2-20-123498/79 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

22.11.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-123498

Tsiviilasi

Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu avaldus N. I.

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagita asja hind

6 377,83 eurot

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu

(registrikood 80502359)

Avaldaja esindaja: advokaat Indrek Kukk (e-post XXX)

Puudutatud isik: N. I. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata N. I. 25.08.2023 taotlus tõendi kogumiseks ning 22.09.2023

taotlus avaldaja täiendavate selgituste esitamiseks kohustamiseks.

2. Rahuldada avaldus osaliselt.

3. Välja mõista N. I. majandamiskulude võlgnevus perioodi veebruar 2017 –

september 2020 (k.a) eest 4 491,64 eurot Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu kasuks.

4. Jätta Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistul tekkinud menetluskulu seoses 07.09.2023

seisukoha koostamisega N. I. kanda, ülejäänud menetluskulud jätta 70,43% osas N.

I. ja 29,57% osas Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu kanda.

5. Välja mõista N. I. menetluskulu 2 855,20 eurot Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu

kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb N. I.l tasuda Tallinn, Liivaoja tn 2

korteriühistule menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid

mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Avaldaja nõue ja asjaolud

1. Puudutatud isikule kuulub korter asukohaga xxx. Puudutatud isik ei tasu talle

majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatavaid arveid: kõik arved 2017.a.

veebruarist kuni 2020.a. septembrini on tasumata.

Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 6 377,83 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldaja nõude summa ei vasta tegelikkusele,

see on arvestatud valesti. Arvetel on võltsitud summad. 2018.a. märtsi seisuga oli

puudutatud isikul isegi ettemaks. Lähtudes asjaolust, et puudutatud isik tasus fiktiivsete ja

alusetult ülespaisutatud arvete järgi korteriühistule summa 2 475,76 eurot, palub

puudutatud isik kohtul mõista korteriühistult enammakse summalt trahvi 8% aastas, so

198,14 eurot. Võltsitud summasid on 3 633,50 eurot, millises ulatuses tuleb avaldaja

nõuet vähendada. Samuti on puudutatud isikul nõuded avaldaja vastu: kahju hüvitamise

nõue 9 499 eurot. Juhul kui kohus leiab, et avaldajal on nõue puudutatud isiku vastu, siis

puudutatud isik tasaarvestab selle oma kahju hüvitamise nõudega. Puudutatud isik palub

jätta avalduse rahuldamata.

Puudutatud isiku 25.08.2023 ja 22.09.2023 taotlused

3. Puudutatud isik esitas 25.08.2023 korduva taotluse koguda tõendina korteriühistu

pangakonto väljavõte, puudutatud isik taotleb kohustada avaldajat esitama konto väljavõte

perioodist 01.02.2017-30.09.2020. Kohus jääb menetluses varasemalt avaldatud seisukoha

juurde, et käesoleva menetluse esemeks on nõue majandamiskulude välja mõistmiseks

konkreetse perioodi eest, mitte korteriühistu tegevuse kõikehõlmav kontrollimine või

auditeerimine. Taotlusest ei selgu, millist asjas tähendust omavat fakti puudutatud isik

taotletava tõendiga tõendada soovib. Kohus jätab 25.08.2023 taotluse tõendite kogumiseks

rahuldamata.

22.09.2023 esitas puudutatud isik taotluse, et kohus kohustaks avaldajat esitama kulude

arvutamise valem seoses 11.09.2023 esitatud täiendavate tõenditega; selgitama täiendavalt

oma kulusid seoses õigusteenusega; kohustama avaldajat andma puudutatud isiku

tõendusmaterjali kohta raamatupidamuslik hinnang. Kohus leiab, et on menetlusosalistele

ammendavalt selgitanud, millised asjaolud omavad asjas tähendust ning millised võiksid

seonduvalt olla asjakohased tõendid, osalistel on olnud võimalus menetlusse kõik vastav

esitada. Kohus annab esitatule hinnangu asja sisulisel lahendamisel. Kohus jätab

rahuldamata 22.09.2023 taotluse avaldaja täiendavate selgituste esitamiseks

kohustamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus tuvastab kinnistusraamatust, et puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga

xxx (väljavõte dtl 83). Avaldaja on korteriühistu, avaldaja on puudutatud isiku vastu

esitanud majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude perioodi veebruar 2017 –

september 2020 (k.a) eest.

5. Kuni 01.01.2018 reguleerisid korteriomanike kohustusi KOS (korteriomandiseadus) ja

KÜS (korteriühistuseadus). Nähtuvalt registrist kanti avaldaja registrisse 12.01.2018.

Kehtinud KOS § 8 lg 1 järgi valitses korteriühistu puudumisel korteriomandite

kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriomanike ühisus. KrtS (korteriomandi- ja

korteriühistuseadus) § 66 lg 2 järgi korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad

üle korteriühistule.

6. KOS § 22 lg 5 sätestas, et majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud

häälteenamusega, KOS § 17 lg 1, et häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu

korteriomanike üldkoosolekul. KOS § 22 lg 2 kohaselt teevad korteriomanikud

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Kohtule on esitatud Liivaoja 2

korteriomanike 27.02.2017 korduskoosoleku protokoll (dtl 108-110, lisad dtl 111-116),

millest nähtuvalt otsustati 2016. ja 2017.a. majanduskava vastuvõtmine.

7. Avaldaja esitatud arvetel on kajastatud järgmised kuluread: elekter (päevane), elekter

(öine), garaaži hooldus, garaažielekter, garaažikoha hooldusfond, haldus ja

raamatupidamine, hooldusfond, kindlustus, kinnisvara heakord, prügivedu, soojus, soojus

vee soojendamiseks, tehnohooldus, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Kohus selgitas (dtl

481, 538), et puudutatud isikul tuleb konkreetselt välja tuua, millistele arvetel kajastatud

kuludele ta vastu vaidleb, st mis on arvestatud valesti või mille tasumisest ta keeldub.

Puudutatud isik vastas 14.02.2023, et ei nõustu summadega elektri eest (dtl 586, p 3), sest

arvestus ei ole elektrikilbile juurdepääsu puudumise tõttu kontrollitav. 11.04.2023 esitas

puudutatud isik täiendava vastuväite, et valesti on arvestatud ka summad prügiveo,

soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest, mida põhjendas kahtlusega

avaldaja tegevusega seoses, kuna avaldaja on võltsinud mitmeid andmeid.

8. Kohus tuvastab, et 2017.a. majanduskavas (dtl 114, 116) on kulude osas otsustatud

järgmist: elekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse iga korter eraldi; üldelekter

- maja peaarvesti ja korterite arvestite summa vahe, jaotatakse korterite vahel võrdselt;

garaažielekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse garaaži elektriarvestiga,

jaotatakse garaažikohtade vahel võrdselt; prügivedu (lume äravedu) - vastavalt tegelikule

tarbimisele, jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; soojusenergia: a)

kütteks - vastavalt tegelikule tarbimisele, b) vee soojendamiseks - vastavalt tegelikule

tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud); vesi ja kanalisatsioon - vastavalt tegelikule

tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud). Sooja vee soojendamise hind on 3,82 eur/

m3+km.

9. KOS § 13 lg 1 nägi ette, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab

avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab

kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nähtuvalt

esitatust ei ole 2017.a. majanduskavas otsustatud kulude jaotamist vastavalt

kaasomandiosade suurusele. Riigikohus on selgitanud, et kulude jaotamist teisiti kui KOS

§ 13 lg 1 sätestatu ei saa otsustada häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsusega,

vaid see on võimalik üksnes kaasomanike kokkuleppega, kokkuleppe puudumisel tuleb

kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest ehk korteriomanik kannab

kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega

(3-2-1-146-10, p 11).

10. Alates 01.01.2018 jõustunud KrtS-i § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi

osa suurusele, KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib

korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Nähtuvalt

esitatust ei ole ka 2018.-2020.a. majanduskavades (dtl 123, 128, 131-133) otsustatud

kulude jaotamist vastavalt kaasomandiosade suurusele. Kuivõrd registrist ei nähtu, et

avaldajal oleks põhikiri, saab kulude jaotamise aluseks teisiti kui vastavalt omandiosade

suurusele, olla ka alates 2018.a. tekkinud kulude osas vaid korteriomanike kokkulepe.

Riigikohus on leidnud, et korteriomanike kokkulepe võib mh olla sõlmitud kaudsete

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (2-19-8045, p 15). Kohus juhtis nimetatule

11.08.2023 määrusega menetlusosaliste tähelepanu ning palus avaldada seisukohta, kas

korteriomanikel on kokkulepe majandamiskulude jaotamiseks vastavalt majanduskavades

kajastatule ning selgitas, et kokkuleppe puudumisel on puudutatud isikul kohustus

majandamiskulude tasumiseks vastavalt tema omandiosa suurusele.

11. Avaldaja märkis 24.08.2023 seisukohas, et korteriomanikel on kokkulepe kulude

jaotamiseks vastavalt majanduskavades kajastatule, kokkulepe on sõlmitud kaudsete

tahteavalduste vahetamise teel: kulude jaotamine on toimunud vastavalt majanduskavades

märgitule alates 2006.a., ükski korteriomanik seda käesoleva ajani vaidlustanud ei ole.

Puudutatud isiku 25.08.2023 seisukohast on arusaadav, et ka puudutatud isik leiab, et

kulud tuleb jagada vastavalt majanduskavades kajastatule. Lähtudes menetlusosaliste

nimetatud avaldustest asub kohus seisukohale, et Liivaoja 2 korteriomanikud on kokku

leppinud kulude jaotamises vastavalt majanduskavades märgitule.

2017. aasta

12. Avalduse kohaselt on kuni 01.01.2018 tasumata järgmised arved:

arvestusperiood

arve asukoht

summa (eur)

vaidlustatud1

2017

veebruar

dtl 450

212,18

26,93

19,84

21,91

3,42

58,66

18,34

16,61

7,31

märts

dtl 451

240,30

27,65

20,88

21,56

3,97

46,69

32,09

39,44

8,86

1 elekter (p), elekter (ö), elekter (g), prügivedu, soojus, soojus vee soojendamiseks, vesi ja kanalisatsioon, elekter

(ü)

aprill

dtl 452

180,32

29,89

23,76

5,46

3,42

35,32

18,34

20,76

4,21

mai

dtl 453

158,70

26,33

20,18

2,7

4,1

13,76

18,34

24,91

9,22

juuni

dtl 454

149,13

22,87

17,59

2,05

4,1

2,99

18,34

22,84

8,38

juuli

dtl 455

124,63

19,49

18,47

2,88

3,73

18,34

16,61

7,02

august

dtl 456

68,89

12,4

8,9

2,08

3,66

-4,58

8,34

september

dtl 457

89,29

13,42

11,45

1,24

3,79

2,99

4,58

4,15

9,58

oktoober

dtl 458

94,84

3,05

2,54

1,63

3,66

34,72

2,08

9,07

november

dtl 459

109,90

2,4

1,92

2,17

3,47

46,09

4,58

2,08

8,94

detsember

dtl 460

127,34

5,28

2,93

13,13

3,73

53,27

10,91

Kokku

1 555,52

1 120,21

13. Kohus on kohustanud avaldajat kõigi elektriarvete esitamiseks, mille alusel on arvestatud

puudutatud isikult elektri eest nõutavad summad (dtl 782), samuti teinud ettepaneku

alusdokumentide esitamiseks, mis võimaldaksid kontrollida prügiveo, soojuse, vee

soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest arvestatud summasid (dtl 1383). Kohus on

küsinud avaldajalt andmeid garaaži elektriarvesti, maja peaarvesti ning maja peaarvesti

ning korterite arvestite summa vahe kohta (dtl 782). Kohus on selgitanud, et avaldaja nõue

võlgnevuse väljamõistmiseks on rahuldamise perspektiivita osas, milles kohtul ei ole

võimalik arvestust kontrollida (dtl 1185). Avaldaja ei ole esitanud teenuseosutajate arveid

ega muid tõendeid ega andmeid 2017.a. kulude kohta, mis võimaldaksid arvestust

kontrollida. Avaldaja esitas 24.08.2023 uuesti menetluses juba varasemalt esitatud

puudutatud isikule koostatud arved (dtl 1192-1213), kuid üksnes asjaolust, et arve on

esitatud, ei ole võimalik järeldada, et arvel kajastatud nõue on ka põhjendatud.

14. Kohus tuvastab, et eeltoodud tabelis kajastatud arvetel vastab vee soojendamise arvestus

2017.a. majanduskavas märgitud hinnale 3,82 eur/m3+km, märgitud sooja vee kulu vastab

samas toodud näitude vahele, ning on kuude kaupa vastavalt järgmine:

arvestusperiood

arve asukoht

vee

soojendamine

2017

veebruar

dtl 450

18,34

märts

dtl 451

32,09

aprill

dtl 452

18,34

mai

dtl 453

18,34

juuni

dtl 454

18,34

juuli

dtl 455

18,34

august

dtl 456

-4,58

september

dtl 457

4,58

oktoober

dtl 458

november

dtl 459

4,58

detsember

dtl 460

Kokku

128,37

15. Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

2017.a. 563,68 eurot (so 1 555,52 - 1 120,21 + 128,37) ületavas osas ei ole tõendatud ning

tuleb vastavas osas jätta rahuldamata.

2018. aasta

16. Avalduse kohaselt on kuni 01.01.2019 tasumata järgmised arved:

arvestusperiood

arve asukoht

summa (eur)

vaidlustatud

2018

jaanuar

dtl 461

220,89

35,52

13,54

17,84

4,81

61,15

22,92

20,76

6,26

veebruar

dtl 462

23,72

19,8

19,79

3,42

67,74

13,75

24,91

8,78

märts

dtl 463

210,65

23,70

20,32

17,69

3,79

59,95

18,34

16,61

12,16

aprill

dtl 464

195,84

24,36

21,72

2,87

50,96

18,34

29,06

5,44

mai

dtl 465

144,25

16,52

14,54

1,36

3,66

4,2

18,34

8,3

8,3

7,01

juuni

dtl 466

131,55

18,4

16,88

1,71

3,9

-2,4

4,15

7,22

juuli

dtl 467

196,43

23,72

21,05

0,84

3,66

32,09

24,91

14,53

7,08

august

dtl 468

130,89

14,34

14,73

0,87

3,97

9,17

8,3

4,15

6,77

september

dtl 469

145,67

19,58

20,39

0,86

3,42

5,99

9,17

4,15

4,15

9,41

oktoober

dtl 470

120,60

8,57

9,88

1,10

3,91

28,47

9,17

4,15

4,15

6,23

november

dtl 471

146,53

26,72

22,39

1,20

3,73

47,10

-4,58

-2,08

7,27

detsember

dtl 439

187,07

29,01

31,74

1,32

3,73

67,36

11,20

Kokku

2 050,37

1 416,15

17. Kohus tuvastab, et 2018.a. majanduskavas (dtl 123) on kulude osas otsustatud järgmist:

elekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse iga korter eraldi; üldelekter - maja

elektriarvest lahutatakse korterite kulud vastavalt korteri arvesti näidule, allesjääv summa

jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; garaažielekter - vastavalt tegelikule

tarbimisele, mõõdetakse garaaži elektriarvestiga, jaotatakse garaažikohtade vahel võrdselt;

prügivedu (lume äravedu) - vastavalt tegelikule tarbimisele, jaotatakse proportsionaalselt

korterite ruutmeetritega; soojusenergia: a) kütteks - vastavalt tegelikule tarbimisele, b) vee

soojendamiseks - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud); vesi ja

kanalisatsioon - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud). Sooja

vee soojendamise hind on 3,82 eur/m3+km.

18. 2018.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kohta avaldaja teenuseosutajate arveid ega muid

tõendeid ega andmeid nimetatud perioodi kulude kohta, mis võimaldaksid arvestust

kontrollida, esitanud ei ole. Aprilli kohta on esitatud üksnes elektriarve, võrguteenuse

osutaja arve aprilli eest puudub. Elektri- ja võrguteenuse arved 2018.a. on esitatud

järgmiselt:

arvestusperiood

puudutatud

isikule

esitatud arve

elektriarve,

võrguteenuse arve

2018

-

jaanuar

dtl 461

-

veebruar

dtl 462

-

märts

dtl 463

-

aprill

dtl 464

dtl 1343-1344

-

mai

dtl 465

dtl 1333-1334

dtl 1346-1347

juuni

dtl 466

dtl 1337-1338

dtl 1355-1356

juuli

dtl 467

dtl 1329-1330

dtl 1352-1353

august

dtl 468

dtl 1335-1336

dtl 1349-1350

september

dtl 469

dtl 1341-1342

dtl 1364-1365

oktoober

dtl 470

dtl 1331-1332

dtl 1361-1362

november

dtl 471

dtl 1339-1340

dtl 1358-1359

detsember

dtl 439

dtl 810-811

dtl 852-853

19. Mai arvel (dtl 465) on kajastatud elektri hinnad kWh kohta järgmiselt: 0,10455 eur

(päevane), 0,08815 eur (öine). Mai eest esitatud elektri- ja võrguteenuse arvetel (dtl 1333-

1334, dtl 1346-1347) on kajastatud elektrienergia hind 0,03964 eur/kWh, börsihinna

müügimarginaal 0,00060 kWh, elektri edastamine päev 0,0335€/kWh ja öö 0,0198€/kWh,

taastuvenergia tasu 0,0089€/kWh, elektriaktsiis 0,00447€/kWh. Tehete ((0,03964 +

0,00060 + 0,0335 + 0,0089 + 0,00447=0,08711) + 0,08711 x 20% km) ja ((0,03964 +

0,00060 + 0,0198 + 0,0089 + 0,00447=0,07341) + 0,07341 x 20% km) tulemus on

vastavalt 0,10453 ja 0,08809. Kohus tuvastab, et mai arvel esitatud elektriühikute

hindades esineb vähene ebatäpsus, mis puudutatud isiku poolt vastavalt tarbimisele tasuda

tulevate summade arvestust ei mõjuta: arvel on mh kajastatud puudutatud isiku

elektriarvesti näidud asjassepuutuval perioodil, elektrit on kulunud päeval 158 kWh ja

öösel 165 kWh, 158 x 0,10455 või 0,10453 on mõlemal juhul ligikaudu 16,52; ja 165 x

0,08815 või 0,08809 on ligikaudu 14,54 eurot.

20. Kuna aprilli (arve dtl 464) osas on esitatud alusdokumendid üksnes osaliselt, ei ole nõue

päevase ja öise elektri eest tõendatud osas, milles elektriühiku hind ületab 0,04639 eurot

(so dtl 1344 nähtuvalt 0,04039 + 0,00060), millele lisandub käibemaks 20%, so 0,05567

eur/kWh, arvel kajastatud päevase elektri kogus 231 kWh x 0,05567 on 12,86 eurot ja

öine 244 kWh x 0,05567 on 13,58 eurot. Ülejäänud osas on päevase ja öise elektri eest

nõutav 2018.a. eest eeltoodud tabelis märgitud arvetega tõendatud.

21. Garaažielektri kohta on avaldaja esitanud seoses 2018. aastaga arvestuse alusandmed

üksnes detsembri kohta (avaldaja 24.08.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli

tabel). Tabelis arvestuse aluseks märgitud tariifid on kooskõlas sama perioodi

teenuseosutaja arvetega (dtl 810-811, dtl 852-853), märgitud on garaaži elektriarvesti

näidud, mis on kooskõlas samas toodud kulunud elektri kogusega (rida 27). Avaldaja

selgituse kohaselt on garaažikohti kokku 30, nähtuvalt tabelist on kulu garaažielektrile

kokku jagatud arvuga 32. Esitatu kohaselt oli 2018.a. detsembris garaažielektri kogukulu

685,78 eurot, mis jagades 30 kohta on 22,86 eurot kasutaja kohta. Puudutatud isikult on

dtl 439 arve kohaselt nõutud selle perioodi eest 1,32 eurot. Kohus asub seisukohale, et

nõue on tõendatud 2018.a. detsembri garaažielektri osas.

22. Prügiveoga seoses on avaldaja esitanud seoses 2018. aastaga arvestuse alusandmed üksnes

detsembri kohta, so avaldaja 07.09.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli tabel ja

tõenditest detsember 2018 prügiveo arved dtl 1389 summas 16,57 eurot ja dtl 1430

summas 216,30 eurot, millest nähtuvalt oli kulu 2018.a. detsembris prügiveole kokku

232,87 eurot. Tabelist nähtuvalt on arvestuse aluseks m2 kokku 3 400,9, mis vastab

2018.a. majanduskavas kajastatule, avaldaja korteri arvestuse aluseks on 53,5 m2, mis on

kooskõlas kinnistusraamatust nähtuva eriomandi osa üldpinna suurusega. Puudutatud

isikule esitatud arvel dtl 439 on m2 hind prügiveo eest märgitud 0,0696, esitatud andmete

kohaselt peaks hind olema 0,0685 eurot/m2 (232,87 : 3 400,9). Kohus asub seisukohale, et

nõue seoses 2018.a. detsembrikuu prügiveoga on põhjendatud 3,66 euro ulatuses (53,5 x

0,0685).

23. Soojuse kohta esitas avaldaja 09.09.2023 täiendavalt Utilitase arved perioodide kohta

alates 2018.a. maist (dtl 1523-1528), kuid arvestuse kontrollimine eeldab lisaks

teenuseosutaja arvetele ka andmeid vee soojendamiseks kulunud soojusenergia kulu kohta

samal perioodil. Vastavaid andmeid avaldaja esitanud ei ole. Täielikud andmed koos

tõenditega on esitatud 2018. aastaga seonduvalt üksnes detsembri kohta. Andmed on

kajastatud avaldaja 07.09.2023 menetlusdokumendi lisaks olevas exceli tabelis ja tõendina

on esitatud Utilitas AS arve (dtl 1465), millest nähtuvalt oli 2018.a. detsembris kogukulu

soojusenergiale 4 923,56 eurot, mis langeb kokku arvestustabelis kajastatuga. Tabeli

kohaselt on 641,84 eurot arvestatud vee soojendamise katteks vastavalt korterite

veearvestite näitudele, mh on välja toodud veekulu iga korteri kohta. Ülejääv 4 281,79

eurot on jagatud ruutmeetrite järgi, so hind m2 kohta on 1,2590 eurot nagu on kajastatud

ka puudutatud isikule esitatud arvel (dtl 439). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud 2018.a.

detsembri soojuse osas 67,36 eurot (so 1,2590 x 53,5). Kohus tuvastab, et puudutatud

isikule 2018.a. eest esitatud arvetel vastab vee soojendamise arvestus 2018.a.

majanduskavas märgitud hinnale 3,82 eur/m3+km, märgitud sooja vee kulu vastab samas

toodud näitude vahele.

24. Veega seoses on avaldaja esitanud seoses 2018. aastaga arvestuse alusandmed üksnes

detsembri kohta, so avaldaja 07.09.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli tabel ja

tõenditest AS Tallinna Vesi arve (dtl 1441), millest nähtuvalt oli kogukulu veele 2018.a.

detsembris 876,07 eurot, mis on kooskõlas arvestustabelis märgituga. Nähtuvalt esitatud

arvest (dtl 439) ei ole puudutatud isikult 2018.a. detsembri eest vee ja kanalisatsiooni eest

tasu nõutud, puudutatud isiku korteri veekulu vastaval perioodil on 0.

25. Üldelektri kohta on arvestust kontrollida võimaldavad andmed 2018.a.-l esitatud üksnes

detsembri kohta, so avaldaja 24.08.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli tabelist

nähtuvad andmed mh elektrikulu kohta, mis ületab kõigi arvestite summa. Detsembris oli

kulu elektrile koos võrguteenusega kokku 2 521,54 eurot (arved dtl 810-811, 852-853),

millest osa, mis ületas arvestitega mõõdetu oli 548,80 eurot. Esitatud arvestusest nähtuvalt

on ülejäänud osa jagatud kõigi korteriomanike vahel võrdselt, kuid 2018.a. majanduskava

järgi tuli üldelekter jaotada ruutmeetrite järgi, vastavalt arvestades on puudutatud isikule

langev summa 8,63 eurot (548,8 : 3 400,9 x 53,5), nimetatut ületavas osas vastav nõue

põhjendatud ei ole.

26. Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

2018.a. on kokkuvõtlikult põhjendatud 1 196,80 euro osas (2 050,37 - 1 416,15 + 562,58),

sh:

periood

arve

el (p)

el (ö)

el (g)

prügi

soojus

vee sj

vesi

el (ü)

2018

jaanuar

dtl 461

22,92

veebruar

dtl 462

13,75

märts

dtl 463

18,34

aprill

dtl 464

12,86

13,58

18,34

mai

dtl 465

16,52

14,54

18,34

juuni

dtl 466

18,4

16,88

juuli

dtl 467

23,72

21,05

32,09

august

dtl 468

14,34

14,73

9,17

september

dtl 469

19,58

20,39

9,17

oktoober

dtl 470

8,57

9,88

9,17

november

dtl 471

26,72

22,39

-4,58

detsember

dtl 439

29,01

31,74

1,32

3,66

67,36

8,63

Kokku

169,72

165,18

1,32

3,66

67,36

146,71

8,63

= 562,58

2019. aasta

27. Avalduse kohaselt on kuni 01.01.2020 tasumata järgmised arved:

arvestusperiood

arve asukoht

summa (eur)

vaidlustatud

2019

jaanuar

199,09

23,30

20,04

16,69

3,66

71,46

4,58

4,16

12,49

veebruar

dtl 441

172,40

19,09

19,68

16,26

3,42

53,31

4,58

4,16

11,18

märts

dtl 442

169,11

23,70

22,44

11,24

3,73

55,04

12,15

aprill

dtl 443

107,25

7,79

15,33

1,74

3,66

29,19

11,37

mai

dtl 444

125,40

32,24

17,99

1,37

3,97

13,23

8,53

juuni

dtl 445

86,53

12,46

10,30

1,37

3,42

11,02

juuli

dtl 551

88,77

15,82

15,59

1,28

3,91

7,73

august

dtl 446

88,84

16,01

16,07

1,24

3,73

7,65

september

dtl 447

130,67

18,43

19,29

0,89

3,77

5,88

9,91

oktoober

dtl 448

148,99

31,28

28,2

1,33

3,77

30,01

10,34

november

dtl 449

144,76

29,55

25,96

1,33

3,84

36,62

2,56

detsember

dtl 472

157,64

31,02

24,18

1,30

3,78

42,10

5,12

Kokku

1 619,45

1 060,83

28. Kohus tuvastab, et 2019.a. majanduskavas (dtl 128), mis on kehtestatud üldkoosoleku

20.06.2019 otsusega (dtl 124-125) on kulude osas otsustatud järgmist:

kommunaalteenused (soojus, vesi ja kanalisatsioon, elekter) vastavalt tegelikule

tarbimisele. KrtS § 41 lg 5 järgi kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut

majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.

29. Avaldaja on esitanud 2019.a. elektri- ja võrguteenuse arved (dtl 1215-1216, 1223-1226,

1233-1234, 1239-1242, 1245-1252, 1260-1265, 1268-1271, 1274-1275, 1282-1287, 1292-

1297, 1322-1327), prügiveo arved (dtl 1390-1402, 1416-1428), veearved (dtl 1441-1452)

ja soojusenergia arved (dtl 1466-1481, 1484-1485). Puudutatud isikule esitatud arvetel

kajastatud summade arvestuse kohta on avaldaja esitanud exceli tabelid (24.08.2023

dokumendi lisa elekter, 07.09.2023 dokumendi lisa ülejäänud kulud), milles on kuude

arvestuses märgitud viited eelnimetatud arvetele. Kohus tuvastab, et tabelites märgitud

tariifid vastavad teenuseosutajate arvetele. Kohus leiab, et 2019.a. päevase ja öise elektri,

prügiveo ja soojuse eest nõutav on tõendatud viidatud arvetega elektri- ja võrguteenuse,

prügiveo ja soojusenergia eest. Samuti on arvetega tõendatud garaažielekter, kuid

puudutatud isikule peaks avaldaja enda esitatud andmete kohaselt olema 2019.a.

veebruaris, oktoobris ja novembris arvestatud vastavalt 15,67 eurot, 1,27 eurot ja 1,26

eurot (tabelis märgitud kogukulu jagatud 30 garaažikohta). Vee soojendamise tasu

kajastub ainult jaanuari ja veebruari arvetel ja vastab 2018.a. majanduskavaga kehtestatud

tariifile. Üldelektri osas puudub 2019.a. majanduskavas täpsustus, kuidas tarbimise järgi

jagamine toimub, esitatust ei nähtu, et 2019. oleks soovitud muuta varasemat üldelektri

jagamise korda, so ruutmeetrite järgi. Puudutatud isikule langev osa vastava arvestuse

järgi on 2019 jaanuari kuni detsembri eest vastavalt 9,63 eurot, 8,62 eurot, 9,37 eurot, 8,76

eurot, 6,58 eurot, 8,49 eurot, 5,96 eurot, 5,90 eurot, 7,64 eurot, 7,97 eurot, 1,97 eurot, 3,95

eurot (tabelijärgne üldelektri osa : 3400,9 x 53,5), mida ületavas osas ei ole nõue

põhjendatud.

30. Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

2019.a. on kokkuvõtlikult põhjendatud 1 593,52 euro osas (1 619,45 - 1 060,83 + 1

034,90), sh:

periood

arve

el (p)

el (ö)

el (g)

prügi

soojus

vee sj

vesi

el (ü)

2019

jaanuar

dtl 440

23,30

20,04

16,69

3,66

71,46

4,58

4,16

9,63

veebruar

dtl 441

19,09

19,68

15,67

3,42

53,31

4,58

4,16

8,62

märts

dtl 442

23,70

22,44

11,24

3,73

55,04

9,37

aprill

dtl 443

7,79

15,33

1,74

3,66

29,19

8,76

mai

dtl 444

32,24

17,99

1,37

3,97

13,23

6,58

juuni

dtl 445

12,46

10,30

1,37

3,42

8,49

juuli

dtl 551

15,82

15,59

1,28

3,91

5,96

august

dtl 446

16,01

16,07

1,24

3,73

5,90

septembe

r

dtl 447

18,43

19,29

0,89

3,77

5,88

7,64

oktoober

dtl 448

31,28

28,2

1,27

3,77

30,01

7,97

november

dtl 449

29,55

25,96

1,26

3,84

36,62

1,97

detsembe

r

dtl 472

31,02

24,18

1,30

3,78

42,10

3,95

Kokku

260,6

235,07

55,32

44,66

336,84

9,16

8,32

84,84

= 1 034,90

2020. aasta

31. Avalduse kohaselt on kuni 2020.a. oktoobri eest tasumata järgmised arved:

arvestusperiood

arve asukoht

summa (eur)

vaidlustatud

2020

jaanuar

dtl 473

143,31

24,63

19,55

0,55

4,08

44,41

8,29

veebruar

dtl 552

132,91

14,04

20,14

0,67

3,53

9,61

märts

dtl 474

141,24

26,26

14,34

8,4

4,21

39,73

3,2

aprill

dtl 475

121,81

21,82

17,11

0,58

4,21

27,65

9,8

mai

dtl 476

109,42

21,82

17,97

2,76

4,28

15,75

4,71

juuni

dtl 477

96,47

20,27

17,89

0,85

4,21

6,49

juuli

dtl 478

130,64

22,59

15,78

1,08

4,55

7,37

august

dtl 479

114,94

22,86

0,87

4,21

5,99

september

dtl 480

161,75

23,28

37,98

0,76

4,21

9,12

Kokku

1 152,49

648,46

32. Kohus tuvastab, et 2020.a. majanduskavas (dtl 131-133), mis on kehtestatud üldkoosoleku

05.08.2020 otsusega (dtl 130) on kulude osas otsustatud järgmist: kommunaalteenused

(soojus, vesi ja kanalisatsioon, elekter) vastavalt tegelikule tarbimisele; tegelikku tarbimist

mõõdetakse korteri arvestiga; maja elektriarvest lahutatakse korterite kulud vastavalt

korteri arvesti näidule, alles jääv summa jaotatakse proportsionaalselt korterite

ruutmeetritega; maja elektriarvest lahutatakse korterite kulud vastavalt korteri arvesti

näidule, alles jääv summa jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega;

mõõdetakse garaaži elektriarvestiga, jaotatakse võrdselt garaažikohtade vahel; vastavalt

maja tegelikule tarbimisele mida mõõdetakse soojusmõõtjaga, jagatakse proportsionaalselt

korterite pinnaga, enne jagamist lahutatakse sooja vee tootmise kulu.

33. Avaldaja on esitanud 2020.a. elektri- ja võrguteenuse arved (dtl 1217-1222, 1227-1232,

1235-1238, 1243-1246, 1254-1259, 1272-1273, 1276-1281, 1288-1291, 1298-1299),

prügiveo arved (dtl 1403-1411), veearved (dtl 1455-1463) ja soojusenergia arved (dtl

1486-1503). Puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud summade arvestuse kohta on

avaldaja esitanud exceli tabelid (24.08.2023 dokumendi lisa elekter, 07.09.2023

dokumendi lisa ülejäänud kulud), milles on kuude arvestuses märgitud viited eelnimetatud

arvetele. Kohus tuvastab, et tabelites märgitud tariifid vastavad teenuseosutajate arvetele.

Kohus leiab, et 2020.a. päevase ja öise elektri, prügiveo ja soojuse eest nõutav on

tõendatud viidatud arvetega elektri- ja võrguteenuse, prügiveo ja soojusenergia eest.

Garaažielekter esitatud arvestuse kohaselt ühe koha kohta veebruaris on 0,64 eurot. Vee ja

vee soojendamise eest asjassepuutuval perioodil tasu nõutud ei ole, sest veekulu puudub.

Üldelekter tuleb majanduskava kohaselt jagada ruutmeetrite järgi, mille kohaselt

puudutatud isikule langev osa 2020.a. jaanuari kuni septembri eest on vastavalt 6,39

eurot, 7,41 eurot, 2,47 eurot, 7,55 eurot, 3,63 eurot, 5 eurot, 5,66 eurot, 4,62 eurot, 7,03

eurot (tabelijärgne üldelektri osa : 3400,9 x 53,5), mida ületavas osas ei ole nõue

põhjendatud.

34. Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

perioodi eest kuni 2020.a. september (k.a) on kokkuvõtlikult põhjendatud 1 137,64 euro

osas (1 152,49 - 648,46 + 633,61), sh:

periood

arve

el (p)

el (ö)

el (g)

prügi

soojus

vee sj

vesi

el (ü)

2020

jaanuar

dtl 473

24,63

19,55

0,55

4,08

44,41

6,39

veebruar

dtl 552

14,04

20,14

0,64

3,53

7,41

märts

dtl 474

26,26

14,34

8,4

4,21

39,73

2,47

aprill

dtl 475

21,82

17,11

0,58

4,21

27,65

7,55

mai

dtl 476

21,82

17,97

2,76

4,28

15,75

3,63

juuni

dtl 477

20,27

17,89

0,85

4,21

juuli

dtl 478

22,59

15,78

1,08

4,55

5,66

august

dtl 479

22,86

0,87

4,21

4,62

septembe

r

dtl 480

23,28

37,98

0,76

4,21

7,03

Kokku

197,5

160,76

16,49

37,49

171,54

49,76

= 633,61

35. Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude nõue perioodi veebruar 2017

– september 2020 (k.a) eest kokku on 4 491,64 eurot (563,68+1 196,80+1 593,52+1

137,64).

36. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

37. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on mh enne 2017.a. esitatud arvetel kajastatud

ebaõigesti arvestatud summasid, samuti on käesolevas asjas avaldaja poolt tõenditena

esitatud arvetel valesti kajastatud varasema võlgnevuse summa. Kohus leiab, et asjas ei

oma tähendust võlgnevuse kajastamine arvetel perioodide eest, mille väljamõistmist

avaldaja käesolevas asjas taotlenud ei ole või mille osas puudutatud isik ei väida, et

tegemist oleks tema poolt alusetult tasutuga. Puudutatud isik on viidanud, et 12.02.2018

arvel (dtl 461) on kajastatud varasem võlgnevus 12 213,65 eurot ja järgmisel, so

09.03.2018 arvel (dtl 462) on varasem võlg 1 776,41 eurot, millest tuleks järeldada 10

658,13 euro tasumist. Kajastatud võlgnevuse muutumist avaldaja vastusena kohtu

küsimusele sisuliselt selgitada ei osanud, kuid avaldaja vaidleb, et puudutatud isik oleks

mh 2018.a. veebruaris või märtsis midagi tasunud (vastus dtl 548-549, p 2.2). Kohus

selgitas 24.01.2023 määrusega (dtl 539) puudutatud isikule, et kui puudutatud isik väidab,

et ta on teinud makseid majandamiskulude katteks, mida võlgnevuse arvestuses ei ole

arvesse võetud, tuleb selliste maksete tegemine tõendada puudutatud isikul ning tegi

puudutatud isikule ettepaneku esitada tõenditena maksekorraldused või konto väljavõte

majandamiskulude maksmise kohta. Puudutatud isik ühtegi tõendit majandamiskulude

tasumise kohta esitanud ei ole. 17.03.2023 seisukohas (dtl 894) märkis puudutatud isik

üksnes täiendavalt, et varasemate perioodide arvestuses on viga 3 633,50 eurot. Kohus

asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et majandamiskulude tasumiseks oleks

asjassepuutuval perioodil tehtud ühtegi makset. Tasumist ei ole võimalik tuvastada üksnes

arvetel kajastatud võlgnevuse summadest varasemate perioodide eest. Mh võib arvestust

mõjutada nii selle täpsustamine kui nõuete esitamisest osaline loobumine. Varasemate

arvestuste ebaselgus iseenesest avaldaja nõuete olemasolu ega ulatust ei mõjuta. Samuti ei

mõjuta seda asjaolu, kas puudutatud isikule esitati arveid regulaarselt või kas puudutatud

isik on saanud nõutud infot avaldaja tegevuse kohta, mille kohta esitatud väiteid soovis

puudutatud isik tõendada e-kirjadega (dtl 300-311). Kohus leiab, et kuivõrd tõendatud ei

ole, et puudutatud isik oleks tasunud avaldajale 10 658,13 eurot, ei ole võimalik tuvastada

mh, et puudutatud isikul oleks väidetud majandamiskulude ettemaks summas 2 475,76

eurot või 3 633,50 eurot, ning nõuded ei saa olla vastava arvel osaliselt täidetud, samuti ei

saa puudutatud isikul olla avaldaja vastu viivisenõuet seoses väidetavalt ülemäära

tasutuga.

38. Puudutatud isik on teinud menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Puudutatud isiku väitel on

tal avaldaja vastu kahju hüvitamise nõue 9 499 eurot. Puudutatud isik heidab

korteriühistule ette seadusest tuleneva kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu

korraldamise kohustuse rikkumist - drenaažisüsteem on jäetud hooldamata, mistõttu see

on umbes, millest tulenevalt avaldajale kuuluv parkimiskoht nr 80 (so korteriomand

registriosa nr 18646301) on regulaarselt veega üle ujutatud. Väidetav kahju 9 499 eurot

seisneb parkimiskoha turuväärtuse vähenemises. Kohus selgitas 03.03.2023 määrusega

puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude eelduseid ning mh, et puudutatud isikul tuleb

tõendada kahju ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ning seeläbi tekkinud kahju vahel

(dtl 784-785). Puudutatud isik on viidanud oma kahju hüvitamise nõudega seoses

peamiselt Osaühing Ahora hinnangule (dtl 695-708), kuid nimetatud tõend teavet

parkimiskoha turuväärtuse osas ei sisalda - hinnatud on asjaolusid, mis põhjustab

üleujutusi garaažis, kuidas toimib drenaažisüsteem ning mh on sedastatud, et

parkimiskohast nr 80 on regulaarselt üle ujutatud 50% - kas ja kuidas viimane aga koha

turuväärtust mõjutab tõendist ei tulene, nimetatu kohta ei ole puudutatud isik esitanud ka

ühtegi muud tõendit. Kohus juhtis 11.08.2023 täiendavalt puudutatud isiku tähelepanu

tõendite esitamise vajadusele, paludes mh selgitada, kuidas on arvestatud summa 9 499

eurot ning millised tõendid kahju tekkimist tõendavad (dtl 1186). Puudutatud isiku

25.08.2023 vastuse kohaselt on summa 9 499 eurot puudutatud isiku hinnang (dtl 1381, p

4). Kohus asub seisukohale, et väidetav kahju ei ole tõendatud, mistõttu puudub vajadus

analüüsida kahju hüvitamise nõude täiendavaid eelduseid. Tulenevalt VÕS

(võlaõigusseadus) § 197 lg 1 on tasaarvestamise õiguse tekkimise eelduseks, et pooled on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse.

Kuivõrd puudutatud isiku väidetav nõue avaldaja vastu ei ole tõendatud, ei saa avaldaja

nõue olla tasaarvestusega lõppenud.

39. Kohus rahuldab avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks VÕS §

108 lg 1 alusel välja majandamiskulude võlgnevuse perioodi veebruar 2017 – september

2020 (k.a) eest 4 491,64 eurot.

Menetluskulud

40. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

41. Kohus juhtis juba 27.04.2021 (dtl 481) puudutatud isiku tähelepanu vajadusele

konkretiseerida oma vastuväiteid, tuues välja konkreetselt, millised avaldaja nõutud kulud

on arvestatud valesti. Kohus kordas selgitust 24.01.2023 ning määras tähtaja täienduste

esitamiseks kuni 14.02.2023 (dtl 538-539). Puudutatud isik vastas kohtule 14.02.2023, et

valesti on arvestatud summad elektri eest (so avaldaja korteri elekter päevane ja öine,

garaažielekter, üldelekter). Puudutatud isik esitas 11.04.2023 täiendava

menetlusdokumendi, milles sisaldus täiendav vastuväide, et valesti on arvestatud ka

summad prügiveo, soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest. Kohus juhtis

11.08.2023 määrusega (dtl 1185-1186) puudutatud isiku tähelepanu TsMS § 200 lg 1

tulenevale kohustusele kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning TsMS 329 lg 1

tulenevalt kohustusele esitada menetluses mh vastuväited nii varakult, kui menetluse

seisund seda võimaldab. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isik, esitades ulatuslikud

täiendavad vastuväited pärast kohtu poolt määratud tähtaega, oma menetlusõiguseid

heauskselt ei kasuta. Kohus selgitas, et täiendavate vastuväidete menetlemine põhjustab

täiendavate menetlustoimingute tegemise vajaduse, millega seoses tekkivad täiendavad

menetluskulud võib kohus jätta sõltumata menetluse tulemusest puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik teatas 25.08.2023 kohtule (menetlusdokument al dtl 1379), et jääb oma

täiendavate vastuväidete juurde, esitatust ühtegi põhjust, mis takistanuks nende

menetlusse esitamist juba esimeses vastuses avaldusele, ei nähtu. Seoses täiendavate

vastuväidetega tuli avaldajal esitada täiendav menetlusdokument, so 07.09.2023 seisukoht

(al dtl 1385). Kohus leiab, et kulu seoses nimetatu koostamisega tuleb jätta täies ulatuses

puudutatud isiku kanda, kuna toimingu tegemise põhjustas üksnes puudutatud isik, jättes

kõik oma vastuväited ühe korraga ja esimesel võimalusel esitamata. Ülejäänud

menetluskulud jaotab kohus vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele, jättes need 70,43%

osas puudutatud isiku ja 29,57% osas avaldaja kanda.

42. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

43. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal kulu kokku 4 655,74 eurot,

sh riigilõiv 222,94 eurot, kulu lepingulistele esindajatele 3 802,80 eurot, kulu

dokumentaalsete tõendite saamiseks 630 eurot.

44. Kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et avaldaja on menetluses tasunud kokku 222,94

eurot riigilõivu (172,94 eurot avalduse esitamiselt maksekäsu kiirmenetluses, 50 eurot

esialgse õiguskaitse taotluselt). Kohus ei nõustu avaldajaga, et dokumentaalsete tõendite

saamise kuluks oleksid kulutused raamatupidamisteenuse osutajale summas 630 eurot.

Viidatud exceli tabelid ei ole tõendid, vaid kujutavad endast avaldaja faktiväiteid oma

nõuete kujunemise kohta, mis on esitatud tabeli kujul.

45. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja väljatoodu kohaselt osutas OÜ

Pearu Õigusbüroo temale õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks)

kokku 12,55 tundi ning Advokaadibüroo Tetris OÜ hinnaga 140 eurot (lisandub

käibemaks) täiendavalt 12 tundi ja 6 minutit (detailne toimingute loend dtl 1505-1506,

1531).

46. Kohus leiab, et kohtumenetluse raames tehtud toiminguks on mh selgitamine, kas asja

lahendamine oleks võimalik kompromissiga, ning sellel eesmärgil läbirääkimiste

pidamine. Puudutatud isik on vaielnud vastu toimingutele avaldaja nimekirjas - „Arutelu

võlgniku esindajaga kompromissi võimalikkusest“, „Selgituste ja otsuste edastamine

võlgnikule“, „Tutvumine kompromissiettepanekuga, arutelu kliendiga, tagasiside

võlgnikule“ - kuid samas on ka puudutatud isik ise oma nimekirjas välja toonud, et

2020.a.l. kompromissläbirääkimised toimusid ja ettepanekuid vahetati (dtl 1513). Kohus

leiab, et avaldaja märgitud toimingud seoses kompromissläbirääkimistega olid

põhjendatud ja vajalikud. Ka ülejäänud toimingud, mida teostas esindaja OÜ-st Pearu

Õigusbüroo, on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei

ole selgelt ülemäärane. Seoses esindaja vahetamisega on nimekirja kohaselt tehtud

toiminguid 15.06-01.08.2023. Kohus leiab, et avaldajale ei saa ette heita esindaja

vahetamist kvalifitseerituma vastu olukorras, kus menetluse käigus seoses puudutatud

isiku vastuväidetega ilmnes, et asi on keskmisest majandamiskulude vaidlusest oluliselt

mahukam ja ka õiguslikult keerukam. Nimekirjas järgnevalt märgitud toimingud on

kooskõlas menetluse käiguga ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole üheski osas

selgelt ebavajalik või üle paisutatud. Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang, et

dokumente saanuks koostada ka kiiremini, ei anna alust pidada toimingutele märgitud

ajakulu ilmselt ülemääraseks.

47. Kohus leiab, et tasu 100 eurot tunnis (ilma km) ja 140 eurot tunnis (ilma km) ei ületa

vastavalt mitteadvokaadist esindaja ja vandeadvokaadi õigusteenuse eest keskmiselt

makstavat tasu. Võttes arvesse, et asi oli keskmisest majandamiskulude asjast keerukam,

oli põhjendatud avaldaja poolt enda esindamise korraldamine vandeadvokaadist esindaja

poolt. Kohus asub seisukohale, et avaldaja märgitud kulu lepingulistele esindajatele oli

täies ulatuses põhjendatud, st vastav vajalik kulu kokku oli 3 802,80 eurot, sellest

07.09.2023 seiskoha koostamise kulu oli nimekirja kohaselt 24 minutit ehk 0,4 tundi, kulu

seoses vastavaga on 67,20 eurot (sh käibemaks). Avaldajale hüvitamisele kuuluv

menetluskulu kokku on 4 025,74 eurot (222,94+3 802,80)

48. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis puudutatud isikul

menetluskulu 4 610 eurot, so kulu II Trust OÜ poolt tehtud toimingutele, II Trust OÜ on

raamatupidamisarvestuse ja andmeanalüüsiga tegelev ettevõte. Esitatu kohaselt on II

Trust OÜ analüüsinud avaldaja poolt esitatud finantsandmeid, suhelnud avaldajaga

kompromissi teemal, kaasanud eksperte drenaaži hindamiseks, koostanud seisukohti

kohtule. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbi vaatamise

kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul olnuks menetluses

esindaja, so tema nimel menetlustoiminguid teinud isik, oma menetlusdokumendid on

puudutatud isik allkirjastanud isiklikult. Kohus leiab, et II Trust OÜ kirjeldatud tegevus

võib olla puudutatud isiku nõustamine. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 nõustaja kulusid ei

hüvitata. Kohus asub seisukohale, et puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

49. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja menetluskulu 2 855,20 eurot (67,20 + (3 958,54 x 70,43%)).

50. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul

tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

51. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik