2-22-125294/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-125294

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2023, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-22-125294 Tsiviilasi Aver Baltic Fishing Group OÜ hagi Gxxxxxx Axxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aver Baltic Fishing Group OÜ (registrikood: 11883037; asukoht: Astangu 32-2, Haabersti linnaosa, Tallinn, 13519 Harju maakond), esindaja advokaat Kristina Sööt (kristina.soot@pallo.ee); Kostja: Gxxxxxx Axxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxküla, xxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (teie.jurist@gmail.com) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung 09.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aver Baltic Fishing Group OÜ ja Gxxxxxx Axxxxxxx vahel 09.11.2023 suuliselt kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1 Kostja annab hagejale 10.11.2023 kell 11.00 oma territooriumil üle neli eset: kompressor ja betoonisegisti (nähtavad kostja 17.11.2022 vastuse lisas nr 3 fotol keskel ja paremal), autolaadija-käivitaja (kollane, ca 80-90dm kõrge, musta juhtpaneeli ja kahe klemmiga) ja lisaks vitriinkapp.

1.2 Pooltel ei ole üksteise suhtes rahalisi nõuded seoses p-s 1.1 märgitud asjadega.

1.3 Istungil osalenud tõlkekulud jagavad hageja ja kostja pooleks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-125294 menetlus Aver Baltic Fishing Group OÜ hagi Gxxxxxx Axxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Tõlgikulud jäävad poolte kanda võrdsetes osades.

2-22-125294

2. Välja mõista Aver Baltic Fishing Group OÜ-lt Gxxxxxx Axxxxxxx kasuks pool tõlkekuludest, s.o 114 eurot.

3. Jätta muud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale tema poolt hagilt tasutud täiendavast riigilõivust pool, s.o 223,11 eurot hageja arveldusarvele, millelt riigilõiv maksti.

5. Tagastada kostjale enammakstud tõlkekulude ettemaks, s.o 134 eurot kostja pangakontole, millelt ettemaks maksti.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluse käik Aver Baltic Fishing Group OÜ esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gxxxxxx Axxxxxxxxx 4959,36 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.07.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 11.08.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.08.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma nõudelt täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 05.09.2022 hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 4495,68 eurot (suulise kasutuslepingu alusel tasu 2016 eurot ja alusetu rikastumise nõue 2479,68 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 131,23 eurot (seadusjärgses määras perioodil 13.11.2021-05.09.2022) ja täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla 4495,68 tasumiseni. 26.09.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning kohustas hagejat täpsustama alusetu rikastumise nõuet ning märkima selgelt ja täpselt ära nõude summa kujunemine ning esitama ka vastavad tõendid. 28.10.2022 esitas hageja nõude täpsustuse. Hageja teatas, et loobub alusetu rikastumise nõudest summas 2479,68 eurot. Hageja täpsustas ka täiendava viivise nõuet, arvestades nõudest osalist loobumist. Hageja palus täiendava viivise välja mõista põhisummalt 2016 eurot. Hageja taotles enamtasutud riigilõivu tagastamist summas 245 eurot. 01.11.2022.a määrusega võttis kohus menetlusse hageja nõude üürilepingu täitmise nõudes. 09.11.2023.a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse lõpetada.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus

2-22-125294 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et istungil osalenud tõlkija kulud jagavad nad pooleks. Kuna kostja on tõlkekulude ettemaksu tasunud täies ulatuses ise, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista pool tõlkekuludest. Tõlkekulud on arve alusel kokku 228 eurot, millest pool on 114 eurot ja mis tuleb hagejal kostjale tasuda. Muude menetlusekulude osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, mistõttu määrab kohus, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja taotles hagilt makstud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas haginõude esitamisel tasunud riigilõivu kokku

595 eurot, millest 446,22 eurot on täiendav riigilõiv hagi esitamisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 148,78 eurot tagasi ei saa (TsMS § 150 lg 3). Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool täiendavat riigilõivu ehk 223,11 eurot hagejale tagastada. TsMS § 150 lg 7, 4 alusel tagastab kohus kostjale enamtasutud tõlkekulude ettemaksu. Kostja tasus ettemaksu summas 362 eurot, tõlkekulud olid 228 eurot ning enamtasutud osa on 134 eurot, mis tuleb kostjale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik