2-23-14858/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-23-14858 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi

M. S. hagi A. S.i vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 21. novembril 2023

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

M. S. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)

A. S. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M. S. ja A. S.i abielu, mis on sõlmitud 22.12.2004.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr 382.

2.

M. S.le jätta pärast lahutust perekonnanimi „S.“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada M. S.le (arvelduskontole nr EEXXX) pool (1/2) Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust summas 50 (viiskümmend) eurot.

5. Kohtuotsus saata pooltele, jõustumismärkega otsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

19. oktoobril 2023.a kohtule esitatud hagiavalduses palub M. S. lahutada tema ja A. S.i vahel 22.12.2004. aastal sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted pöördumatult lõppenud alates 2020. a. Pooled elavad eraldi alates 2023.a jaanuarist. Märtsist 2023.a. proovis hageja kokkuleppel abielu lahutada perekonnaseisuosakonna kaudu, kuid teistkordsel kokkulepitud ajal toimingu kinnitamisel kostja ei andnud kohapeal nõusolekut ja lahkus. Perekonna säilitamiseks on proovitud ka psühholoogilist nõustamist, kuid kostja katkestas selle tulemuseta. Abielu kestel on kostja hageja suhtes tarvitanud vaimset vägivalda, ähvardanud. Kostja kuritarvitab alkoholi. Hageja kardab kostja ettearvamatut käitumist ning soovib abielu lahutada. Leppimisaega ei soovi.

2. Kohtuistungil 21. novembril 2023.a. jäi M. S. abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitusel on abielu pöördumatult lõppenud ning pärast seda, mis kodus on toimunud (vaimne vägivald, hageja sõimamine, halvustamine ja solvamine laste juuresolekul, ähvardamine) ei näe ta võimalust abielu säilitada. Pooled elavad eraldi alates 2023. a jaanuarikuust. Hageja kinnitas, et tema otsus on kaalutletud ja läbimõeldud ning jääb selle juurde.

A. S. kinnitas, et on abielu lahutamise nõudega 100%-liselt nõus, abielusuhted on on pöördumatult lõppenud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja M. S. kinnitas, et abielusuhete taastamise võimalust ta ei näe ning on oma otsuses kindel. Hageja on seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

A. S. kinnitas, et abielusuhted on 100% lõppenud ning nõus abielu lahutamisega.

Kuivõrd mõlemad pooled leidsid, et abielu on lõppenud ning selle säilitamine võimalik ei ole ning kumbki seda ei soovi, on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

6. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestatuga tuleb pool tasutud riigilõivust so 50 (viiskümmend) eurot hagejale tagastada.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik