4-23-3061/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 12 /

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. novembril 2023,

Jõhvis Väärteoasja number 4-23-3061 (244023004143) Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi I. i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri J. 8.09.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244023004143, millega

liiklusseaduse

I. J. tunnistati süüdi §

201 lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 järgi KarS §

ning karistati

63 lg 1 kohaselt LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Menetlusalune isik

I. J.

, isikukood , xxx kodanik, elukoht xxx xxx XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur RESOLUTSIOON VTMS 132 p 1

3 - ,

kohus § , § 13 § 135 § 155, § 156,

OTSUSTAS:

Jätta otsuse peale väärteoasjas i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 8.09.2023

I. J. nr 244023004143 rahuldamata ja otsus muutmata.

KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi ükssada viiskümmend) summas 600 (kuussada) eurot, s.o 150 ( trahviühikut, kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. tasumine ositi 12 (

Rahatrahvi esimene osa tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, EE777700771003813400 LHV pangas, kohustuslik viitenumber 10220172687969. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse ,

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele

ile e-postile xxx

I. J.

menetlejale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 12 /

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 29.11.2023. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis 1.2023. kättesaadav 22.1

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30 päevase tähtaja - möödumisel (ehk 2023) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. 23.12.

MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik koostas 8.09 244023004143 kiirmenetluse otsuse, mille .2023 väärteoasjas nr kohaselt 8.09.2023 kell 21:05 Alutaguse vallas, Ida-Viru maakonnas Tartu Valga , Jõhvi – – maantee 30 km

j Yamaha xxx, omamata vastava kategooria

I. J. uhtis mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti sõiduk ei ole kehtestatud korras registreeritud. Lisaks puudub mootorsõidukil nõutav registreerimis numbrimärk al mootorsõidukil ei e

pimedal aj ja põlenud lähi ääre ja numbrituli. -

Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseadus : e (LS) nõudeid j

ja v

uhtimisõiguseta juhtimine LS § 90 lg 1 p 1 äärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 1 järgi; r ja v egistreerimata/ümberregistreerimata sõiduki juhtimine LS § 76 lg 1 äärtegu kvalifitseeriti LS § 203, r ja v egistreerimismärgita/vale registreerimismärgiga sõiduki juhtimine LS § 76 lg 1 äärtegu kvalifitseeriti ning LS § 205 l ja v eriti

242 lg 1. iiklusnõuete muu rikkumine LS § 40 lg 1 äärtegu kvalifitse LS §

I.

01 lg 1 alusel 150 J.ile määrati rahatrahv KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 kohaselt LS § 2 trahviühikut, s.o 600 eurot. b tasumisele hiljemalt 8.12.2023. Määratud rahatrahv kuulu

Politseija Piirivalveamet edastas 22.09.2023 Viru i esitatud Maakohtu Jõhvi kohtumajale I. J. pöördumise kaebusega 8.09.2023 kiirmenetluse otsusele. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: -

al, vaid tee ei ole

I. J. avaldab, et sõitis tõesti krossirattaga, kuid sõitis mitte tee pe ääres, mis autodele mõeldud iiklust ei seganud ja ohtu ei põhjustanud; , vaid mopeedidele/ratastele; l

- s , sest oli vaja

õitmine toimus põhjusega välja võtta sularaha järgmise päeva osalustasu tasumiseks; - liiklusreegleid teab, kuna tegemata

on vaid sõidueksam; - krossirattale ei ole võimalik lube teha, ei saa maanteeametis registreerida ja sellele sõidukile ei käigi tuled; - kaebuse esitajale ei ole arusaadav, miks on trahvisumma esimese rikkumise korral koheselt

600 eurot, kui ette heidetavat e

i ole võimalik täita; - kuna on õpilane, siis rahalised vahendid puuduvad ja ka vanematel ei ole sellist võimalust; -

;

I. J. ei nõustu trahvi suurusega Kohtuistungi pidamist ega uute tõendite uurimist menetlusalune isik ei taotle.

3 12 /

Kohtuväline men kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja etleja esitas 19.10.2023 arutamisega kirjalikus menetluses. Menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kaebaja isiku poolt juhitud sõiduk

Yamaha on liiklusseaduse mootorratas. Yamaha

XXX § 2 p 39 mõistes mootorsõiduk – XXX mootori töömaht on 250 kuupsentimeetrit § 90 lg 1 p 1 kohaselt . LS on antud mootorratta juhtimiseks teel vaja A-

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Viitega LS § 2 p 8 selgitab kohtuväline menetleja, et tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldusja haljasribad. Kaebaja liikus teepeenral.

I. J. ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kui sõidukit ei saa Transpordiametis registreerida, siis ei saa seda ka teeliikluses kasutada ning sõitmisel tulebki piirduda teevälise alaga (nt kinnine rada või krossiring). Kui sõidukit soovitakse kasutada teel sõitmiseks tuleb see arvele võtta ja viia vastavusse esitatud nõuetega, sealhulgas tehnoseisundi nõuded, täita tehnilise ülevaatuse kohustus, kindlustuse nõue jne. Registreerimine ei ole lihtsalt sõiduki arvele võtmine vaid tegelikult antakse selle käigus ka hinnang, kas konkreetne sõiduk on ohutu liikluses kasutada (nn registreerimiseelne kontroll) ning sõiduk võetakse arvele ainult siis, kui ta vastab nõuetele. Pimedal ajal ei põlenud sõiduki tuled, mis tähendab, et sisuliselt ei olnud sõidukit ei eest ega tagant teistele liiklejatele nähta ja seetõttu on teda avalikult kasutataval teel ohtlik liiklemiseks kasutada nii enese kui ka teiste liiklejate jaoks. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega, toime pandud rikkumine oli teadlik ja tahtlik. Toime on pandud mitu väärtegu ja süü on keskmisest suurem. n seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt Kohtuvälise menetleja esindaja o esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning palub jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata.

Isik on esitanud 06.10.2023 avalduse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU

PÕHJENDUSED

Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus LS § 201 lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 selles, et järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

I. J. juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigu amuti sõiduk ei ole kehtestatud korras st, s registreeritud, puudus

pimedal ajal mootorsõidukil nõutav registreerimisnumbrimärk ja mootorsõidukil ei põlenud lähi ääre ja numbrituli. ja Piirivalveameti Jõhvi - Politseipolitseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi K. K. koostas 8.09.2023 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr süüdi LS § 201 lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 244023004143, millega tunnistas J. I.

1 järgi ning mõistis karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 201 lg 1 alusel rahat rahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

LS § 201 lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteod sätestavad õigusaktis d kirjeldatud teo toimepanemises juhi vastutuse. Tegemist on erilise isikutunnusega, ehk mootorsõiduki juhti vastutus tema tegevuse eest sõiduki juhtimisel.

4 12 /

Väärteo toimepanemise faktilistes asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik tunnistas kohtueelses menetluses ja tunnistab ka kaebuses kiirmenetluse ütlustes , et sõitis krossirattaga im väärteootsuses n etatud kohas ja ajal kui tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, sõiduk ei ole kehtestatud korras registreeritud, sõidukil puudu märk ja sõidu ajal ei põlenud s reglähi ääre ja numbrituli Kiirmenetluses andis ta ütlusi, et sõitis maanteel, kaebuses täp - . sustas ta, et sõitis teepeenral. Menetlusalune isik ei eita, et talle oli teada, et maanteel sõita ei tohi.

Mootorsõiduk

Väärteoasjas on üheks keskseks küsimuseks, kas Jõhvi – – I. 08.09.2023 J.i Tartu Valga mnt 30 km- XXX

l juhitud sõiduk Yamaha on mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses. I. J. ei nõustu, et tegemist on

vastava kategooriaga mootorsõidukiga, sest see on ette nähtud krossisõiduks, seda ei saagi registreerida riiklikus registris.

LS § 2 p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis.

2 p 73 kohaselt s LS § õiduk on seejuures teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seega, ei pane seadus mootorsõiduki definitsiooni sõltuvusse sellest, kas sõiduk on kasutatav sporditegevuses. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust, et menetlusalise isiku sõiduki peamiseks kasutamisviisiks on spordimoto

krossides sõitmine.

Riigikohus on 30.05.2023. a otsuse nr 4-22-4021 p-s 12 selgitanud: Seega tuleb liiklusseaduse - sh LS -de 201 ja 203 - § mõttes mootorsõidukina käsitada mis tahes seadet, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) see on kas teel liiklemiseks ette nähtud või on seda selleks faktiliselt kasutatud; 2)

see liigub mootori jõul; 3) selle valmistajakiirus ehk valmistaja määratud suurim kiirus ületab 6 km/h; 4)

2 p-s 40 ammendavalt loetletud erandile, s.o tegemist pole ei see ei vasta mitte ühelegi LS § üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduki (LS § 2 p 13), jalgratta (LS 2 p 14), kergliikuri (LS 2 p 21 § § 1), pisimopeedi (LS 2 p 56), robotliikuri (LS 2 § § p 681), maastikusõiduki (LS § §

2 p 36) ega trammiga (LS 2 p 87).

I. juh Yamaha XXX faktiliselt Tartu Valga maanteel. Yamaha liigub mootori J. tis Jõhvi – – XXX jõul õul edasiliikumist kust nähtub, et sõidu ajal on . Mootori j kinnitab toimikus olev videofail, I. J.i jalad toetatud sõiduki spetsiaalsele alusele, s.o juht ei liiguta sõidukit edasi füüsiliselt enda jalgade liikumise jõul. Ka nähtub videofailist, et sõiduk i kiirus on enam kui 6 km/h, sest politseisõiduki armatuurlaualt on näha iirusemõõtja fikseeri sõidukiiruseks k ng mootorratta iseg 77 km/h ning mis seejärel väheneb kuni peatumiseni on Yamaha kaubamärgi . Yamaha

XXX mootorratas, mis on kasutatav motokross ( menetlusaluse isiku kaebus). isõiduks Sõiduk ongi ette nähtud kiiremaks edasiliikumiseks, kui inimese tavaliikumisekiirus jalgsi kulgedes. Pealegi on üldteada, et motokrossisõidul on sõidukite kiirused suured, ületades mitmekordselt inimese tavaliikumise kiirust, mis rahulikus tempos asfaldil kulgedes on 5-6 km/h. Et kõnealune sõiduk on motokrossiks ette nähtud, nõustub ka I. J. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Yamaha XXX valmistajakiirus ületab 6 km/h.

5 12 /

Viidatud Riigikohtu lahendis selgitab

2 p-s kõrgema astme kohus sedagi, et LS §

40 sätestatud definitsioonile vastav seade on liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk olenemata sellest, kas see vastab ka mõne mootorsõiduki kategooria (vt LS § §

93 ja vastavad definitsioonid LS -s 2) tunnustele. Just LS 2 p-s §

40 ette nähtud mootorsõiduki üldmõiste eesmärk on piiritleda nende sõidukite ring, mille puhul tuleb liiklusohutuse tagamiseks järgida mootorsõiduki käitamisele ja sellega liiklemisele kehtestatud reegleid. Seejuures defineerib seadus mootorsõidukit ennekõike selle üldtunnuste (kasutusotstarve, jõuallikas, kiirus) kaudu, mitte mootorsõiduki kategooriate suletud loeteluna. Ka asjaolu, et mõni LS §

40 tähenduses mootorsõiduk ei ole liigitatav mitte

2 p ühessegi mootorsõiduki kategooriasse, ei vabasta mootorsõidukiga liiklejat kehtestatud piirangutest ja vastutusest.

Nii on kohus seisukohal, et juhtitud Yamaha

.

I. J. XXX on mootorsõiduk liiklusseaduse mõttes

LS § 20 järgi kvalifitseeritud väärtegu

1 lg 1

Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Ei ole vaidlust selles, et

mootor

I. J. juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukit. Kohus tuvastas, et juhitav sõiduk vastab ootorsõiduki m kvalifikatsioonile. Puudub vaidlus selleski, et i isegi juhiti

I. J. l puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Seda tunnistas I. J. . Et mootorsõidukit maanteel s menetlusaluse isiku

üüdistuses nimetatud päeval poolt, tõendab ka asitõendina toimikusse lisatud videosalvestiselt (fail nimega VTS_01_1)

nähtuv. Videofailist nähtub, et kaherattaline mootosõiduk sõidab kaherealisel maanteel sõidutee parempoolsel ,

osal, parempoolsest pidevast joones paremal, asfalteeritud teepeenral. Teepeenar on tee osa täpsemalt liiklusseaduse 2 p 81

§ mõttes ja teepeenral sõitmine ei tee rikkumist olematuks. Seega LS § 201 lg 1 järgi objektiivsed tunnused on täidetud. Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et tis 8.09.2023 mootorsõidukit omamata mootorsõiduki I. juh J. juhtimisõigust.

Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud teoga KarS § 16 lg 3 tähenduses. Juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, teadis isik, et ta juhib mootorsõidukit ja tal ei ole juhtimisõigust. Alustades ja jätkates sõitu, kuni ta oli peatatud politseiametnike poolt, sooviski ta juhtida mootorsõidukit. Sellele osutavad isiku ütlused et talle oli vaja sõita rahaautomaadi , asukohani, et järgmisele päevale ettevalmistusi teha.

Kohus leiab, et ühtki teo õigusvastasust välistavat asjaolu KarS 2.jao mõttes ei ole tuvastatud. I. pangaautomaadi juurde, et

J. põhjendas rooli istumist vajadusega sõita võtta välja raha järgmise päeva tarbeks osavõtutasuks. Sealjuures ei nähtu tema s elgitustest, et tegemist olnuks kriitilise olukorraga, mis kohest reageerimist ja lahendamist vajas. Ta soovis ette valmistada oma järgmise päeva tegevusi Seega ei näe kohus, et isik oleks tegutsenud hädaseisundis või kohustuste . kollisiooni olukorras.

Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

LS § 203 ja § 205 järgi kvalifitseeritud väärtegu

6 12 /

Liiklusseaduse § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk jaselle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Liiklusseaduse § 203 kohaselt on karistatav kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 205 kohaselt on karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

LS § 203 näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse selle eest, et ta juhib kehtestatud korras registreerimata sõidukit ja LS § 205 näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse selle eest, et ta juhib mootorsõidukit, millel registreerimismärki ei ole . Nagu kohus eespool viitas, on tegemist erilise isikutunnusega, ehk mootorsõiduki juhti vastutus tema tegevuse eest sõiduki juhtimisel.

Kiirmenetluse otsuses jaotuses

sõiduki andmete t nähtub, et sõiduk on menetlusaluse isiku omand, sõiduki kategooria on L3e, s.o egistreerimismärgi ja riigi tunnusmärgi kaherattaline mootorrat , r as andmed puuduvad. See faktiline asjaolu on kinnitatud menetlusaluse isiku enda ütlustega ja tema kaebuses ei ole see asjaolu vaidlustatud.

I. J.i ütlustest nähtub seegi, et sõiduk ei ole Transpordiametis registreeritud , sest krossirattaid arvele ( järelikult ka registreemisnumbrit ei ole) võtta ei ole võimalik. õiduki mootorsõiduk Kohus selgitab, et mootors registreerimiseks peab

vastama Eestis kehtivatele tehnonõetele (vt “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” astu võetud määrusega , v majandusja kommunikatsiooniministr 13.06.2011 i nr 42 ). Teisisõnu, kui isik soovib liikuda mootorsõidukiga teedel liiklusseaduse mõttes (muuhulgas teepeenral), tuleb täita tehnonõudeid ja sõiduk registreerida. Asjaolu, et mootorsõidukit kasutatakse spordis, ei välista seaduse mõttes kuidagi registreerimiskohustuse täitmist ( isik soovib liikuga sõidukiga teedel). seda juhul, kui Kui tegemist on kehtestatud korras registreeritud sõidukiga, le väljastat ka registreerimismärgid. Registreerimismärgid siis selle akse

kinnitatakse vastavalt sõiduki margile ja mudelile selleks ettenähtud kohale sõiduki ees ja taga. M du alustamist kontrollima, enetlusalune isik oleks pidanud enne sõi kas sõiduk on tehniliselt korras, kas on registreeritud ning kas sellel on registreerimis . aga juhtis 8.09.2023 märgid I. J. mootorsõidukit, mis ei olnud kehtesta märgid tud korras registreeritud ja sellel puudusid reg- . Seega on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust, sõites mootorsõiduk I. J. iga, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud ning millel puudusid riiklikud regist . reerimismärgid Seega on täidetud nii LS § kui ka § 205 järgi ettenähtud objektiivsed tunnused.

Riigikohus on samas ülalviidatud lahendi p s 23 selgitanud: Kolleegium märgib, et LS § 203 näeb -

ette vastutuse registreerimata mootorsõiduki juhtimise, mitte selle sõiduki registreerimata jätmise eest. Sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida ning seda tehes paneb isik toime LS

§ 203 tunnustele vastava väärteo.

Kui mootorsõiduk on registre rimata, siis ei väljastata sõidukile ka registreerimismärke. e

I.

J. pani LS § 203 ja LS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 mõttes 08.09.2023 sõidab ta mootorsõidukiga ja seejuures mootorsõ . ile oli teada, et

I. J. iduk on Transpordiameti peetavas registris registreerimata ja sõidukil puuduvad registreerimismärgid.

Alustades ja jätkates sellises olukorras sõitu, soosviski ta teostada süüteokoosseisule vastava

7 12 /

asjaolu ehk sõita mootorsõidukiga, mis ei ole registreeritud ettenähtud korras ja millel puuduvadd registreerimismärgid.

Kohus ei näe menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Arvestades isiku argumenti, et krossiratta puhul ei ole vaja registreerida ega registreerimismärke omada, võib olla aktuaalne probleem – kas isik on õigusvastasust välistavas asjaolus eksinud KarS § 31 lg 1 mõttes. I. on isik, kelle omanduses on krossiratas ja kelle teo toimepanemise ajend oli osalustasuks J. rahaliste vahendite pangaautomaadist väljavõtmine , et krossiratas on mõeldud

kes leiab ja krossirajal sõitmiseks sõiduk istõttu puudub sõidukil ning on riiklikus registris registreerimata m ,

ka registreerimis . arvas ttu märk I. J. , et kui mootorsõidukit ei saa registris arvele võtta ja seetõ puuduvad tal ka registreerimis ja neid ei peagi olema liiklemisel. märgid Tuleb kontrollida, kas isik on ülalnäidatud asjaoludes eksinud KarS § 31 lg 1 mõttes ja kas sel juhul vastutab ta ettevaatamatusest toime pandud teo eest. Riigikohtu lahend 1-16-9964/36: „15. KarS 31 lg §

1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. KarS 31 lg 1 kohaldamiseks § tuleb järelikult tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu.“ Seega KarS § 31 järgi eksimuse instituudi kohaldamisel taandub arutamine ikka sellele, kas isik tegutses hädakaitses, hädaseisundis või koh Kohus möönab, et teatud ustuste kollisiooni olukorras. määral on isiku ettekujutus õigusvastasust välistavas faktilises asjaolus õige – tõepoolest

, krossisõidul ei pea mootorrattas olema registreeritud ega omama registreerimismärke. Ja kui isik oleks liikunud mootorsõidukiga ilma juhtimisloata ilma registreerimise ja registreerimismärkideta just krossirajal . LS 2 p 76,78 ja 81 , võiks olla tegemist juhtumiga, kui tema tegu on õiguspärane § tunneb seadus mõistetena sõidurada, sõiduteed ja teed. Krossirada mõistet ja selle liikumise erandeid liiklusseadus ei sätesta. Küll aga liiklusseadus sätestab võistlussõiduki mõistet ning sõidukiga liikumist võistlustel. LS § 1:

(4) Käesolevas seaduses ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei ja Piirivalveameti ning Päästeameti - korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil.

LS § 82:

(1) Võistlussõiduk on mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult auto või - motospordivõistlustel või -treeningutel osalemiseks ning mis vastab spordiseaduse §

3 mõistes rahvusvaheliselt või

4 punkti üle või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud -eestiliselt autospordiühenduse kehtestatud nõuetele.

(2) V - õistlussõiduk võib osaleda liikluses ainult seoses spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle eestiliselt autovõi motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt kehtestatud nõuetele registreeritud auto või motospordivõistluste ja - - treeningutega vastavalt võistluse või treeningu juhendile ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga.

(3) Võistlussõidukit võib juhtida liikluses ainult spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle-eestiliselt autovõi motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt registreeritud auto- -treeningute juhendis nimetatud isik. või motospordivõistluste ja

Spordiseadus § 4 sätestab, millised organisatsioonid on spordiorganisatsioonid – nt klubid, spordiliidud, spordialaliidud.

8 12 /

Ülalnäidatud regulatsioonist tuleneb kohtu arvates see, et võistlustel, treeningutel ei liigu võistlussõiduk liiklusseaduse mõttes. Seega oleks alust vähemalt põhjendatult eeldada, et mootorratta puhul, mis osaleb spordivõistlustel, ei peagi seda registreerima liiklusseaduse mõttes ega omama registreerimisnumbreid, kuna ta ei liigu LS mõttes. Kohtu arvates võib tõdeda, et selles valguses vastab isiku ettekujutus asjaoludest „tegelikkusele“ Riigikohtu lahendi 1-16- 9964/36 p 15 mõttes. Samas tuleb aga arvestada, et menetlusalune isik ei osalenud 08.09.2023 võistlustel ega oli mootorrattaga treeningul, vaid liikus teel, võitlus või treeningualast väljaspool. - Isegi, kui tõdeda, et isik kujutas endale ekslikult ette asjaolu, et samavõrdne fakt on kas ta liigub võistlussõidukiga võistlus või treeningualast väljaspool ehk teel või -

siiski mainitud alal, siis see ettekujutus ei vasta tegelikkusele. s erinevad asjaolud. Tee ja võistlusala on faktilises mõtte 3-1-1-108-13 p 8 Riigikohtu lahendis on märgitud, et koosseisupärase teo õigusvastasus on eeldatav ega riiva süü presumptsiooni. Sama lahend p 14: „Erinevalt süü puhul asjakohasest KarS § 39 lg s 1 sätestatud keelueksimuse instituudist, mille - kohaselt on vastutus välistatud vaid juhul, kui eksimus oli eksija jaoks vältimatu, vabaneb õigusvastasuse tasandil eksimuses olev isik vastutusest hoolimata sellest, kas eksimus oli tema jaoks välditav või vältimatu.“ Kohus saab aru kohtupraktikast selliselt, et igal juhul ei pea kohus kontrollima isiku kas faktilises mõttes tegelikkusele vastava või mittevastava eksimuse vältimatust ega välditavust.

Isiku süüvõimes ei ole kohtul kahtlusi tekkinud, sest ta on süüdiv KarS § 34 mõttes ja oli teo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastan e. Isiku süüdiolekut saab jaatada alles siis, kui süüvõime kõrval puuduvad 3. jao mõttes süüd välistavad asjaolud. Käesoleva väärteoasja eripärast tulenevalt on põhjendatud kohtu arvates kontrollida eksimuse esinemist KarS § 39 mõttes. Isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu. Menetlusalune isik väitis väärteoasjas, et ta ei eeldanudki, et mootorrattaga liikumine võistlusja treeningualast väljaspool on lubamatu, kui sõiduk on registreerimata ja sellel ei ole registreerimismärke. Kohus nüüd kontrollib eksimuse esinemist süü tasandil. Olgu, et isik ei saanud aru, et on keelatud juhtida mootorratast, mis ei ole registreeritud ega oma mootorsõidukina registreerimismärke, võistlusalalast väljaspool. Vähemalt sõnaliselt ta nii väidab. Kohus kontrollib, kas see eksimus on talle vältimatu. 3-1-1-65-16, kohtupraktika rõhutab, et isiku poolt õigusnormidest mitteteadmine ei ole seostatav tahtluse või ettevaatamatuse problemaatikaga, vaid saadab keelueksimuse kontrollimisele süü tasandil : „10. Kassatsioonides ei ole vaidlustatud I.

P. teos subjektiivse koosseisu täidetust ettevaatamatuse vormis, nagu leidis maakohus. Kolleegiumil ei ole tuvastatud asjaoludele tuginedes kahtlust selles, et I.

P. käitumine oli subjektiivse koosseisu pärane, mistõttu kolleegium ei hinda, kas I.

P. on väärteo toime pannud ettevaatamatusest või tahtlikult. Kohtupraktika ühtlustamise huvides peab kolleegium korras siiski vajalikuks märkida obiter dictum´i järgmi §

16 ja 17 järgi peab isiku tahtlus hõlmama objektiivse st. Karistusseadustiku (KarS)

-de koosseisu asjaolusid, mitte aga õigusnorme (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-4-08, p 19). Teisisõnu ei ole tahtluse aspektist tähtsust sellel, kas isik oli teadlik koosseisu asjaolude õiguslikust tähendusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2009. a otsus asjas nr , p 3-1-1-55-09 25.1). Nii ei ole olukorras, kus isik on teadlik süüteokoosseisu moodustavatest faktilistest asjaoludest, subjektiivse koosseisu tasandil tähtsust asjaolul, kas ta oli tegu toime pannes teadlik kehtivast õiguslikust regulatsioonist. See, et teo toimepanija ei ole teadlik õigusnormidest, ei muuda tema käitumist ettevaatamatuks, vaid viitab sellele, et isik oli keelueksimuses KarS s eksimus teo keelatuses oli § 39 tähenduses. Sellisel juhul tuleb hinnata, ka

9 12 /

isiku jaoks välditav. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a otsus asjas nr

3-1-1-33-16, p 21).“ Menetlusaluse isiku puhul on tegemist isikuga, kes on seotud sporditegevusega ja kasutab sõidukit sporditegevuses

– sõidab krossi.

2015_eralli_vm.pdf (rally.ee) on Eesti Autoralli võistlusmäärus, ettenähtud ralliautodele, mille peatükk XI näeb ette, et meeskonnad liiguvad vastavalt Liiklusseadusele. Kohus soovib rõhutada selle viitega, et spordis, kus kasutatakse sõidukeid on liikluse ohutus rõhutatud ja võistlejate tähelepanu on selle dokumendiga suunatud ka vajadusele alluda liiklusreeglitele võitlusalal ( nt lisakatsel ei pea esituled põlema).

EMF-Spordikoodeks_ver-27.04.22.pdf (msport.ee) on Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni kehtestatud reeglistik, spordikoodeks, mille art 4 on sätestatud, et „Väljaspool avatud liiklusega teid või muust liiklusest eraldatud võistluspaikades toimuvatel treeningutel ja võistlustel ei nõuta Liiklusseaduse täitmist näiteks tee andmise, möödasõidu sooritamise või piirkiiruse osas.“ Koodeks otseselt ei märgi, et avatud liiklusega teedel on nõutav Liiklussead se täitmine, kuid u koodeksi konteksti

- ja treeningualal liikumine ja kogu sisu arvesse võttes on arusaadav, et võistlus ei ole sama, mis on Liiklusseaduse alusel avatud liiklusega teedel liikumine.

Kohus on arvamusel, et arvestades asjaolu, et mootorrattaspordis on oma reeglistik ka liikluse osas ja menetlusalune isik tegutseb just mootorrattaspordi valdkonnas, samuti et mainitud koodeksis on viidet liiklusseadusele ja on rõhutatud võitluste liikumise eripära, ei saa jõuda järeldusele, et menetlusaluse isiku jaoks oleks keelueksimus vältimatu. Keelueksimus, ehk arusaam teedel liiklemisest registreerimata ja ilma registreerimisnumbrita mootorsõidukiga lubatavusest, on menetlusalusele isikule välditav. Selleks on piisav tutvuda spordikoodeksi ja liiklusseadusega ( mis on autoja moot ), et mitte orrattaspordi valdkonnas tegutsevate isikute puhul äärmiselt oluline seada ohtu teisi liiklejaid.

Seega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

LS § 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu

42 lg 1

Liiklusseaduse § 40:

(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi või kaugtuled ning ääre -

- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre -

- ja numbrituled.

(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääreja numbrituledeta.

Liiklusseaduse § 2 mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

42 lg 1 kohaselt on karistatav eest, kui puudub käesoleva seaduse § – – – – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja

–241 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

I. Menetlusaluse isiku J.i selgituste järgi krossirattale ei käigi tuled. juhitud mootorrattal ei põlenud mingisugus ki tuled. Samas oli videost ed Et sõiduk sõitis ilma tuledeta, on nähtav ka videfailist. näht Kuigi sõidukil peavad sõidu ajal ka päevasel ajal põlema uvana tegemist pimeda ajaga. lähituled, millised on asendatavad päevatuledega ja sel juhul ääre ja numbritulesid ei vaja LS § -

10 12 /

40 lg 2 mõttes sügisese , siis antud juhul oli tegemist pimeda ajaga ning tuled olid kohustuslikud LS § 40 lg 1 mõttes. Seega menetlusaluse isiku poolt on LS § 40 lg 1 nõuded rikutud ja tegu vastab objektiivses mõttes LS § 242 lg 1 sätestatule – muu liiklusalane rikkumine.

Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ta teadis, et ta liigub teel ja kohustuslikud lähi ja numbrituled ei ole sisse lülitatud ehk teadis

- äärsüüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Alustades ja jätkates sõitu teel olukorras, kui isiku mootorsõidukil ei põle tuled pimedal ajal, sooviski isik süüteolee vastava asjaolu esinemist.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus ka seoses selle rikkumisega tuvastanud. Kohus jääb oma eeltood d õigusvastasuse ja keelueksimuse analüüsi juurde. Faktilises mõttes u olukord erineb ainult selles osas, et isik juhtis sõidukit ( ilma juhtimisõiguseta, registreerimata ja ilma registreerimisnumbrita) ja lisaks tuled ei põlenud. Isiki argument on sama – kuna tegemist on krossiehk võistlusmootorrattaga, ei käi talle liiklusseaduse nõided. Kohus ei korda eksimuse analüüsi.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 40 lg 1 nõudeid ja pani toime LS §

242 lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistus

Seega on tõendamist § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS

LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 76 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 203 ja §

205 ettenähtud väärteo ning rikkus LS § 40 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1- 58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Liiklusseaduse § 203 kohaselt on karistatav kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

11 12 /

Liiklusseaduse § 205 kohaselt on karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § – – – – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja

–241 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

Kuna LS § 201 lg 1, LS § 203, LS § 205 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 1 kui raskeimat karistust ette nägeva sätte järgi. LS § 201 lg 1 järgi on rahatrahvi keskmine määr 100 trahviühikut summas 400 eurot.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 150

600 eurot, seega trahviühikut summas keskmisest määrast kõrgemas määra

s.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. tunnistab, kuid kahetsust ei Süüd I. J. väljenda. Puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on kindlalt üle ühe teoga keskmise. Tegemist on , millega pandi toime erineva od rgi. d väärte , tegu on kvalifitseeritav nelja väärteokoosseisu jä

I. J.i poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud tegudega ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab

, et väärteokoosseisud on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. Seejuures arvestab kohus Mootorsõiduk oli liikluses osalemiseks registreerimata. sellegagi, et kuivõrd mootorsõiduki registreerimise eelduseks on ohutusnõuete täitmine, on registreerimisvõimetu mootorsõiduk liikluses üldjuhul ohtlikum. Kohus on seisukohal, et

I. J.i liikluses registreerimata

mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta ja lisaks sõidukil tuled ei põlenud, tähendab ka suuremat süüd KarS § 56 lg 1 esimese lause mõttes.

Seda asjaolu kinnitab ka tõsiasi juhtis mootorsõidukit õhtusel , et

I. J.

pimeajal maantee teepeenral, seda ajal, mil videost nähtuvana on toimunud samal ajal mootorsõidukite küllaltki tihe liiklus mõlemas sõidusuunas. Asjaolu, et isik liikus teepeenral, mitte aga keset maanteed, mingil väikesel määral vähendab süüd, kuid isiku loodud liiklusolukord oli potenstsiaalselt ohtlik. Video on selles mõttes ilmekas tõend. nähtub, et pea samaaegselt sõidavad kohakuti Videofailist (videfail alates 21. sek)

I. J.i juhtitud mootor osaleb sõiduk, temast möödasõitev kaubik ning vastutulev sõiduauto. Lisaks liikluses

I. J.i sõiduki taga sõitev politseiauto. Videofailist nähtuvana on oluline seegi, et mootorsõiduk on faili vaatajale nähtav ajal, mil ta on valgustatud nii politseiauto tuledest kui ka vastutuleva sõiduki tuledega (videfail alates 9. sek). Kohus nendib, et mootorsõiduk ei olnud pimedal ajal teel sõites nähtav nähtav enne, kui ta oli kahelt poolt sõidukituledega valgustatuna

.

Kohus arv Senini on isiku liiklusalane estab süüdlase isikut. Ta ei ole varasemalt karistatud. käitumine olnud laitmatu. Isik on kooliõpilane. Kohus arvestab isiku vanust, ta on 18-aastane. Samas tekitab kohtule muret asjaolu, et isik leiab enda tahtlikult toimepandud rikkumisele end õigustavaid asjaolusid ja leiab, et ta on antud liiklusolukorras käitunud igati nõuetekohaselt

, ehk ta absoluutselt ei teadvusta endale oma käitumise seadusevastasust, rääkimata potentsiaalset ohtlikkust. See annab aluse arvata, et vaatamata varasemale laitmatule liikluskäitumisele ja isiku vanusele võib ta edaspidigi liiklusolukorras eksida liiklusseaduse vastu ja isegi korrata sama rikkumist.

12 12 /

Arvestades süü suurust (üle keskmise), isikut, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. Arvestades isiku vanust, et ta on küll täisealine, aga täidab koolikohustust, mistõttu enda teenitav tulu on üldjuhul napp, on põhjendatud määratud rahatrahvi tasumine määrata ositi. Rahatrahvi tasumise ositi määramine ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ebaproportsionaalselt.

KOHTU MEETMED

Eeltoodud põhjustel asub seisukohale, et kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo õigesti kohus I. J. ideaalkogumis LS 201 lg 1, 203,

§ § LS § 205 ja LS § 242 lg 1 järgi. Määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kuid arvestades, et isik on õpilane ja seetõttu on tema põhitegevusala õppimine, siis määrab kohus karistuse täitmist ehk rahatrahvi tasumist ositi aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik