1-11-4372/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprillil 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-4372 (11240101473)

Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Jelena Nikolajeva Tõlk Inga Kaljus Kriminaalasi Sergei Tõlts`i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav Sergei Tõlts

Elukoht xxx, isikukood 36504083739, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu.

Varasemad karistatused: - 19.10.1982.a Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 1, § 195 lg 2 järgi vabaduskaotusega 3 aastat 6 kuud; -16.11.1984.a Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 141 lg 2 p 1,2 - § 15 lg 2 järgi vabaduskaotusega 8 aastat; - 09.10.1996.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 139 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud; - 01.11.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2,3,4, § 139 lg 2 p 1,2,3, § 2025 lg 1 järgi vabaduskaotusega 2 aastat 6 kuud; - 12.12.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 329 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses ehk summas 1 500 krooni; - 09.03.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat; - 08.02.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 alusel vangistusega 1 kuu; - 12.06.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu 7 päeva.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

KrMS § 217 korras kinni peetud 02.04.2011.a kell 16.00 Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova

1-11-4372

2(7) RESOLUTSIOON

Tunnistada Sergei Tõlts süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Sergei Tõlts vangistusega 2 (kaks) kuud.

Kohaldada Sergei Tõlts`i suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 02.04.2011.a.

Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu Sergei Tõlts`ile 04.04.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti, millest käibemaks on 19, 18 eurot.

Mõista Sergei Tõlts`ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 51 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 04.04.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Sergei Tõlts sundraha tasumisest.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Sergei Tõlts, kriminaalasja nr 1-11-4372, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 05. aprillist 2011.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 26. aprillist 2011.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

Sergei Tõlts`i süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes süstematelisest paneb toime vargusi ja on viimase aasta jooksul selle eest korduvalt karistatud, taas 02.04.2011.a kella 11.35 paiku, viibides Narvas, Mõisa 2a asuva OÜ Kauba-PT kaupluse Y2K müügisaalis, võõra vallasasja omandamise eesmärgil püüdis varastada pudeli veini Nõia veri maksumusega 3,50 eurot,

1-11-4372

3(7) millega läks kassast mööda suundudes väljapääsu poole ja jättes kauba eest maksmata, kuid oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud. Oma tegevusega pani Sergei Tõlts toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav Sergei Tõlts tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ning enda ülekuulamist ei soovinud.

Prokuröri abi leidis, et S.Tõlts’i tegu on kvalifitseeritud õigesti, süü on tõendatud kohtus avaldatud materjalidega, ta tunnistas ennast süüdi eelnevalt ja ka täna istungil. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et ta on karistatud väärteokorras 35 korda ja kriminaalkorras 8 korda. 2009.a oli ta karistatud analoogse teo eest, oli karistatud reaalselt. Arvestades seda, palus prokuröri abi määrata reaalse vangistuse 3 kuud, vähendada 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud. Valida tõkendina vahistamine ja arvestada karistusaega alates 02.04.2011.a.

Süüdistatav S.Tõlts’i kaitsja leidis, et süüdistatav on mitmekordselt kohtulikult karistatud, aga käesolev tegu ei ole ühiskonnale ohtlik. Ta pani toime varguse katse, mille kogumaksumus oli 3,5 eurot. Kaup on tagastatud kauplusesse, materiaalset kahju ei ole, ta tunnistas süüd kohtueelses menetluses ja kohtus, avaldas soovi teha ÜKT. Vestlusel selgus, et ta kordagi pole ÜKT teinud, sellist karistust ta pole kunagi kandnud. Asjas esinevad kergendavad asjaolud, kuigi on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, puhtsüdamlik kahetsus on kergendavaks asjaoluks. Kaitsja palus määrata karistuseks vähem kui palus prokurör ja määrata talle ÜKT. Menetluskuludest palus kaitsja süüdistatava osaliselt vabastada, kuna täna tal pole sissetulekut ning tal pole vahendeid maksmiseks.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid:

- tunnistaja Xxx ülekuulamise protokolli (tl 1-2); - kahtlustatava S. Tõlts`i ülekuulamise protokolli (tl 10-12); - karistusregistri teatise (tl 16-25).

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et Sergei Tõlts`i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ja mis jäi katse staadiumi, s.t. kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi on tõendamist leidud ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Sergei Tõlts`i süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes süstematelisest paneb toime vargusi ja on viimase aasta jooksul selle eest korduvalt karistatud, taas 02.04.2011.a kella 11.35 paiku, viibides Narvas, Mõisa 2a asuva OÜ Kauba-PT kaupluse Y2K müügisaalis, võõra vallasasja omandamise eesmärgil püüdis varastada pudeli veini Nõia Veri maksumusega 3,50 eurot,

1-11-4372

4(7) millega läks kassast mööda suundudes väljapääsu poole ja jättes kauba eest maksmata, kuid oli kaupluse turvatöötaja poolt kinnipeetud.

Objektiivsest küljest seisneb vargus võõra vallasasja äravõtmises. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseis sisaldab kolme elementi: a) võõra valduse lõpetamist; b) uue valduse kehtestamist; c) valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Varguse kvalifikatsioonid sisalduvad lõike 2 erinevates punktides: p 9 varguse toimepanemine süstemaatiliselt - Riigikohus on 20.04.2009.a. lahendis 3-1-1- 87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alalise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. S. Tõlts`i poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist tõendavad tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta selgitab, et 02.04.2011.a kella 11.35 paiku kauplusesse Y2K, kus ta töötab müüjana ja mis asub aadressil Narva, Mõisa 2 a, tulid kaks võõrast meest. Üks nendest, nagu selgus hiljem tema nimi on Sergei, läks müügisaali viinaosakonda, teine, Xxx, jäi seisma väljapääsu juurde. Ta nägi, kuidas Sergei pani põue pudeli veini ja suundus tema poole. Ta sulges välisukse ja vajutas turvameest väljakutse nupule. Sergei astus kassa juurde ning hakkas tema tähelepanu kõrvale juhtima, üritas juhtida tema tähelepanu endale, kuid tunnistaja märkas, et sel ajal teine mees Xxx samuti läks viinaosakonda ning peitis põue pudeli veini. Siis mõlemad mehed suundusid väljapääsu poole, kuid kuna uks oli suletud, siis nendel ei õnnestunud välja minna. Mingi aja pärast kohale jõudsid turvamehed ja kohale kutsuti politsei. Sergeilt leiti pudel veini Nõia Veri maksumusega 3, 50 eurot. Xxxilt leiti pudel veini Veo maksumusega 4, 15 eurot. Nimetatud tunnistaja ütlused haakuvad süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt 02.04.2011.a kella 11.35 paiku tuli ta kauplusesse Y2K aadressil Narva, Mõisa 2a. Raha tal ei olnud. Ta tahtis varastada pudelit veini selleks, et see ära juua. Enne kauplusesse tulekut ta tarvitas alkohoolseid jooke ja oli purjus, kuid mitte väga. Tal on meeles kõik, mis ta tegi. Ta võttis letilt pudeli veini (esimese ettejuhtunu, see osutus olema Nõia Veri maksumusega 3, 50 eurot), peitis selle jope alla ning läks sellega kassast mööda. Kaupluse väljapääsu juures teda pidasid kinni turvamehed. Tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et eeltoodud tunnistaja ja süüdistatava ütlustega on tõendatud see, et 02.04.2011.a kella 11.35 paiku kaupluses Y2K, mis asub aadressil Narva, Mõisa 2a võttis S. Tõlts ära võõra vallasasja, s.o veini Nõia Veri, lõpetades OÜ Kauba-PT valduse, kehtestades uue enda valduse. Süüdistataval esines ka tema enda ütlustest tulenevalt ebaseadusliku omastamise eesmärk. Seega on täidetud varguse objektiivne koosseis. Kuna turvatöötajate sekkumisel ei saavutanud S. Tõlts vallasasja üle võimu, siis jäi vargus katse staadiumi.

1-11-4372

5(7) Karistusregistri teatise kohaselt on S. Tõlts`i karistatud varasemalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.02.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, Ida Politseiprefektuuri 14.03.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni, Ida Politseiprefektuuri 16.04.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni, Ida Politseiprefektuuri 17.04.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 17.04.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 19.04.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 17.05.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 17.05.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 04.06.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 kroonii, 13.10.2007.a Ida Politseiprefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 01.12.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 19.12.2007.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, Ida Politseiprefektuuri 08.01.2008.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, 27.01.2008.a Ida Politseiprefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, 01.02.2008.a Ida Politseiprefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.02.2008.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 23 päeva, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.03.2008.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 24 päeva, Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 18.04.2008.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 25 päeva, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.05.2008.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 26 päeva, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.01.2009.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 5 päeva, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.06.2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 – KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 1 k ja 10 päeva, Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 24.07.2010.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni ja Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 21.01.2011.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 120 eurot. Seega S. Tõlts paneb varavastaseid süütegusid toime süstemaatiliselt, kuna ta sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistus kergendava asjaoluna arvestab kohus S. Tõlts`i puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteo.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr

1-11-4372

6(7) 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-99-06). Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades arvestab kohus seega ka S. Tõlts`i varasemat karistatust ning ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega seda, et S. Tõlts on varasemalt kokku toime pannud 8 kuritegu (sh vargused) ja 35 väärtegu, sh varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu 21-l korral.

Eeltoodu näitab kohtu hinnagul seda, et S. Tõlts pole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkuvalt kuritegelikult aktiivne, pannes toime varavastaseid süütegusid.

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades S. Tõlts`i varasemat korduvat karistatust ja seda, et ta ei tööta, siis ei ole kohtu arvates karistuse eesmärke võimalik täita mõistes talle rahalise karistuse. Kuivõrd S. Tõlts`ile inkrimineeritav kuritegu jäi katse staadiumisse ning varaline kahju puudub, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole jäävana. Selleks, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks kuritegude toimepanemisest peab kohus põhjendatuks karistada teda 3- kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähenda S. Tõlts`ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista talle lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud.

Kohus leiab, et S. Tõlts`i suhtes ei esine eelduseid üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohus leiab ka, et S. Tõlts`i suhtes pole otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist. Samuti oleks mõistetud vangistusest S. Tõlts`i tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt.

Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et S. Tõlts`i karistust tuleb kergendada ja arvestada karistuse mõistmisel seda, et tegu ei ole ühiskonnale ohtlik, tegu jäi katse staadiumi, varalist kahju ei ole. Riigikohus on otsustes nr 3-1-1-60-01 p 9.1 ja nr 3-1-1-81-04 leidnud, et varastatu väärtus näitab kuriteoga tekitatud kahju suurust, seega ka kuriteo raskust ning kurjategija süü suurust. Kohus märgib aga, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud S. Tõlts`i tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. S. Tõlts pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumisja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik arvestades tema korduvat kuritegelikku käitumist.

1-11-4372

7(7)

V Menetluskulud

Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 , 179 lg 1 p 2 ja 2565 lg 2 alusel kuulub S. Tõlts `ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 208 eurot ja 51 senti.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades seda, et S. Tõlts ei tööta ning arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades jätta osa menetluskulusid, s.o sundraha, riigi kanda.

Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu ja p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

Mari-Liis Avikson Kohtunik