2-22-151209/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-151209

Tsiviilasi

OÜ Advokaadibüroo GAVER hagi Üheksavara OÜ ja

K.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4070,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Advokaadibüroo GAVER; registrikood

14470465

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaisa Lumiste;

e-post xx

Kostja I: Üheksavara OÜ; registrikood 12934541, e-post

xx

Kostja II: K.S; isikukood xx, e-post xx

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 24.10.2023. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Välja mõista Üheksavara OÜ-lt ja K.S Noodilt solidaarselt OÜ Advokaadibüroo

GAVER kasuks:

2.1 hagejaga 29.04.2022. a sõlmitud käsunduslepingu ja 20.10.2022. a sõlmitud

käenduslepingu alusel arvetest nr 20220174, nr 20220236 ja nr 20220296 tulenev

põhivõlgnevus 3195 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 814,78 eurot;

2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 24.11.2023. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Üheksavara OÜ ja K.S Noodi kanda.

4. Määrata OÜ Advokaadibüroo GAVER menetluskulude suuruseks 2258,29 eurot, sh

õigusabikulud 1768,29 eurot ning riigilõiv 490 eurot.

5. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas

2258,29 eurot.

6. Üheksavara OÜ-l ja K.S Noodil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Advokaadibüroo GAVER OÜ (hageja) ja Üheksavara OÜ (kostja I) sõlmisid 29.04.2022.

a kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Märgitud lepingu kohaselt kohustus

Advokaadibüroo GAVER OÜ esindama Üheksavara OÜ-d tsiviilasjas nr 2-21-13163

ning Üheksavara OÜ tasuma selle eest tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Üheksavara OÜ pidi saadud teenuse eest tasuma vastavalt arvetele. Lepingus lepiti kokku

ka, et advokaadibürool on õigus arve tähtajaks tasumata jätmisel nõuda viivist 0,05%

tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta.

2. Hageja osutas lepingu alusel kostjale I õigusteenust seoses lepingus nimetatud

õigusküsimustega ja täitis kõik enda kohustused. Hageja on tegutsenud õigusteenuse

osutamiseks vajaliku hoolsusega. Advokaadibüroo töötajad täitsid käsundit vastavalt oma

teadmistele ja võimetele kostja I jaoks parima kasuga – kõik dokumendid esitati

õigeaegselt ja need olid koostatud advokaatide professionaalsetest teadmistest ja

seadustest tulenevalt.

Hageja esitas kostjale osutatud õigusteenuse eest 31.05.2022. a arve nr 20220174

summas 2310 eurot (sh käibemaks); 30.06.2022. a arve nr 20220236 summas 585 eurot

(sh käibemaks) ning 31.07.2022. a arve nr 20220296 summas 300 eurot (sh käibemaks),

s.o kokku 3195 eurot. Kostja I ei esitanud vastuväiteid arvele märgitud toimingute sisu

ega kestvuse osas.

3. Hageja ja kostja I juhatuse liige K.S (kostja II) sõlmisid kostja I võlgnevuse tõttu

20.10.2022. a käenduslepingu, milles lepiti kokku, et kostja II käendab kostja I ja hageja

2(7)

vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kostja I kohustusi advokaadibüroo ees maksimaalselt

5000 euro ulatuses.

Vastavalt kokkuleppe eritingimuste p-le 4 saab hageja nõuda kostjalt II kostja I kohustuse

täitmist alates hetkest, kui on möödunud seitse päeva päevast, mil Riigikohus otsustab,

kas võtta menetlusse AS LHV Pank kassatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-21-13163.

Riigikohus võttis tsiviilasjas nr 2-21-13163 kassatsioonkaebuse menetlusse 12.12.2022.

a.

4. Kostjad ei ole arveid tasunud ega esitanud tähtaegselt ja nõuetekohases vormis mistahes

pretensioone arvete osas. Kostjate poolt kohtumenetluses esitatud vastuväited on alusetud

ja tõendamata. Kõik toimingud on kostjaga kooskõlastatud. Kostja II on korduvalt

andnud lubadusi arved tasuda. Selliste kirjalike lubadustega on kostja II andnud hageja

hinnangul deklaratiivse võlatunnistuse. Ka käenduslepingus on märgitud tasumata arvete

numbrid ja võla suurus. Kostja on käenduslepingu allkirjastanud. Seega on kostja II

kohustuse olemasolu tunnistanud.

5. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 3195 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 292,40 eurot ning

edasiulatuvalt viivis 0,05% tasumata põhivõlalt päevas kuni otsuse tegemiseni kindla

summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

KOSTJATE VASTUVÄITED

6. Kostjad tunnistavad hagi 786 euro ulatuses (koos käibemaksuga) ja ei tunnista hagi

ülejäänud osas, sest on seisukohal, et arvete lisades märgitud tegevused ei ole menetluses

olnud vajalikud ega kostja I huvides ja nendele kulunud aeg ei ole olnud mõistlik.

Arvete spetsifikatsioonides märgitud ajakulu on suuresti ülepaisutatud, samuti on liialt

suured sõidukulud. Esitatud on seisukohti, mida kohus nõudnud ei ole. Ka

ringkonnakohtu istungil osales klient ise, mistõttu ei ole põhjendatud esindaja kulud

seoses istungil toimunu kliendile selgitamisega.

7. Kostjad ei esitanud arvete osas pretensioone õigeaegselt, sest teadmine, et arvetel toodu

ei vasta kostja huvidele, tekkis hiljem, kui kostja II hakkas arveid rida-realt kontrollima.

Kostjad ei vaidlusta, et hageja on tööd teinud, kuid kõik spetsifikatsioonil näidatu ei ole

olnud vajalik ega kostja I huvides.

Kostjad ei ole andnud deklaratiivset võlatunnistust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb

rahuldada täies ulatuses.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tulenevalt on käsundisaaja põhikohustus osutama

vastavalt lepingule teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi) ning

käsundiandja on kohustatud maksta käsundiandjale selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. Hageja ja kostja I on sõlminud 29.04.2022. a käsunduslepingu.

10. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama kolmanda

isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja

3(7)

kostja II on 20.10.2022. a sõlminud käenduslepingu hageja ja kostja I vahel sõlmitud

käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.

1. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

2. Poolte vahel puudub vaidlus käsundus- ja käenduslepingute sõlmimise osas. Samuti

puudub vaidlus selles, et kostjad ühiselt on hageja ees solidaarselt vastutavad hageja ja

kostja I vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kuivõrd

käenduslepinguga ei ole ette nähtud VÕS § 145 lg-s 1 märgitud kitsendust.

3. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale I osutanud õigusteenust vastavalt poolte vahel

29.04.2022. a sõlmitud käsunduslepingule. Käsunduslepingust nähtuvalt on leping

sõlmitud kostja I esindamiseks tsiviilasjas nr 2-21-13163. Lepingu punktidest 1.1. -1.2.

tulenevalt andis kostja I advokaadibüroole õiguse esindada end kõigi seaduses sätestatud

õigustega kõikide toimingute tegemisel, mis on seotud lepingus nimetatud õigusabi

osutamisega. Advokaadibürool ja lepingus viidatud advokaatidel olid muuhulgas kõik

seaduses sätestatud volitused, kui kostja I ei otsustanud kirjalikult teisiti. Esindusõiguse

piirangud tuli eraldi kirjalikult kokku leppida. Selliste kokkulepete olemasolu kohus

menetluses ei tuvastanud. Seega oli hagejal käsunduslepingust tulenevalt õigus kostja

nimel teha mistahes menetlustoiminguid tsiviilasjas nr 2-21-13163.

Puudub vaidlus ka selles, et kostjal I oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda temale

osutatud õigusteenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasu 150 eurot/tund (lisandub

käibemaks) seitsme kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Sõidule kulunud aja

eest tuli kostjal I maksta tasu 50% lepingus kokku lepitud tunnitasust. Arvetega

mittenõustumisel tulnuks kostjal I arvete saamisest alates kolme tööpäeva jooksul teatada

sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ka nägi leping

ette, et kui kokku lepitud aja jooksul kostja I ei teata arvetega mittenõustumisest, siis

loetakse arved aktsepteerituks (käsunduslepingu punktid 4.1., 4.2., 4.5.).

4. Kostjad on menetluses asunud seisukohale, et kõik käsunduslepingu alusel tehtud

esindustoimingud ei ole olnud vajalikud ega tehtud esindatava huvides, mistõttu ei ole

kostjatel ka kohustust selliste toimingute eest tasuda. Kostjad on viidanud, et tehtud

toimingud ei saanud sedavõrd kaua aega võtta, samuti on mõned toimingud olnud

ebavajalikud. Ka sõidukulu on põhjendamatult suur.

Kohtu hinnangul on kostjate vastuväited põhjendamatud. Kostjad on eeltoodud

vastuväited esitanud alles kohtumenetluses. Kostjal I tulnuks kõik oma vastuväited tasu

kohta esitatud arvetele esitada hagejale kolme tööpäeva jooksul alates arvete saamisest.

Kostja I seda ühegi arve puhul teinud ei ole, mistõttu on advokaadibüroo lugenud

õigustatult kõik arved aktsepteerituks. Kostjad ei ole vaielnud vastu arvete saamise

faktile. Veelgi enam, K.S on hagejale kirjalikult ja korduvalt ajavahemikul 19.08.2022. a

– 07.09.2022. a kinnitanud kavatsust arved lähiajal tasuda. Ühtegi pretensiooni või töö

sisu täpsustavat küsimust K.S Noodi kirjadest ei nähtu.

Vaidlust ei ole, et kostja I on hageja esitatud arved nr 20220174; nr 20220236 ja nr

20220296 kätte saanud ja ka aktsepteerinud, kui on jätnud pretensioonid õigeaegselt

esitamata. Puudub vaidlus selles, et arvetel märgitud tehtud töö eest tasu maksmise

tähtpäevad on saabunud, kuid kostja I ei ole arveid tähtaegselt tasunud. Kostjate väited, et

teadmine, et arvetel märgitud tööd ei ole olnud kõik vajalikud või kostja I huvidest

kantud, tekkis kostjatel alles hiljem arvete kontrollimise käigus, on ainetud. Kohtu

hinnangul ka ei vabasta see kostjaid arvete tasumise kohustusest olukorras, kus

4(7)

lepingupooled olid kokku leppinud arvetele pretensioonide esitamise korra ning kostja I

on seda korda rikkunud. Kostja pidi teadma, et tal on arvetele pretensioonide esitamiseks

ette nähtud kindel ajavahemik. Kostja I on jätnud selle võimaluse kasutamata. Kostja II

olnud alati teadlik kostja I võlgnevusest, kuivõrd on kostja I seaduslik esindaja ning

sõlminud ka käenduslepingu, milles on selgelt välja toodud võlgnevuse ja viivise suurus.

Käenduslepingus on K.S kinnitanud, et teadvustab ja tunnustab käenduskokkuleppes

esitatud põhivõlgnevust ja viivist ning nende suurust. Seega on kostja I kohtu hinnangul

minetanud ka õiguse esitada vastuväiteid hageja esitatud arvetel kajastatud töömahule ja

sisule. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik.

5. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja I ja kostja II on andnud deklaratiivse

võlatunnistuse.

Iseenesest on õige hageja viide, et VÕS § 30 lg 1 sätestab võlatunnistusena kahte liiki

ühepoolseid lubadusi. Esiteks võib võlatunnistuseks olla lubadus täita mingi kohustus,

mis kehtib iseseisva kohustusena. Teiseks võib võlatunnistuse sisuks olla kohustuse

olemasolu tunnistamine. Küll aga märgib kohus, et ei nõustu hageja seisukohaga, mille

kohaselt sisaldub K.S Noodiga peetud kirjavahetuses võlatunnistus. Kirjavahetusest ei

nähtu selget tahteavaldust võlatunnistuse andmiseks, mistõttu ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud pidada K.S Noodi e-kirjades antud võla tasumise lubadust võlatunnistuseks.

Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kostja I ei ole õigeaegselt ja vastavalt hagejaga

sõlmitud käsunduslepingus kokku lepitule esitanud vastuväiteid hageja esitatud arvetele

ning on seeläbi esitatud arveid aktsepteerinud, ei oma asja lahendamisel sisulist tähendust

see, kas kostja I on andnud võlatunnistuse või mitte. Kostjate vastutus tuleneb hagejaga

sõlmitud käsundus- ja käenduslepingutest.

6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue 3195 euro väljamõistmise osas

tuleb rahuldada ja märgitud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

mõista.

7. Hageja on esitanud hagis viivisenõude, mille arvutamisele kostjad vastuväiteid esitanud

ei ole. Hageja on palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse

tegemise aja seisuga ning TsMS § 367 alusel ka edasiulatuvalt alates kohtotsuse

tegemisest kuni põhivõla tasumiseni lepingus sätestatud määras.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel

sõlmitud lepingu punkti 7.1 kohaselt on advokaadibürool õigus arve tähtajaks tasumata

jätmisel nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta.

Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostjad on hagi esitamise seisuga olnud

rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega

täidetud.

Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja ka

viivise 0,05% tasumata põhinõudelt järgmiselt: 292,40 eurot alates arvete sissenõutavaks

muutumisest kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni (28.12.2022. a.), 522,38

5(7)

eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest järgnevast päevast

(29.12.2022. a) kuni kohtuotsuse tegemiseni (23.11.2023. a) ning edasiulatuvalt

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (24.11.2023. a) kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

9. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagejaga 29.04.2022. a sõlmitud

käsunduslepingu ja 20.10.2022. a sõlmitud käenduslepingu alusel arvetest nr 20220174,

nr 20220236 ja nr 20220296 tulenev põhivõlgnevus 3195 eurot, otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 814,78 eurot ning viivis 0,05% tasumata

põhivõlgnevuselt päevas alates 24.11.2023. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

11. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb ka menetluskulud jätta täies ulatuses

solidaarselt kostjate kanda.

12. Hageja on 24.10.2023. a esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad

need õigusabikulust kohtumenetluses 13 tunni ja 25 minuti ulatuses, kokku summas

1888,29 eurot, tunnitasumääraga 140 eurot tund ning riigilõivust 490 eurot.

13. Kostja ei esitanud enda menetluskulude nimekirja ega vaielnud vastu hageja

menetluskuludele.

14. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

diskretsiooniotsus.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p

7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5

järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-

2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte

esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

6(7)

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

15. Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise

eelduseks. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt hagiavalduse esitamisel kehtinud

regulatsioonile, mistõttu on hageja menetluskulud 490 euro suuruse riigilõivu osas

põhjendatud.

16. Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluses

kokku 140 euro ulatuses (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 81,67 eurot,

tutvumine menetlusliku olukorraga (ettepaneku kättetoimetamine), seisukoht kohtule

maksekäsu tegemise osas 35 eurot, tutvumine hagimenetlusse üleandmise määrusega

23,33 eurot). Tulenevalt TsMS §-st 4842, ei saa hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude

hüvitamist nõuda suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks

vähendada hageja menetluskulusid 120 euro võrra (140 – 20).

Muus osas loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu seoses

antud kohtumenetlusega. Kohus loeb põhjendatuks ka hageja esindaja tunnitasu suuruse

140 eurot (ilma käibemaksuta).

17. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2258,29 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja hageja lepingulise esindaja

tasu 1768,29 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks menetluskuluna välja mõista 2258,29 eurot.

18. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.

19. TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin

7(7)