3-23-1723/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1693

Haldusasi

F.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.07.2023 otsuse

nr 12302030021-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – F.G (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud

aa.aa.aaaa), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Veiko Parts

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Andrei Krassilnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 26. oktoobril 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.G kaebus rahuldamata.

2. Rahuldada F.G esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Politsei- ja Piirivalveameti

11.07.2023 otsuse nr 12302030021-1 resolutsiooni punkti 2 (lahkumisettekirjutus)

täitmine.

3. Kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu jääb riigi kanda. Muud

poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.12.2023. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.G (edaspidi ka kaebaja või taotleja) on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus

Eestisse viisa alusel 27.01.2023 ning esitas siin 03.02.2023 taotluse rahvusvahelise kaitse

saamiseks. Taotluse kohaselt vajab F.G kaitset kinnipidamise ohuga Venemaal poliitiliste

vaadete tõttu. Isiku sõnul on ta vastu Venemaa sõjale Ukrainaga ning lisaks on tal perekondlikud

sidemed Eestis.

2. PPA 11.07.2023 otsusega nr 12302030021-1 (edaspidi 11.07.2023 otsus) lükati F.G taotlus

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 alusel tagasi

(resolutsiooni punkt 1) ning talle tehti lahkumisettekirjutus 7-päevase lahkumistähtajaga

(resolutsiooni punkt 2). Sissesõidukeeldu F.G-le humanitaarsetel põhjustel ei kohaldatud

(resolutsiooni punkt 3).

PPA 24.07.2023 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

2.1. Taotleja ei ole pagulane, kes vajaks rahvusvahelist kaitset päritoluriigi tagakiusu eest.

Taotleja ei esitanud tõendeid sotsiaalmeedia postituste kohta ning ehkki ei saa välistada nende

olemasolu, siis on PPA arvamusel, et Vene ametivõimud ei ole taotleja Ukraina-meelsusest

teadlikud ega soovi teda tagakiusata. Taotleja on meelsust avaldanud pigem kinnistes

seltskondades ning erineva poliitilise meelsuse tõttu ei ole teda Venemaal karistatud. Pelgalt

asjaolu, et taotleja meelsust teab tema lähitutvusringkond ei indikeeri võimalikku tagakiusu

tulevikus.

2.2. Taotlejat ei ole alust pidada isikuks, kes vajab täiendavat kaitset. Taotleja on Venemaa

kodanik, kelle suhtes pole PPA-l alust arvata, et tema vastu võidaks täide viia surmanuhtluse

kohaldamist, teda võidaks inimsuse vastaselt kohalda või karistada. Puudub ka informatsioon, et

Venemaa võim käituks Euroopas varjupaika taotlenud kodanikega ebaproportsionaalselt.

Venemaa seaduses näevad ette võimaluse liikuda riigisiseselt, välisreisimise, väljarände ja

võimaluse repatrieeruda. Venemaa Föderatsiooni territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti,

mis lubaks arvata, et taotleja naasmine sinna võiks tema elu ohtu seada pelgalt Venemaa

Föderatsiooni territooriumil viibimise tõttu.

2.3. Taotlejale on põhjus teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus, kuna ta tegi

rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud

dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Taotleja

kinnitas vestlusel, et tagasilükkava rahvusvahelise kaitse otsuse korral ning seadusliku aluse

puudumisel on ta nõus vabatahtlikult lahkuma Eestist ja Schengeni alalt.

2.4. Sissesõidukeeld tuleb humaansetel põhjustel jätta kohaldamata. Taotlejal on Eestis

sugulased, keda ta on pidevalt külastanud. Seega on tal tulevad perekondlikud sidemed Eestiga.

3. F.G (edaspidi ka kaebaja) esitas 04.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 11.07.2023

otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti

läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

2 (8)

4.1. PPA 11.07.2023 otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. PPA jättis põhjendamatult

kaebaja kaitsevajaduse tuvastamata, rikkudes seeläbi kaebaja õigust rahvusvahelise kaitse

saamisele. Samuti rikkus PPA VRKS § 18 lg-t 2, kuna jättis olulised asjaolud välja selgitamata

või selgitas neid ebapiisavalt, mistõttu on tehtud järeldused ekslikud. Kaebaja lahkus

päritoluriigis kartuses, et ta peetakse seal poliitiliste vaadete tõttu kinni. Kaebaja on Venemaa

Ukraina suunalise agressiooni suur vastane ja on oma poliitilist meelsust väljendatud nii

sotsiaalmeedias kui ka sugulaste, kolleegide ja tuttavatega suheldes. Samuti on kaebaja

väljendatud oma poliitilist meelsust ka tegudes, mh sellega, et võttis Venemaal bussidelt ära

Z-tähelised lipukesed, kui ta veel töötas bussijuhina, või sellega, et valdab ja kasutab Ukraina

sümboolikat. Eestis viibides väljendab kaebaja oma aktiivselt oma poliitilist meelsust ka

Ukraina abistamisega vabatahtlike punktis (nt humanitaarabi kogumise ja maskeerimisvõrkude

tegemisega jms).

4.2. Kaebaja poliitilised vaated, mida riigivõim ei salli, on saanud teatavaks ka Venemaa

riigivõimu asutustele. Seda kinnitab asjaolu, et kaebajat otsitakse Venemaal taga. Kaebaja poja

sõnul käidi kaebajat hiljaaegu kodust otsimas, kuid ei olnud selge, kes kaebajat otsis. PPA

otsuses on see asjaolu põhjendamatult jäetud arvestamata. 05.07.2023 aga helistas kaebaja

endine abikaasa kaebaja Eestis elavale õele ja tahtis teada, kus on kaebaja, millega ta tegeleb ja

miks ta paneb Facebookis Ukrainlastega pilte ja märgib neid meeldivaks. Eksabikaasa sõnul

käisid tema juures FSB töötajad, kes kaebaja kohta uurisid. Seega on olemas tõsine oht, et

Venemaale naastes võidakse kaebaja riigivõimuorganite poolt kinni pidada.

4.3. Kaebaja on Ukraina sõja puhkemisest alates levitanud ja märkinud meeldivaks oma

Facebooki kontol sõjavastaseid artikleid ja postitusi, mida kinnitavad mõned kuvatõmmised

telefonist. Eestisse saabudes asus kaebaja koheselt suhtlema ukrainlastega ja aktiivselt abistama

neid vabatahtlike punktis, mh humanitaarabi kogumisel, maskeerimisvõrkude tegemisel jms.

Samuti liitus kaebaja Facebookis Võru ukrainlaste grupi ja sõjavastase komiteega. PPA otsuse

tegemisel on need olulised asjaolud põhjendamatult jäetud tuvastamata. Kaebaja palub, et

halduskohus viidatud tõendite alusel tuvastaks, et kaebaja aktiivselt osaleb vabatahtlikuna

Ukraina abistamisel.

4.4. PPA jättis otsuse tegemisel arvestamata, et „väärinformatsiooni levitamise“ või „sõjaväe

diskrediteerimise“ eest võidakse Venemaa õiguspraktika kohaselt algatada kriminaalmenetlus

mitte ainult isikute suhtes, kes on suutnud laiapõhjaliselt oma tegevusega mõjutada hulgaliselt

inimesi, nt blogijad, vaid menetlus võidakse algatada ka n-ö lihtkodanike suhtes.

4.5. Kui kaebaja ületas piiri, siis käitusis Venemaa ametivõimud erikummaliselt ning paigutasid

kaebaja juhiistme alla karbi, mis hiljem ära võeti. Kaebajal on kahtlus, et tegemist võis olla

provokatsiooni või selle ettevalmistamisega. PPA järeldus, et kaebaja sõiduki juhiistme alla

karbi paigaldamine kuulub Venemaa piirivalve tavapraktika hulka, on oletuslik ega ole

mõistlikult seletatav. Asjaolust, et PPA ei leidnud avalikest allikatest viiteid võimalikele

eriskummalistele juhtumitele, mis võiksid viidata tagakiusule, ei välista aga seda, et konkreetsel

juhtumil võis ikkagi tegemist provokatsiooni või selle ettevalmistamisega.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega kaebaja Venemaal tagaotsimise osas. Kaebaja on

21.06.2023 toimunud vestlusel selgitanud, et tema poja sõnul olevat ligi kuu enne vestluse

toimumist käidud kaebajat otsimas, kuid kaebaja ei teadnud öelda, kes ja millisel põhjusel teda

otsimas käis. Kaebaja oletas, et tegu võis olla politseiga. Kuigi 21.06.2023 vestluse protokollis

3 (8)

seda ei kajastu, on vestluse helisalvestuselt kuulda, et nimetatud küsimuse juures pärast seda,

kui kaebaja ütles, et ei tea, millisel põhjusel teda otsida võidi, lisab kaebaja järgmist „selle tõttu

mul seal... kellega ma töötasin, ma registreerisin neid ja naaber, kes mind vihkab, räägib, et...

võib-olla öeldi, et minu juures elavad inimesed, kes minuga koos töötavad, noh, see on

Venemaal ebaseaduslik, selles mõttes, et nad peavad elama registreerimisjärgses elukohas, aga

elukoha registreering dokumentide järgi oli minu juures.“ Kahetsusväärselt on eeltoodu jäänud

vestlusel tõlkimata. Ei saa välistada, et kaebaja otsimine võis olla tingitud kaebajaga varem

seotud menetlusega – kaebaja on saanud varasemalt taolise juhtumi eest halduskorras karistada.

5.2. Väited võimalikust FSB tagaotsimisest ei ole usutavad ning jääb arusaamatuks, miks

kaebaja niivõrd olulist teavet PPA-le ei edastanud. On küsitav, miks FSB ametnikud peaksid

kaebaja kohta pärima kaebaja endiselt abikaasalt. Kaebaja sisepassis on märge abielu lahutamise

kohta kuupäevaga 29.10.2020, ehk riigivõimudele on teada, et kaebaja ei ole oma endise

abikaasaga enam abielus. Arvestades, et kaebaja endisel abikaasal on uus abikaasa ning kaebajal

on endise abikaasaga juba täisealiseks saanud ühised lapse, ei ole usutav, et kaebaja endisel

abikaasal võiks olla adekvaatset ja ajakohast informatsiooni kaebaja kohta. Arvestades kaebaja

profiili, ei ole eluliselt usutav, et riigivõimud kulutaksid kaebaja otsimisele niivõrd suurt

ressurssi.

5.3. PPA ei sea kahtluse alla, et kaebaja ei poolda Venemaa algatatud sõda Ukrainas. PPA on

kaebaja sotsiaalmeedia vaatlusel leidnud foto, millel kaebaja seisab Ukraina lipu ja

maskeerimisvõrgu taustal. Ka ei ole seatud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja on Eestis olles

osalenud vabatahtlikus tegevuses Ukraina abistamiseks, kaebaja on sellest PPA-le rääkinud

21.06.2023 vestlusel. Vastustaja märgib, et PPA on oma otsuses välja toonud, et kaebajal ei ole

Facebookis palju sõpru ning enamus kannavad eestipärast nime, samuti, et kaebaja on enda

varasemas käitumises vältinud Venemaal tegevusi, mis võivad talle kaasa tuua ebamugavusi.

Kuigi kaebaja vabatahtlik töö on inimlikult mõistetav ja igati kiiduväärt, puudub alus arvata, et

Venemaa ametivõimud oleksid nimetatud kaebaja tegevusest teadlikud või see neile tulevikus

teatavaks saab. Kaebaja väide, et Venemaale naasmisel võidakse teda Ukraina abistamise eest

karistada, on kaebaja hüpoteetiline oletus.

5.4. Kuigi esineb informatsiooni, et Venemaal on üksiku sotsiaalmeedia postituse või sõnavõtu

eest võetud vastutusele ka nii-öelda tavakodanikke, siis viitab päritoluriigi informatsioon siiski

sellele, et Venemaal võetakse sihikule kõrgema profiiliga isikud, kelle tegevusse tunneb

riigivõim vajadust sekkuda. Arvestades kaebaja varasemat elukäiku, siis puudub alus arvata, et

isiku poliitiline meelsus oleks niivõrd püsiv ja fundamentaalselt oluline, et isik jätkaks

päritoluriigis oma meelsuse avalikult väljendamist sõltumata võimalikest potentsiaalsetest

tagajärgedest. PPA on sarnasel seisukohal käesolevas asjas kaebaja asjaolude osas.

5.5. Päritoluriigi informatsioonist leiab viiteid, et Venemaal leviv nn „pealekaebamise kultuur“

tekitab Venemaa riigile ülemäärast halduskoormust ning Riigiduuma saadikud on algatanud

eelnõu, et üksnes läikide panek dekriminaliseeritaks. Vastustaja märgib, et kuigi päritoluriigi

informatsiooni ekspertidel ei õnnestunud leida informatsiooni selle algatuse edasise staatuse

kohta, on see siiski selge indikatsioon pealekaebamiste tõttu suurenenud halduskoormusest.

5.6. Seoses piiriületusega, siis ei õnnestunud PPA-l leida kinnitusi analoogsete juhtumite kohta,

kuid arvestades, et ülejäänud piirikontroll möödus kaebaja jaoks probleemideta ning kaebaja

piiriületust ei takistatud, on tõenäolisem, et tegu oli näiteks kontrolli teostavate ametnike

väljaõppe parandamisele suunatud meetmetega. Kaebaja oletus, et tegu oli provokatsiooniga või

selle ettevalmistusega, on hüpoteetiline ning kaugeleulatuv. Vastustaja märgib siinkohal, et on

võimalik, et Venemaa huvides võib käesoleval ajal olla ka olukord, kus riigi poliitilise režiimiga

4 (8)

rahulolematud isikud riigist lahkuvad, kuid vastustaja hinnangul taoline lähenemine ei ole

kaebaja asjaoludele ülekantav. Arvestades, et kaebaja ütluste kohaselt on tal väike Ukraina lipp,

mida ta saab oma vene numbrimärgiga autole paigaldada Eestisse tulles,14 oleks kaebaja suhtes

tagakiusamise või mis tahes provokatsiooni teostamiseks piisanud piiril kaebaja auto

läbivaatamisest. Kaebaja ei ole ei haldusmenetluses ega kaebuses selgitanud, milles seisneb

karbijuhtumiga seotud väidetav provokatsioon. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja selgitas

21.06.2023 vestlusel, et talle jäi mulje, et piirivalvurid oleksid teda piiril oodanud või teadsid

temast ja tulid otsejoones tema juurde, mis on aga vastuolus kaebaja väidetega, et teda on

pärast Venemaalt lahkumist käidud Venemaal otsimas.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei

esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava

kaitse saajana tunnustada. Pagulasseisund antakse välismaalasele, kes põhjendatult kartes

tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise

pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt

kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1).

Täiendava kaitse seisund antakse aga välismaalasele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle

suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud

riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3).

7. VRKS § 4 lg-te 1 ja 3 kohaldamise aluseks oleva tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise

alused on toodud VRKS-is. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda;

diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist;

diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse

kehtestamist; samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele, mis peab kättesaadavuse korral olema

tõhus ja püsiv (VRKS § 19 lg 6). Tõsise ohuna aga käsitatakse muu hulgas olukordi, kus isikule

võib päritoluriiki naastes saada osaks nt surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine,

piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside

kasutamine, konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumine või tema või

tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu

(VRKS § 4 lg 3). Nii VRKS § 19 lg-s 2 sätestatud tagakiusu viisid kui ka VRKS § 4 lg-s 3

kehtestatud tõsise ohu liigid ei ole esitatud ammendavalt. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut

saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja

seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga

(Elgafaji, C - 465/07

, punkt 31, jt). Sama seisukoht kohaldub ka võimaliku tagakiusu hindamisel.

Seejuures tuleb tähele panna, et tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse

asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema

väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et

oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus

aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki.

Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka

ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks

(direktiivi 2011/951 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning

nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava

kaitse sisule

5 (8)

8. Kohus nõustub PPA 11.07.2023 otsuse põhjendustega, ega pea vajalikuks neid siinkohal

korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kaebaja hirm tagakiusu ees

Venemaal on hüpoteetiline ning tagakiusukartus põhjendamatu. Sisuliselt tugineb kaebaja

Venemaa kohta avaldatud infole, millest nähtub võimuvastaste isikute tagakiusamine ning

väärkohtlemine, kuid seda ei saa vahetult laiendada kaebajale. Kaebajal puudus 2023. aasta

jaanuaris vajadus Venemaalt lahkuda, kuna tema isikuline profiil ei olnud sel ajal ega ka täna

selline, mis võiks endaga kaasa tuua Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumise. Venemaal ei

toimu elanikkonna valimatut ja ulatuslikku represseerimist ning asjaolu, et kaebaja ei soovi

Venemaal elada võib olla küll inimlikult mõistetav, ent see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise

aluseks.

9. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei lahkunud Venemaalt põhjusel, et teda oleks juba tagakiusatud.

Kaebaja ei ole PPA-le toonud välja ühtegi rahvusvahelise kaitse andmise aluseks

kvalifitseeruvat tagakiusujuhtumit, mis temaga Venemaal oleks aset leidnud ajal mil ta

Venemaal elas ja töötas. Kaebajal ei olnud selliseid kokkupuuteid isikutega, keda võiks

rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamise kontekstis käsitada tagakiusajatena. Kaebaja

väljendas küll hirmu selle ees, et töökaaslased ähvardasid teda ning naabrid kutsusid kaebajat

Eestis elavate sugulaste tõttu fašistiks, kuid see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.

Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja hirm pealekaebamise ees on hüpoteetiline.

10. Kaebaja sõnul jagas ta oma vaateid sõjaga seonduvalt tööl kolleegidega, kuid tema peale

kaebusi ei esitatud. Samuti ei ole kaebaja peale esitanud kaebusi sugulased või teised lähedased

inimesed (sh endised piirivalvurid Pihkvas), kes tema meelsusest teadlikud olid. Piiratud arvu

inimestega oma seisukohtade jagamine isiklike vestluste raames pole kohtu hinnangul käsitletav

oma meelsuse avaliku väljendamisena.

11. Et kaebaja hirm kolleegide ees on subjektiivne ja ei ole objektiivselt tõsiseltvõetav kinnitab

ka asjaolu, et kaebaja kolleegid, kellele kaebaja väidetavalt oma meelsust avaldas, ei teinud

kaebaja suhtes avaldust nt tööandajale, kes oli riikliku taustaga bussiettevõte. Samuti ei

algatatud kaebaja suhtes menetlust ega isegi kahtlustatud kaebajat selles, et ta riiklikus

bussipargis töötades eemaldas Z-tähistega plakateid bussidelt. Asjaolu, et kaebaja sõnul ei

jäädvustatud tema tegevust, mistõttu ei saadud tööandaja sellest ka teada, ei pea kohus

loogiliseks, kuivõrd on ebausutav, et kui keegi töötajatest töötab selgelt tööandajale vastu, et siis

seda üldse ei uuritaks. Kohus küsis kaebajalt suhete kohta tööandajaga ning kaebaja sõnul võttis

ta Eestisse tulekuks palgata puhkuse ning tööandaja ei seadnud sellele mingeid piiranguid.

Ehkki kaebaja ei öelnud, et ta tuleb Eestisse ja ei avaldanud palgata puhkuse võtmise tagamaid,

siis näitab tööandaja suhtumine seda, et kaebaja oli hinnatud töötaja, kellel konflikte vms

tööandjaga ei esinenud. See asjaolu näitab kohtu hinnangul seda, et kaebaja väidetav hirm

töökaaslaste pealekaebamise ees on samuti hüpoteetiline. Kui töökaaslased oleks soovinud

kaebaja peale kaevata, siis oleks seda tehtud koheselt.

12. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei ole oma võimuvastast meelsust avaldanud viisil, mis

oleks pälvinud võimuorganite tähelepanu. Kaebaja kirjeldas PPA-le ühte seika, kus teda käidi

poja juurest otsimas. Kohtumenetluses tõi kaebaja välja ka teise olukorra, kus väidetavalt käisid

FSB töötajad tema kohta infot hankimas eksabikaasalt.

12.1. Seoses esimese juhtumiga, kus kaebajale teadmata isikud käisid teda otsimas poja juurest,

siis selle seostamine Venemaa ametivõimudega põhineb üksnes kaebaja hinnangul. Kaebaja

kinnitas ka ise vestluses PPA-le, et ta ei tea, miks ja kes teda poja juures otsimas käis, kuid

kaebaja ise oletas, et tegu võis olla politseiga ning politsei võis mh käia ka põhjusel, et ta oli

6 (8)

varasemalt registreerinud enda juurde ebaseaduslikult töötajaid2. Seega ei saa väita, et kaebajat

oleks poja juurest taga otsitud seoses tema poliitilise meelsuse avaldamisega. Kohus märgib, et

kaebaja antud selgitustest tulenevalt ei saa välistada ka seda, et teda käis poja juures otsimas

tema tööandja. Nimelt käidi teda poja juures otsimas ligi kuu enne 21.06.2023 vestluse

toimumist. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta võttis töölt palgata puhkuse ning maikuus võttis

temaga ühendust tööandja, et teada saada tema tööle naasmise plaanide kohta. Seega ajalises

mõttes ei saa välistada, et kaebajat püüdis leida hoopis tema tööandja, kes soovis teada, kas ja

millal kaebaja võiks tööle naasta3. Nimelt nähtub kaebaja isikuandmete ja lähisugulaste

isikuandmete ankeedist4, et kaebaja ja poja elukoha aadressid kattuvad. Seega ei saa välistada, et

kaebajaga soovis kontakti saada hoopis tööandaja.

12.2. Ka väide, et kaebajaga seoses käisid FSB ametnikud kaebaja endise abikaasa töö juures, ei

pea kohus usutavaks, kuivõrd kaebaja käitumine sellise info teadasaamise järgselt ei näita

reaalse hirmu olemasolu. Samuti jääb arusaamatuks, miks mindi kaebaja kohta infot hankima

endise abikaasa käest, mitte aga kaebaja pojalt või tütrelt, kellega kaebaja tema enda antud teabe

kohaselt elukohta jagab. Kaebaja esitatud õe kirjaliku kinnituse kohaselt helistas talle

05.07.2023 kaebaja endine abikaasa. Seega pidi kaebaja sellest kõnest ning asjaolust, et tema

kohta soovis infot saada FSB, saama teada juba enne 11.07.2023 otsuse tegemist. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks püüdnud PPA-le seda infot enne otsuse tegemist edasi

anda. Kohtu hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kui tegemist oleks olnud reaalse

olukorraga, kus FSB kaebaja kohta küsimusi esitab, et sellisel juhul kaebaja infot PPA-le ei

esita. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et on ebausutav, et FSB ametnikud läheksid kaebaja

kohta uurima endiselt abikaasalt, kellega abielu lahutamisest on möödunud 2,5 aastat, mitte ei

uuri täisealistelt lastelt isa asukoha kohta. Samuti märgib kohus ka seda, et FSB-l on võimalik

uurida isiku tausta kohta andmebaasidest, kust siis oleks tulnud välja info, et kaebaja on

ületanud Eesti-Vene piiri ning ei ole Eestist Venemaale naasnud. Seega ei pea kohus kaebaja õe

antud kirjalikku tunnistust usaldusväärseks tõendiks.

13. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja kaitsevajadust jaatada ka sellest, et Eestis elades lävib

kaebaja aktiivselt ukrainlaste kogukonnaga ning on neid abistanud. Kohus nõustub PPA-ga, et

tegemist on kiiduväärt tegevusega, kuid puudub alus arvata, et Venemaa ametivõimud oleksid

nimetatud kaebaja tegevusest teadlikud või see neile tulevikus teatavaks saab. Kaebaja väide, et

Venemaale naasmisel võidakse teda ukrainlaste kogukonnaga lävimise eest karistada, on

kaebaja hüpoteetiline oletus.

14. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja senine tegevuse ei ole toonud talle

kaasa soovimatut tähelepanu määral, mis viitaks, et teda võidakse poliitiliste veendumuste

pärast hakata taga kiusama. Kohus möönab ka seda, et kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid

aluseks võttes ei saa pidada tema poliitilist meelsust selliseks, et võiks järeldada, et kaebaja asub

seda päritoluriiki naastes avalikult väljendama viisil, mis toob kaasa Venemaa

julgeolekujõudude tähelepanu ja tõenäoliselt kriminaalmenetluse, mis võib päädida pika

vanglakaristusega või muude raskete sanktsioonidega, mis oma olemuselt küündiks tagakiusuni

Genfi konventsiooni mõttes. Seda kinnitab ka nt asjaolu, et kaebaja sõnul loobus ta Venemaal

oma meelsuse avaldamisest põhjusel, et inimesi hakati sanktsioneerima.

15. Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata kaevatavates haldusaktides toodut

(HKMS § 165 lg 2).

2 Vt PPA vastus kaebusele ja 21.06.2023 vestluse helisalvestis

3 Kuula kohtuistungi helisalvestis istungi algusest alates 00:33:16–00:40:40

4 Vt kaebuse lisa 2 ja PPA vastuse lisa 2

7 (8)

16. Kaebajale tehtud vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus on õiguspärane ning

kohus PPA põhjendusi ei korda, nõustudes nendega (HKMS § 165 lg 2). Et kaebaja soovib

elada Eestis ei oma lahkumisettekirjutuse tegemisel tähtsust.

17. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebajale oli haldusasjas 3-23-1656 määratud riigi õigusabi korras esindaja. HKMS § 118 lg 3

alusel jäävad menetlusabi andmisega, sh riigi õigusabi osutamisega, seotud kulud riigi kanda.

Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude

kindlaksmääramiseks esitatud taotlused lahendab kohus lahendab eraldi määrusega. Muud

kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud

vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

19. Muud menetlusabi peale riigi õigusabi pole kaebaja praeguse asjaga seoses saanud, sh pole

kohus andnud menetlusabi kohtulahendi tõlkimiseks. Seega ei lase kohus kohtuotsust

(resolutsiooni ja põhjendavat osa) tõlkida.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

20. Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse tagada esialgse õiguskaitsega talle võimalus jääda oma

kohtuasja menetlemise ajaks Eestisse.

20.1. VRKS § 251 lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse

vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses

nimetatud õigused ja kohustused. VRKS § 31 lg 1 punkti 2 kohaselt on lõplik otsus mh PPA

otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud

rahuldamata. Kuivõrd halduskohus jättis kaebused rahuldamata, on lõppenud kaebajate

varjupaigataotleja staatus ja ühes sellega õigus viibida Eestis ehk hakkaks kulgema

vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaeg. Kohus peab väljakujunenud kohtupraktikat

arvestades põhjendatuks anda kaebajale võimaluse viibida oma kohtumenetluse ajal Eestis.

Riigikohus selgitas 13.11.2020 määruses nr 3-20-349, et esmase õiguskaitse meede peab olema

proportsionaalne. Proportsionaalseks meetmeks (vähimaks vajalikuks) on praegusel juhul PPA

11.07.2023 otsuse punktis 2 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse

jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 punkt 1).

Muud menetluslikud küsimused

21. Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja

kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva

kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas,

tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse

lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)