4-23-2264/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2264 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Veiko Kõivu (Kõiv) kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.06.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,005579 Menetlusalune isik Veiko Kõiv isikukood 39004062726; elukoht XXX; XXX; e-post XXX Kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm lepingu alusel Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Tarvo Säälik asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 31.10.2023. a

RESOLUTSIOON

1. Kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,005579 lisakaristuse osas. 3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus jõusse ja Veiko Kõivul tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.06.2023. a otsuses viidatud pankade arvelduskontole, märkids ära otsuses kajastatud viitenumbri.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 / 8

I Menetluse käik

31.05.2023. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik M.M. väärteoprotokolli selle kohta, et Veiko Kõiv juhtis 31.05.2023. a kell 16:14 Tartu maakonnas XXX vallas XXX 8 km suunaga Tartu poole mootorsõidukit IVECO 35S13 reg nr XXX kiirusega 147 +/-5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Sellega rikkus Veiko Kõiv liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.06.2023. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,005579 karistati Veiko Kõivu LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm esitas 07.07.2023. a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles taotleb kohtuvälise menetleja 27.06.2023. a otsuse tühistamist osas, millega võeti menetlusaluselt isikult ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kaitsja palub jätta menetluskulud riigi kanda.

Kaebuses on kaitsja märkinud, et tema hinnangul on PPA poolt määratud lisakaristus ebaproportsionaalselt karm. Kaitsja leiab, et karistuse eri-ja üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldamata. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud rahatrahviga, mis ületab LS § 227 lg 3 sanktsiooni keskmist määra. Kusjuures on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvesse võtnud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsuse. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja põhjendused rahatrahvi suuruse osas on loogilised ja põhjendatud. Küll aga ei ole kaitsja arvamuse kohaselt põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kaitsja on kaebuses teinud viiteid mitmetele nii riigikohtu kui ka ringkonnaja maakohtu lahenditele ja leidnud, et lisakaristus koosmõjus põhikaristusega ei tohi kaasa tuua olukorda, kus mõistetud karistus kogumis oleks isiku süü suurust arvestades ebaproportsionaalselt karm.

31.10.2023. a peetud istungil jäid nii Veiko Kõiv kui ka tema kaitsja esitatud kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtus, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et kuna isik ei ole eelnevatel kordadel määratud rahatrahvidest teinud piisavalt järeldusi ja on jätkanud samalaadset käitumist osaledes liikluses taaskord kiirust ületades. Seetõttu on ta ohtlik nii iseendale, kui kaasliiklejatele, mistõttu oli sel korral vaja kohtuvälise menetleja hinnangul kasutusele võtta karmimaid meetmeid selleks, et isik enda käitumist edaspidi liikluses osaledes muudaks. Põhikaristus ja lisakaristus kogumis ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul ebaproportsionaalne vaid põhikaristus on vaid veidi keskmisest määrast kõrgem ja lisakaristuse näol on määratud kõige väiksem periood, mida saab lisakaristusena määrata, et anda menetlusalusele isikule signaal oma käitumise parandamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata.

3 / 8

II Kohtu seisukoht teo osas

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 41-60 kilomeetri tunnis.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Veiko Kõiv juhtis väärteoprotokollis ja otsuses viidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatu on tuvastatav nii menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka vormikaamera videosalvestisega (vt DVD-R plaat).

Menetlusalune isik Veiko Kõiv tunnistab, et ületas lubatud sõidukiirust. Põhjusena tõi ta välja kiirustamise ühe kliendi juures teise juurde, sest oli hilinemas.

Veiko Kõiv avaldas kohtus, et tal on juhtimisõigus olnud 12-13 aastat. Tegeleb rasketehnika remondi ja hooldusega ja töötab üksi. Sõidab bussiga kliendi hooldatavate masinate juurde, mis asuvad metsas, karjääris, põldudel, tee peal või kus iganes. Buss on vastavalt sellele varustatud, seal on tööriistad, vahendid, kompressorid, generaatorid, mida mitte kuidagi käe otsas kanda ei saa. Paarimeest ei ole, kes kolm kuud juhiks autot. Tekkinud on kindel kliendibaas, kes on leidnud Veiko Kõivu usaldusväärse partnerina. Kui ta kolm kuud seda tööd teha ei saa, siis ilmselt kaotaks enamuse klientidest. Juba ühe masina hoolduse välp on kuskil kaks kuud ja kui lisada jooksvad probleemid, siis kolme kuuga kõik kliendid on saanud eitava vastuse. Kliendil on vaja stabiilsust. Veiko Kõiv avaldas, et kui ta ütleb kliendile, et ta ei saa minna, siis otsib klient järgmise variandi, kes saab minna. Menetlusaluse isiku sõnul tuli ta sel korral XXX poolt ja soovis minna uue kliendi juurde. Esimese kliendi juures läks kauem, kuid ta oli lubanud järgmisele kliendile ka, et jõuab nende juurde. Veiko Kõiv tunnistas kohtus, et kiirustas teadlikult, eesmärgiga jõuda järgmise kliendini. Samuti avaldas menetlusalune isik, et ta ei olnud sõidukis üksi, kaasas oli üks tema lastest. Kohtuistungil selgitas Veiko Kõiv, et on mitu kuud mõelnud, et kui sellise kiirusega sõidab, siis mis iganes võib juhtuda, kuskilt keegi tuleb ette, ise sõidab kraavi. Ta avaldas, et on väga-väga pikalt analüüsinud, et mis siis saab, kui ületab kiirust. Selgitas, et kui tookord ületas kiirust, siis võib-olla ta ei teadvustanud endale kõike selliselt nagu ta on selle enda jaoks nüüd selgeks mõelnud. Kohtunik küsis menetlusaluselt isikult, et kas ta mõistab, et olukorras, kus sõidukis oli tema laps, seadis ta ohtu sellise kiirusega sõites ka oma lapse. Menetlusalune isik vastas sellele, et tol korral see teadmine mingil põhjusel ei kutsunud teda korrale, kuid usub, et kui varasemalt ei teadvustanud ta endale, et mis on ohud ja mis on riskid, siis nüüd on ta sellest aru saanud. Veiko Kõiv avaldas, et tal on XXXXX, kelle transportimisega lasteaeda ja tagasi tegeleb ka tema. XXX elurütm peab XXX tulenevalt olema stabiilne. Samuti avaldas menetlusalune isik, et ta ei kujuta ette, mis siis saaks kui ta ei saaks vajadusel oma XXXX last XXX viia. Veiko Kõiv selgitas, et on endale selgeks teinud, et kui ta näeb, et tal läheb kauem, siis tuleb sellest üle olla, et klient ei saa nii kiiret reageerimist. Kui on kiireloomuline asi, siis jõuab teenust tegema

4 / 8

kas järgmisel päeval või teeb kodused toimetused ära ja läheb peale seda õhtul tööd tegema. Veiko Kõiv avaldas, et sellisel moel kiirustamine ei õigusta ennast kuidagi ja lõpuks ei vii see mitte kuhugi. Veiko Kõiv selgitas, et tema arusaamist mööda on karistuslik mõjutamine juba tehtud, sest ta on kohtus.

Tunnistaja K.L. , kes on Veiko Kõivu XXX, selgitas kohtus pere kahe lapse elukorraldust ja seda, kuidas lapsi lasteaeda viiakse ja sealt tuuakse. Kirjeldas XXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXXXX. Samuti avaldas tunnistaja, et Veiko Kõiv teenib enamuse pere sissetulekust. Tunnistaja kinnitas, et Veiko Kõivu käitumine liikluses on kõvasti muutunud, ta peab kinni piirkiirustest, pigem sõidab alla piirkiirust.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

31.07.2023. a teatise kohaselt on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik M.M.läbinud 02.04.2014. a koolituse „Pädeva mõõtja koolitus“ ja 30.09.2015. a koolituse „Kiirusemõõtur LaserCam 4 koolitus“ (tl 38). Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LEO830 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 20.06.2022. a.

Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et Veiko Kõiv, juhtides 31.05.2023. a kell 16:14 Tartu maakonnas XXX vallas XXXX 8 km suunaga Tartu poole mootorsõidukit IVECO 35S13 reg nr XXX kiirusega 147 +/-5 km/h, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Selline tegevus täidab LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo objektiivse koosseisu.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et Veiko Kõiv on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud otsese tahtlusega. Kuivõrd Veiko Kõiv teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust, siis pidi ta aru saama, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

5 / 8

LS § 227 lg 3 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama küsimuse, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Veiko Kõivu süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km tunnis, seega LS § 227 lg-s 3 sätestatud vahemiku (41-60 km/h) keskmises määras. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et kiirust ületades, oli tal sõidukis laps, mis kohtu arvamuse kohaselt suurendab isiku süüd.

Veiko Kõiv väljendas vahetult peale teo toimepanemis kui ka kohtus kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isik puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Veiko Kõivu jaoks on oluline, et kohus jätaks temale juhtimisõiguse alles, mõistes karistuseks vaid rahatrahvi. Veiko Kõiv avaldas kohtus, et töötab üksi, ilma paarimeheta. Veiko Kõiv selgitas kohtus, et kui ta kolm kuud seda tööd teha ei saa, siis ilmselt kaotab enamuse klientidest ja kaotab ka sissetuleku.

Menetlusalusel isikul on XXXXX. Veiko Kõiv tõi välja asjaolu, et XXX on XXX tulenevalt vajalik stabiilne elurütm, et tema XXX oleks miinimumini viidud. Laste transportimise osas märkis, et laste lasteaeda ja koju toimetamis eest vastutab nii tema kui ka laste ema. Ühistranspordiga laste lasteaeda viimine ja toomine on harva bussiliikluse tõttu problemaatiline. Kahe lapse liikumised on erinevad, mis eeldab nii tema kui laste ema poolset tegevust.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Veiko Kõivul kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad LS § 227 lg 2 järgi. Teod on toime pandud 27.10.2022. a ja 14.02.2023. a. Määratud rahatrahvid summades 120 ja 220 eurot on tasutud.

Nii Veiko Kõiv kui ka tema kaitsja pole vaidlustanud põhikaristust ja on leidnud, et selle suurus on loogiline ja põhjendatud. Kohus on samal arvamusel.

Veiko Kõiv ja tema kaitsja taotlesid määratud lisakaristuse tühistamist. Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on põhjendatud tulenevalt süü suurusest mõista Veiko Kõivule ka lisakaristus.

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul

6 / 8

on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-1-6-17, p 16).

Detailandmete päringut, mis kinnitaks Veiko Kõivu juhtimisõigust kohtuväline menetleja kohtule ei esitanud. Samas pole käesolevas menetluses püstitunud vaidlust Veiko Kõivu juhtimisõiguse olemasolu üle.

Kohus seisukohal, et Veiko Kõivule mõistetud karistust tuleb kergendada, kuna see ei vasta tema süü suurusele ega karistuse mõistmisel välja kujunenud kohtupraktikale. Veiko Kõivule on mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast suurem põhikaristus ja lisaks veel lisakaristus. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et karistuse mõistmisel on arvestatud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, st asjaoluga, et isikul on kaks samalaadset väärteokaistust. Samuti on kohtuväline menetleja võtnud Veiko Kõivu kahetsuse karistuse mõistmisel arvesse kergendava asjaoluna. Samas on põhikaristus mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast suuremana.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on LS § 227 lg 3 puhul 100 trahviühikut ning seejärel tuleks kaaluda süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süü suuruse osas pole kohtuväline menetleja 27.06.2023.a otsuses midagi avaldanud. Kohus on seisukohal, et Veiko Kõivu süü on keskmine või natuke üle selle – kiirust ületas ta LS § 227 lg 3 piiride keskmises ulatuses, kuid tal oli autos ka laps. Kohus leiab, et Veiko Kõivu poolt avaldatud kahetsus nii teo toimepanemise järgselt kui selle avaldamine kohtus on vaadeldav puhtsüdamliku kahetsusena. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodu annaks karistuse mõistmise üldprintsiipide kohaselt võimaluse karistuse mõistmiseks sanktsiooni keskmises määras.

Riigikohus on 13.12.2013. a otsuses nr 3-1-1-122-13 öelnud järgmist: „Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga).“

Kohtuvälise menetleja otsuses on lisakaristuse mõistmist põhiliselt põhjendatud ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusega, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega.

Loomulikult ei saa karistuse mõistmisel jätta tähelepanuta karistuse üldpreventiivset eesmärki, ega ka asjaolu, et Veiko Kõivu on viimase aasta jooksul karistatud kahel korral kiiruse ületamise eest. Selline asjaolu annab tõepoolest aluse arvamuseks, et uue samalaadse rikkumise toimepanemine võib olla tõenäoline ning võib tingida teistele kaasliiklejate ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud, näiteks lahendi 3-1-1-122-13 punktis 10, et „ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Pelk viide senisele kohtupraktikale ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav.“

7 / 8

Liiklusseaduse § 227 lg 5 annab nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule võimaluse kohaldada isikule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on tegemist diskretsiooniõigusega.

Riigikohus on selgitanud, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (RKKK 3-1-1-122-13).

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses tekib just suulise kohtumenetluse käigus. Küsitledes menetlusalust isikut ja uurides muid tõendeid, tekib kohtul arusaam nii teo toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohtuistungil kujuneb kohtuniku siseveendumus ka selle kohta, milline karistus võiks viia karistuse eesmärgi saavutamiseni, s.o milline karistus mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja oleks ka õiguskorra kaitsmise huvides eesmärgipärane.

Kohus on seisukohal, et Veiko Kõiv on oma tegu algusest peale tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Kohtusaalis näeb harva olukorda, kus meessoost isik küsitlemise käigus võitleb pisaratega. Kohtul pole kahtlust selle osas, et isik on tänaseks mõistnud, et tema poolt suur kiiruse ületamine oleks võinud seada reaalsesse ohtu tema lapse ja kaasliiklejad. Tunnistaja K.L. ütluste kohaselt sõidab Veiko Kõiv tänasel päeval pigem kehtestatud piirmäärast väiksema kiirusega kui seda ületab. See kõik annab aluse väiteks, et nii kohtuvälise menetleja poolt väärteo menetlemine ja karistuse määramine, kohtumenetlus kui ka isiku enda poolne toimepandu analüüsimine, on eripreventiivse eesmärgi tänaseks täitnud.

Kohus on veendunud ka selles, et üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisab ka käesoleval juhul mõistetud põhikaristusest.

Kohus peab vajalikus välja tuua kohtuvälise menetleja otsuses ühe vasturääkivuse. Otsuses on märgitud, et varasemad kaks kiiruseületamise eest määratud rahatrahvi pole isikule piisavat mõju avaldanud. Samas on 27.06.2023. a otsusega isikule taas põhikaristusena mõistetud rahatrahv. Kohtule jääb arusaamatuks, mis nüüd peaks rahatrahv kohtuvälise menetleja arvates karistuse eesmärki täitma. Tegelikult on ju ka kohtuväline menetleja otsuses põhistanud valdavalt just lisakaristuse mõistmise vajadust ja eesmärki. Siinkohal märgib kohus ära ka selle, et kuivõrd LS § 227 lg 3 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kõrval ka aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni, siis sarnastes olukordades edastab kohtuväline menetleja tihti väärteoasja materjalid kohtusse, et kohus saaks kaaluda muuhulgas ka aresti kui põhikaristuse mõistmist. Käesoleval juhul saab kohus analüüsida aga vaid põhikaristusena rahatrahvi põhjendatust ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust ning eesmärgipärasust. Seega oleks sarnastes olukordades ehk mõistlik väärteoasja materjalid kohtusse saata, et kohus saaks kaaluda kõigi LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsioonide kohaldamist.

Veiko Kõivule on põhikaristusena mõistetud keskmisest kõrgem rahatrahv ning käesoleval ajahetkel puuduvad kaalukad eripreventiivsed kaalutlused lisakaristuse kohaldamiseks, mistõttu ei saa Veiko Kõivule mõistetud lisakaristuse pikkust koostoimes põhikaristusega lugeda tema süüle vastavaks. Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul Veiko Kõivu süü suuruse.

Kohus on seisukohal, et Veiko Kõivu karistamine põhikaristusega rahatrahvi näol on käesoleval juhul piisav, et panna teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest ning lisakaristuse

8 / 8

kohaldamine ei ole enam vajalik. Veiko Kõiv kasutab autot igapäevaselt. Kuna tema töö on seotud bussis olevate remondivahendite tõttu igapäevase sõitmisega, siis sõltub juhtimisõigusest ka tema sissetulek ja pere materiaalne hakkamasaamine. Võttes ära menetlusaluselt isikult lisakaristusena juhtimisõiguse kolmeks kuuks, võib ta kaotada töökoha, mis omakorda paneks tema perekonna, kus on kaks väikest last, raskesse majanduslikku olukorda. Kuna perekond elab maakohas, siis vajab Veiko Kõiv juhtimisõigust ka oma pereliikmete sõidutamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Veiko Kõivu ja tema kaitsja kaebus rahuldada ja kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.06.2023. a otsuse väärteoasjas nr 2780,23,005579 lisakaristuse osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus jõusse ja kuulub täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik