üldjuhul ei vaadata. Üheaegselt Tartu

Katusekeskus ärinime muumisega Paromreimek OÜ-ks, vahetati välja ka äriühingu juhatus –

ainuosaniku otsusega 22. jaanuaril 2022 kutsuti juhatusest tagasi R. S. ja nimetati tema asemel

juhatus liikmeks Lauri Hansberg. Et Lauri Hansbergi nimele on äriregistri andmete registreeritud

kosmiline arv ettevõtteid - 461 (!?), mida ta väidetavalt „juhib“ või mille likvideerijaks ta on, siis

ei ole tema nimetamine muudetud ärinimega Paromreimek OÜ juhatuse liikmeks, seotud selles

ettevõttes äritegevuse jätkamisega. Ilmselgelt tõendab see, et Lauri Hansberg ei ole äriühingu

Paromreimek OÜ faktiline juht ja seaduslik esindaja, vaid ta on n-ö „tankist“, kelle „äri“ seisnebki

maksejõuetute äriühingute ülevõtmises, nende juhatusse asumises eesmärgiga ettevõte

sundlõpetada, mitte nende äriühingute, mille juhatusse ta asub, faktilise juhtimises.

Asjaolu et OÜ Paromreimek aktiivne majandustegevus lõppes alates 2021. a III kvartalist ja jätkus

T-Katusekeskuses, tõendab äriühingu Paromreimek OÜ käibe langus ca 150 000 eurolt 2021. a I-

II kvartalis 4850,00 eurole III kvartalis 2021. a, 0 euroni 2021. a IV kvartalis, samas kui OÜ T-

Katusekeskus 2021. a III kvartali käive moodustas 14 340,49 eurot, IV kvartali käive 23 708,86

eurot. Eeltoodud faktilised asjaolud kinnitavad hageja seisukohta ettevõtte üleminekust OÜ-st

Tartu Katusekeskus (OÜ Paromreimek) OÜ-le T-Katusekeskus. Ametlikest Teadaannetest nähtub,

et Paromreimek OÜ suhtes on alustatud täitmismenetlusi 2021. a-l kohtusse esitatud võlanõuete

täitmiseks, sh AS Eesti Keskkonnateenused, Respo Haagised AS, Ü. S. alustatud täitemenetlused.

Äriühing 2022. a I kvartalis maksustatavat käivet deklareerinud ei ole, kuid tal on 1. juuni 2022

seisuga tasumata maksete ja maksude osas maksuvõlg perioodil 2021. a aprill kuni 2022. a

veebruar kokku 46 837,40 eurot. T-Katusekeskus OÜ deklareeris maksustatavat käivet 2022. a I

kvartalis 18 932,82 eurot. Hageja hinnangul kinnitab seni tegutsenud ettevõttes käibe kadumine ja

teises, äsja asutatud ettevõttes käibe tekkimine, samuti majandustegevuse üleviimist Tartu

Katusekeskus OÜ-st T-Katusekeskus OÜ alla. Praeguseks on maksuvõlad juba ka T-Katusekeskus

OÜ-l, 2. märtsil 2022. a moodustab võlgnevus käibemaksu osas 2540,38 eurot (T- Katusekeskus

OÜ maksuvõlasaldo 3. juuni 2022 seisuga).

Oluliseks n-ö ühenduslüliks OÜ Paromreimek (endine OÜ Tartu Katusekeskus) ja OÜ T-

Katusekeskus vahel on kostja II, kes oli juhatuse liikmeks alates 15. juulist 2021 kuni 22. jaanuarini

2022 ning kes on Paromreimek OÜ osanikuks ka käesoleval ajal. Kostja II allkirjastas

Soojusekspert OÜ-ga alltöövõtulepingu ning oli ainus kontaktisik peatöövõtjaga suhtlemisel

alltöövõtuleping

täitmisel.

OÜ

T-Katusekeskus

veebilehel

www.https://www.tkatusekeskus.ee/index on äriühing märgitud kui Weckman toodete Tartu

esindus. Kontaktide all on kostja II märgitud meeskonna liikmeks – müüja. Tema kontaktiks on

Weckmani tutvustaval reklaamlehel märgitud rasmus@weckman.ee. Samale e-posti aadressile

edastas peatöövõtja e-kirju Tartu Katusekeskusele alltöövõtu lepingu täitmisega seotud küsimustes.

Esindajaks oli kostja II, kes ka vastas Tartu Katusekeskus esindajana alltöövõtja kirjadele. Seega

on ilmne, et kostja II oli kõigepealt Tartu Katusekeskuse esindaja, hiljem, kui äriühingul tekkisid

probleemid kohustuste täitmisega, tegutses kostja II ärinime T-Katusekeskus OÜ alt. Samas on

kostja II käesoleval hetkel muudetud ärinimega Paromreimek OÜ osanik ja tegelik kasusaaja.

Seega järeldub eeltoodust, et nii kostja II kui kostja III jätkavad Tartu Katusekeskuse

majandustegevust uues äriühingus, T-Katusekeskus OÜ-s, mis kinnitab, et T-Katusekeskus OÜ on

omandanud Paromreimek majandustegevuse. Tähelepanuvääriv on muuhulgas asjaolu, et jätkuvalt

liiguvad Tartu tänavatel sõidukid, millel Tartu Katusekeskus OÜ logo.

4. Hageja leiab, et kostja II on Soojusekspert OÜ-le õigusvastaselt kahju tekitanud heade kommete

vastase tahtliku käitumisega. Alltöövõtulepingu sõlmis OÜ Tartu Katusekeskus nimel kostja II, kes

oli alltöövõtja esindajaks lepinguga seotud küsimustes. Kostja II lõi Soojusekspert OÜ-le

väärettekujutuse Tartu Katusekeskus OÜ-st kui professionaalsest alltöövõtulepingu täitjast, ehkki

tegelikult kostja II pidi alltöövõtulepingut sõlmides teadma, et selliseid oskusi Tartu

Katusekeskusel ei ole. Kostja II kohustus oli tagada objektile vajalikud töövahendid ja

kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, teostada töö peatöövõtja poolt projektdokumentatsioonis

näidatud kvaliteediga, lõpetada tööd 5. aprilliks 2021. Kostja II alltöövõtja esindajana ei taganud

lepinguliste kohustuste täitmist. Vastustundlikult käituva isikuna pidanuks kostja II juba lepingut

allkirjastades analüüsima äriühingu võimekust alltöövõtu lepingut täita. Alltöövõtja oli juba

lepingu sõlmimise ajal ilmselt võimetu oma lepingulise kohustusi tähtaegselt täitma. Kostja II

äriühingule kohustusi võttes ja lepingut täitma asudes ei ole järginud hoolsusnõudeid. Kostja II pidi

mõistma oma tegude/tegevusetuse tähendust äripartnerile, st et tema käitumine oli vastuolust heade

kommetega. Ennekõike seetõttu, et alltöövõtulepinguga äriühingu nimel võetud kohustused jäid

kostja II juhitud ettevõtt poolt tahtlikult täitmata. Kostja II esitas ka tahtlikult alltöövõtja nimel

arveid faktoorile krediteerimiseks, ehkki ta teadis, et Soojusekspert OÜ müüjana ei olnud nõus

tasuma arveid ebakvaliteetselt teostatud tööde eest.

5. Hageja leiab, et kostja III on Soojusekspert OÜ-le õigusvastaselt kahju tekitanud seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kostja III

väljastas päev pärast juhatusse nimetamist kostjale II volikirja äriühingu esindamiseks

ehituslepingute sõlmimiseks ja äriühingu esindamiseks alltöövõtulepingu ning dokumentide

allkirjastamisel. Kuivõrd äriühingul oli kostja III juhatusse nimetamise ajaks maksude võlgnevusi,

siis pidi kostja III olema võimeline hindama äriühingu võimet lepingulisi kohustusi võtta ja lepingut

täita, mida ta ei teinud. Hageja leiab, et kostjale II volikirja väljastamisel alltöövõtuleping sõlmida,

toimis kostja III heade kommete vastaselt. Kostja III lõi volikirja väljastamisega tingimused

kostjale II alltöövõtulepingu sõlmimiseks Tartu Katusekeskus OÜ nimel Soojusekspert OÜ-ga.

Hoolsa ja mõistlikult tegutseva juhatuse liikmena pidanuks kostja III mõistma, et Tartu

Katusekeskus OÜ nimel alltöövõtulepingus võetud kohustusi äriühing võimeline täitma ei ole.

Kostja III rikkus korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, kuna ei esitanud õigeaegselt majandusaasta

aruannet ning jättis esitamata ka pankrotiavalduse, kui äriühingu omakapital oli miinuses ning

kohustused tehingupartnerite ees suurenesid. Majandusaasta aruanne 2020. a majandustulemuste

kohta on äriühingul registrile esitamata. Kostja III kohustuseks oli majandusaasta aruanne registrile

esitada hiljemalt 30. juuniks 2021. Hageja leiab, et kostja III jättis majandusaasta aruande tahtlikult

esitamata, eesmärgiga mitte anda äriregistrile ja partneritele aimu äriühingu püsivatest

majandusraskustest. Tartu Katusekeskus OÜ-l olid ilmsed makseraskused juba 2020. a lõpul.

Maksejõuetusele viitavad võlgnevused riiklike maksude ja maksete tasumisel 10. detsembri 2020

seisuga. Samuti viitab täitmata kohustustele asjaolu, et äriühingult on erinevates kohtumenetlustest

2021.

a

välja

mõistetud

rahasummad

mitmete

äriühingute,

sh

RESPO

Haagised,

Keskkonnateenused jt kasuks. Mõistliku, äris vajalikku hoolsust järgiva juhatuse liikmena pidanuks

kostja III veenduma, et äriühingu nimel antavaid volitusi kasutaks volituse saaja viisil, millega ei

tekitaks kahju äriühingu tehingupartneritele. Püsiva maksejõuetuse asjaolude ilmnemisel oli kostja

III kohustatud esitama pankrotiavalduse. Kui kostja III ei oleks viivitanud pankrotiavalduse

esitamisega, ei oleks Soojusekspert OÜ-l tekkinud kahju Tartu Katusekeskus OÜ-ga sõlmitud

alltöövõtulepingust.

6. Täiendavaks kostja II ja kostja III heade kommete vastast käitumist tõendavaks asjaoluks on

Tartu Katusekeskuse majandustegevuse „peitmine“, sh uue ärinime kasutamine endise Tartu

Katusekeskuse nime asemel, kostja III tagasikutsumine ainuosaniku kostja II poolt ja tema asemel

ettevõtete likvideerimisega tegeleva Lauri Hansbergi juhatuse liikmeks nimetamine.

Kostjate seisukoht

7. Kostjad leiavad, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldamata jätta. Tõendatud ega

õige ei ole hageja väide, et kostja I omandas Paromreimek OÜ majandustegevuse ja vastutab

viimase kohustuste täitmise eest. Hageja nõuded kostjate II ja III vastu ei ole samuti põhjendatud

ega tõendatud ning kostjad 2 ja 3 ei vastuta Paromreimek OÜ kohustuste täitmise eest solidaarselt

kostjaga I.

8. Kostjad leiavad, et ettevõtte üleminek ei ole tõendatud. Hageja esitatud asjaolud ei ole piisavad

selleks, et neist järelduks, et Paromreimek OÜ on kostjale I üle andnud majandusüksuse, mille

kaudu ta ettevõtjana tegutses. Hageja ei ole tõendanud, et Paromreimek OÜ oleks üleüldse kostjale

I mingit vara, töötajaid või lepinguid üle andnud. Hageja esitatud tõenditest nähtub üksnes, et

kostja III on andnud Paromreimek OÜ osaluse üle kostjale II ega ole enam selle ühingu juhatuse

liige. Pärast kostja III juhatusest tagasikutsumist lõpetas Paromreimek OÜ sidevahendina ka kostja

III mobiiltelefoni numbri kasutamise. Kostja II on jätkuvalt Paromreimek OÜ osanik. Äriregistrist

nähtub, et Peedumaa OÜ (alates 19. juulist 2021 T-Katusekeskus OÜ) põhitegevusala on

asutamisest alates olnud elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK kood 41202). Paromreimek

OÜ põhitegevusalaks oli alates 17. oktoobrist 2020 katusetööd (EMTAK kood 43911). Kui

Paromreimek OÜ osutas peatöövõtjatele katusetööde alltöövõtu teenust ca 100 000 euro suuruse

netokäibega kvartalis, siis kostja I tegeleb peamiselt ehitusmaterjalide e-kaubandusega ca 20 000

euro suuruse netokäibega kvartalis. Juba ainuüksi nende ühingute netokäibe võrdlus näitab, et nad

ei tegutse samal tegevusalal. Seega ei ole tõendatud, et kostja I oleks jätkanud Paromreimek OÜ

majandustegevust. Peedumaa OÜ alustas reaalset äritegevust kohe pärast asutamist. Kuna

Peedumaa OÜ ei olnud kuni 20. juulini 2021 käibemaksukohustuslane, ei ole tema 2021.

majandusaasta I ja II kvartali andmeid leheküljel www.teatmik.ee avaldatud. Peedumaa OÜ 2021.

a esimese poolaasta maksudeklaratsioonist nähtub, et Peedumaa OÜ on tasunud sel perioodil

riiklikke makse kokku 2453,47 eurot, mida on oluliselt rohkem kui järgnevates kvartalites pärast

väidetavat ettevõte üleminekut.

Meelevaldne on hageja väide, et Tartu Katusekeskus OÜ ärinime muudatuse tegemise aeg seostub

Harju Maakohtu tagaseljaotsuse kuupäevaga, mis on 25. jaanuar 2022. Kuna ärinime muudatus on

tehtud osaniku otsusega 22. jaanuaril 2022, s.o. kolm päeva enne tagaseljaotsuse tegemist, ei saa

ärinime muutmise ja tagaseljaotsuse tegemise vahel olla seost. Kuna kostja sai tagaseljaotsusest

teada kõige varem 25. jaanuaril 2022, ei saanud ta 22. jaanuaril 2022 ärinime muutes lähtuda

ajaliselt hilisemast tagaseljaotsusest. Õige ei ole ka hageja väide, et oluliseks n-ö ühenduslüliks OÜ

Paromreimek ja OÜ T-Katusekeskus vahel on kostja II. Hageja esitatud asjaoludest ei saa

järeldada, et kostja II on seotud kostjaga I. Kostja II oli küll OÜ Tartu Katusekeskus juhatuse

liikmeks alates 15. juulist 2021 kuni 22. jaanuarini 2022 ja on Paromreimek OÜ osanikuks

käesoleval ajal, kuid ta ei ole kunagi olnud OÜ T-Katusekeskus osanik ega juhtorgani liige. Kostja

I veebilehel olid kostja II kontaktandmed, kuna ta on Weckman toodete müügiesindaja. Sellele

osutab ka kostja II e-postiaadress rasmus@weckman.ee. Hageja väide, et samale e-posti aadressile

edastas peatöövõtja e-kirju Tartu Katusekeskusele alltöövõtulepingu täitmisega seotud küsimustes,

on vastuolus hageja märgituga, et kogu lepinguga seotud kirjavahetus Soojusekspert OÜ-ga käis

kostjale II saadetud e-kirjade kaudu aadressile rasmus@tkatusekeskus.ee. Hageja väide, et kostja

II tegutseb käesoleval ajal volikirja alusel T-Katusekeskus OÜ esindusõigusliku isikuna, on

tõendamata ja vale, sest sellist volikirja ei ole T-Katusekeskus OÜ kostjale II andnud. Hageja

väide, et jätkuvalt liiguvad Tartu tänavatel sõidukid, millel on Tartu Katusekeskus OÜ logo, on

teadlik vale ja kohtu eksitamine. Hagile lisatud foto on võetud kunagiselt Tartu Katusekeskus OÜ

kodulehelt. Selliste logodega sõidukeid ei liigu liikluses enam ammu.

9. Kostjad leiavad, et kostjad II ja III ei vastuta Soojusekspert OÜ-le tekkinud kahju eest. Nõude

loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt andis Soojusekspert OÜ hagejale üle nõude T-Katusekeskus

OÜ vastu. Seega ei omandanud hageja selle lepinguga nõudeid kostjate II ja III vastu. Hageja ei

omandanud Soojusekspert OÜ-lt nõuet kostjate II ja III vastu ka Soojusekspert OÜ-ga 11. juulil

2022 sõlmitud lisalepinguga, kuna selle lepinguga omandas hageja Soojusekspert OÜ-lt Tartu

Katusekeskus OÜ-ga 25. jaanuaril 2021 sõlmitud tööettevõtulepingust tulenevad nõuded. Kuna

Soojusekspert OÜ-l ei olnud töövõtulepingu alusel nõudeid kostjate II ja III vastu ja hageja on

esitanud kostjate II ja III vastu lepinguvälisest kohustusest ehk deliktist tulenevad nõuded, ei läinud

sellised nõuded selle lepinguga hagejale üle.

Hageja seisukoht, et kui leiab tuvastamist Paromreimek OÜ majandustegevuse ülevõtmine kostja

I poolt, siis vastutavad Paromreimek OÜ juhatuse liige kostja III ja ettevõtte faktiline juht kostja

II delikti alusel solidaarselt kostjaga I, ei põhine seadusel ega ole õige. Kostjad II ja III saavad

deliktiõiguse alusel vastutada enda põhjustatud kahju eest, aga mitte kostjale I üle läinud kohustuse

täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Hagejad ei ole ka tõendanud, et kostjad tekitasid hagejale

õigusvastaselt kahju. Hageja on sisuliselt samastanud OÜ Tartu Katusekeskus ja kostjate II ja III

kohustused, kuid juriidilise isiku volitatud esindaja ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise

eest juriidilise isiku võlausaldaja ees. Hageja ei ole selgitanud, millist seadusest tulenevat

kohustavat sätet on kostjad II ja III rikkunud, mille eesmärk oli kaitsta kannatanud kahju eest, mille

hüvitamist ta kostjalt nõuab, ega ole sellist rikkumist tõendanud. Kostja II poolt Tartu Katusekeskus

OÜ nimel alltöövõtulepingu sõlmimine, ja kostja III poolt kostjale II volituse andmine, ei täida

heade kommete vastase käitumise koosseisu, kuna see tegu ei olnud õigusvastane ja selle teo

eesmärgiks ei olnud Soojusekspert OÜ tahtlik kahjustamine. Tõendatud ei ole, et kostja III rikkus

pankrotiavalduse esitamise kohustust. Tõendatud ei ole, et Tartu Katusekeskus OÜ muutus püsivalt

maksejõuetuks kostja III juhatuse liikmeks oleku ajal.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus leiab, et hagi kostja II vastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata

ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku

suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel

tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või

konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise

kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

Tartu Maakohtu 24. augusti 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9901 kuulutati välja kostja II

pankrot 24. augustil 2023 kell 14.00 ja algatati kostja II kohustustest vabastamise menetlus.

Pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne

kostja II pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja II vastu. Kuna

kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi kostja II vastu kahju

hüvitamiseks TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi

pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu

ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja esitada oma nõude kostja II vastu

pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus selgitab, et kohus taastab hageja avalduse alusel

menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus,

millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast

pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu (PankrS § 43 lg 3).

11. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks ja

kostja III vastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud Paromreimek OÜ ettevõtte üleminekut kostjale I. Seega

kostja I ei vastuta Soojusekspert OÜ (peatöövõtja) ja OÜ Tartu Katusekeskus OÜ (praegune

Paromreimek OÜ) vahel sõlmitud alltõõvõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest. Samuti ei

ole hageja tõendanud, et kostja III põhjustas Soojusekspert OÜ-le kahju pankrotiavalduse

õigeaegselt esitamata jätmise või heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

12. Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega (I kd tl 23-24)

tsiviilasjas nr 2-21-13307 on Tartu Katusekeskus OÜ-lt (praegune Paromreimek OÜ)

Soojusekspert OÜ kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis 12 555,98 eurot, menetluskulud 3050 eurot

ning viivis kahjuhüvitiselt ja menetluskuludelt. Nõue tuleneb Soojusekspert OÜ ja Tartu

Katusekeskus OÜ vahel 5. veebruaril 2021 sõlmitud alltöövõtulepingust. Leping oli sõlmitud

Tartus Turu 17 asuva korterelamu katusetööde teostamiseks. Soojusekspert OÜ andis eelnimetatud

nõude, koosseisus ja ulatuses, milles see on Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega

tsiviilasjas nr 2-21-13307 välja mõistetud, 12. mail 2022 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga

üle hagejale (I kd tl 10-11).

Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku ettevõte on kostjale I üle läinud. Kui ettevõte on kostjale

I üle läinud, võib kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 kohaselt vastutada võlgnikuga solidaarselt

võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. VÕS § 183 lg 1 esimese lause

kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte

üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis

muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.

13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu

isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle

majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte

tehingulist üleminekut reguleerivad VÕS § 180 jj. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni seadusesse

lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise

lihtsuse tagamist. Samuti võlausaldajate kaitsmist olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks

vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades

seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn 2016, § 180 komm 4.1; samuti Riigikohtu 5. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-54-04, p 16, enne 1. juulit 2002 kehtinud äriseadustiku § 5 lg 2 (kui praegu kehtiva VÕS § 182

lg-ga 2 sarnase sätte) eesmärgi kohta).

Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi

omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad

kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte ülemineku

korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on

ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte

majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on

vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga

(vt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5282, p 9). TsMS § 230 lg 1 järgi on

hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.

Riigikohus on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu

12. märtsi 2001. a direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete

osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“. Selle

direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav

majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on

majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi

2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab

pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud

oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh

eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle

läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema

osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut

tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski

on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa

neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE

SA vs. M. S. M. V. ja A. C. , p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu

direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille

tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara

organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust

(vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos

de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino

Uribe, Ministerio Fiscal, p 26).

Riigikohus on selgitanud, et kuigi viidatud direktiiv ja kohtupraktika käsitlevad ettevõtte

üleminekut eelkõige töötajate õiguste kaitsmise aspektist lähtudes, on seal esitatud ettevõtte

üleminekut iseloomustavate elementide kontrollimine asjakohane kõikides ettevõtte üleminekut

puudutavates kohtuasjades. Samas ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema

kõik eespool väljatoodud elemendid (vt Riigikohtu 12. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908,

p-d 12-13).

14. Äriregistri andmetest nähtub, et Soojusekspert OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimise ja selle

täitmise ajal oli Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) osanik (27. oktoobrist 2020

kuni 15. juunini 2021) ja juhatuse liige (5. november 2020 kuni 15. juuli 2021) T. S. . (R. S. tegutses

Tartu Katusekeskus OÜ esindajana volikirja alusel, I kd tl 21) R. S. sai Tartu Katusekeskus OÜ

osanik 15. juunil 2021 ja juhatuse liige 15. juulil 2021. R. S. tegutses juhatuse liikmena kuni 28.

jaanuarini 2022, mil juhatuse liikmeks sai Lauri Hansberg. (R. S. on uuesti juhatuse liige alates 22.

septembrist 2023). Tartu Katusekeskus OÜ-st sai 28. jaanuaril 2022 Paromreimek OÜ. Peedumaa

OÜ (praegune T-Katusekeskus OÜ) kanti registrisse 10. veebruaril 2021. Peedumaa OÜ osanik ja

juhatuse liige on algusest peale T. S. . Peedumaa OÜ-st sai 19. juulil 2021 T-Katusekeskus OÜ.

Samal ajal ärinime vahetamisega kanti äriregistrisse ka e-posti aadress info@tkatusekeskus.ee, mis

oli 12. aprillist 2021 kuni 17. septembrini 2021 äriregistrisse kantud ka Tartu Katusekeskus OÜ e-

posti aadressina. Peedumaa OÜ kasutas algusest peale sidevahendina mobiiltelefoni numbrit +372

5212 155, mida kasutas ka Tartu Katusekeskus OÜ kuni 12. juulini 2021. Tartu Katusekeskus OÜ

(praegune Paromreimek OÜ) põhitegevusala oli kuni 17. oktoobrini 2020 elamute ja

mitteeluhoonete ehitus, sealt alates katusetööd. Peedumaa OÜ (praegune T-Katusekeskus OÜ)

põhitegevusala on algusest peale elamute ja mitteeluhoonete ehitus. (I kd tl 26-30)

Hagiavalduse kohaselt Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) käive oli 2021. a I-II

kvartalis oli ca 150 000 eurot, 2021. a III kvartalis 4850 eurot ja 2021. a IV kvartalis 0 eurot. R. S.

sõnul kuni augustini veel käis tegevus (II kd tl 23 pöördel). Vaidlust ei ole selles, et Peedumaa OÜ

ei olnud kuni 20. juulini 2021 käibemaksukohustuslane. Kostjad on esitanud väljavõtte Teatmik.ee-

s avaldatud andmetest, millest nähtub, et 2021. a I ja II kvartalis Peedumaa OÜ-l maksustatav käive

puudus, samas Peedumaa OÜ tasus 2021. a II kvartalis riiklikke makse 1898,87 eurot ja

tööjõumakse 2089,79 eurot (II kd tl 6), mida on rohkem kui pärast väidetavat ettevõtte üleminekut.

Seega on tõendamata on hageja väide, et Peedumaa OÜ alustas reaalset äritegevust alles juulis

2021. Väljavõttest nähtub ka, et 2021. a III kvartalis oli maksustatav käive 14 340,86 eurot, 2021.

a IV kvartalis 23 708,49 eurot, 2022. a I kvartalis 18 932,84 eurot, 2022. a II kvartalis 33 123,29

eurot, 2022. a III kvartalis 15 369,84 eurot. Kostjate sõnul T-Katusekeskus OÜ (varasem Peedumaa

OÜ) tegeles peamiselt ehitusmaterjalide e-kaubandusega. T. S. vande all antud ütluste kohaselt

Peedumaa OÜ võttis üle personalitöö. Peedumaa tegi kõiki toiminguid, mis pidi töövõtjatega

tegelema. Registreerima, palku tegema, riskianalüüse tegema. Peedumaa osutas Tartu

Katusekeskusele teenust. Peedumaa tegeles Turu 17 töölistega. Pärast seda hakkas Peedumaa

tegelema katusepleki müümisega. T-Katusekeskus on teinud ka üksikuid ehitustöid. Töötajaid ei

ole olnud. T. S. ei mäletanud, miks Peedumaa OÜ ärinime vahetati. (II kd tl 24 pöördel, tl 25, tl

25 pöördel) Kostjad on selgitanud, et Tartu Katusekeskus OÜ lõpetas mobiiltelefoni numbri +372

5212 155 kasutamise pärast kostja III juhatusest tagasikutsumist, kuna see oli kostja III

mobiiltelefoni number. Kostja on kinnitanud, et see oli tema isiklik number (II kd tl 25 pöördel).

Kohus möönab, et nõude aluseks oleva alltöövõtulepingu ülesütlemine, Tartu Katusekeskus OÜ

(praegune Paromreimek OÜ) osa võõrandamine ja senise juhatuse liikme tagasikutsumine ning

tegevuse lõppemine, Peedumaa OÜ ärinime ja e-posti aadressi vahetamine langevad ajaliselt

kokku. Kohtu hinnangul ei ole eelnev aga ettevõtte ülemineku tõendmaiseks piisav. Asjaoludest

nähtuvalt ärinime ja e-posti aadressi vahetamine võib olla seletatav sellega, et personalitöö asemel

hakati tegelema katusepleki müügiga. Eelistungil on kostja III selgitanud ka, et taheti raha kokku

hoida, ei tahetud uut domeeni osta (domeen ei läinud üle) (II kd tl 8 pöördel) Kohtu hinnangul ei

olnud äriühingute tegevusalad sedavõrd sarnased, et see viitaks ettevõtte üleminekule. Hagejad ei

ole väitnud, et ka Tartu Katusekeskus OÜ tegeles ehitusmaterjalide (katusepleki) müügiga.

Hageja ei ole tõendanud, et Tartu Katusekeskus OÜ (praegune Paromreimek OÜ) oleks T-

Katusekeskus OÜ-le mingit vara, töötajaid või lepinguid üle andnud. Hageja on väitnud, et

siiamaani liiguvad Tartu tänavatel sõidukid, millel on OÜ Tartu Katusekeskus logo. Hageja on

esitanud kohtule sõidukeid kujutava foto (I kd tl 39). See hageja väide ei ole tõendatud. Kostjate

väitel on hagile lisatud foto võetud kunagiselt Tartu Katusekeskus OÜ kodulehelt; selliste logodega

sõidukeid ei liigu liikluses enam ammu. Kostja II sõnul on need fotod tehtud 2020 detsembris või

2021 jaanuaris, vahetult enne Soojuseksperdiga lepingu algust (protokollis II kd tl 25 pöördel

valesti, et 2021 detsembris või 2022 jaanuaris, helisalvestis alates 1:40). Hageja esindaja sõnul

kuvatõmmised on tehtud 3. juunil 2022 (protokollis valesti, et 3. juunil 2020) T-Katusekeskus OÜ

veebilehelt. Tõendatud ei ole, et foto oli T-Katusekeskus OÜ veebilehel. Kostja II sõnul peale

renditehnika ei olnud varasid, oli üks sõiduk, mis on tänaseni Tartu Katusekeskuse oma (II kd tl

23 pöördel). Hagiavalduse kohaselt T-Katusekeskus veebilehel on äriühing märgitud kui Weckman

toodete Tartu esindus. Kontaktide all on kostja II märgitud meeskonna liikmeks – müüja. Kostjad

on selgitanud, et kostja II oli Weckman toodete müügiesindaja. Hageja ei ole arusaadavalt

põhjendanud, kuidas eeltoodud asjaolud kinnitavad just ettevõtte üleminekut. Tartu Katusekeskus

OÜ ärinimi muudeti Paromreimek OÜ-ks ja juhatuse liikmeks valiti Lauri Hansberg pärast seda,

kui Tartu Katusekeskus OÜ tegevus oli lõppenud. Selleks ajaks oli hageja põhjenduste kohaselt

ettevõte juba üle läinud. Ettevõtte ülemineku hindamisel see tähtsust ei oma. Tõendamata on ka

hageja väited, et kostja II oli T-Katusekeskus OÜ faktiliseks juhiks. Sama kontakttelefoni

kasutamine ettevõtte üleminekule ei viita, arvestades et tegemist oli kostja III isikliku

mobiiltelefoni numbriga. Tartu Katusekeskus OÜ lõpetas selle kasutamise pärast kostja III

juhatusest tagasikutsumist.

15. Hageja tugineb sellele, et on omandanud nõude kostja III vastu Soojusekspert OÜ-ga 11. juulil

2022 sõlmitud lisalepinguga 12. mail 2022 sõlmitud nõude loovutamise lepingu juurde (I kd tl 102).

Lisalepingu p 2 kohaselt lepingu punkti 2.1 lisati võlgnikena kostjad II ja III. Nõude loovutamise

lepingu kohaselt omandas hageja seega nõuded kostjate vastu koosseisus ja ulatuses, milles need

on 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-13307 välja mõistetud. Samas on

lisalepingu põhjendustes (p-d 1.3 ja 1.4) viidatud kostja III juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele

ning kostja II tahtlikule käitumisele alltöövõtulepingu täitmisel, millest tulenevalt on leitud, et nad

vastutavad kohtuotsusega välja mõistetud kahju eest äriühinguga solidaarselt. Samuti on

lisalepingu p-s 1.5 viidatud käesolevale tsiviilasjale ja märgitud, et nõude loovutamise lepingu lisa

on aluseks kõikide isikute suhtes, kelle vastu loovutajal on nõue. Seega leiab kohus, et hageja on

omandanud sh käesolevas asjas kostjate II ja III vastu esitatud nõude.

16. Kostja III oli Paromreimek OÜ (endine Tartu Katusekeskus OÜ) juhatuse liige ajavahemikul

5. november 2020 kuni 15. juuli 2021. Sellesse ajavahemikku jäi ka Soojusekspert OÜ-ga

alltöövõtulepingu sõlmimine ja täitmine, mille rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist kostjalt

III hagis sisuliselt nõutakse. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et juriidilise isiku juhtorgani

liikmed ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja ees (vt

Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2- 17-16889, p 15). Samuti on kohus hagejale

selgitanud, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel võib juriidilise isiku juhtorgani liige

vastutada enda põhjustatud kahju eest. Sellest ei tulene aga, et juriidilise isiku juhtorgani liige

vastutab juriidilise isiku võlausaldaja ees juriidilise isikuga solidaarselt juriidilise isiku poolt

lepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest. (Tartu Maakohtu 7. juuni 2022 ja 28. juuni 2022

määrused) Hageja ei ole eristanud juriidilise isiku ja kostja III põhjustatud kahju, hageja

põhjenduste kohaselt vastutavad kostjad I ja III solidaarselt sama kahju eest.

Hageja on korduvalt viidanud, et kostja III on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja

lojaalsuskohustust. Kohus märgib, et võimaliku juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustuse

rikkumisega tekitatud kahju eest vastutab juhatuse liige äriühingu, mitte selle võlausaldajate ees (vt

nt Riigikohtu 24. mai 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-16071, p 12).Kohtupraktikas on Riigikohus

selgitanud, et äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada deliktiõiguse sätete

alusel juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi

või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51

tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus.

Sellisel juhul võib äriühingu juhtorgani liige vastutada võlausaldaja ees VÕS § 1043, § 1045 lg 1

p 7 ja lg 3 alusel. Samuti võib kõne alla võib tulla ka juhtorgani liikme vastutus VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega

(vt nt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p-d 16.2 ja 16.4 ja seal viidatud

kohtupraktika).

17. ÄS § 180 lg 51 esimese lause (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui

osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse

ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Väites et Tartu Katusekeskus OÜ-l olid

ilmsed makseraskused juba 2020. a lõpul, viitab hageja võlapäringule Maksu ja Tolliametist.

Võlapäringu tulemusest nähtub, et Paromreimek OÜ-l on 8. juuni 2022 seisuga võlgnevused

riiklike maksete ja maksude tasumisel kokku 46 837,40 eurot. Võla alguskuupäevaks on märgitud

10. detsember 2020. (I kd tl 68) Samuti on esitanud hageja kuvatõmmised veebilehelt Ametlikud

Teadaanded, millest nähtub, et Paromreimek OÜ suhtes on 2021 ja 2022 algatatud erinevaid

kohtuasju (I kd tl 69-83). Hageja ei ole selgelt esile toonud, millal Tartu Katusekeskus OÜ

(praegune Paromreimek OÜ) tema arvates püsivalt maksejõuetuks muutus. Kohtu hinnangul ei ole

hageja esitatu põhjal võimalik lugeda tõendatuks, et Tartu Katusekeskus OÜ (praegune

Paromreimek OÜ) oli püsivalt maksejõuetu juba 5. veebruaril 2021 alltöövõtulepingu sõlmimise

ajal või muutus püsivalt maksejõuetuks kostja III juhatuse liikmeks oleku ajal (st enne 15. juulit

2020).

Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise

kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning

tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui suures

ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada

pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga.

See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra

vahel (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 16). Isegi kui kostja

III rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, kui

suures ulatuses oleks hageja nõuded olnud võimalik rahuldada, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal

esitatud.

18. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale

saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane

siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal

oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS §

1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib

tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma

käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest

asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt nt Riigikohtu 6. juuni

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille tõttu saaks kostja III tegevust kostjale II

volikirja väljastamisel pidada heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks. Tõendamata on

hageja väide, mille kohaselt kostja III jättis majandusaasta aruande esitamata, eesmärgiga mitte

anda äriregistrile ja partneritele ainu äriühingu püsivast maksejõuetusest. Kui hageja väidab, et

Tartu Katusekeskus OÜ-l (praegune Paromreimek OÜ) oli alltöövõtulepingu sõlmimise ajal

maksuvõlg ning majandusaasta aruanne esitamata, siis need asjaolud pidid teada olema ka

Soojusekspert OÜ-le. Hageja on kosja III heade kommete vastast tahtlikku käitumist sisustanud ka

kostja III tegevusega seoses ettevõtte üleminekuga. Kohus ei ole ettevõtte üleminekut tuvastanud.

Kui ettevõtte üleminek oleks aset leidnud, siis vastutaks alltöövõtulepingu rikkumisega põhjustatud

kahju eest kostja I.

Hagi tagamise tühistamine

19. Kui hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise kohtuotsusega.

Kohus tühistab 28. juuni 2022 määrusega tehtud hagi tagamise, millega hagi tagamise korras

arestiti T-Katusekeskus OÜ arvelduskontolt nr EE972200221076171726 Swedbank OÜ-s

rahalised vahendid 2500 euro ulatuses.

Menetluskulud

20. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 162 lg-st 1 ja PankrS § 431

lg-st 3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi

vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

Kostjatel oli menetluses sama esindaja ja nad esitasid oma seisukohad ühiselt. Kuigi kohus jätab

hagi kostja II vastu kahju hüvitamiseks PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata, oli ka kostja II

vastu esitatud hagi põhjendamatu (osaliselt samadel põhjustel kui hagi kostja III vastu). Seega peab

kohus põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.

21. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt kostjad on kandnud menetluskulusid solidaarselt

koos käibemaksuga kokku 6182,40 euro suuruses summas. Kostjate menetluskulud koosnevad

lepingulise esindaja kulust. Lepinguline esindaja osutas kostjatele õigusteenust kokku 32 tundi ja

12 minutit tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks).

Hageja vaidleb kostjate menetluskuludele osaliselt vastu, kuna leiab, et vähemalt osaliselt ei ole

lepingulise esindaja osutatud õigusabikulud põhjendatud. Hageja leiab, et kostjate menetluskulude

nimekirjas esitatud lepingulise esindaja tehtud toimingute koosseis on äärmiselt ebaülevaatlik ja

üldsõnaline. Menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik eristada erinevate toimingute ajakulu,

mistõttu tunniarvestus ja esindaja osutatud toimingud ei ole kontrollitavad. Nt toimingute puhul

seoses hagiavalduse vastuse koostamisega (ajakulu 19 tundi) ei ole eristatav, kui suur osa on

kulunud hagiavaldusele vastuse koostamisele, hagimaterjalide läbitöötamisele, tõendite

kogumisele jmt. Toimingute puhul seoses hageja 31. oktoobri 2022 arvamusele seisukoha

koostamisega (ajakulu 5 tundi) jääb selgusetuks erinevatele toimingutele kulunud esindaja tööaeg.

Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirja põhjal ei saa määrata rahaliselt kindlaks

menetluskulude suurust nendele toimingutele. Ülejäänud osas jätab hageja kostjate menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu hinnata ja otsustada.

22. Kohus ei nõustu hageja etteheidetega kostjate menetluskulude nimekirjale. Menetluskulude

nimekirjas on näidatud kulude koosseis piisava detailsusega (TsMS § 176 lg 1). Ei ole nõutav, et

menetlusdokumendi koostamise ajakulu puhul oleks menetluskulude nimekirjas eristatud ajakulu

vastaspoole esitatuga tutvumisele ja selle läbi töötamisele, õiguslikule analüüsile, tõendite

kogumisele ja nõupidamisele ning menetlusdokumendi koostamisele.

Kohus mõistab kostja lepingulise esindaja kulud hagejalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses

(TsMS § 175 lg 1). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa tavapärast sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu ja on seega põhjendatud. Arvestades asja segast olemust, poolte esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas toimunud kohtuistungeid, leiab kohus, et kostjate

lepingulise esindaja ajakulu 32 tundi ja 12 minutit on põhjendatud ja vajalik. Kostjad on kinnitanud,

et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus

kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt välja solidaarselt kostjate kasuks

menetluskulud 6182,40 eurot.

23. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostjate taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik