2-21-6541/72 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-6541

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6541

Tsiviilasi

M. P. hagi E. L. ja T. L. vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

126 167,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. P. (isikukood xxxx, xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: Reet Rattur (e-post: reet.rattur@e-

jurist.ee);

Kostja 1: E. L. (isikukood xxxx, xxxx),

Kostja 2: T. L. (isikukood xxxx, xxxx),

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (e-post:

tanel.mallas@lplaw.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2023

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja: Reet Rattur

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja: T. L.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest 44 083,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise nõudest 1567,75 eurot ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas

tsiviilasjas.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjatelt E. L.lt (isikukood xxxx) ja T. L.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja M.

P. (isikukood xxxx) kasuks välja 73 046,04 (seitsekümmend kolm tuhat nelikümmend kuus

eurot ja 04 senti), millest 70 454,02 eurot on kahju hüvitis ja 2 592,02 eurot on seisuga

25.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivis.

4. Mõista kostjatelt E. L.lt (isikukood xxxx) ja T. L.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja M.

P. (isikukood xxxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 26.04.2021 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 70 454,02 eurolt iga tasumisega

viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

5. Kohustada kostjaid E. L.t ja T. L.t tasuma kohtuotsusega väljamõistetud summad hageja

M. P. arveldusarvele nr xxxx.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Mõista kostjatelt E. L.lt (isikukood xxxx) ja T. L.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja M.

P. (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja 9921 (üheksa tuhat üheksasada

kakskümmend üks) eurot, millest 1000 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv,

2750 eurot on ekspertiisikulu ja 6171 eurot on kulu õigusabile.

3. Mõista kostjatelt E. L.lt (isikukood xxxx) ja T. L.lt (isikukood xxxx) solidaarselt hageja M.

P. (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 9921 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud

määras.

4. Kohustada kostjaid E. L.t ja T. L.t tasuma menetluskulud hageja M. P. arveldusarvele nr

xxxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja Xxxx kinnistu kaasomanik. Kostjad on teised kinnistu

kaasomanikud. Kostjatele kuulub xxxx kaasomandist ning ühisomanikele R. L. ja E. L. kuulub

xxxx kaasomandist. Kaasomandisse kuuluval kinnistul asub elamu, mida kaasomanikud

kasutavad vastavalt omavahelisele kokkuleppele ning väljakujunenud kasutuskorrale.

Kokkuleppega oli kindlaks määratud, millist osa kaasomandist kaasomanikud kasutavad ja

valdavad. Hageja kasutas kokkuleppel teiste kaasomanikega kaasomandisse kuuluva elamu

korterit 1.

2. 16.01.2019 toimus elamus tulekahju. Tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevast korterist

3 ehk sinna paigaldatud katlast ning selle korstnast. Katel oli paigaldatud korterisse 3 hageja

teadmata ja kaasomanike kokkuleppeta. Katel ei olnud kaasomanike ühisomandis ning seda

kasutasid vaid kostjad. Katlale oli ligipääs ainult kostjatel. Hageja katelt ei kasutanud ning

sellega tema kasutuses olnud kaasomandiosa ei köetud. Hagejal ei olnud katlale ligipääsu.

Tegemist ei olnud kogu elamu kütmiseks mõeldud katlaga.

3. Tulekahju tagajärjel muutus hageja korter kasutuskõlbmatuks. Kaasomandi osa

taastamismaksumus on 101 770 eurot. Samuti hävis tulekahjus avaldaja isiklik vara väärtusega

11 200 eurot. Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1. Kuna kaasomanike vahel on seadusjärgne

võlasuhe, saab kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.

4. Riiklikult tunnustatud ekspert P. P. on viinud ehitusliku ekspertiisi käigus läbi paikvaatluse,

mille käigus ta leidis, et tulekahju sai alguse elamu osaseinas esimesel korrusel asuvast kostjate

kasutuses olevast kaasomandiosast ja sinna paigaldatud katlamajast. Sealt levis tuli edasi teisele

korrusele hageja kasutuses olevasse kaasomandi osasse. Hageja naaber K. M. kinnitas, et ta nägi,

kuidas tuli sai alguse kostjate kasutuses olevast elamu osast. Samuti kinnitas K. M., et

tuletõrjujate ütluste järgi sai tuli alguse kostjate halvasti ehitatud küttekoldest.

5. Hageja teine naaber T. T. kinnitas, et tuli sai alguse kostjatele kuuluva majaosa esimese

korruse vasakpoolse osa ruumist. Just sinna oli ebaseaduslikult paigaldatud katel, millest tuli

alguse sai. Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor A. J. on hagejale

väljastatud 23.01.2019 õiendis kinnitanud, et tõenäoliselt sai tulekahju alguse kostjate

katlakorstnast, mis asus põlevmaterjalile lubatust lähemal. Seega on kostjad rikkunud

tuleohutuse seaduse (TuOS) § 8 lg-t 3, mille kohaselt peab küttesüsteem paiknema seina, lae

ning põlevmaterjalide ja –ainete suhtes kauguse, mis välistab materjalide süttimise

soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.

6. Kostjad rikkusid AÕS § 72 lg 1. Kostjad ei teavitanud hagejat katla paigaldamisest ja hageja ei

saanud kontrollida katla nõuetele vastavust. Katla paigaldamiseks puudus kaasomanike

kokkulepe. Katel ei olnud osa kaasomanike ühisest küttesüsteemist ega seega kaasomanike

kaasomandis ja nende ühiskasutuses. Kostjad kasutasid katelt kaasomandi esemel, mida nad

kasutasid ainuisikuliselt.

7. Hageja viitas TuOS § 8 lõikele. Eeldatakse, et küttesüsteemi tuleohutusnõuded on täidetud, kui

selle projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on lähtutud Eesti standardist

EVS 812:3 või muust samaväärsest dokumendist. Kostjad ei ole esitanud ühtegi dokumenti selle

kohta, et nende paigaldatud katel oleks olnud seaduslikult kasutuses, sh projekteeritud ja projekti

järgi paigaldatud. Tulekahju toimumisest järeldub, et kostjad ei olnud piisavalt taganud

tuleohutusnõuete järgimist.

8. Ehitisregistris on märgitud elamu soojusvarustuse liigiks kohtküte ning soojusallikaks ahi,

kamin ja pliit. Soojusallika liigi muutmise puhul on tegemist ehitusliku muudatusega, milleks on

vajalik projekti olemasolu. Käesoleval juhul puudus projekt muudatuste tegemiseks.

Ehitusregistris vastav projekt puudub. Kui kostjate katel oleks seaduslikult olnud projekteeritud,

nähtuks ehitisregistrist soojusvarustuse liigina lokaalküte ja soojusallikana ehitises asuval katlal

põhinev küte, puuküttekatel vms. Katla paigaldamiseks elamusse oleksid kostjad pidanud

taotlema ehitusluba. Selliseid dokumente ei ole hagejale esitatud ning neid ei leidu

ehitusregistris. Hageja viitas AÕS §-le 74 ja leidis, et puudus kaasomanike kokkulepe

soojusvarustuse liigi muutmiseks.

9. Kostjad on rikkunud TuOS § 8 lg-t 1 ja kaasomanikena tuleohutuse tagamise kohustust,

samuti kohustust vallata asja ja muuta seda kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg

1). Isegi kui kostjatel oleks olemas katla ehitusluba, ei olnud neil kaasomanike nõusolekut AÕS

§ 72 lg 1 ja § 74 lg 1 mõttes. Soojusvarustuse liigi muutmise puhul oli tegemist asja olulise

muutmisega, milleks oli vajalik hageja kui kaasomaniku nõusolek. Kuna hageja nõusolekut katla

paigaldamiseks ei olnud, vastutavad kostjad ainuisikuliselt nende kaasomandi osasse paigaldatud

katlast tingitud tulekahjust.

10. Kostjad rikkusid AÕS § 72 lg 5 teises lauses sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad

kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kostjatel oli üldine kohustus tagada, et nende kasutatav

kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Tegemist ei ole üksnes

passiivse kohustusega hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab kõiki

aktiivseid hoolsuskohustusi, mis võivad tulenevad tuleohutuse seadusest või kaasomanike

kokkulepete järgimisest.

11. Hagejad peavad kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli

vabandatav ehk and rikkusid kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või

takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist puudutatud isikutelt oodata. Sisuliselt on

tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st

puudutatud isikud vastutavad kohustuse rikkumise eest, kui nad ei tõenda, et rikkumine oli

vabandatav. Selliseid asjaolusid ei esine.

12. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju. Kahju suuruse kohta on andnud hinnangu

ehitusettevõtte Danex Projekt OÜ, kelle 17.10.2020 hinnapakkumise kohaselt on hageja

kasutuses oleva majaosa taastamiskulud 101 770 eurot. Lisaks on tulekahju tagajärjel

kahjustunud hageja kodune vara kogusummas 11 200 eurot. Kahjustada said 2 diivanit, 2

tugitooli, 2 voodit, 4 kappi, elutoa kapp, televiisor, külmkapp, köögimööbel, pesumasin, 6 tooli,

3 lauda, vaibad, avaldaja perekonna riided ja isiklikud asjad. Kahjusumma kokku on 112 970

eurot (101 770 eurot + 11 200 eurot).

13. Hageja palus kostjatelt lisaks põhinõudele välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja

nõue muutus sissenõutavaks 09.11.2020, kuna 27.10.2020 nõudekirjas andis hageja kostjatele

tähtaja 08.11.2020 kahjuhüvitise tasumiseks. Hagiavalduse esitamise päevaks 25.04.2021 on

sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse määra alusel 4159,77 eurot. Hageja palus määrata

TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjatelt väljamõistetud summad tuleb tasuda M. P. arveldusarvele nr

xxxx. Hageja palus kostjatelt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt

seadusjärgses määras.

14. Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et kostjad rikkusid VÕS § 115 lõiget 1. Kuna

kaasomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, saab sellest tulenevate kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja

§ 127 alusel kostjatelt kahju hüvitamist. Kostjad rikkusid TuOS § 8 lg-t 3, mille kohaselt peab

küttesüsteem paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja –ainete suhtes kauguse, mis välistab

materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.

15. Kostjad on rikkunud asjaõigusseaduse AÕS § 72 lg-t 1, mille kohaselt kaasomanikud

valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Hagejat ei teavitatud sellest, et kostjad olid

paigaldanud oma kaasomandi osasse kütteallikana katla. Seega ei saanud hageja kontrollida katla

seaduse nõuetele vastavust. Katla paigaldamiseks puudus kaasomanike kokkulepe. Kostjad olid

katla paigaldanud hageja teadmata ning seega sai tulekahju alguse kostjate valduses ja kasutuses

olevast ning seega nende mõjupiirkonnas olevast katlast, mille kostjad olid paigaldanud

ebaseaduslikult ning mille korrashoiu kohustust kostjad rikkusid.

16. Isegi kui kostjatel oleks katla jaoks olnud ehitusluba, ei olnud neil kaasomanike nõusolekut

AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 mõttes. Soojusvarustuse liigi muutmise puhul oli tegemist asja olulise

muutmisega, milleks oli vajalik hageja kui kaasomaniku nõusolek. Kuna hageja nõusolekut katla

paigaldamiseks ei olnud, vastutavad kostjad nende kaasomandi osasse paigaldatud katlast

tingitud tulekahjust. Kostjad on rikkunud AÕS § 72 lg 5 teises lauses sätestatud kohustust, mille

kohaselt peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige

hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

17. Kuna kostjad vastutavad kahju eest samal alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi

hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis

112 970 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Hageja nõue

muutus sissenõutavaks 09.11.2020, kuna 27.10.2020 nõudekirjas andis hageja kostjatele tähtaja

08.11.2020 kahjuhüvitise tasumiseks. Sissenõutavaks muutunud viivis on 4159,77 eurot.

18. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 112 970 eurolt kindla summana

4159,77 eurot avalduse esitamise seisuga ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuse summalt iga tasumisega viivitatud

päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

19. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad on kohustust rikkunud. Kostjad ei ole

lükanud ümber hageja väidet, et nad ei teavitanud hagejat katla paigaldamisest ning et selleks ei

olnud kaasomanike kokkulepet. Kostjad ei ole ümber lükanud väidet, et katla paigaldamisega

rikuti tuleohutuse nõudeid. Kohustuste rikkumise osas võib eeldada kostjate omaksvõttu.

20. Tulekahju algus kostjatele kuuluvast kaasomandi osast on tõendatud kohtule esitatud

fotodega, A. J.i 23. jaanuari 2021 õiendiga, naabrite K. M.i ja T. T. 1. septembri 2021 kirjadega

ning P. P. 24. septembri 2020 kommentaariga. A. J. õiend on esitatud 7 päeva pärast tulekahju

toimumist. A. J. on Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor ning seega on

tema õiendi puhul tegemist kaaluka tõendiga. Kui A. J. või P. P. oleksid arvanud, et tulekahju sai

alguse hageja kaasomandiosast, oleksid õiend ja kommentaar seda kajastanud. Hageja on

esitanud kohtule asjaolud ja tõendid, mis kogumis kinnitavad, et tulekahju sai alguse kostjate

kaasomandiosast ja sinna paigaldatud katlast.

21. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tulekahju sai alguse hageja kaasomandi osast.

Kostjad esitasid 3. veebruari 2019 poolte allkirjastatud kokkuleppe, millest nähtub, et kostja I

finantseerib ja ehitab kogu majale uue katuse ning hageja arvutab oma kahjud. Sellest võib

järeldada, et kostja I tunnistas 3. veebruaril 2019, et kahju on tekkinud tema tõttu.

22. Danex Project OÜ on 14. juulil 2021 koostanud uue hinnapakkumise, millest nähtub, et

vaidlusaluse katuse ümberehitamise kulud 12 435,50 eurot on hinnapakkumisest välja jäetud,

kuid hinnapakkumisele on lisandunud materjalide hinnatõus 15%. Hageja hinnangul on

ehitusmaterjalide hinnatõus üldtuntud asjaolu, mida eraldi tõendama ei pea.

23. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tööd on teostatud, kuna töid ei ole teostatud.

Hagejale jäi selgusetuks, miks kostjad ei pea tulekahjust tekkinud kahjude likvideerimiseks

katusekorruse vahe- ja välisseinte ümberehitamist. Ümberehitustööde käigus vahetatakse välja

kahjustatud konstruktsioonid, mis tulekahju tagajärjel sisuliselt hävisid. Samuti on põrandate

ümberehitus vajalik, kuna põrandad said kustutustööde käigus veekahjustusi. Hageja eluruumid

on katuse all. Kui katus põles, sai kustutamise käigus veekahjustusi kogu katusealune pind.

Tulekahju kustutusvesi sattus seinavahedesse ning korter ujutati üle. Vesi kahjustas lisaks

põrandatele eluruumide konstruktsioone, ja juhtmestikku. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et

kogu korteri sisustus ja selles olevad asjad on määrdunud ja kahjustada saanud. Samuti voolas

vesi tapeedi vahele ning tapeet hakkas seinast kooruma.

24. Hinnapakkumise projekteerimiste ja uuringute kulu (kood 0300) sisaldab ekspertiisi tellimist,

kuna mõned konstruktsioonid on täielikult kahjustada saanud. Projekti üldkulud (kood 7300)

sisaldavad objektijuhi palka, kontorikulusid, transporti jms. Ülejäänud kuluridadele ei ole kostjad

konkreetselt vastuväiteid esitanud.

25. Hageja kodune vara oli peamiselt puitmööbel, mis sai suures ulatuses veekahjustusi ning

mida ei ole võimalik enam kasutada. Hageja esitas koduse vara loetelu esemete maksumuse.

Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, mille kohaselt on hageja rikastunud, kui hageja tütre

kontole on kantud mingisuguseid summasid. Kui hageja tütar on endale või oma perele ostnud

saadud summade eest uusi riideid või lastele mänguasju, ei ole hageja sellest kasu saanud.

Hageja ei tea tütrele laekunud rahasummadest midagi. Eelnevast tulenevalt ei saa kostjad

tõendada hageja rikastumist A. S. laekunud summade eest.

26. 26.11.2021 seisukohtadega koos esitas hageja oma kaasomandiosa taastamiskulude

nimekirja, millest on võrreldes esmase 17.10.2020 Danex Projekt OÜ pakkumisega välja jäetud

hageja kasutuses oleva kaasomandiosa katuse taastamise pakkumine summas 12 435,50 eurot,

millele lisandub käibemaks, kokku summas 14 922,60 eurot. Lisandunud on materjalide

hinnatõus 15% summas 12 435,50 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 14 922,60

eurot.

27. 22.12.2021 seisukohtades tõi hageja välja, et P. P.i esitatud materjali hulgas on 16.01.2019

tulekahjujärgsed fotod ja dokumendid ainult kostjate korterist, kus asus tulekahju alguskoht.

Hagejale teadaolevalt käis P. P. pärast tulekahju ka tema korteris, mis on kostjate korteri kõrval,

kuid selle kohta fotosid esitatud ei ole. Hageja on esitanud kohtule oma korteri kahjustuste kohta

enda ja Päästeameti A. J.i tehtud fotod, millest nähtuvad tema korteri kahjustused.

28. Hageja on esitanud kohtule 14.07.2021 Danex Projekt OÜ hinnapakkumise tulekahjueelse

olukorra taastamiseks. Danex Projekt OÜ ehitusinsener A. N. on hinnapakkumise tegemiseks

kahjud üle vaadanud ning teinud pakkumise vajalike taastamistööde tegemiseks. 1. korruse

põrandad on kahjustunud kustutusveest 70 m² ulatuses, milleks on vajalik nende ümberehitamine

summas 3850 eurot. Vahelae põrandad on kahjustunud põlemisest ja kustutusveest 79 m²

ulatuses, milleks on vajalik nende ümberehitamine summas 3476 eurot. Trepi pealispind on

täielikult kahjustunud kustutusveest, milleks on vajalikud puutööd summas 220 eurot.

Katusekorruse vaheseinad on kahjustunud ehk põlenud 45 m² ulatuses, milleks on vajalikud tööd

summas 2772 eurot.

29. Katusekorruse välisseinad on kahjustunud ehk põlenud 98 m² ulatuses, milleks on vajalikud

tööd summas 2772 eurot. 2 katuseakent on põlenud ning need on vaja vahetada summa 220 eurot

eest. 2 puitust on kahjustunud kustutusveest ning nende parandamise ja asendamise maksumus

on 484 eurot. Põrandakattematerjal on kahjustunud kustutusveest 100 m² ulatuses ning selle

asendamise maksumus on 2750 eurot. Katusekorruse seinad on kahjustunud põlemisest ja

kustutusveest 188 m² ulatuses ning nende üle värvimise maksumus on 2688,40 eurot. 1. korruse

seinad on kahjustunud kustutusveest 250 m² ulatuses ja nende värvimise ja tapeetimise

maksumuseks on 4400 eurot.

30. Laed on saanud kahjustada põlemisest ja kustutusveest 180 m² ulatuses ning nende

viimistluse maksumus on 2376 eurot. Veevarustus, kanalisatsioon ja torustikud on saanud

kahjustada põlemisest ja kustutusveest ning nende taastamise maksumus on 330 eurot.

Ventilatsioonitorustikud on saanud kahjustada põlemisest ja kustustusveest ning nende

taastamise maksumus on 880 eurot. Elektrisüsteem on kahjustunud kustutusveest ja põlemisest

ning selle asendamise maksumus on 4180 eurot, millele lisandub elektriprojekti maksumus 1320

eurot.

31. Kahjustuste kõrvaldamiseks on veel vajalikud tuletõkketööd maksumusega 1540 eurot ja

projekteerimine ning uuringud kahjude täpsustamiseks maksumusega 3520 eurot. Vajalik on

kahjustunud materjalide väljavedu ja lammutus maksumusega 5940 eurot, transport ja

utiliseerimine maksumusega 2750 eurot, majaümbruse taimestiku kaitse tööde ajaks

maksumusega 165 eurot. Kuludele lisandub materjalide hinnatõusu kulu 15%12 435,50 eurot ja

käibemaks 16 962 eurot. Kokku on hageja korteri kahjustuste taastamise kulu 101 770 eurot.

32. Hageja pakkus kostjatele kompromssina, et viimased tasuvad 60 päeva jooksul 90 000 eurot

ning hageja loobub viivise nõudest.

33. 09.02.2022 seisukohtades ei nõustunud hageja kostjate väitega, et P. P. paikvaatluse joonistel

puuduvad viited küttekoldele, millest tulekahju alguse sai. P. P. on kinnitanud, et paikvaatluse

alusel sai tulekahju alguse korterelamu korterelamu otsasasinas 1. korrusel asuvast katlamajast

ning levis sealt edasi 2. korrusele. Plaanil on ekspert ära märkinud tulekahju alguskohana

katlamaja, mis asub korteri 2 otsaseinas. P. P. viis paikvaatluse läbi 5 päeva pärast tulekahju

toimumist.

34. Hageja esitatud fotodelt on näha, et korteri 2 otsaseinas oleva katlamaja kohal olev katus ja

korstna isolatsioonimaterjal on suures ulatuses ja läbivalt põlenud, mis ei saanud jääda 5 päeva

pärast tulekahju märkamatuks tuleohutuseksperdile. Sellega sai ekspert kindlaks teha, et

tulekahju tekkis korstnajala juures olevast ruumist, mis oli katlaruum. Ka küttekattel ise ei

saanud jääda 5 päeva pärast tulekahju eksperdile märkamatuks.

35. See, kui mitu korda P. P. kostjate korteris viiibis, ei muuda järeldusi tulekahju koha

kindlakstegemise kohta. Ekspert P. P. on esitanud andmed kahe paikvaatluse aja kohta ja

puuduvad tõendid, mis need ümber lükkaksid. 21.01.2019 vaatluse protokollist nähtub, et P. P.

tegi 21.09.2019 vaatluse ajal korteris 2 märkmeid, millega on tõendatud, et ta seal viibis, korteri

2 üle vaatas ja puuduvad asjaolud, mis oleksid takistanud tal sama korteri katlaruumis tulekahju

alguskoha kindlaks tegemist. Tulekahju asukoha kindlakstegemist tõendab P. P. allkirjastatud

plaan. Kui ekspert koostas tulekahju asukohta fikseeriva plaani pärast teist, 02.2019 paikvaatlust,

pidi olema tulekahju alguskoht talle juba 21.01.2019 vaatlusest teada.

36. 04.05.2022 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et tulekahju sai alguse kostjate korteri

katlamajast, mida tõendab P. P. 24.09.2020 kommentaar. P. P. kommentaari juures on korteri 2

plaan koos ruumilahendusega, kus on P. P. viitas noolega elamu otsaseinas asuvale katlamajale.

Sellega on tõendatud, et katlamaja, millest tulekahju alguse sai, on korteri 2 koosseisus. Plaanilt

on näha, et korter 2 ja hageja korter 1 ei ole ühendatud uksega.

37. P. P. 24.09.2020 kommentaari kohaselt viis ta kostjate korteris paikvaatluse läbi selleks, et

teostada 02.2019 Swedbank P&C Insurance AS tellimusel auditit Xxxx korteri tulekahjujärgse

taastamismaksumuse väljaselgitamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et korter Xxxx on kostjate

kasutuses. Paikvaatluse läbiviimist tõendab digitaalselt allkirjastatud kinnitus paikvaatluse

teostamise kohta Xxxx ning P. P. paikvaatluse ajal tehtud käsikirjalised märkmed ja fotod

1000768, 1000769, 1000960, 1000961.

38. P. P. on tuleohutusekspert tasemega 6 ning ehitusinsener tasemega 8, mille puhul tuleb

eeldada, et tal on piisavad oskused ja teadmised, et teha kindlaks 5 päeva pärast tulekahju

toimumist koht, kust sai alguse tulekahju. Tuleohutuseksperdil on pädevus, teadmised ja

oskused, et kontrollida tuleohutusnõuete täitmist nii enne kui pärast tulekahju. Kuigi sellist

ülesannet eksperdile antud ei olnud, võis ta tuvastada tulekahju tekkekoha omal algatusel ning

tegigi seda. Korteri taastamismaksumust hindavale ehitusinsenerile on äratuntav kõige enam

tulekahjustusi saanud koht, mida tuleb pidada tulekahju alguskohaks. Selles kohas on

taastamistööd kõige mahukamad ja eksperdi ülesandeks oli taastamistööde mahu hindamine.

Hagejal puuduvad teadmised, kuidas P. P. tulekahju alguskoha kindlaks tegi, kuid on usutav, et

tueohutuseksperdi ja ehitusinsenerina oli tal võimekus olemas.

39. Kostjate korteri katlamaja asub elamu otsaseinas, mis on kuvatud Päästeameti fotodel. Fotod

on teinud 16.01.2019 tulekahju kohal Päästeameti peainspektor A. J. (need on teinud hagejale

kättesaadavaks Päästeameti inspektor A. K.). Fotodelt paistab elamu otsaseinas paremal pool

paiknevast avatud uksest katlamaja, kus on põlenud küttekattel ja põlemisprügi selle ümber. Ka

P. P. on kommentaaris näidanud, et kostjate korter asub elamu otsaseinas paremal. Otsaseina

poolt vaadatuna on kostjate korter 2 elamu otsaseinas paremal ja hageja korter 1 on vasakul.

40. Fotol lisas 2- 2 näidatud välisuks viib korterisse 2, sest asub elamu otsaseinas paremal, kus

on kostjate korter. Täpsemalt viib uks korteri 2 katlamajja, mille sees paistab fotolt lisas 2-2

küttekatel ja selle ümber põlemisprügi. Foto tõendab, et katlamajas oli tulekahju ning põlenud on

küttekatel. Fotodelt on näha, et elamu otsaseina kohal, paremal pool olevalt põlenud katuselt

ulatub välja põlemisjälgedega korsten, mille all korstnajala juures oli küttekatel. Nii korsten kui

küttekatel on tugevasti põlenud. Katlamaja kohal, elamu otsaseinas paremal, on täielikult ära

põlenud katus, mida läbib põlenud katlakorsten.

41. Fotod kogumis ning asjaolu, et katlamaja ja selle kohal olev katus on elamus kõige enam

põlenud, tõendavad tulekahju tekkimist elamu otsaseinas paremal, kus asub kostjate katlamaja.

Ühtegi teist niivõrd põlenud kohta kostjate korterist väljaspool ei ole. Lisaks näitab P. P. foto

1000831, mis on tehtud paikvaatluse ajal kostjate korteri koridorist korteri sees, et korteri 2

siseuks avaneb samuti katlamajja ja katlamaja asus kostjate korteri sees. Kostjatel oli

katlamajaga ühendus oma korteri siseukse kaudu.

42. P. P. paikvaatlusel 21.01.2019 tehtud fotol P1000768 on näha sama põlenud katel ja

katlamaja, mis Päästeameti fotodelt. P. P. fotol P1000769 on näha põlenud korsten, mis tõendab,

et katlamaja oli korteri 2 koosseisus. P. P. tegi paikvaatluse kostjate korteris 2 ja fotod saavad olla

tehtud ainult sellest korterist. Paikvaatluse fotod tõendavad, et kostjate katlamajas oli küttekattel

ja sellega ühendatud korsten, mis olid saanud ulatuslikke tulekahjustusi ning katlamajas oli

suures koguses põlenguprügi. Sellest saab järeldada, et korteri 2 katlamajas oli ulatuslik põleng,

millega pidi saama tulekahju alguse just sellest asukohast.

43. Kuigi ka hageja korteri 2. korrus sai tulekahjustusi, ei ole seal sellise ulatusega kahjustusi,

nagu kostjate korteris. Hageja korteris ei ole sellist maja otsaseinas 1. korrusel olevat

põlengujälgedega küttekatelt ja põlenud katlakorstnat, mille kohal oleks katus täielikult põlenud.

44. Tulekahju alguskoht katlakorstnast on tõendatud Päästeameti peainspektori A. J.i 17.08.2020

e-kirjaga, milles ta märgib, et tõenäoliselt sai tulekahju alguse katlakorstnast, mis asus

põlevmaterjalile lubatust lähemal. Päästeameti fotod 2985, 2986, 2987 ja fotod 2998, 2999, 3000

tõendavad, et põlenud katlakorsten oli paigaldatud katlamajas põlenud küttekatla külge ning

korsten läbis katlamaja kohal asuva põlenud katuse. Päästeameti fotodelt on näha kostjate korteri

küttekatla, katlakorstna ulatuslikud põlengujäljed ning selle kohal oleva katuse ja korstna 4

põlemisjäljed. Fotodelt on näha, et katus korstna ümber on ära põlenud, mis kinnitab, et

tulekahju sai alguse korstna all olevast küttekatlast või korstnast.

45. Kõrvutades P. P. paikvaatlusel korteris 2 tehtud fotosid 1000768, 1000769 katlamajast A. J.i

tehtud fotodega 2998, 2999 ja 3000 tulekahju põhjustanud korstnast, ei ole kahtlust, et tegemist

on ühe ja sama küttekatla ja katlakorstnaga. P. P. on elamus viinud paikvaatluse läbi ainult

kostjate korteris. Puudub kahtlus, et A. J. pildistas tulekahju põhjustanud katlakorstent, sest tal ei

olnud põhjust muid korstnaid pildistada. Välistatud on asjaolu, et Päästeameti töötaja pildistas

tulekahju kustutustöödel teisi korstnaid peale tulekahju põhjustanud korstna. Muid põlenud

korstnaid ja küttekatlaid elamus ei ole, nende olemasolu kohta andmed ja tõendid puuduvad.

46. Päästeameti fotoga 3001 katlamajast on tõendatud, et see ruum kuulus kostjate korteri juurde,

sest sellelt paistab kostjate korteri katlamaja ja sama põlenud katlakorsten. Eelnimetatud asjaolud

kogumis tõendavad, et A. J.i nimetatud katlakorsten, millest tulekahju alguse sai, oli kostjate

korteri 2 katlamaja küttekatla korsten, mida ka P. P. pildistas ning mis moodustas koos katlaga

kostjate korteri küttesüsteemi.

47. Ehitisregistris on märgitud vaidlusaluse elamu soojusvarustuse liigiks kohtküte ning

soojusallikaks ahi, kamin ja pliit, millega ei ole alust arvata, et elamus oleks asunud peale

kostjate katlamaja veel teisi katlaid ja katlakorstnaid, millel on niivõrd ulatuslikud põlemisjäljed.

Puuduvad andmed ja tõendid, et tulekahju oleks saanud Xxxx elamus alguse mujalt, kui kostjate

korteri katlamajast.

48. Tulekahju tekkimist kostjate korterist tõendab T. T. 09.01.2020 e-kirjas esitatud kirjeldus,

mille kohaselt ta nägi tulekahju tõttu Xxxx elamu juurde tulles, et põleng algas korterist 2, levis

edasi naaberkorterisse 3 ja lõpuks hageja korterisse 1. Tulekahju alguskohta kostjate poolse

elamu otsaseinas tõendab T. T. tehtud foto, millel on märgitud tulekahju asukoht punase

ristikesega. Märgitud koht elamu otsaseinas, kattub P. P.i kommentaaris plaanil näidatud korteri 2

katlamaja asukohaga.

49. Tulekahju tagajärjel kahjustusid hageja korteri kõik 1. korruse põrandad, seinad ja laed.

Põrandad, seinad ja laed on kahjustunud 1. korruse elutoas, köögis, koridoris ja dušširuumis.

Kogu korter oli üleujutatud kustutusveega, millest tekkisid niiskuskahjud. Põlengukeskmeks

hageja korteris oli 2. korrusel olev magamistuba lastetuba ja koridor, kus on tule- ja

veekahjustused kõige suuremad. Tuli levis kostjate korterist nr 2 läbi teise korruse puitvaheseina

hageja korterisse nr 1, kus need 2. korruse toad asusid ja mööda koridori 1. korrusele.

50. 2. korruse magamistoas on kustutusveest kahjustunud seinad (tapeet ja cyprok plaat),

põlenud on seinad ja lagi magamistoas. Kahjustusi tõendavad fotod 2031753, 2031754, 2031755,

2031762, 2031763 02.03.2019, 5041825. Lastetoas on põlenud ja kustutusveest kahjustunud

seinad, põrand ja lagi, mida tõendavad fotod 2031757, 2031758, 2031759, 2031760, 2031761,

5041823 ja fotod 3, 13, 14. Trepi pealispind on üleni kahjustunud kustutusveest. Põlenud on

trepihalli sise- ja välissein ning lagi, mida tõendavad fotod 2031764, 2031765, 2031766,

2031767. Katusekorruse vaheseinad on kahjustunud põlemisest vähemalt 45 m² ulatuses. Korteri

1 ja korteri 2 puitvaheseina 2. korrusel põles sisse auk, mille kaudu levis tuli korterist 2

korterisse 1.

51. Katusekorruse välisseinad on kahjustunud põlemisest ja kustutusveest vähemalt 98 m²

ulatuses. Kustutusvesi sattus korteri üleujutamisel seina sisse ning ujutas üle puitseinad, mis

niiskusid ja läksid hallitama. Põlemisest tekkisid seinte sisse augud. 2. korruse (vahelae)

põrandad on kahjustunud põlemisest ja kustutusveest vähemalt 79 m² ulatuses. Kaks katuseakent

ja kaks puidust ust said põlemiskahjustusi 2. korrusel, kui tuli levis 2. korruse puitvaheseina

kaudu korterist 2 korterisse 1. Aknad ja uksed on peaaegu hävinud.

52. 1. korruse köögis, elutoas, dušširuumis ja koridoris said kustutusveest kahjustada põrandad,

seinad ja vahelaed. Kui tulekahju oli 2. korrusel ja katusel, sai veekahjustusi kogu katusealune

pind 1. ja 2. korrusel. Tulekahju kustutusvesi sattus seinavahedesse ning korter ujutati üle. Vesi

kahjustas eluruumide konstruktsioone, sest kogu korterile lasti peale kustutusvesi. Veekahjusid

sai kogu maja elektri ja ventilatsioonisüsteem, mille detailid (lambid, juhtmed, kontaktid jm)

osaliselt sulasid ning olid täielikult üleujutatud kustutusveest.

53. Põlemisest ja kustutusveest sai kahjustada vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning torustik.

Kahjustused seisnevad sulamises, põlemises ja veekahjustustes. Kahjud tekkisid köögis,

dušširuumis ja mujal korteris, kus on torustik. Kahjude tekkimist ja ulatust tõendab hageja

ekspertiisiaktiga. Alates tulekahju toimumisest on ehitushinnad oluliselt tõusnud.

54. Tulekahju tagajärjel kahjustus hageja kodune vara. Hageja vara kasutas ka tema tütar perega,

kes korteris elas. Tütre ja tema laste esemete kohta ei ole hageja kahjuhüvitise taotlust esitanud.

Hageja ei saa tõendada vara kuulumist talle ostutšekkidega, sest need hävisid tulekahjus. Tšekid

asusid elutoas, mis sai üleni kahjustada kustutusveest. Tšekid olid paberil ning hävisid

kustutusveest märjaks saamise tõttu ja sattusid põlenguprügi hulka. Hagejal ei ole kodusest

varast ka fotosid, mis oleksid tulekahjus säilinud. Kustutusveest hävis suurem osa

paberdokumente, fotosid ja dokumente, mida ta hoidis elutoas. Tulekahju ajal elas hageja

korteris ja hoidis kõiki dokumente ja fotosid kodus.

55. Lastenari sai kahjustada põlemisest ja kustutusveest. Nari kaks madratsit said põlemis- ja

veekahjusid. Neid ei saa taastada ning kuivatamine ei aita, sest madratsite sisu on moondunud.

Kahju tõendavad fotod 17 ja 19. Lastetoa televiisor märgus kustutusveest ja on kasutuskõlbmatu,

mida tõendab foto 3. Vitriinkapp sai kahjustusi kustutusveest, on läbi märgunud ja pragunenud.

Viis vvalgustit said kahjustusi kustutusveest ja sulanud, mida tõendavad fotod 8 - 11. Võrevoodi

sai põlemis- ja veekahjustusi ning seda ei saa taastada. Suure voodi madrats sai veekahjustusi

ning kuivatamine ei aita. Lapsevoodi ja madrats on põlenud ning märgunud kustutusveest,

mistõttu on need hävinud. Asjaolusid tõendab foto 3.

56. Kaks peeglit on määrdunud ja põlenud ning neid ei saa puhastada. Raamatud on läbi vettinud

kustutusveest ja hävinud. Riiulid said põlemiskahjustusi ning neid ei saa taastada. Kirjutuslaud

sai kahjustusi kustutusveest ning seda ei saa taastada. Riiulikapp sai kahjustusi kustutusveest,

pragunenud ning kuivatamine ei aita. Riidekapp on põlenud ja hävinud. Foto 5 tõendab, et

riidekapp magamistoas on põlenud ja üleujutatud kustutusveest. Lastetoa madal kapp on

üleujutatud kustusveest, mida tõendab foto 3. Lastetoa vaibad on põlenud ja määrdunud

põlenguprügiga, mida tõendab foto 3. Vann on saanud põlenguprügi kahjustusi, mida tõendab

foto 12.

57. Elutoa televiisor sai kahjustusi kustutusveest ja ei tööta. Elutoa kapp on saanud kahjustusi

kustutusveest, on pragunenud ja hävinud. Külmkapp on saanud kahjustada kustutusveest ega

tööta. Pesumasin sai kahjustada kustutusveest ega tööta. Dušširuumi kapid said kahjustada

kustutusveest ja on hävinud. Koridori kapid said kahjustada kustutusveest, on katki ja hävinud.

Köögilaud ja 6 tooli said kahjustusi kustutusveest, on pragunenud ja hävinud. Vaibad on saanud

kahjustusi põlemisest, põlenguprügist ja kustutusveest. Köögimööbel on saanud kahjustada

kustutusveest, on pragunenud, läinud hallitama ja hävinud. Riided nagis said kahjustada

põlenguprügist ja kustutusveest ning on läbinisti määrdunud. Kogu kodune vara sai

niiskuskahjustusi, sest tulekahju toimus talvisel ajal ning pärast seda olid kustutusveest märjad

esemed kütteta majas.

58. Hageja ei ole esile toonud vara, mida ta sai korterist eemaldada. Osa esemeid pidi hageja

hiljem utiliseerima, sest korterisse tekkis niiskusest hallitus. Need seemed ei ole säilinud. Kogu

vara tuleb lugeda hävinuks, sest selle taastamine ei olnud niiskumise, hallituse, pragunemise ja

ära põlemise tõttu võimalik. Suurem osa esemetest olid puidust, mis läbivettimisel enam ei

taastu, vaid pragunevad. Esemete kuivatamine korteris ei olnud võimalik, sest seal puudus pärast

põlengut elekter ja küte ning hagejal ei olnud vara kuhugi mujale viia.

59. Kuivõrd hageja korterit kasutati elamiseks, on usutav, et korteris olid eluks vajalikud koduse

vara esemed. Hageja korterit kasutas elamiseks hageja ise ja tema tütre lastega pere, millega said

kahju lastemööbel. Kostja on ise kohtule öelnud, et korteris oli tulekahju ajal kodus hageja tütar.

K. M. on märkinud, et rääkis tulekahju ajal hageja tütre A.. Sellega ei saa olla kahtlust, et hageja

korteris oli lastega perele elamiseks vajalik kodune vara. Laste riiete ega mänguasjade osas ei ole

hageja hüvitusnõuet esitanud, sest need kuulusid tema tütrele. Lastetoa mööbli ja kogu muu

mööbli ning seadmed korteris oli ostnud hageja ise. Kui hageja koduse vara kõiki kahjusid

tõendada ei saa, palus hageja kohtul määrata koduse vara esemete hüvitamiseks mõistliku

hüvitise omal äranägemisel.

60. 16.09.2022 seisukohtades kordas hageja oma väiteid. Tulekahju tekkimise alguskoht on

tõendatud A. J.i 16.09.2022 e-kirja ja sellele lisatud plaaniga. Tulekahju koldekoht on kostjate

korteri 2 katlaruumi laes korstna juures. Korter 2 asub elamu otsevaates paremal pool elamus ja

on pikisuunas kõrvuti hageja vasakul pool elamus asuva korteriga. Tulekahju kolde kohal on

elamu katus kõige rohkem võrreldes muu katuseosaga põlenud, mis on näha fotodelt.

61. 16.09.2022 e-kirjale lisas A. J. Maa-ameti kaardiserveri ortofoto, millel ta märkis tulekahju

tekkekohana korterelamu paremal pool asuva otsaseina. Selles asukohas asub kostjate korter nr

2. Hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud, et kostjate korter kandis numbrit 3. Tegelikult on

kostjate kasutuses oleva korteri number 2. Hagiavalduse lisas 10 toodud plaanil on märgitud

elamu otsaseinas pikisuunas kõrvuti hageja korteriga oleva kostjate korteri numbriks ekslikult 3,

kuid seal peaks olema märgitud korteri number 2. Korteris 2 teostas ülevaatuse ekspert P. P., kes

näitas 24.09.2020 kommentaaris oleval plaanil tulekahju tekkekohaks elamus paremal otsaseinas

pikisuunas hageja korteriga kõrvuti oleva korteri, mida ta nimetas korteriks 2. P. P. näidatud

tulekahju tekkekoht kattub A. J.i näidatud tulekahju koldega.

62. A. J. on tulekahju tekkepõhjuste alal asjatundja, kelle pädevuses on Päästeametis määrata

kindlaks tulekahju tekkekohti. Tema tegutsemine Päästeameti peainspektorina on tõendatud

veebilehe rescue.ee väljatrükiga. Peainspektori ametijuhendi punkti 3.2 kohaselt on tema

teenistuskohustuseks tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine ning tulekahjusündmuste

arvestuse pidamine. Vastavalt ametijuhendi punktile 6.1 on peainspektoril päästealane

kõrgharidus või kõrgharidus ja Päästeinspektor, tase 6. Sellega on A. J.il piisav

kutsekvalifikatsioon ning eriteadmised. Ta sai määrata Xxxx 16.01.2019 toimunud tulekahju

kolde kindlaks pärast kohapealse ülevaatuse teostamist 17.01.2019. Lisaks nägi T. T., et

tulekahju tekkis korteris 2.

63. 21.09.2022 seisukohaga koos esitas hageja kohtule 13.10.2004 kostja E. L. ning R. L. vahel

sõlmitud ostu-müügilepingu, milles on kostja I kinnitanud, et tema elukoht on Xxxx ja hageja

elukohaks on Xxxx. Hageja esitab ka 22. augustil 2011 notariaalselt tõestatud lepingu, milles

kostjad kinnitasid, et nad on abikaasad ning nende mõlema elukoht on Xxxx. R. L. elukoht oli

Xxxx. Eelnevast tuleneb, et Xxxx asuvas korterelamus olevat kolmest korterist kasutas hageja

korterit number 1, kostjad korterit number 2 ja R. L. korterit 3. Rohkem kortereid elamus ei ole.

64. 27.05.2023 seisukohas avaldas hageja, et nõustub eksperdi arvamusega. Ekspertiisiakt

tõendab, et hageja korteris on ulatuslikud kahjustused, mis on tekkinud tulest ja tule

kustutusveest. Ekspert on märkinud, et kahjustused on 3 aastat vanad, mis tähendab, et need on

tekkinud 16.01.2019 tulekahjust. Ekspertiisiaktist tuleneb, et korteri 1 2. korrusel on kõige enam

tulest, tahmast ja kustutusveest kahjustada saanud kostjate korteri poolsed seinad 2. korrusel. See

näitab, et tuli on korterisse 2 sisenenud kostjate korterist.

65. Hageja hinnangul on ekspertiisiaktiga tõendatud hageja kirjeldatud korteri kahjustused.

Hageja ei vaidle ekspertiisiaktis toodud taastamismaksumusele vastu. Lähtudes ekspertiisiaktis

välja toodud korteri 1 taastamismaksumusest täpsustab hageja nõude suurust. Hageja palus

kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis 70 454,02 eurot ja viivis 2 592,02 eurot ajavahemiku

09.11.2020 – 25.04.2021 eest. Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates

avalduse esitamisest 26.04.2021 kuni täieliku tasumiseni. Hageja palus määrata TsMS § 445 lg 1

alusel, et kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud summad tuleb tasuda M. P. arveldusarvele nr

xxxx.

66. Hageja loobus oma nõudest 44 083,73 euro ulatuses pärast ekspertiisi läbi viimist. Hageja

loobub osaliselt nõudest, sest tõendamist leidnud kahjude summa on väiksem, kui hageja hagi

esitades remondipakkumiste põhjal arvas. Hageja palus kohtul loobumine vastu võtta. 5. Hageja

on nõus kompromissiga summas 70 454,02 eurot, millele lisandub viivis ja hageja

menetluskulud. Hageja on nõus loobuma 50% viivise nõudest.

67. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 1000 eurot, ekspertiisitasu

2750 eurot ja kulud õigusabile. Hageja esindaja tunnitasu on 144 eurot ja õigusabi osutati kokku

58 tunni ulatuses. Kulu õigusabile on 7 887 eurot. Menetluskulud kokku on 09.05.2023 seisuga

11 637 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED

68. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja on hagejaga koos Xxxx asuva kinnistu kaasomanikud.

Kostjad kasutavad kinnistul asuvas hoones korterit 3 ja hageja korterit 1. 16.01.2019 toimus

Xxxx kinnistul tulekahju. Tulekahju toimumise hetkel ei elanud hageja temale kuuluvas korteris.

Hageja korteris elasid hageja tütar A. S., M. S., kaks alaealist last ja T. P.. Xxxx korter koosnes

kahest korrusest, millest I korrusel asus suurtuba, magamistuba, köök ja WC. II korrusel asus

elutuba, kaks magamistuba ja rõdu.

69. Tulekahju toimumise hetkel oli hageja korteris kasutuses kaks küttekeha. I korrusel asus ahi/

kamin ja II korrusel omavoliliselt paigaldatud bullerjan ahi, mida tõendab foto. Samuti oli kaks

küttekeha kostjate korteris. Sarnaselt hageja väitele, et kostjad ei ole teavitanud hagejat teisest

küttekehast korteris, siis ka kostjatel puudus teadmine enne tulekahju toimumist, et hageja

korteris oli kasutuses bullerjan ahi. Kokkulepe selle paigaldamise kohta puudub. Kostjad on

seisukohal, et hageja paigaldatud küttekeha ei vasta tuleohutuse seaduse (TuOS) § 8 lõike 1 ja 3

nõuetele. Tulenevalt nimetatud sättest peab küttesüsteem olema projekteeritud ja paigaldatud

vastavalt normidele, et oleks välistatud tulekahju tekkimine ning küttesüsteemi peab paiknema

seina, lae ning põlevmaterjalide ja –ainete suhtes kauguses, mis välistab materjalide süttimise

soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. Kostjate esitatud foto tõendab, et hageja enda

rajatud küttekeha ei vasta seaduses toodud nõuetele. Seega on hageja sarnaselt kostjatele tehtud

etteheidetele rikkunud sarnaseid kaasomanike kohustusi (AÕS § 72).

70. Hageja esitatud P. P. kommentaar ei ole ekspertiisiakt. P. P. viis läbi auditi veebruaris 2019,

et selgitada välja korteri 2 tulekahjujärgne taastamismaksumus. Tegu ei olnud

tulekahjuekspertiisiga, vaid sooviti teada korteri taastamismaksumust. Tulekahjuekspertiisi

eesmärk on teha kindlaks tulekahju tehniline põhjus, uuritava objekti süttimise tehniline

võimalikkus kontrollitavast energiaallikast, samuti muud põlemisse puutuvad asjaolud.

Tulekahjuekspertiisi objektid on sündmuskoha olustik, termilise kahjustusega

ehituskonstruktsioonid ja nende osad, elektri- ja tehnilised seadmed ning nende detailid,

isesüttimisele kalduvad ained ja materjalid, kohapealsed tuletõrjetehnikavahendid, põlenud

ainete jäägid jne. Kui tulekahjuekspertiisi tegemisel on ekspertiisiobjektiks sündmuskoha olustik,

peab uuritav olustik olema eelnevalt talletatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja olema

fotografeeritud.

71. Kui tulekahju toimus 16.01.2019 ja paikvaatlus teostati veebruaris 2019, pidi sündmuskoht

olema varem talletatud ja fotografeeritud. Kui seda ei tehtud, ei ole võimalik teha hilisemalt

üheseid järeldusi tulekahju tekkepõhjuste ja asukoha osas. Kostjatel puudub teadmine, kashageja

küttekeha olemasolust on märkmeid ning kas arvamuse andja on välistanud võimaluse, et

tulekahju võis alguse saada hoopis hageja korteris asuvast ebaseaduslikust küttekehast.

72. Hageja esitatud A. J.i õiendile ei ole lisatud mingeid alusmaterjale, mille alusel võiks ja saaks

kontrollida, kust tulekahju alguse sai. Kostjad esitasid tõendina ehitise ülevaatusakti 18.01.2019,

millest nähtub, et Päästeamet tegeles tulekahju põhjuste väljaselgitamistega. K. M.i ja T. T.

kirjalikud kinnitused ei ole tunnistajate ütlused.

73. Hageja esitatud Danex Projekt 17.10.2020 hinnapakkumine ei ole allkirjastatud. Selleks

hetkeks, kui hagiavaldus kohtusse esitati, oli möödas hinnapakkumise tähtaeg 2 kuud.

Hinnapakkumise algandmetest nähtub, et dokumendi on koostanud keegi T. I. ja see on

koostatud 18.10.2020, mitte 17.10.2020 nagu hinnapakkumises kirjas. Pakkumist on

modifitseeritud 05.04.2021. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et 17.10.2020 hinnapakkumises

märgitud tööd on teostatud. See asjaolu on oluline, kuivõrd oleks võimalik tuvastada, kui suures

ulatuses on hageja tööde eest tegelikkuses tasunud.

74. Vastavalt osapoolte kokkuleppele 03.02.2019 (tegeles kostja I katuse taastamisega hoonel.

Kostjale I koostas Amanar Ehitus OÜ hinnapakkumise nr 011219. Hinnapakkumises sisaldusid

tööd, mis olid seotud katusetöödega Xxxx hoones. Samuti väljastas Amanar Ehitus OÜ arve nr

388 summas 42 072 eurot. Amanar Ehitus OÜ teostas tööd vastavalt hinnapakkumisele ning

taastas Xxxx hoone katuse. Samas on hageja omavoliliselt lasknud lõhkuda Xxxx katuse ning on

mingis ulatuses seda parendanud. Kostja tehtud panust hoone parandamisse arvestada ning kostja

I panustatud summa kahjuhüvitisest maha arvestada.

75. 17.10.2020 hinnapakkumise järgi olid katusega seotud töödeks katuse ümberehitamine

maksumusega 12,435,50 eurot, katusekorruse vaheseinte ümberehitamine maksumusega

2,722,50 eurot ja katusekorruse välisseinte ümberehitamine maksumusega 5,390 eurot. Kuivõrd

tegemist on ümberehitustöödega, ei olnud nende tegemise vajadus tingitud tulekahjust tekkinud

kahjude taastamisega. Seda asjaolu tuleb võtta arvesse kahjuhüvitise hindamisel.

76. Tulekahju toimumise hetke ja 17.10.2020 tehtud hinnapakkumise vahe on ligemale 1 aasta ja

9 kuud. Seega ei ole üheselt võimalik tuvastada, kas kõik hinnapakkumises toodud tööde

teostamise vajadus oli tingitud tulekahjust. Nähtuvalt esitatud hinnapakkumisest hõlmab see muu

hulgas I korruse põrandate ümberehitamist. Samas ei ole selge, kas nimetatud põrandate

ümberehitus on vajalik seetõttu, et see hävis tules või soovib hageja parendada oma elamist.

Kostjad esitasid fotod hageja korterist, millest nähtub, et põrandad kahjustada ei saanud. Kostjad

pidasid arusaamatuks, millised tööd või tegevused peituvad projekteerimise ja uuringute alla.

Hageja peab selgitama ja tõendama, millised uuringud ja projektid on koostatud ning mis on

tinginud nende vajaduse. Samuti moodustab ühe märkimisväärse kuluartikli hinnapakkumises

projekti üldkulu summas 23 170,70 eurot. Selgusetu on, millise kuluga on tegemist. Kostjate

tõendi järgi oli katuse tööde tegemisel tööjooniste koostamise ja juhtimise kuli 1280 eurot.

Hageja hinnapakkumises on kulu üle paisutatud.

77. Hageja koduse vara nõudele vaidlesid kostjad vastu. Kostjate hinnangul ei ole võimalik

fotode pinnalt tuvastada, kui suur on esemete väärtus. Hageja peab selgitama, kuidas on summa

kujunenud. Kostjad viitasid VÕS § 127 lõikele 5. Hageja korteris elanud tütar A. Sild postitas

pärast tulekahju Facebooki lehele kirja, kus kirjeldas 16.01.2019 sündmusi ning edastas oma

arveldusarvenumbri, kuhu soovis saada annetusi. Annetustena saadud summa tuleb nõudest

maha arvetada. Kuna kostjad ei ole nõus põhinõudega, vaidlevad nad vastu ka viivisenõudele.

78. 24.11.2022 seisukohtades leidsid kostjad, et P. P. 24.09.2020 kommentaari aluseks olevad

algmaterjalid ei tõenda tulekahju alguskohta. Fotodelt ei ole mõistetav ega saa teha järeldust,

kust konkreetselt on tulekahju alguse saanud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna selgust

selle kohta, kuidas on P. P. jõudnud järeldusele, et tulekahju sai alguse just kostjate korteri

reaalosalt. Paikvaatlusena esitletavas dokumendis on joonistatud Xxxx korteri plaanid ja

mõõdistused. Paikvaatlusel puudub viide küttekoldele, millest väidetavalt tulekahju alguse sai.

Paikvaatlus on allkirjastamata ning ei ole teada, kes on tegelikkuses selle koostanud. 24.09.2020

koostatud dokumendis on P. P. avaldanud, et teostas paikvaatluse 02.2019, kuid nähtuvalt

24.11.2021 esitatud paikvaatlusest toimus see 21.01.2019. Seega ei ole tegelikkuses teada, millal

ja kelle poolt siis sündmuskoha paikvaatlus toimus.

79. Kahju suuruse kohta ei ole hageja täiendavaid tõendeid esitanud. A. J.i 17.08.2020 vastuses

päringule on sisuliselt avaldatud, et Päästeametil ei ole õnnestunud tõsikindlalt tuvastada

tulekahju alguse asukohta. Hageja kompromissettepanekuga kostjad ei nõustunud. Kostjate

vastusele lisatud fotod on tehtud hageja korteris. Fotodest ei nähtu, et põrandad oleksid kaetud

kustutsveega, nagu väidab hageja. Samuti nähtub fotodelt, et kõigis tubades ei ole viiteid

tulekahjule. Hageja esitatud hinnapakkumine aga hõlmab I korruse põrandate ümberehitamist,

kuid selleks puudus vähemalt osaliselt vajadus.

80. 06.06.2022 seisukohtades leidsid kostjad, et hageja ei ole tõendanud tulekahju alguskohta. P.

P. kommentaaris on leitud, et tulekahju sai alguse korterelamu otsaseinas asuvast katlamaast,

kuid P. P. sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna selgust selle kohta, kuidas on ta vastavale

järeldusele jõudnud. Paikvaatlusena esitletavas dokumendis on joonistatud Xxxx korteri plaanid

ja mõõdistused. Samas ei ole nimetatud dokumendis tehtud ühtegi järeldust, mille pinnalt oleks

võimalik kontrollida 24.09.2020 antud arvamuse põhjendatust. Seega ei tõenda 24.09.2020

koostatud kommentaaris sisalduv lause, et tulekahju sai alguse kostjate valduses olevast korterist.

81. Hageja arvates tõendavad tulekahju alguskohta fotod, P. P. kommentaar ja asjaolu, et kõige

enam elamus põlenud koht asus kostjate katlamaja kohal. Kostjate hinnangul on tegemist hageja

subjektiivse hinnanguga, mis ei põhine asjas kogutud tõenditel. Hageja esindaja on esitanud

eriteadmisi vajavaid järeldusi. Päästeametil ei õnnestunud tõsikindlalt tuvastada tulekahju alguse

asukohta. Hageja on kirjeldanud, et fotodelt on näha, et katus korstna ümber on ära põlenud, mis

kinnitab, et tulekahju sai alguse korstna all olevast küttekatlast või korstnast. Seega ei ole hageja

ise enam kindel, kust sai tulekahju alguse.

82. T. T. ja K. M.i kirjeldused ei tõenda kindlalt tulekahju alguskohta. Hageja ei ole jätkuvalt

esitanud tõendeid, et tulekahju sai alguse kostjate korterist. Hageja on asunud ise tuvastama

asjaolusid, mis kostjate hinnangul nõuavad eriteadmisi. Pelgalt fotode ja e-kirjade pinnalt ei ole

kostjate hinnangul võimalik tuvastada, kust konkreetselt sai tulekahju alguse. Hageja hinnangud

selle kohta, et tulekahju võis alguse saada küttekehast või korstnast viitavad selgesti, et tulekahju

alguskoht ei ole teada.

83. Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjate

menetluskulud on 2925 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi on osutatud 18 tundi ja 45 minutit

arvestusega 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

84. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab

kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

85. Pooled ei vaidle järmiste asjaolude üle:

1) hageja, kostjad ja R. ning E. L. kaasomandisse kuulub Xxxx kinnistu:

2) kaasomanikud kasutavad kinnistut vastavalt omavahelisele kokkuleppele, mille järgi kasutas

hageja korterit nr 1 ja kostjad korterit nr 2;

3) 16.01.2019 toimus kinnistul tulekahju, mille käigus sai hageja korter kahjustada.

86. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on vastutavad hagejale tekkinud kahjustamise eest

ning peavad seetõttu hüvitama hagejale korteri taastamiseks vajaliku hüvitise ja viivise hüvitise

maksmisega viivitamise eest.

87. Menetluse kestel hageja loobus osaliselt oma nõudest. Algses hagiavalduses palus hageja

kostjatelt solidaarselt välja mõista korteri taastamiseks 101770 eurot ja isikliku vara hävimise

hüvitise 11 200 eurot ehk kokku 112 970 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista

hagiavalduse esitamiseks päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 4159,77 eurot. 27.05.2023

loobus hageja osaliselt oma nõudest põhjendusel, et ta nõustub eksperdi arvamusega. Hageja

palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 70 454,02 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 2 592,02 eurot. Hageja loobus oma nõudest 44 083,73 euro ulatuses, mille

hulgas loobus hageja koduse vara hüvitamise nõudest.

88. Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus

käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja

avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

89. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht

vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või

mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine

menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse

võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada

ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19,

RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima

(RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus

tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-

2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas

kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht.

Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi.

90. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja vastu põhinõudes 44 083,73 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 1567,75 eurot. Loobutud nõuete asjas lõpetab kohus

menetluse käesolevas tsiviilasjas.

91. Menetlusse jäänud nõuete osas palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista korteri

taastamiseks vajaliku hüvitise. Tulekahju sai alguse kostjate korterisse paigaldatud küttekatlast,

mille rajamiseks kaasomanike kokkulepet ei olnud. Kuna tulekahju sai sellest alguse, rikkusid

kostjad tuleohutuse nõudeid ja AÕS § 72 lõiget 1 ning lõiget 5. Kostjad ei ole esitanud ühtegi

dokumenti selle kohta, et katel oleks seaduslikult projekteeritud ja paigaldatud. Kostjatel oli

kohustus tagada, et nende kasutuses olev kaasomandi ese oleks sellises korras, mis ei tekitaks

kellelegi kahju.

92. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja korteris oli samuti paigaldatud küttekeha ilma

kostjatega kokku leppimata. Hageja ei ole tõendanud, et tulekahju sai alguse kostjate korteris

olevast küttekatlast.

93. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. 24.11.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk

102-103) selgitas kohus hagejale, et viimasel tuleb täiendavalt tõendada väidet, et tulekahju sai

alguse kostjate korteri reaalosa piiridest. Kostjatele selgitas kohus samal istungil vajadust

tõendada, et tulekahju ei saanud alguse nende korterist või tekkis vääramatu jõu asjaolu tõttu.

02.10.2023 istungil selgitas kohus kostjatele uuesti, et nad ei ole esitanud tõendeid vastutuse

puudumise kohta (toimiku 2. kd, lk 75-76). Hageja esitas kohtule täiendavaid tõendeid, milliste

kogumis hindamisel on võimalik järeldada, et tulekahju sai alguse kostjate korteri reaalosa

piirides asuvast küttekatlast. Teistsugustele järeldustele asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates

jõuda ei ole võimalik.

94. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.

Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma

teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

95. Riigikohus on selgitanud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomaniku eriomandi piiridest,

tuleb eeldadata, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav.

Sellisel juhul peab korteriomanik vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustust

rikkunud või rikkumine on vabandatav (RK TKo 2-19-9500, p 15.1). Korteriomanikul on

kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks

kellelegi kahju (RK TKo 3-2-1-129-13, p 43, 3-2-1-107-15, p 14, 2-18-13649, p 16).

96. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja korteriomandit kahjustanud tulekahju sai alguse

kostjate korteri eriomandi piiridest. Kostjad on küll väitnud, et ka hageja korteris oli küttekeha,

millest võis tulekahju alguse saada, kuid seda väidet ei ole kostjad tõendanud.

97. Päästeameti 17.08.2020 vastuses päringule (toimiku 1. kd, lk 109-110, hageja teabenõue lk

111-112) nähtub, et Päästeametil puudus info, kellele kuulusod katlaruum, katel ja korsten ning

dokumentatsiooni selle kohta Päästeametile ei esitatud. Päästeameti vastuse järgi sai tulekahju

tõenäoliselt alguse katlakorstnast, mis asus põlevmaterjalile lubatust lähemal. Korstna ümbrus

hävines sellisel määral, et sündmuskoha vaatluse põhjal ei tuvastatud põlevmaterjalide täpset

paiknemist enne tulekahju ja kaugust küttesüsteemi osadest. Asjaolusid ei saanud hinnata

dokumentide alusel, sest neid ei esitatud.

98. Päästeameti töötaja A. J.i 16.09.2022 e-kirja ja selle lisade (koos lisadega toimiku 1. kd, lk

180-182) kohaselt oli plaanile ja Maa-ameti kaardile märgitud tulekahju tõenäoline alguskoht.

Tulekahju sai A. J.i hinnangul tõenäoliselt alguse tahkeküttesüsteemi korstna juurest teise

korruse lae ja pööningu piirkonnas. Antud korsten oli ühendatud katlaruumis asuva katlaga.

Plaanil ja fotol on tähistatud tulekahju alguskohana kostjate korteri katlaruum. Hageja esitas

kohtule ka väljavõtte A. J.i pädevuse kohta koos tema ametijuhendiga (toimiku 1. kd, lk 183-

184).

99. Hageja esitas kohtule ka hulgaliselt tulekahju järgselt tehtud fotosid, millistest osad olid

tehtud Päästeameti poolt. Hagiavaldusele lisatud fotodest (toimiku 1. kd, lk 6-10) nähtub, et

kostjate korteri küttekatla ruum on põlenud. Korstna ümber on täielikult põlenud hoone katus.

Päästeameti tehtud fotodest (toimiku 1. kd, lk 153-163) nähtub samuti kostjate korteri põlenud

katlaruum ja põlenud katus.

100. Eeltoodule lisaks esitas hageja kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi P. P. koostatud

kommentaari tulekahju alguskoha kohta (toimiku 1. kd, lk 11, allkirjastatult 1. kd, lk 99-100).

Kommentaari kohaselt viis P. P. kindlustusandja tellimusel elamus läbi septembris 2019 auditi,

et selgitada välja korteri 2 tulekahju järgne taastamismaksumus. P. P. märkis, et paikvaatluse

alusel sai tulekahju alguse korterelamu otsaseinas esimesel korrusel asuvast katlamajast ja levis

teisele korrusele. Lisatud oli plaan, kus oli märgitud kostjate katlamaja asukoht.

101. Hageja esitas kohtule P. P. märkmed (toimiku 1. kd, lk 121-124) ja joonistatud plaanid ning

fotod (toimiku 1. kd, lk 170-172). Fotodelt nähtub uks kostjate korteri katlamajasse, kus asus

ulatuslikult põlenud katlaruum. Kostjad ei vaielnud vastu asjaolule, et P. P. näol oli tegemist

tuleohutuseksperdiga. Kostjad asusid menetluses väitma, et P. P. koostatud kommentaar ja selle

lisad ei tõenda tulekahju alguskohta, sest ta pidi selgitama välja üksnes kostjate korteri

taastamismaksumuse ning ta ei ole läbi viinud kostjate viidatud nõuetele vastavat

tulekahjuekspertiisi.

102. Kohus kostjate järeldustega ei nõustu. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid

selle kohta, millistele nõuetele oleksid pidanud P. P. järeldused vastama. Kostjad ei ole esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, mis välistaks tulekahju alguse saamise nende korteri reaalosade piirest

ehk nende kasutuses olevast küttekatlast ja katlaruumist. Kuigi Päästeamet pidas tulekahju

tekkimise alguskoha tuvastatuks tõenäoliselt, oleks antud tõenäosusest tuleneva eelduse pidanud

ümber lükkama kostjad. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tulekahju sai alguse

hoopis hageja korterisse paigaldatud küttekehast. Sellist järeldust ei saa kohus teha ka kostjate

tõendamata hinnangust, et tuli levis mööda katust pigem hageja korteri kohal.

103. Tulekahju alguse saamist kostjate korteri reaalosade piiridest toetavad ka naabrite e-kirjad.

Naaber T. T. 01.09.20202 e-kirjast (toimiku 1. kd, lk 13) nähtub, et tema sündmuskohale jõudes

oli suurem põleng kostjatele kuuluva majaosa esimese korruse vasakpoolses ruumis, mille

asukoha ta lisatud fotol märkis. Kuna esimene korrus oli seal kivist ja teine korrus puidust, ei

levinud tuli T. T. hinnangul esimesel korrusel läbi kinniste kiviseinte, vaid laienes üles ja läks

laiali. Tuletõrjujad ei saanud tuld kontrolli alla. Lisatud on T. T. tehtud foto (toimiku 1. kd, lk

14), millel on märgitud punaselt tulekahju alguskoht. Teiselt fotolt on näha leegid elamu kohal

(toimiku 1. kd, lk 15). Täiendavalt kinnitas T. T., et tulekahju sai alguse kostjatele kuuluvast

majaosast (toimiku 1. kd, lk 185) ning et fotol tähistatud uks kuulub kostjate korteri juurde

(toimiku 1. kd, lk 167, hageja esindaja päring toimiku 1. kd, lk 169).

104. Teise naabri K. M.i 01.09.2020 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 12) kohaselt lõid katuselt leegid

välja kostjate poolt, hageja pool oli tulevaba. E-kirja järgi oli tuletõrje öelnud, et tuli sai alguse

kostjate halvasti ehitatud küttekoldest.

105. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et kuna kahte naabrit ei kuulatud üle tunnistajatena, ei saa

nende e-kirju tõenditena arvestada. Kohus leiab, et T. T. ja K. M.i e-kirju saab arvestada kirjalike

tõenditena, mis koos teiste tõenditega tõendavad tulekahju alguse saamist kostjate korteri

reaalosa piiridest.

106. Kostjad esitasid kohtule foto Bullerjan ahjust, mille nad väitsid olevat olnud hageja korteris

(toimiku 1. kd, lk 74). Hageja eitas, et tegu on tema korterist tehtud fotoga. Kohus leiab, et

ainuüksi sellest fotost ei saa kohus järeldada, et tulekahju sai alguse hoopis hageja korteris olnud

küttekehast. Kostjad esitasid kohtule kindlustusandja 18.01.2019 koostatud ehituse ülevaatuse

akti (toimiku 1. kd, lk 76), mille kohaselt Päästeamet alles tegeles tulekahju põhjuste

väljaselgitamisega. Kohus leiab, et ka antud tõend ei tõenda asjaolu, et kostjate korteris reaalosa

piirest tulekahju algust ei saanud.

107. 30.10.2023 istungil andis vande all ütlusi kostja T. L. (toimiku 2. kd, lk 78 pöördel – 79).

Kostja avaldas, et tema arvates sai tulekahju alguse kahe korteri vahelisest korstnajalast, mis asus

hageja poolel, sest seal oli kõige suurem põleng. Samas kostja kinnitas, et Päästeameti ja P. P.

tehtud fotodelt nähtub neile kuuluv katlamaja, kus asus tahkekütuse katel. Kostja T. L. nõustus,

et fotol on tähistatud kostjate korteri katlamaja uks ning plaanil ja hageja fotodel on katlamaja

asukoht õigesti märgitud. Samas leidis kostja, et tulekahju kese ei olnud katlamajas, vaid keset

maja, sest katus sai kahjustada maja keskelt. Tulekahju päeval kostja sõnul katelt ei köetud, sest

kedagi ei olnud kodus. Kostja sõnul asus hageja korteris kaminagi teisel korrusel, soojamüüri

kohal. Küttekolle oli ühendatud korstnasse läbi seina toruga. Kostja eeldas, et tulekahju

toimumise päeval hageja korterit köeti.

108. Kohus leiab, et ainuüksi kostja T. L. vande all antud ütlused ei lükka ümber teistest

tõenditest tulenevat järeldust, et tulekahju sai alguse kostjate korteri reaalosa piiridest. Tulekahju

alguskoht ei pruugi olla otseses sõltuvuses tule edasise liikumise suunaga. Kui katlamaja

ümbruses olid seinad kivist, võis tuli esmalt liikuda üles ja seejärel laieneda mööda katust.

Ainuüksi kostja viited sellele, et ka hageja korteris asus küttekeha, mida võidi tulekahju

tekkimise päeval kütta, ei võimalda kohtul järeldada, et kostjate korteri reaalosa piiridest

tulekahju alguse ei saanud.

109. Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostjad vastutavad tulekahju

tekkimise eest. Kostjad ei ole tõendanud, et tulekahju ei saanud alguse nende korteri reaalosa

piiridest, vaid sai alguse hageja korterist. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei vastuta tulekahju

tekkimise eest, sest selle tekkimise põhjuseks oli mõni vääramatu jõu asjaolu. Kostjad ei ole

tõendanud, et nende korteri küttekatel oli rajatud seaduslikult ning kõiki tuleohutuse nõudeid

arvestades. Kostjad ei saanud tõendamiskoormusest vabaneda üksnes põhistamata väitega, et

kogu küttekatla rajamist puudutav dokumentatsioon hävis tulekahjus. Hageja on välja toonud, et

küttekatla rajamist puudutavat dokumentatsiooni ei olnud esitatud ka ehitusregistrile ning kostjad

sellele väitele vastu ei vaielnud.

110. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostjad on rikkunud kohustust hoiduda hagejale kahju

tekitamisest ning kostjate rikkumine ei olnud olnud vabandatav. Kostjate rikkumise tulemusena

tekkis hagejale kahju, mis oli hõlmatud rikutud kohutuse kaitse-eesmärgiga ja mis oli

põhjuslikus seoses kostjate rikkumisega.

111. Menetluse käigus koostas riiklikult tunnustatud ekspert H. K. ekspertarvamuse hageja

korteri kahjustuste ja korteri taastamiseks vajalike kulude hindamiseks (toimiku 2. kd, lk 41-60).

Ekspert viis läbi paikvaatluse ja tuvastas detailiselt hageja korterile tekkinud kahjustused.

Arvamuse järgid olid korterile tekkinud ulatuslikud tahma- ja veekahjustused. Katuslaest oli

enam kahjustatud hageja ja kostja kortereid eraldanud vaheseina vahetus läheduses olev katuse

osa. Kostjate korteri poolsed katusekandjad olid asendatud uutega (vt fotod 8 - 10 ja 12). Korteri

taastamiskulude suuruseks hindas ekspert koos käibemaksuga 70 454,02 eurot.

112. Hageja nõustus eksperdi hinnanguga ning kostjad ei esitanud sellele samuti ühtegi

vastuväidet. Kostjad esitasid enne ekspertarvamuse koostamist kohtule hageja ja kolmanda

kaasomanikuga 03.02.2019 sõlmitud kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 77), mille järgi pidi kostja E.

L. ehitama uue katuse, mille rajamise maksumuse pidi hageja oma kahjust maha arvestama.

Kostjad esitasid ka katuse parandamise hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 78) ning arve (toimiku

1. kd, lk 79). Ekspertarvamuses ei ole hageja korteri taastamismaksumuse hulka arvestatud

nende katusega tehtud tööde maksumist, mis olid arvamuse koostamise ajaks juba tehtud. Hageja

ei nõudnud kostjatelt katusel juba teostatud tööde eest hüvitise tasumist.

113. Kohus leiab, et ekspertarvamusega on tõendatud hagejale tekkinud kahju suurus 70 454,02

eurot. Kuna hageja loobus osaselt oma nõudest ning tugines kahju suuruse osas vaid

ekspertarvamusele, ei hinda kohus teisi kahjuga seoses esitatud tõendeid (Dalex Projekt

hinnapakkumised 1, kd, lk 16, 1. kd, lk 96-97, lk 98, lk 114, plaan toimiku 1. kd, lk 17, kodust

vara puudutavad fotod toimiku 1. kd, lk 25-50, lk 72-72, lk 80-82).

114. Kostjate esitatud tõenditest nähtub, et hageja tütar avaldas põlengu järel FB postituse

(toimiku 1. kd, lk 83), milles palus oma peret aidata, sest põlengu tõttu muutus eluase

kõlbmatuks. Kohus leiab, et antud postitusest ei saa järeldada, et hageja oleks põlengu

tulemusena saanud kelleltki rahalisi hüvitisi ning sellist asjaolu ei ole kostjad tõendanud. Vaidlus

puudub selle üle, et hageja korteris elas ka hageja tütar oma perega, kelle isiklikud asjad võisid

saada kahjustada. Hageja tütar ei ole kostjate vastu nõuet esitanud.

115. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks

solidaarselt kahju hüvitisena välja mõista 70 454,02 eurot. Kostjate solidaarne vastutus tuleneb

VÕS § 137 lõikest 1 ning asjaolust, et mõlemad kostjad kuuluvad elamu kaasomanike hulka ning

kasutavad koos elamu korterit, mille reaalosa piiridest tulekahju alguse sai.

116. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis kostjatele 27.10.2020 nõude

(toimiku 1. kd, lk 18-19) ja palus hiljemalt 08.11.2020 hüvitada 112 970 eurot. Kostjad sellega ei

nõustunud (toimiku 1. kd, lk 20-21) ja hageja esindaja esitas korduva nõude 13.01.2021 (toimiku

1. kd, lk 22-23). Kostjad ei tasunud kohtumenetluse eelsel ajal hagejale hüvitist mistahes

ulatuses.

117. Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue.

Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja nõudekirja arvestades välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivis summas 2 592,02 eurot ajavahemiku 09.11.2020 – 25.04.2021 eest. Alates 26.04.2021

tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 70 454,02 eurolt iga tasumisega

viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb

kohustada kostjaid tasuma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja M. P. arveldusarvele

nr xxxx.

118. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1

sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

119. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 1000 eurot, ekspertiisitasu

2750 eurot ja kulud õigusabile. Hageja esindaja tunnitasu oli kuni maini 2022 132 eurot ja alates

septembrist 144 eurot ja õigusabi osutati kokku 58 tunni ulatuses. Kulu õigusabile on 7 887

eurot. Menetluskulud kokku on 09.05.2023 seisuga 11 637 eurot. Sellele palus hageja esindaja

lisada viimase istungi ettevalmistuse kulu aja 1 tundi ja istungil osalemise aja vastavalt istungi

kestvusele, milleks oli 1 tund.

120. Kuigi kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasude suurust mõistlikuks, on esindaja

ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Ebamõistlikult pikk aeg on hageja esindajal kulunud

hagiavalduse koostamiseks. Kohtule esitatud algne hagiavaldus oli puudustega. Kohus peab

mõistlikuks ajaks hagiavalduse koostamisel selle sisu ja mahtu arvestades 7 tundi. Kostjate

vastus ei olnud mahukas ega keerukas ning mõistlik aeg sellega tutvumiseks ning sellele

vastamiseks on 5 tundi. Ebamõistlikult suur ajakulu on hageja esindaja ettevalmistuse aeg

24.11.2021 istungiks, sest osaliselt esitas hageja istungil ebavajalikke taotlusi. Kohus loeb

mõistlikuks ajaks 2 tundi. Hageja esindaja aeg ekspertarvamusega tutvumiseks ja selle osas

seisukoha koostamiseks on ebamõistlikult pikk ning mõistlikuks ajaks loeb kohus kokku 4 tundi.

Muus osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu mõistlikuks ning kohtule esitatud seisukohtade

mahu ja sisuga kooskõlas olevaks.

121. Eeltoodut arvestades loeb kohus hageja esindaja ajakulu menetluses põhjendatuks 45 tundi.

Arvestades hageja esindaja tunnitasu suurust, on hageja põhjendatud õigusabikulud 25,75 h x

132 euroga = 3399 eurot ja 19,25 h x 144 euroga = 2772 eurot ehk kokku 6171 eurot. Koos

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga 1000 eurot ning ekspertiisikuluga 2750 eurot on

hageja menetluskulud põhjendatud summas 9921 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 9921 eurot.

122. Arvestades hageja taotlust tuleb kostjatelt välja mõista viivis menetluskuludelt 9921 eurolt

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 2

teises lauses sätestatud määras. Hageja taotluse kohaselt tuleb kohustada kostjaid tasuma

menetluskulud hageja M. P. arveldusarvele nr xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 20.11.2023 kohtuotsus.