2-23-7247/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7247

Kohtuasi

X (X) hagi OÜ Inventor vastu osanike lepingu tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ave-Ly Kõuts

Kostja OÜ Inventor (registrikood 10679843)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.08.2023 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 17.05.2023 Harju Maakohtule hagi OÜ Inventor (kostja) vastu osanike

lepingu

tühisuse

tuvastamiseks.

Hageja

leiab,

et

osanike

leping

on

vastuolus

töölepinguseadusega (TLS) ja seal sisalduva keeluga, sest osanike lepinguga muudeti Callisto

Group OÜ-s töötavate töötajate töölepinguid ja töölepingust tulenevate kohustuste täitmist

töötajatele ebasoodsalt. Alternatiivselt võib leping olla vastuolus konkurentsiseadusega ja

heade kommetega.

2-23-7247

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 28.08.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4. Esitatud hagi on perspektiivitu. Hagi kohaselt on hageja, kostja ja Y sõlminud 16.12.2015

osanike lepingu. Hageja leiab, et osanike leping on tühine, kuna see on vastuolus TLS-

ga. Esmalt märgib kohus, et lepingu vastuolus olemine selle seadusega eeldab töölepingu

olemasolu. Hageja ei ole hagis esile toonud, et pooled oleksid sõlminud töölepingu. Hageja on

hagis selgitanud, et sõlmis osanike lepingu vaid seetõttu, et soovis, nagu teisedki osanikud, olla

eelkõige äriühinguga töösuhtes, teha kutsetööd ja saada selle eest töötasu. Nimetatu viitab, et

töösuhte võimaldas hageja hinnangul hagejale osanike leping. Samas töölepingu puudumisel ei

saa osanike leping olla tühine vastuolu TLS-ga.

5. Osanike lepingut ja töölepingut tuleks vaadelda eraldiseisvalt. Hageja ei ole tuginenud

sellele, et pooled on osanike lepinguga soovinud töölepingut sõlmida. Vastupidi, hageja on

hagis leidnud, et osanike leping ei ole tööleping, kuna äriühingu osanikud ei ole tööandjad.

Kohus leiab, et isegi kui hageja peaks olema kahes rollis, s.o ta on töötaja ja osanik samaaegselt,

ei tähenda, et osanike lepinguga ei või kokku leppida punkte, mis on TLS-ga vastuolus. Osanike

lepingule ei kohaldu TLS-s märgitud piirangud ning osanike lepingus käsitatakse üksnes

osanikele kehtivaid õigusi ja kohustusi. Juhul, kui pooltel ei olnud soov sõlmida tööleping, ei

saa osanike lepingule kohaldada TLS-i sätteid ja väita, et leping on vastuolus TLS-ga. TLS-ga

lepitakse kokku töötaja kehtivad õigused ja kohustused ning osanike lepinguga osaniku õigused

ja kohustused ning tööleping ja osanike leping ei pea olema üksteisega kooskõlas. Kohus leiab,

et kuivõrd osanike lepingu puhul ei ole tegemist töölepinguga ning osanike lepingule ei

kohaldata TLS-i, ei kuuluks hagi rahuldamisele hagis toodud põhjendustel ning hagi on

perspektiivitu. Kohtu hinnangul ei saa hagi selles toodud asjaoludel rahuldada ühelgi õiguslikul

alusel.

6. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hageja poolt

esitatud hagi menetlusse.

8. Maakohus oleks pidanud andma TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ega

saanud kohe hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määruse põhjendusest nähtub, et kohus pidas

hagi perspektiivituks seetõttu, et osanike leping ei saa olla vastuolus töölepinguga, kui hageja

ja Callisto Groupi vahel ei ole töölepingut sõlmitud. Hageja tõi aga hagis selgelt välja, et hageja

on Callisto Groupi töötaja ning temaga on sõlmitud lisaks osanike lepingule ka tööleping.

Töölepingulised suhted on osaliselt aga jäetud enne osanike lepingut sõlmitud töölepingus

reguleerimata, reguleerides neid osanike lepingus töötajat kahjustavalt. Seega maakohtu

seisukoht töölepingu puudumise osas on ekslik ja põhjendamata ega lähtu hagis esile toodud

asjaoludest. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole piisavalt põhistanud, et hageja ja Callisto

Group vahel on sõlmitud tööleping, oleks kohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

9. Hageja märgib, et vastavalt TLS §-le 2 on igasugune kokkulepe tühine, mis on vastuolus

TLS-i ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätetega ning kaldub kõrvale töötaja kahjuks lepingupoole

2-23-7247

õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas, v.a kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe

võimalus on TLS-s ette nähtud. Kui töötaja (s.o hageja) on sõlminud mistahes lepingu, antud

juhul osanike lepingu, saab selles sisalduvaid kokkuleppeid hinnata ka TLS-i alusel.

10. Alternatiivselt võib osanike leping olla vastuolus konkurentsiseadusega ja heade

kommetega. Isegi juhul kui osanike leping ei ole vastuolus TLS-ga ja selles sisalduva keeluga

(millega hageja ei nõustu), oleks maakohus pidanud enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist

hindama, kas nõue võiks kuuluda rahuldamisele teistel alustel, sh seetõttu, et osanike leping on

vastuolus konkurentsiseadusega ja heade kommetega.

11. Kokkuvõttes leiab hageja, et maakohus on rikkunud põhjendamis- ja kaalumiskohustust.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

14. Käesoleval juhul on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium

leiab, et maakohus on sellise otsustuse teinud ennatlikult.

15. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). See tähendab

muuhulgas ka seda, et juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks,

et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata

hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole talle

selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult

veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse

võtmisest (RKTKm 2-20-15376, 24.11.2021, p 15). Seega arvestades eeltoodut pidanuks

maakohus, leides, et hagi on puudustega andma hagejale täiendava tähtaja oma haginõude

täpsustamiseks. Praegusel juhul on maakohus 28.08.2023 määrusega täiendavat tähtaga

määramata keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.

16. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi

menetlusse võtmist maakohtus, siis kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

17. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)