2-23-12588/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12588

Kohtuasi

Y avaldus X ainuhooldusõiguse lõpetamiseks F ja Z

suhtes laste viibimiskoha määramise, tervise, hariduse

ja

reisimise

küsimustes

ning

neis

küsimustes

ainuhooldusõiguse

Yle

üleandmiseks

ja

lastega

suhtlemiskorra muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(isa)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguine esindaja: vandeadvokaat Erki Siht

Puudutatud isik I (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Reimo Mets

Puudutatud isik II (laps) F (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

III

(laps)

Z

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu)

Kehtna vald (Kehtna Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2023 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Y määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

2-23-12588

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (avaldaja, laste isa) esitas 04.09.2023 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 12.09.2023),

milles palus muuta Harju Maakohtu 30.04.2021 määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu

16.02.2022 määrust tsiviilasjas 2-17-7190 ning teha uus määrus, millega taastada laste isa

hooldusõigus F (puudutatud isik II, poeg) ja Z (puudutatud isik III, noorem tütar) (ühiselt

lapsed) suhtes laste viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ja reisimise küsimustes ning

anda poja ja noorema tütre ainuhooldusõigus viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ja

reisimise küsimustes üle täielikult laste isale. Laste isa palus lisaks muuta eelnimetatud määrusi

laste isa ja laste suhtlemiskorra osas. Avaldusega koos esitas avaldaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks.

Täiendatud avalduse kohaselt on asjaolud peale Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määruse

tegemist muutunud, kuivõrd X (puudutatud isik I, laste ema) ei täida määrust suhtluskorra osas.

Peale ringkonnakohtu määruse jõustumist toimus Tallinna Perekeskuses 19 kohtumist, millele

laste ema ei toonud kordagi poega ning nooremat tütart tõi ainult mõnele kohtumisele. Peale

Tallinna Perekeskuses kohtumiste ammendumist pidid lapsed suhtlema laste isaga iga paaris

nädala neljapäevast kuni paaritu nädala esmaspäeva hommikuni. Laste ema suhtluskorda ei

täida. Tallinna Ringkonnakohtu määrus ei ole sundtäidetav. Kuna laste ema võõrandab lapsi

laste isast, ei ole laste ema võimeline hooldusõigust teostama. Jõustunud määruse muutmise

tingib ka asjaolu, et eestkosteasutus ei ole täitnud oma kohustusi ega taganud laste isa ja laste

vahelise suhtluse toimimist.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Laste ema esitas vastuväite kohtu alluvusele Q (vanem tütar) suhtes, kuivõrd laps elab

avalduse kohaselt XXX Raplamaal. Lisaks on Rapla Maakohtus arutamisel tsiviilasi nr 2-23-

2878 ja Harju Maakohtus tsiviilasi nr 2-23-8816. Laste ema vaidleb avaldusele vastu. Laste

ema ei ole teinud lastega kohtumistele takistusi, kuid laste ema ei saa lapsi sundida kohtumistele

minema. Ühtlasi on kohtumiste reguleerimise ülesanne antud tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud

määrusega eestkosteasutusele.

3. Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) (eestkosteasutus I) leidis, et põhjendatud

ega vajalik ei ole uue tsiviilasja algatamine, kuna laste ja vanema tütre hooldus- ja suhtlusõiguse

küsimused saab lahendada juba pooleli olevate tsiviilasjade raames.

4. Kehtna vald (Kehtna Vallavalitsuse kaudu) (eestkosteasutus II) leidis, et laste isa avaldus ei

ole põhjendatud ega laste huve arvestav ning tuleks jätta täielikult rahuldamata. Pärnu

Maakohtu menetluses on samateemaline vaidlus tsiviilasjas nr 2-23-2878.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 29.09.2023 määrusega laste isa avaldust menetlusse võtmast, jättis

rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub avaldusest, esitatud seisukohtadest ja kohtute

infosüsteemist, et Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-2878 (laste ema avaldus

hooldusõiguse taastamiseks vanema tütre suhtes) ja Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi

nr 2-23-8816 (laste ema avaldus laste isa suhtlusõiguse piiramiseks lastega). Tegemist on

pooleliolevate tsiviilasjadega, mille nõuded on sisuliselt kattuvad käesolevas tsiviilasjas

2-23-12588

esitatud nõuetega. Avaldaja saab oma nõuded esitada juba menetluses olevates tsiviilasjades.

Sama küsimuse lahendamine mitmes erinevas kohtumenetluses ja kohtus ei ole

menetlusökonoomiliselt mõistlik ning võib kaasa tuua segase õigusliku olukorra, kus erinevates

menetlustes võib tekkida samas küsimuses risti vastupidine lahend. Seetõttu leidis maakohus,

et avalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5

alusel keelduda.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata tsiviilasi

tagasi maakohtule laste isa avalduse menetlusse võtmiseks või alternatiivselt liita laste isa

avaldus tsiviilasjaga 2-23-8816 või tsiviilasjaga 2-23-2878. Menetluskulud palub laste isa jätta

laste ema kanda. Laste isa esitas koos määruskaebusega ka määruskaebuse tagamise taotluse.

Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud käesoleva tsiviilasja liitma poolelioleva

tsiviilasjaga, mitte keelduma laste isa avaldust menetlusse võtmast. Lisaks ei ühti laste isa

esitatud avaldus ja menetluse ese tsiviilasjades nr 2-23-2878 ja 2-23-8816 arutatavate

menetluste esemetega, kuivõrd laste ema taotleb ühes asjas hooldusõiguse taastamist ning teises

asjas laste isa suhtlusõiguse piiramist.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

7. Laste ema vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

8. Eestkosteasutus I nõustub vaidlustatud määrusega ja jääb oma 27.09.2023 seisukoha juurde.

9. Eestkosteasutus II nõustub vaidlustatud määrusega ja jääb oma 26.09.2023 seisukoha juurde.

10. Harju Maakohus jättis 19.10.2023 määrusega määruskaebuse tagamise taotluse

rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

13. TsMS § 371 lg 1 p 5 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Maakohus leidis, et

laste isa nõuded kattuvad tsiviilasjades nr 2-23-2878 ja 2-23-8816 esitatud nõuetega ning

avaldaja saab esitada oma käesolevas asjas esitatud nõuded juba menetluses olevates

tsiviilasjades. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

13.1. Põhiavaldusest ja selle täiendusest nähtuvalt ei ole laste isa vanema tütre osas nõudeid

esitanud. Laste isa on üksnes esialgse õiguskaitse korras taotlenud vanema tütre ja laste ema

suhtlemise korra kehtestamist, et tsiviilasjas nr 2-17-7190 kehtestatud suhtluskord oleks

sundtäitetav. Kuivõrd laste isa põhiavaldus ei sisalda vanema tütrega seotud nõudeid, ei kattu

2-23-12588

käesolev asi tsiviilasjaga nr 2-23-2878, milles laste ema taotleb enda hooldusõiguse taastamist

vanema tütre suhtes.

13.2. Tsiviilasjas nr 2-23-8816 esitatud avalduses palub laste ema piirata laste isa suhtlusõigust

noorema tütre ja poja suhtes. Laste isa taotleb käesolevas asjas esitatud avaldusega noorema

tütre ja poja suhtes hooldusõiguses muudatuste tegemist, s.o palub anda nende laste

ainuhooldusõigus üle laste isale, ning muuta tsiviilasjas nr 2-17-7190 kehtestatud suhtluskorda,

mh võimaldades laste isal suhelda lastega varasemast rohkem. Kuna laste isa taotleb poja ja

noorema tütrega seoses hooldusõiguse ja suhtluskorra muutmist ning laste ema on palunud poja

ja noorema tütrega seoses laste isa suhtlusõigust piirata, ei kattu mõlemas tsiviilasjas esitatud

avaldused oma esemelt ja aluselt. Seetõttu ei olnud maakohtul põhjust jätta avaldaja avaldust

TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi menetlusse võtmata.

13.3. Kolleegiumi hinnangul tuleks praeguses asjas esitatud avaldust ja tsiviilasjas nr 2-23-

8816 esitatud avaldust vaadata läbi ühes menetluses. Maakohtul on otstarbekas liita asjad ühte

menetlusse (TsMS § 374 koosmõjus § 477 lg-ga 1). Avalduste eraldi menetlemine võib tuua

kaasa üksteisega vastuolus olevad lahendid, mida tuleb kohtul vältida. Ringkonnakohus ei saa

ise avaldusi liita, vaid seda otsustab maakohus.

14. Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

16. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)