2-20-12595/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12595

Tsiviilasi

X hagi MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxx), elukoht xxxx

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo

Lindma

Kostja: Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood

80201273), asukoht Magdaleena tn 3, 11312 Tallinn

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Rein Laid,

vandeadvokaat Andres Past

Asja läbivaatamine

Istung 09.10.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:

−

Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing kandma X turvaliste laskurite

nimekirja, sealhulgas (i) tegema aadressil https://is.ipsc.ee asuvas infosüsteemis

nähtavaks Xi kuulumine turvaliste laskurite nimekirja, (ii) tegema Xile võimalikuks ID-

kaardiga sisse logimine nimetatud infosüsteemi ja (iii) tegema Xile võimalikuks teostada

nimetatud infosüsteemis kõiki infosüsteemi kantud turvalistel laskuritel lubatud

toiminguid ning asendada MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastav tahteavaldus

kohtuotsusega.

−

Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing mitte arvestama Xi suhtes MTÜ Eesti

Practical-laskmise Ühing kodukorra punktis 1.9 a) nimetatud 1-aastase tähtaja hulka

perioodi alates 06.02.2020 kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni ning

asendada MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

−

Mõista MTÜ-lt Eesti Practical-laskmise Ühing Xi kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitisena mõistlik rahasumma kohtu äranägemisel määratavas suuruses.

−

Kohustada MTÜ-d Eesti Practical-laskmise Ühing tasuma Xile viivist VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras Xi kasuks väljamõistetavalt mittevaralise kahju hüvitiselt hüvitise

tasumisega viivitamise korral arvates kohtulahendi jõustumisest, millega mõisteti välja

vastav hüvitis, kuni hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni X ees.

2. Hagis tugineb hageja järgnevale. Hageja tegeleb laskespordi valdkonda kuuluva

practical-laskmise harrastusega. Practical-laskmine on tulirelvaga harrastuslaskmine, mis

erineb nn. tavalaskmise harrastusest eelkõige selle poolest, et practical-laskmisel

kasutatakse tugevajõulisi tulirelvasid erinevates situatsioonides, mis imiteerivad erinevaid

elulisi tulirelva kasutamist nõuda võivaid situatsioone.

3. Hageja on alates 23.03.2016 practical-laskmise klubi MTÜ Laskespordiklubi Alpha

(registrikood 80270050) liige ja practical-laskmise harrastaja. Samuti on Hagejal kostja

poolt väljastatud laskesportlase ja laskeinstruktori litsents, mis kehtis alates 01.02.2019

kuni 01.02.2022.

4. Kostja

on

mittetulundusühing,

mis

on

Rahvusvahelise

Practical-laskmise

Konföderatsiooni (edaspidi „IPSC“) liige ja Eesti regiooni esindaja. Kostja liikmeteks on

Eesti practical-laskmise harrastamiseks moodustatud ühingud. Kostja kui IPSC liige

edendab Eestis practical-laskmise harrastust, korraldab võistlusi, esindab oma liikmeid

välismaal ja teeb koostööd IPSC-ga. Samuti annab Kostja välja laskesportlaste litsentse ja

peab turvaliste laskjate nimekirja. Kostja on spordiseaduse § 4 p 3 tähenduses

spordialaliit.

5. 06.02.2020 edastas kostja e-posti teel hagejale e-kirja, milles teatatakse, et kostja juhatus

otsustas, juhindudes kostja kodukorra punktidest 1.13, 1.14, 1.15 ja 1.16 kustutada hageja

alates 06.02.2020 kostja peetavast turvaliste laskurite nimekirjast.

6. Alates 06.02.2020 on hageja ka faktiliselt kustutatud nimetatud turvaliste laskurite

nimekirjast, mida kinnitab asjaolu, et kostja poolt peetava aadressil https://is.ipsc.ee

asuva turvaliste laskurite nimekirja sisaldava infosüsteemi andmetel ei oma hageja kostja

laskesportlase staatust.

7. 06.02.2020 pöördus hageja oma lepingulise esindaja kaudu kostja poole teabenõudega

kostja juhatuse põhistatud otsuse saamiseks, mille alusel kustutati hageja laskesportlase

staatust kinnitavad andmed vastavast infosüsteemist (turvaliste laskurite nimekirjast).

8. 07.02.2020 edastas kostja e-posti teel kõikidele kostja liikmeks olevatele klubidele

e-kirja, milles teatatakse, et kostja juhatus otsustas, juhindudes kostja kodukorrast,

kustutada alates 06.02.2020 hageja kostja turvaliste laskurite nimekirjast.

9. 07.02.2020 edastas MTÜ Laskespordiklubi Alpha, mille liige on hageja, kostjale

teabenõude, milles nõudis kostjalt teavet ja alusdokumente hageja kui klubi liikme

turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise kohta. 13.02.2020 vastas kostja endine

juhatuse liige A. M. e-kirja teel hageja lepingulisele esindajale, et kostjal ei ole võimalik

hageja teabenõudeid menetleda ega neile vastata, kuna kostja juhatuse liikmete volitused

ja esindusõigus lõppesid seisuga 03.02.2020. Ühtlasi informeeriti hagejat, et kostja uue

juhatuse valib kostja oma 11.03.2020 toimuval üldkoosolekul, mille järgselt on hagejal

võimalus soovi korral esitada võimalikke teabenõudeid uuele volitatud kostja juhatusele.

10. 29.04.2020 (s.o. ca 3 kuud pärast vastavat hageja taotlust ja hageja eemaldamist turvaliste

laskurite nimekirjast ja infosüsteemist) edastas kostja hagejale kostja juhatuse väidetava

02.02.2020 koosoleku protokolli. Protokoll edastati hagejale alles pärast seda, kui hageja

oli vastava protokolli esitamisest keeldumise tõttu sunnitud pöörduma Andmekaitse

Inspektsiooni poole ja Andmekaitse Inspektsioon oli teinud kostjale ettekirjutuse see

väljastada hagejale. Protokoll esitati hagejale allkirjastamata kujul (üksnes tekstifailina

pdf-formaadis). Hagejale ei ole kuni käesoleva ajani edastatud allkirjastatud protokolli.

Hagejal puuduvad mistahes andmed, et selline protokoll oleks üldse kunagi kellegi poolt

allkirjastatud.

11. Hageja leiab, et tema ja kostja vahel on lepinguline suhe, mis on tekkinud hageja poolt

kostjalt laskesportlase ja laskeinstruktori litsentsi taotlemise ja selle taotluse alusel kostja

poolt hagejale litsentsi väljastamise ning turvaliste laskurite nimekirja kandmise teel.

Hageja ja kostja vahelise lepingu tingimusteks on tingimused, mis on sätestatud kostja

põhikirjas ja kostja kodukorras ning mis puudutavad kostja poolt litsentsi väljastamise

tingimusi, litsentsist tulenevaid vastastikkuseid õigusi- ja kohustusi ning litsentsi

lõpetamise tingimusi. Kostja põhikirja ja kodukorra kohaselt annab kostja juhatus välja

laskesportlaste litsentse, peab turvaliste laskesportlaste nimekirja ning arvab laskureid

nimetatud nimekirja ja sealt välja.

12. Kostja kodukorra p 7.2. kohaselt saavad Kostja võistluskalendris oleval võistlusel osaleda

vaid litsentsi omavad laskesportlased ja võistlustele registreerimiseks tuleb kasutada

eelviidatud infosüsteemi. Kohapeal registreerimisel peab registreerija kontrollima

(infosüsteemi kaudu), et registreeruv isik on kantud turvaliste laskurite nimekirja. Hageja

ei saa alates 06.02.2020, s.o. hetkest, mil hageja kustutati kostja poolt peetavast turvaliste

laskurite nimekirjast ja viidatud infosüsteemist, enam osaleda practical-laskmise

võistlustel.

13. Kodukorra 1.9 a) kohaselt on lisaks üheks turvalise laskuri staatuse eelduseks, et laskur

on kogunud kalendriaasta jooksul viis võistluspunkti. See tähendab, et turvalise laskuri

staatuse säilitamiseks peab laskur osalema võistlustel ning võistlustel osalemisest ja

võistlustel punktide kogumisest ei tohi olla ühelgi ajahetkel möödunud rohkem kui 1

kalendriaasta. Kuna hageja on õigusvastavalt ja alusetult kõrvaldatud turvaliste laskurite

nimekirjast ja infosüsteemist ja seetõttu ei saa hageja osaleda võistlustel, siis 1 aasta

möödudes viimasel võistlusel osalemisest ja punktide saamisest realiseerub täiendav

turvalise laskuri staatuse äralangemise eeldus. Seega riivab hageja eemaldamine

turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist ka nimetatud osas hageja õigusi,

rääkimata hageja õigusest osaleda enda vabal valikul ja viisil ning mahus võistlustel,

mida hageja soovib ja milleks hagejal turvalise laskurina peab õigus olema.

14. Hageja leiab, et kostja on eemaldanud hageja turvaliste laskurite nimekirjast ja

infosüsteemist õigusvastaselt ja hageja ning kostja vahelist lepingut rikkudes. Hageja

leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja juhatus teinud sellekohast otsust, mistõttu puudub

lepingus ettenähtud vormis kostja tahteavaldus ning seega on hageja kostja poolt

peetavast turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist eemaldatud õigusliku aluseta –

kostja lepingujärgses vormis ettenähtud tahteavalduseta. Täiendavalt leiab hageja, et isegi

kui kohus tuvastab, et vastav otsus on vastu võetud, ei ole seda vastu võetud kehtivalt.

15. Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-20-9087 31.01.2022 otsuse (mis jäi Tallina

Ringkonnakohtu 30.08.2022 otsusega muutmata), milles muuhulgas leidis, et kostja on

esitanud hageja kohta ebaõigeid väiteid ja kohustas kostjat ebaõiged väited ümber

lükkama alljärgneva avalduse tegemise kaudu:“ EPLÜ avaldas 2020. a oma kodulehel

www.ipsc.ee EPLÜ juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokolli, milles avaldati Xi kohta

ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldab EPLÜ, et: EPLÜ avaldatud väide, et X on

EPLÜ juhatuse liikmeid ähvardanud, on ebaõige; EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ

juhatuse liikmeid solvanud, on ebaõige; EPLÜ väide, et X on tegutsenud eesmärgiga

mõjutada EPLÜ juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid, on ebaõige'

16. Kuna TsMS S 457 lg I kohaselt on jõustunud kohtulahend poolte suhtes siduv ja kuna

mõlemas vaidluses on tõendamise esemesse kuuluvad asjaolud osaliselt kattuvad, siis on

Kohtuotsuses, mis jõustus 27.02.2023, kohtu poolt tuvastatud asjaolud hagejale ja

kostjale siduvad ka käesolevas asjas. Seega ei saa olla hageja ja kostja vahel enam

vaidlust, ning puudub õiguslik alus koguda ja hinnata tõendeid ja teha Kohtuotsusest

erinevaid järeldusi alljärgnevate asjaolude osas (nimetatud osas tuleb lähtuda

Kohtuotsuses tehtud järeldustest ja tuvastatud asjaoludest). Kohtuotsuse punktides 10-15

on maakohus tuvastanud, et kostja eeltoodud väited selle kohta, et hageja on käitunud

ebasportlikult, on ebaõiged. Kohus peab käesolevas asjas eeltoodust lähtuma. Kostja on

oma esitanud faktiväited selle kohta, et hageja on kostja juhatuse liikmeid ähvardanud ja

solvanud ning püüdnud neid mõjutada tegema hagejale soodsaid otsuseid ning seetöttu on

hageja 02.02.2020 põhjendatult välja arvatud turvaliste laskurite nimekirjast. Hageja on

nendele kostja väidetele vastu vaielnud. Kohtuotsuse punktides 16-18 on maakohus

tuvastanud, et kostja eeltoodud väited selle kohta, et hageja on ähvardanud, solvanud ja

üritanud mõjutada kostja juhatuse liikmeid, on ebaõiged. Need järeldused on hageja ja

kostja vahel siduvad ka käesolevas asjas ka seetõttu on käesolevas asjas ainuvõimalik

järeldus see, et kõik kostja 26.04.2022 menetlusdokumendi punktides 4.1., 4.2., 4.3. ja

4.4. esitatud faktiväited hageja poolt kostja juhatuse liikmete ähvardamise, solvamise ja

mõjutada üritamise osas on Kohtuotsuses tulenevalt ebaõiged. Kohus peab käesolevas

asjas eeltoodust lähtuma.

KOSTJA VASTUS

17. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

18. Kostja juhatus võttis 02.02.2020 koosolekul vastu otsuse kustutada hageja alates

06.02.2020 kostja turvaliste laskurite nimekirjast.

19. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu või tema organi, antud juhul juhatuse

otsuse vaidlustamise aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja,

esitades hagiavalduse kostja kohustamiseks hageja turvaliste laskurite nimekirja tagasi

kandmiseks, vaidlustab kostja juhatuse 02.02.2020 koosolekul vastuvõetud otsust.

Kuivõrd hagi on esitatud alles 31.08.2020, on kostja MTÜS § 24 lg 1 kehtestatud kostja

juhatuse 02.02.2020 koosolekul vastuvõetud otsuse vaidlustamise tähtaja mööda lasknud.

Seega, hagejal puudub nõudeõigus.

20. Isegi kui jaatada hageja nõudeõigust, on otsus vastu võetud õiguspäraselt. Hageja

eemaldati turvaliste laskurite nimekirjast enda rikkumiste tõttu. Hageja esitab

järjepidevalt hulgaliselt avaldusi ja kaebusi, mis takistavad kostja tööd; hageja on pikema

ajaperioodi vältel korduvalt ebasportlikult käitunud; hageja on EPLÜ juhatuse liikmeid

ähvardanud ja solvanud; hageja on püüdnud mõjutada kostja juhatuse liikmeid tegema

hageja poolt soovitud otsuseid. Kostja on sunnitud pidevalt tegelema hageja poolt

esitatud kaebuste väidete ümberlükkamisega, mis suure ajamahukuse tõttu pärsib oluliselt

kostja põhikirjalist tegevust. Kostja peab vajalikuks mainida, et ta on mittetulundusühing,

kostja juhtorganite liikmed tegelevad ühingu arendamisega omast vabast ajast ja ei saa

tasu oma tegevuse eest.

21. Kostja on rahvusvahelise laskespordi ühingu International Practical Shooting

Confederation (IPSC), mis on maailma suurim laskespordi ühing ning ka suurim ja vanim

praktikal-laskmise ühing, Eesti regiooni esindaja, kelle liikmeteks on käesoleval ajal 12

Eestis tegutsevat laskespordiklubi. Oma tegevuses juhindub kostja vastavalt oma

põhikirja p-le 2.2. lisaks Eesti Vabariigi õigusaktidele ja kostja poolt kehtestatud

reglementidele ka IPSC konstitutsioonist. Eelnev kostja hinnangul ilmestab, et selleks, et

kostjal oleks võimalik täita oma põhikirjalisi eesmärke, milleks on kostja põhikirja p-st

2.1 tulenevalt practical-laskmise edendamine ja sportlike eluviiside levitamine üldsuse

seas ning practical-laskesporti propageerimine ja koordineerimine Eestis, vajab kostja ka

Eesti Vabariigi seadustest tulenevat kaitset ja tuge. See avaldub muu hulgas ka

võimaluses kostja kui vormilt mittetulundusühingul tema tegevust reguleerivate

õigusaktidega sätestatud õiguste maksma panemises.

22. Tulenevalt EPLÜ kodukorra punktist 1.1 on turvaline laskur (Laskur) isik, kes on kantud

kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuulub kostja liikmeks oleva klubi (Koduklubi)

ridadesse ning on läbinud vastavalt IPSC turvakursuse ainekavale läbiviidud IPSC turvalise

laskuri kursuse (Turvakursus).

23. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja oli kuni 06.02.2020 tõesti kantud kostja turvaliste

laskurite nimekirja, kuid kostja, kontrollides antud asjaolu ja sellega seonduvat kohtule

vastamiseks, nendib, et kostjal (tema juhatusel) puuduvad igasugused andmed ja

dokumendid hageja vastuvõtmise kohta turvaliste laskurite nimekirja vastavalt EPLÜ

kodukorra punktides 1.5 – 1.8 kehtestatule. Seega, kostja dokumentides puudub kohtu poolt

viidatud hageja poolt kostjale tehtud pakkumus lepingu sõlmimiseks – turvakursuse

läbimine koos nõusolekuga oma andmete edastamiseks turvaliste laskurite nimekirja

kandmiseks, mis omakorda võib viidata asjaolule, et hageja ei ole tegelikult nõutavat

turvakursust ega ka kostja turvaliste laskurite nimekirja kandmise protsessi läbinud. EPLÜ

juhatusel puuduvad igasugused andmeid selle kohta, milliste dokumentide alusel

eelduslikult J. S. kandis hageja EPLÜ turvaliste laskurite nimekirja.

24. Mis puudutab hageja etteheiteid kostja juhatuse 02.02.2020 otsuse osas, siis kostja nende

etteheidetega ei nõustu. Dokumentide koostamisel juhindub kostja üldjuhul oma

põhikirjast ja kodukorrast. Kostja kodukorra punkti 1.16 kohaselt on kostja juhatusel

õigus teha iseseisvalt otsus Laskuri kustutamiseks turvaliste laskurite nimekirjast,

informeerides sellest otsusest Laskurit ja tema Koduklubi juhatust. Seda on käesoleval

juhul kostja juhatus ka teinud. Seega kostja juhatus tegutses kostja kodukorras tulenevate

reeglite järgi oma pädevuse piires. Ka kostja juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokollist,

kostja juhatuse teavitustest nii hagejale kui ka tema koduklubile nähtub, et kostja juhatus

oli teadlikult hageja EPLÜ turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise otsustuse teinud

ning EPLÜ kodukorrast tulenevate reeglite kohaselt sellest hagejat ja tema koduklubi ka

teavitanud. Hageja on hagis korduvalt avaldanud, et sai enda turvaliste laskurite

nimekirjast kustutamisest teada 06.02.2020.

25. Isiku taastamine turvaliste laskurite nimekirja lihtsalt niisama ei ole vōimalik, kuna

sellise teo tagajärjel tekiks turvarisk nii isikule endale kui ka teistele laskuritele ja

juuresviibijatele. Turvaliste laskurite nimekirja kantud laskurite turvalise relvakäsitlemise

kontrollimiseks ja tema kui laskuri kvalifikatsiooni säilitamiseks on muuhulgas ette

nähtud, et turvaline laskur peab igal kalendriaastal koguma vähemalt 5 vōistluspunkti ja

sellega tōendama, et ta suudab vōistlusolukorras kohtunike järelvalve all käsitleda

tulirelva vastavalt rangetele turvanōuetele nõuetekohaselt. Sōltumata ükskōik millistest

asjaoludest kaotab laskur oma turvalise laskuri staatuse kui ta ei täida eeltoodud

kriteeriumit. Hagejal on eeltoodud turvalise laskuri kvalifikatsiooni kinnitav kriteerium

täitmata.

26. Kostja selgitab, et EPLÜ kodukorra punktis 1.3 a) on küll toodud, et turvaline laskur

omab võimalust osaleda kõigi IPSC egiidi all toimuvatel practical-laskmise võistlustel üle

maailma, kuid hageja suhtes viidatud kodukorra punkti rakendada täies mahus ei ole

olnud kostjal võimalik ja ei ole võimalik ka edaspidi ja seda isegi juhul, kui hageja

taastab oma turvalise laskuri staatuse EPLÜ turvaliste laskurite nimekirjas. Seda sellel

põhjusel, et Spordiseaduse § 8 sätestab, et rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti

rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis

elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. Kuna

kostjal oleva informatsiooni kohaselt hageja ei ole mitte Eesti Vabariigi kodanik, vaid

omab Vene Föderatsiooni kodakondsust ning viibib Eesti Vabariigis ajutise elamisloa

alusel, siis Spordiseadus § 8 üheselt välistab tema esinemise rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel nii Eesti rahvuskoondise koosseisus kui ka individuaalselt, sest

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased mitte ennast, vaid oma riiki – Eesti

Vabariiki.

27. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Hageja ei ole ära toonud ega tõendanud, milles seisnevad

ning avalduvad siis konkreetselt tema hingeline valu ja kannatused. Kostja on seisukohal, et

hageja viited sellele, et tal ei ole võimalik turvaliste laskurite nimekirjast eemaldamise tõttu

sooritada mingeid eneseteostuslikku tegevusi, ei kujuta endast tema kannatuste tõendamist

VÕS § 128 lg 5 tähenduses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

28. Pooltel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

−

Hageja tegeleb laskespordi valdkonda kuuluva practical-laskmise harrastusega.

−

Hagejal on kostja väljastatud laskesportlase ja laskeinstruktori litsents, mis kehtis alates

01.02.2019 kuni 01.02.2022.

−

Kostja

on

mittetulundusühing,

mis

on

Rahvusvahelise

Practical-laskmise

Konföderatsiooni (edaspidi „IPSC“) liige ja Eesti regiooni esindaja. Kostja liikmeteks on

Eesti practical-laskmise harrastamiseks moodustatud ühingud. Kostja kui IPSC liige

edendab Eestis practical-laskmise harrastust, korraldab võistlusi, esindab oma liikmeid

välismaal ja teeb koostööd IPSC-ga. Samuti annab Kostja välja laskesportlaste litsentse ja

peab turvaliste laskjate nimekirja. Kostja on spordiseaduse § 4 p 3 tähenduses

spordialaliit.

−

06.02.2020 edastas ostja e-posti teel hagejale e-kirja, milles teatatakse, et kostja juhatus

otsustas, juhindudes kostja kodukorra punktidest 1.13, 1.14, 1.15 ja 1.16 kustutada hageja

alates 06.02.2020 kostja peetavast turvaliste laskurite nimekirjast.

−

Alates 06.02.2020 on hageja ka faktiliselt kustutatud nimetatud turvaliste laskurite

nimekirjast.

29. Kohus on nõuet kvalifitseerinud enda 11.04.2022 selgituskirjas pooltele (kd I, tlk 86-87)

ja jääb selle kvalifikatsiooni juurde. Kohus kvalifitseerib hageja nõude lepingust

tuleneva kohustuse rikkumise lõpetamise ja kohustuse täitmise nõudena. Täiendavalt on

hageja esitanud kahju hüvitamise nõude seoses lepingu rikkumisega.

30. Kohus osundab, et olukorras, kus üks isik väljastab litsentse ja lubasid ning peab mingil

tegevusalal tegutsemisluba omavate isikute nimekirja, tekib lubade väljastaja

(sh nimekirja pidaja) ning luba omava isiku vahel lepinguline suhe. Kohus märgib, et

VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

31. Hageja on esitanud kohtule kodukorra (kehtib alates 01.02.2019, kd I, tlk 32-32.7).

Kodukorra p 1.1 järgi on turvaline laskur isik, kes on kantud kostja turvaliste laskurite

nimekirja, kuulub kostja liikmeks oleva klubi ridadesse ning on läbinud vastavalt IPSC

turvakursuse ainekavale läbiviidud IPSC turvalise laskuri kursuse. Tulenevalt kodukorra

p 1.2.a on turvalisel laskuril hageja poolt viidatud kohustused tunda kostja põhikirja ja

kodukorda, IPSC reegleid, relvaseadust jm laskesporti reguleerivaid õigusakte ning

tulenevalt p 1.3.a õigus osaleda kõigil IPSC egiidi all toimuvatel practical-laskmise

võistlustel üle maailma. Nähtuvalt kodukorra p 1.5-1.6 peab isik turvaliste laskurite

nimekirja kandmiseks läbima edukalt turvakursuse, misjärel edastavad turvakursuse

korraldajad hiljemalt 3 päeva jooksul peale eksamite edukat sooritamist isiku andmed

kostjale, kes teeb tulenevalt kodukorra p 1.7-1.8 otsuse isiku nimekirja kandmise kohta

hiljemalt 30 päeva jooksul pärast andmete esitamist ning teatab sellest isikule. Nimekirja

kantuse säilitamiseks peab isik täitma kodukorra p 1.9, p 1.11 sätestatud tingimused ning

kostja võib isiku nimekirjast kodukorras sätestatud eeldustel kustutada. Kodukorra p 1.4

järgi esindab laskurit kostja ees igapäevastes toimingutes tema koduklubi juhatus. Seega

kõik kodukorras sätestatud nimekirja kuulumisega kaasnevad õigused ja kohustused on

nimekirja kantud laskuril isiklikult (st sinna ei ole kantud klubid, kes on kostja liikmed).

32. Hageja tugineb asjaolule, et kostja kui vastaval tegevusalal litsentse väljastav isik on

väljastanud hagejale laskesportlase ja laskeinstruktori litsentsi, mis kehtib alates

01.02.2019 kuni 01.02.2022. Hageja märgib, et ta oli kuni 06.02.2020 kantud turvalise

laskurite nimekirja. Pooled selle üle ei vaidle, mistõttu kohus tuvastab, et poolte vahel oli

lepinguline suhe. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja oli kuni 06.02.2020 tõesti

kantud kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuid kostja, kontrollides antud asjaolu ja

sellega seonduvat kohtule vastamiseks, nendib, et kostjal (tema juhatusel) puuduvad

igasugused andmed ja dokumendid hageja vastuvõtmise kohta turvaliste laskurite

nimekirja vastavalt kostja kodukorra punktides 1.5 – 1.8 kehtestatule. Kostja juhatusel

puuduvad väidetavalt igasugused andmeid selle kohta, milliste dokumentide alusel

eelduslikult J. S. kandis hageja EPLÜ turvaliste laskurite nimekirja.

33. Kohus leiab järgnevat. Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostja poolt kuni 06.02.2020

kantud turvaliste laskurite nimekirja ning et hageja osales ja sai enne 06.02.2020 osaleda

IPSC egiidi all toimuvatel võistlustel. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, kuidas

toimus hageja registrisse kandmine, on mõlemad pooled aastate jooksul aktsepteerinud

hageja registreeringut turvaliste laskurite nimekirjas ja selle heaks kiitnud, mistõttu nende

vahel on igal juhul vastav lepinguline suhe.

34. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ja kostja vahelise lepingu tingimusteks on

tingimused, mis on sätestatud kostja põhikirjas ja kostja kodukorras ning mis puudutavad

kostja poolt litsentsi väljastamise tingimusi, litsentsist tulenevaid vastastikuseid õigusi- ja

kohustusi ning litsentsi lõpetamise tingimusi.

35. Pooled vaidlevad hageja turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise üle. Kohus märgib,

et kui poolte vahel on lepinguline suhe, on seda võimalik lõpetada VÕS-s sätestatud

alusel, eeskätt rikkumise tõttu leping üles öelda või sellest taganeda. Alljärgnevalt hindab

kohus vastava lepingu lõpetamise õiguspärasust, sh vastava otsuse vastuvõtmist kostja

poolt.

36. MTÜS § 26 lg 1 ja kostja põhikirja punkti 5.7. kohaselt juhib mittetulundusühingut

juhatus. Seega arvestades eeltoodut, samuti kodukorras sätestatud, ei saa olla vaidlust

selles, et turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist väljaarvamise otsuse saab teha

kostja nimel üksnes kostja juhatus. Seega näevad hageja ja kostja vahelise lepingu

tingimused ette viisi ja korra, kuidas toimub kostja poolt tahteavalduse tegemine isiku

turvaliste laskurite nimekirjast väljaarvamiseks ja infosüsteemist eemaldamiseks – see

peab toimuma kostja juhatuse otsusega. Kostja väidab, et tema juhatus võttis vastava

otsuse vastu 02.02.2020.

37. Hageja leiab, et kostja juhatuse väidetavat 02.02.2020 koosolekut ei ole toimunud ja seal

ei ole otsust vastu võetud. Kostja vaidleb sellele vastu, leides, et otsus on kehtivalt vastu

võetud. Ühtlasi on kostja seisukohal, et hagejal puudub õigus käesolevas asjas kostja

juhatuse otsuse kehtivust vaidlustada, kuna nõue on aegunud. Kohus osundab, et otsuse

puudumisele ja tühisusele saab isik tugineda ja tühisuse tuvastamist taotleda tähtajatult.

Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi kohus otsuse tühisuse teema juures hagi tähtaegsuse

küsimust. Hagi ei ole esitatud hilinenult.

38. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb

üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

Sama on sätestatud kostja põhikirja p-s 5.10. Kohtule on esitatud kostja juhatuse

02.02.2020 koosoleku protokoll (kd I, tlk 48 ja pöördel). Protokollist nähtuvalt osales

koosolekul üle poole juhatuse liikmetest, täpsemalt – osalesid kõik liikmed.

39. Hageja hinnangul ei ole usutav, et koosolek üldse 02.02.2020 toimus, kuivõrd:

−

käesoleva ajani ei ole esitatud kostja juhatuse 02.02.2020 otsust (hageja turvaliste

laskurite nimekirjast ja infosüsteemist eemaldamise kohta), mis oleks allkirjastatud

kasvõi ühe isiku poolt (näiteks protokollija ja koosoleku juhataja poolt, kui otsus tehti

koosolekul või kõigi juhatuse liikmete poolt, kui otsus tehti ilma koosolekuta). Kostjale

on edastatud ühe juhatuse liikme e-kirjaga üksnes tekstifail (pdf-formaadis), millel

puuduvad allkirjad (isegi allkirja jäljendid) ja mistõttu ei saa see tema hinnangul olla

käsitatav otsuse ega protokollina.

−

30.01.2020 Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-7856 (Xi hagi MTÜ Eesti Practical-

laskmise Ühingu vastu lepingu täitmiseks kohustamise nõudes) toimus eelistung.

Nimetatud eelistungil kostjat esindav advokaat Rein Laid teatas kohtule, et kostja

juhatuse liige J. V. viibib välismaal puhkusel ja sellepärast ei saanud osaleda eelistungil.

05.02.2020 kostja endine juhatuse esimees J. V. (Juhatuse esimehe J. V. volitused

lõppesid 03.02.2020) edastas Andmekaitse Inspektsioonile kirja, milles kinnitab, et viibis

välismaal ja ei saanud ise varasemalt Andmekaitse Inspektsioonile edastatud vastust

allkirjastada. Seega ei viibinud J. V. kostja hinnangul koosoleku toimumise ajal Eestis ja

ei saanud koosolekul osaleda ega hääletada.

−

Kostja ei soovinud Xile ja hagejale koheselt väljastada allkirjastatud ja põhistatud

juhatuse otsust Xi kustutamise kohta kostja turvaliste laskurite nimekirjast ja see oli

võimalik saada alles peale Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutust. 29.04.2020 (s.o. ca 3

kuud pärast vastavat hageja taotlust ja Xi eemaldamist turvaliste laskurite nimekirjast ja

infosüsteemist) avaldas kostja oma kodulehel ja edastas Xile Kostja juhatuse väidetava

02.02.2020 koosoleku protokolli. Protokoll edastati Xile alles pärast seda, kui X oli

vastava protokolli esitamisest keeldumise tõttu sunnitud pöörduma Andmekaitse

Inspektsiooni poole ja Andmekaitse Inspektsioon oli teinud kostjale ettekirjutuse see

väljastada hagejale. Protokoll esitati hagejale allkirjastamata kujul pdf failina.

40. Kohus leiab, et ülal viidatu alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et 02.02.2020

koosolekut ei toimunud või et protokoll on koostatud tagant järele. Kohus leiab, et J. V.

koosoleku ajal 02.02.2020 Eestis viibimine on tõendatud J. V. vande all antud ütlustega

käesolevas asjas (kd I, tlk 192, 193). Enda ütlustes ta kinnitas koosolekul osalemist,

teadis rääkida, mida koosolekul arutati. Samuti on see tõendatud J. T. ütlustega, kes

kinnitas, et J. V. ning kõik teised juhatuse liikmed osalesid vaidlusalusel koosolekul:

„Kõik liikmed tulid kohale. Kui poleks A. või J., poleks midagi mõtet arutadagi“ (kd I,

tlk 196, 97).

41. Ainuüksi asjaolust, et protokoll edastati hagejale hilinemisega, ei saa kohtu hinnangul

teha järeldust, et otsust ei ole vastu võetud või et protokoll on vormistatud tagant järele. J.

V. ütlustega on tõendatud, et protokoll vormistati samal päeval kui toimus koosolek.

Täiendavalt märgib kohus, et protokolli tagant järele vormistamine ei ole keelatud ja ei

muuda otsust tühiseks. Seisukohta, et protokolli hilisem vormistamine tähendust ei oma,

on rõhutanud ka Riigikohus (RKTKo 2-18-9475). Seega võiks protokolli koostada ja

allkirjastada veel kasvõi käesoleval ajal.

42. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus, et 02.02.2020 ei oleks koosolekut toimunud

või et otsus oleks tühine. Kohus on seisukohal, et kostja juhatuse 02.02.2020 otsus on

kehtivalt vastu võetud.

43. Kohus tuvastas 02.02.2020 koosoleku protokolli alusel (kd I, tlk 48 ja pöördel), et

vaidlustatud otsus on järgmine: „2. EPLÜ juhatus asus seisukohale, et laskesportlane X

on käitunud pikema ajaperioodi vältel korduvalt ebasportlikult, ähvardanud ja solvanud

EPLÜ juhatuse liikmeid ning teinud eesmärgiga mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema

poolt soovituid otsuseid. 5 poolt häält. 3. Juhindudes EPLÜ kodukorra punktidest 1.13 d)

ja j); 1.14; 1.15 ja 1.16, EPLÜ juhatus otsustas kustutada alates 06.02.2020 X’i EPLÜ

turvaliste laskurite nimekirjast ning informeerida sellest otsusest laskurit ja tema

koduklubi juhatust. 5 poolt häält“

44. Hageja vaidlustab otsust ka sisuliselt, leides, et sellise otsuse vastuvõtmine ei olnud

põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole toime pannud mistahes rikkumisi, talle ei ole antud

täiendavat tähtaega rikkumiste kõrvaldamiseks ning otsus on liialt üldsõnaline, et sellest

oleks üldse võimalik mõista, milliseid konkreetseid rikkumisi hagejale täpselt ette

heidetakse.

45. Kohtu hinnangul on piisav lepingu ülesütlemise materiaalsete alustena sportlase poolsed

rikkumised otsuse protokollis märkida viidetena põhikirja punktidele, mida sportlane

rikkus. Protokoll ega ammugi protokollis sisalduv otsus ei pea olema stenogramm kõigest

koosolekul arutatust. Kohtu hinnangul nähtub kostja juhatuese 02.02.2020 otsusest

rikkumiste sisu, mida hagejale kui sportlasele ette heidetakse. Vajadusel on isikul (sh

hagejal) võimalik paluda spordialaliidul enda otsustust täpsustada, mida kostja on

käesolevas menetluses ka teinud. Arvestades rikkumiste olemust (mida kohus käsitleb

alljärgnevalt) ei olnud kohtu hinnangul võimalik konkreetsete rikkumise puhul üldse anda

tähtaega nende kõrvaldamiseks. Samuti olid rikkumised kohtu hinnangul sedavõrd rasked

nii üksikuna kui kogumis, et täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik.

46. Vaidlusalusest 02.02.2020 otsusest nähtuvalt on hageja eemaldatud turvaliste laskurite

nimekirjast kostja kodukorra punktide 1.13 d) ja j); 1.14; 1.15 ja 1.16 rikkumise tõttu

(korduv ebasportlik käitumine; isiku maine, mis tema kuulumisel EPLÜ ridadesse

heidaks negatiivset valgust EPLÜ-le ja laskespordile; kostja juhatuse poolt tuvastatavad

täiendavad kriteeriumid – kostja juhatuse liikmete solvamine, püüd mõjutada juhatuse

liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid).

47. Hageja viitab, et Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-20-9087 31.01.2022 otsuse (mis

jäi Tallina Ringkonnakohtu 30.08.2022 otsusega muutmata), milles muuhulgas leidis, et

kostja on esitanud hageja kohta ebaõigeid väiteid ja kohustas kostjat ebaõiged väited

ümber lükkama alljärgneva avalduse tegemise kaudu:“ EPLÜ avaldas 2020. a oma

kodulehel www.ipsc.ee EPLÜ juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokolli, milles avaldati

Xi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldab EPLÜ, et: EPLÜ avaldatud väide,

et X on EPLÜ juhatuse liikmeid ähvardanud, on ebaõige; EPLÜ avaldatud väide, et X on

EPLÜ juhatuse liikmeid solvanud, on ebaõige; EPLÜ väide, et X on tegutsenud

eesmärgiga mõjutada EPLÜ juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid, on

ebaõige' Hageja leiab, et kuna TsMS S 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend

poolte suhtes siduv ja kuna mõlemas vaidluses on tõendamise esemesse kuuluvad

asjaolud osaliselt kattuvad, siis on kohtuotsuses, mis jõustus 27.02.2023, kohtu poolt

tuvastatud asjaolud hagejale ja kostjale siduvad ka käesolevas asjas. Ta märgib, et

kohtuotsuse punktides 10-15 on maakohus tuvastanud, et kostja eeltoodud väited selle

kohta, et hageja on käitunud ebasportlikult, on ebaõiged ning tema hinnangul tuleb ka

käesolevas asjas lähtuda sellest, et selliseid rikkumisi hageja toime pannud ei ole. Kohus

selle seisukohaga ei nõustu ja on seda väljendanud ka käesolevas asjas toimunud istungil.

Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-20-9087 tehtud otsuse resolutsioon kohustab kostjat

teatud andmeid eemaldama ja ümber lükkama. Sellest ei saa teha järeldust nagu mingid

faktid oleksid otsuse resolutsiooniga tuvastatud. Samas, asjaolude osas, mis on tuvastatud

otsuse põhjendavas osas (rikkumise esinemine või puudumine), on see kohtuotsus vaid

üks tõend tõendite hulgast. Kuna hinnanguid fakti tuvastamise mõttes ei ole

resolutsioonis, siis kohus saab seda hinnata ühe tõendina teiste tõendite hulgas. Kohtu

hinnangul lükkavad teised käesolevas asjas esitatud tõendid hageja väited ja tsiviilasja nr

2-20-9087 otsuses tuvastatu ümber. Kostja väited ebasportliku käitumise ja hageja muude

rikkumiste osas on tõendatud.

48. J. V. ütlustest nähtub, et hageja survestas kostja juhatuse liiget J. V.d ja nõudis endaga

konfliktis oleva D. V.u laskurite nimekirjast välja viimist ning sellest keeldumisel sõnas:

„Hr V., ma võtan need Eesti Vabariigi kohtudokumendid, keeran need rulli ja peksan

need V. perse kaudu sisse ja sunnin teid hr V. kõike seda pealt vaatama“. Tema ütluste

kohaselt on ta teadlik ka J. T.le tehtud ähvardavast kõnest: „Kõne sisu oli see, et X

nõudis, et J. teeks õigeid otsuseid ja kui ta õigeid otsuseid ei tee tema suhtes, siis ta peab

olema ettevaatlik tänaval käies ja vaatama enda järgi. Ja et juhatuse liikmed võivad

omavahel suhu võtta kui tahavad, aga kõik peavad otsustama nii nagu X ütleb.“ J. T.

kinnitas enda vande all antud ütlustes, et mõlemad telefonikõned telefonikõned kui

lubamatu käitumise aktid olid arutusel 02.02.2020 koosolekul. Kohus leiab, et tegu on

oluliste rikkumiste ja ebasportliku käitumisega.

49. J. T. tõi enda ütlustes välja, et 02.02.2020 koosolekul oli arutusel ka juhtum, kus hageja

oli lubanud võistlemise koha (sloti) eest maksta, jättes hiljem siiski lubadust murdes enda

rahalised kohustused täitmata. Samuti olukord, kus ta sekkus võistluse korraldamisse ja

kutsus võistlusele politsei, mille tõttu võistlus tuli peatada. Seda ei õigusta kohtu

hinnangul fakt, et võistles ka D. V., kes oli varem hageja suhtes toime pannud

vägivallasüüteo. Samuti on J. T. ütluste kohaselt toimunud juhtum, kus hageja tuli

relvastatult tema juurde instruktori ruumi ja nõudis enda võistlustele lubamist. Kohus

leiab, et tegu on oluliste rikkumiste ja ebasportliku käitumisega.

50. Kostja on tõendanud, et 2017.a esines hageja lubamatult Valgevene regiooni sportlasena.

Nimelt selgitab kostja, et hageja soovis osaleda maailma meistrivõistlustel Prantsuse

Vabariigis, mis toimusid augustis 2017, kuid ei saanud kostjalt õigust nendel

tiitlivõistlustel osalemiseks. Seejärel osales ta seal Valgevene sportlasena, mis nähtub

MM tiitlivõistluste ametlikust protokollist (vt kd I, tlk 114 pöördel). J. V. kui

spordialaliidu (kostja) juhatuse liige selgitas istungil vande all antud ütlustes, et sportlane

saab teisele riigile eraldatud võistlemise luba (slotti) kasutada ainult siis, kui teise riigi

esindaja on ametlikult andud üle oma sloti teise riigi esindajale: „Valgevene ei olnud

selle juhtumi puhul andnud õigust Eestile. Sellel teemal ei ole Valgevenega kostjal

kunagi suhtlust olnud. Ta selgitas, et Kui Valgevene regioon oleks andnud oma sloti üle

Eestile, oleks see käinud läbi IPSC direktoraadi, sealt oleks tulnud slot Eestile ja siis

võistleja oleks esindanud Eestit, mitte Valgevene. Nimekirjas oleks olnud sellisel juhul

Eesti, mitte Valgevene.“ Kohus leiab, et tegu on ebasportliku käitumise ja olulise

rikkumisega.

51. Täiendavalt on hageja tõendanud, et kostja juhatuse 22.06.2018 otsusega peatati alates

23.06.2018 ajutiselt hageja turvalise laskuri staatus ja ta märgiti infosüsteemis

„suspended“ staatusesse (kd I, tlk 99 pöördel). Hageja turvalise laskuri staatus taastati

04.09.2018.a (kd I, tlk 100). Seega puudus hagejal ajavahemikul 23.06.2018 kuni

04.09.2018 kostjas turvalise laskuri staatus. Vaatamata sellele registreeris hageja end

kostja turvalise laskurina laskevõistlustele ja võistles võistlusel Eurasia Extreme Open

2018, toimumisajaga 02. – 04. august 2018 (vt protokoll, kd I, tlk 101-102). J. V. kui

spordialaliidu (kostja) juhatuse liige selgitas asjas toimunud istungil vande all: “Üks

põhireeglitest on ka see, et saad esindada võistlustel kedagi või midagi, kui selleks on

antud volitus, kui oled laskesportlane selles regioonis, aga antud ajahetkel oli X

laskestaatus peatatud ja ta poleks tohtinud osaleda. Seal samas kirjutas juhatusele kirja, et

juhatus on tekitanud temale kolossaalseid majanduslikke kahjusid tänu sellele, et ta ei saa

osaleda sel samal võistlusel, kuna temalt on ära võetud laskesportlase staatus. Ähvardas

juhatust rahaliste meetmetega, et võtaksime vastu otsuse tema kasuks.„ Kohus leiab ülal

märgitule tuginedes, et nii võistlustel osalemise kui kostjale valeandmete esitamise näol

(väide, et ei saa võistlustel osaleda ja see toob talle kaasa suurt kahju – kiri toimikus kd I,

tlk 98, tõlge tlk 122) on tegu olulise rikkumise ja ebasportliku käitumisega.

52. Täiendava rikkumisena on kostja välja toonud ja tõendanud, et osaledes ebaseaduslikult

Eesti regiooni esindajana ja kostja turvalise laskurina Eurasia Extreme Open 2018

laskevõitlustel ajal, mil tema turvalise laskuri staatus oli peatatud, kandis hageja Eesti

regiooni esindajana nõukogude sümboolikaga särki (vt fotod, kd I, tlk 102 pöördel, 103).

Kostja leiab, et sellega demonstreeris hageja kui Venemaa kodanik oma meelsust ja

näitas tema kui sportlase halvustavat suhtumist Eesti regiooni ja Eesti Vabariiki, mis on

sisuliselt hinnatav hageja ebasportliku käitumisena. Kohus nõustub, et Eesti Vabariigi

esindajana Nõukogude Liidu sümboolikaga rõivaste kandmine võistlusel on ebasportlik.

Kohus osundab, alates 28.04.2022 on KarS § 1511 lg 1 kohaselt tegu kriminaalkorras

karistatava teoga (agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimine neid tegusid toetaval või

õigustaval viisil). Kuigi teo toimepaneku ajal ei olnud tegu kriminaliseeritud teoga, oli

see ka selle toime panemise ajal (2018) selgelt moraalselt taunitav – osaleda Eesti

Vabariigi esindajana Vene Föderatsioonis, kandes silmatorkavalt kogu hageja särki

suurelt katvat Nõukogude Liidu sümboolikat. Kohus leiab, et tegu on olulise rikkumise

ja ebasportliku käitumisega.

53. Kostja on esitanud kohtule ka 2018.a kostjale adresseeritud D. V.u e-kirjad, millest

nähtub, et X on häirinud võistlustel teist võistlejat D. V.ut, kellega tal on isiklik konflikt,

seganud tema võistlusteks valmistumist ning võistlemist (kd I, tlk 97 ja pöördel – tõlge

tlk 121 ja pöördel). D. V.u 2015.a pöördumisest kostjale nähtub, et hageja on ka juba

2015.a seganud nii tema võistlusteks valmistumist kui võistlemist (kd I, tlk 97).

54. J. V. ütlustega on tõendatud, et 02.02.2020 koosolekul tulid tema staatuse peatamise

kohta teemad üles sellest, et ta on sekkunud mitmel korral võistluste korraldamisse,

kutsudes kohale politsei. Nende intsidentide toimumist ja arutelu koosolekul kinnitas

enda ütlustes ka J. T.. Kohus leiab, et võistluste korraldusse sekkumine ja kohtunikega

vaidlemine on käsitletav ebasportliku käitumise ja olulise rikkumisena.

55. Kohus leiab, et kuivõrd on tuvastatud mitmed hageja ebasportliku käitumise aktid ja

olulised lepingurikkumised, esinesid materiaalsed alused temaga lepingu lõpetamiseks.

56. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hagejat teavitati lepingu lõpetamisest 06.02.2020,

on täidetud ka lepingu lõpetamise formaalsed eeldused (vastav avaldus on hagejale kätte

toimetatud).

57. Kohus asub kokkuvõtlikult seisukohale, et kostja on võtnud kehtivalt ja põhjendatult

vastu otsuse hageja turvaliste laskurite nimekirjast eemaldamise kohta ja edastanud

hagejale põhjendatult teate lepingu lõpetamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud

kohus, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus

kohustamisnõuded rahuldamata. Kuivõrd ka kahju hüvitamise nõude esimeseks ja

peamiseks eelduseks on kostja poolne rikkumine (VÕS § 115 lg 1) ja kohus rikkumist ei

tuvastanud, jätab kohus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

MENETLUSKULUD

58. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud

hageja kanda.

59. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt

otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus

määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

60. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 20.11.2023 kohtuotsus.