2-23-15226/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. M. G. hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. G.ilt elatis alates 01.11.2023.a tütre M. G. kasuks igakuise elatusrahana 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 33 senti (sh baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni M. G. täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4

3. Elatisemaksed tuleb V. G.il kanda A. S. arvelduskontole nr EEXXX iga kuu 15. kuupäevaks.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2023, Jõhvi

Kohtuasja number

2-23-15226

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg M. G. hagi V. G.i vastu elatise nõudes

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: M. G. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)

Kostja: V. G. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)

2(4)

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

ASJAOLUD

1. M. G. esitas oma seadusliku esindaja kaudu 27.10.2023.a Viru Maakohtule hagiavalduse V. G.i vastu elatise nõudes. V. G. on hageja isa. Vanemate kooselu lõppes alates juunist 2022 ning laps on ema ülalpidamisel. Isa tasub küll lapse ülalpidamiseks elatist, kuid vähem seadusjärgsest määrast ja ebaregulaarselt. Kohtuvälist kokkulepet elatise tasumiseks seadusjärgses miinimummääras vanematel saavutada ei ole õnnestunud. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja elatise PKS § 101 järgses miinimummääras.

MENETLUSE KÄIK

2. Viru Maakohus võttis 27.12.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 03.11.2023 isiklikult, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

4. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

3(4) põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja ei kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.

5. V. G. on M. G. isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Lähtudes PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 101 lg-te 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 lg 3-7 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt on igakuine elatisemakse 260,33 eurot.

6. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

4(4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik kohtunik