3-21-1203/58 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1203 Määruse kuupäev

21. november 2023 Kohtukoosseis Ivo Pilving, Julia Laffranque, Viive Ligi Kohtuasi MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus raielubade õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2023. a otsus Kassatsioonkaebuse esitaja Riigimetsa Majandamise Keskus

RESOLUTSIOON

Tagastada Riigimetsa Majandamise Keskuse kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas 30. juunil 2023 Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2023. a otsuse peale.

2. Kolleegiumi hinnangul tuleb kassatsioonkaebus tagastada, kuna RMK-l kui kaasatud haldusorganil puudub edasikaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 211 lg 1 ja § 217 lg 3 p 2).

3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, miks RMK-d ei ole praeguses asjas õige kaasata kolmanda isikuna. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.

4. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. HKMS § 24 lg 1 p 2 seevastu võimaldab arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani, kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab.

4.1. Kolleegium jääb varasemas praktikas võetud seisukoha juurde, et RMK on haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 ja HKMS § 15 lg 2 mõttes ja osaleb halduskohtumenetluses riigi nimel (kolleegiumi määrus nr 3-20-2402/47, p 14). Seega saab küsimus olla ainult selles, kas HKMS § 20 lg 1 võimaldaks teda ikkagi kaasata menetlusse riigi kui kolmanda isiku esindajana.

4.2. Kassaator on iseenesest õigesti seostanud HKMS § 20 lg 1 HKMS § 44 lg-ga 4, mis võimaldab riigil esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sh omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. Selliste õiguste kaitseks võib olla põhjendatud kaasata riiki ka kolmanda isikuna. Praeguses asjas ei ole aga tegemist omandivaidlusega. Samuti ei tulene riigile kui metsaomanikule kohtus kaitstavat õigust metsaseadusest (MS) (sh ei hõlma eraisikuga võrdsustatud kohtusse pöördumise õigust MS § 43 lg 7). Juhul kui Keskkonnaamet oleks vaidlusaluste metsateatiste registreerimisest keeldunud, ei oleks RMK-l HKMS § 44 lg-st 4 tulenevat kaebeõigust, vaid sarnaselt asjas nr 3-20-2402 selgitatuga oleks alust kaebus tagastada, kuna selle

2(2) lahendamiseks on teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, vt määruse nr 3-20-2402/47 p-d 21-22). Praeguse vaidluse ese puudutab küll RMK ülesandeid (riigimetsa majandamine, MS § 48 lg 1 ja lg 2 p 1), kuid selliseks olukorraks on HKMS-s ette nähtud haldusorgani kaasamine arvamuse andmiseks (HKMS § 24 lg 1 p 2), mitte kolmanda isikuna.

4.3. Ka kaasatud haldusorganina saab RMK kaebusele vastuväiteid esitada põhjusel, et metsateatised olid vajalikud tema seadusja põhikirjajärgsete ülesannete täitmiseks. Samuti saab ja tuleb enda antud haldusaktide (raielubade) õiguspärasuse kasuks argumenteerida Keskkonnaametil, kes esindab vaidluses samuti riiki. Kolmanda isiku kaasamise eesmärk on kaitsta põhiseaduse § 24 teisest lausest tulenevat igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seda põhiõigust RMK-l kui riigitulundusasutusel ei ole. Seetõttu ei tule RMK-le tagada ka erametsaomanikuga samaväärset õigust vastustajaga samal poolel kaebajale vastu vaielda.

(allkirjastatud digitaalselt)