3-23-1409/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1409

Haldusasi

Krediidiregister OÜ kaebus Andmekaitse Inspektsiooni

26.05.2023 ettekirjutuse punktide 2, 3 ja 4 isikuandmete

kaitse asjas nr. 2.1.-1/2023-2727 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Krediidiregister OÜ, esindaja vandeadvokaat

Maarja Pild

Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres

Kudrjavtsev

Kolmas isik: X. X

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 18.10.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (võlgnik) esitas 17.10.2022 Krediidiregister OÜ-le järgmise taotluse: Tere palun

vastavalt andmekaitseinspektsiooni juhendi 2.6 punktis sätestatud asjaoludel kustutada

taust.ee keskkonnas andmed ja maksehäired minu kohta. Maksehäirete alusdokumendid on

teile eelnevalt saadetud aga lisan ka siia julianuse väljavõtte kus näha , et alusdokumendid

näitavad võlgnevuse tekke aega mis on mõlemal maksehäirel mis teie keskkonnas avaldatud

rohkem kui 10 aastat vanad. Manusena lisatud screenshotid kus näha alusdokumentide

kuupäevad ja ka andmekaitseinspektsiooni juhendi mille alusel taotlen andmete eemaldamist.

3. Andmetöötleja ei rahuldanud 27.10.2022 taotlust viidates AKI juhendi punktile 2.6, mille

kohaselt on maksehäire avaldamise maksimaalne aeg 15 aastat.

4. X. X jäi 05.11.2022 taotluse juurde, selgitades et maksimaalne avalikustamine on lubatud

vaid erijuhtudel, mida ta täpsustas päringuga AKI-le.

5. Andmetöötleja jättis 08.11.2022 taotluse rahuldamata, kuid ei selgitanud, mis põhjusel ta ei

kustuta kaebaja võlaandmeid.

6. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai 13.11.2022 võlgniku kaebuse seoses tema

isikuandmete töötlemisega ja avalikustamisega andmetöötleja peetavas maksehäireregistris

(www.taust.ee). AKI küsis järelevalvemenetluse käigus 06.01.2023 andmetöötlejalt (küsimus

7) mh Kuidas ja mis asjaolusid arvestades olete kontrollinud, et maksehäirete avaldamine ei

kahjusta isikut ülemääraselt? Andmetöötleja vastas 17.01.2023 AKI-le: Maksehäirete

avaldamise maksimaalset perioodi on analüüsinud Riigikohus enda lahendis 3-3-1-70-11.

Kaebaja ei ole ise OÜ’le Krediidiregister edastanud informatsiooni ülemäära kahjustamise

kohta. Viimane aga ei tähenda, et OÜ Krediidiregister ei hindaks ülemäärast kahjustamist.

Konkreetse kaebaja puhul on arvestatud, et maksehäire info vastab tõele, võlgnevuste arvu,

võlgnevuse suurust, võlgnevuse vanust, asjaolu, et võlakohustus on endiselt täitmata. OÜ

Krediidiregister on arvestanud ka asjaoluga, et ei ole teada nagu oleks maksehäire

avaldamine toonud kaasa mistahes kahju.

7. AKI küsis järelevalvemenetluse käigus 07.03.2023 võlgnikult, millistest asjaoludest

tingitult ei peaks avalikustama tema võlaandmeid maksehäireregistris võimaliku maksimaalse

aja jooksul ehk 5 aastat pärast võlanõuete aegumist (aegunuks tunnistamist). Kaebaja saatis

Teile 07.03.2023 põhjendused, miks tema hinnangul rikub võlaandmete 15 a tähtaja järgimine

tema õigusi:

Need võlgnevused mille kohtuasjad nad sinna nüüd lisanud on tekkisid aastal 2008 ning

jõudsid edasi kohtusse paar aastat hiljem.

Aastal 2008-2009 oli Eestis suur majanduskriis.

Aastal 2008 olin ma vaid 21 aastane.

Mul pole nagu näha registris ühtegi muud maksehäiret peale nende asjade aastatest 2010-

2023 Creditinfo ehk siis eesti teises maksehäire registris näiteks puuduvad üldse

maksehäired.

Nende maksehäirete üleval hoidmine kahjustab mul saamast kodulaenu ning ma ei saa elada

normaalset elu noorena tehtud vigade pärast. Ei saa osta kodu , ei saa planeerida ka

perekonda. Olen praeguseks 36 aastane ja mul pole lapsi- kui ma ei saa omale kodu siis ei

saa ka perekonda planeerida.

Noorena tehtud vead ei peegelda mu maksekäitumist.

8. AKI tegi järelevalvemenetluse tulemusel 26.05.2023 andmetöötlejale ettekirjutus-hoiatuse

(ettekirjutus), milles kohustas andmetöötlejat lõpetama võlgniku võlaandmete avaldamise

maksehäireregistris ja kustutama maksehäire andmed. Võlaandmete ülemäärase kaebaja

kahjustamise kohta märkis AKI ettekirjutuses (p 12), et Ehkki andmetöötleja põhjendas

võlaandmete avalikustamise vajalikkust sellega, et uue võlausaldaja jaoks on ülioluline

asjaolu, et isik ei täitnud eelneva 13 aasta jooksul võetud kohustusi vaatamata kohtuotsustele

ja täitemenetlustele, ei ole Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul andmetöötleja piisaval

määral selgitanud ja esitanud tõendeid selle kohta, millistele just nende konkreetsete

võlasuhete rikkumise (sh võlasuhete tekkimise) ja kaebaja üldiselt kirjeldavatele omadustele

tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et tema või võlausaldaja õigustatud huvi kaalub ülesse

isiku õigused.

AKI selgitas, et isiku puhul võiks kohalduda IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastase

maksimaalse avaldamise tähtaja ning TsÜS § 157 lg 1 tuleneva kümne aastase aegumise

tähtaja (10+5) reegel. Nimetatud reegel on siiski võlaandmete avaldamisel maksimaalne määr

ning konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga

juhtumi asjaolude pinnalt. See, et võlakohustuste rikkumist on tuvastanud kohus ning

finantsteenuste nõuded on 2021. aasta kohtutäituri otsustega tunnistatud aegunuks, ei

tähenda, et andmetöötleja võib jätta hindamata võlaandmete võimaliku maksimaalse

avalikustamise aja kohaldamise proportsionaalsust. Kuid pelgalt abstraktne maksehäirete

avaldamise eelduste loetlemine ja andmetöötleja üldine õigustatud huvi analüüs ei anna

konkreetses juhtumis hinnangut, kuidas võlaandmete avaldamise vajadus kaalub üles isiku

õiguste ja huvide riive. Nii ainuüksi mainimine, et arvesse on võetud võlgnevuste arvu,

võlgnevuse suurust, võlgnevuse vanust, asjaolu, et võlakohustus on endiselt täitmata, samuti

asjaolu, et maksehäire andmed on andmetöötleja seisukohal tõesed (sh reaalselt neid

kontrollimata), ei kujuta endast kaalumist. Hinnata tuleb maksehäire avaldamise eeldusi

sisuliselt, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest (ettekirjutuse p 13).

Seetõttu leidis AKI, et andmetöötleja rikub võlaandmeid avaldades IKS § 10 lg 2 p 3, kuna ei

ole kaalumise tulemusel jõudnud järeldusele, et võlaandmete avaldamine kolmandatele

isikutele ei kahjusta ülemääraselt võlgniku õigusi.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

9. Kohtu menetluses on ettekirjutuse p-de 2-4 (võlaandmete avaldamise lõpetamine ja

andmete kustutamine) tühistamisnõue.

10. Kaebaja haldab oma äritegevuse käigus veebilehel www.taust.ee infoportaali. Kaebaja ei

kuva enam kooskõlas AKI ettekirjutusega kaebaja võlaandmeid, st on ettekirjutuse

resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4 täitnud. Kaebaja leiab aga, et töötles võlaandmeid õiguspäraselt

ettekirjutuse tegemise seisuga.

11. Kaebaja lähtus võlaandmete avaldamisel Riigikohtu juhistest asjas nr 3-3-1-70 ning

andmesubjekti kaebuse saamise korral asjaolusid veel täiendavalt kaalunud (kaebuse p 3.10).

Võlgnikul tekkis võlg kolme erineva panga ees seoses talle osutatud finantsteenusega

(pangandus ja liising ning muud finantsteenused).

Võlausaldajad ei ole olnud asjas passiivsed.

Võlgnik ei ole võlgnevusi tasunud enam kui 10 aasta jooksul.

Seejuures võlgnik jättis tasumata kolm märkimisväärselt suurt võlga (kaebuse p 3.16).

Kui isik ignoreerib kohtulahendeid enam kui kümme aastat on maksehäirete avaldamine 10+5

aastat reeglist lähtudes põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-20-3112).

12. AKI eesmärgiks on tagada andmesubjektide isikuandmete avaldamine seaduspärasel

alusel. Isegi kui andmetöötleja on rikkunud 10+5 aastat reeglit, siis ei ole AKI ettekirjutus

koheselt kustutada võlgniku võlaandmed kooskõlas vajalikkuse põhimõttega. AKI ei valinud

andmetöötlejat vähem koormavat abinõud (kaebuse p 3.25, 3.26), mistõttu ei ole ettekirjutus

proportsionaalne.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Mida pikema aja jooksul toimub isikuandmete töötlemine, sh avaldamine, seda

intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda

kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Võlaandmete

töötlemise näol ei ole tegemist mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu

puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega.

Konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb seega määrata iga

juhtumi asjaolude pinnalt, arvestades kohustuse rikkumise tõsidust ning andmete

avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele.

15. Andmetöötleja väidab, et on läbi viinud andmesubjekti ülemäärase kahjustamise

hindamise/ kaalumise, kuid asja materjalidest seda ei nähtu. Ettekirjutuse p-s 6 ja 13 on AKI

välja toonud, et abstraktne maksehäire avaldamise eelduste loetlemine ja andmetöötleja üldine

õigustatud huvi analüüs ei anna konkreetses juhtumis hinnangut, kuidas võlaandmete

avaldamise vajadus kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Hinnata tuleb maksehäire

avaldamise eeldusi sisuliselt, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest.

Andmetöötleja vastusest (17.01.2023 vastuse p 7) AKI-le nähtub, et konkreetse kaebaja puhul

on arvestatud, et maksehäire vastab tõele, võlgnevuste arvu, võlgnevuste suurust, võlgnevuse

vanust ning asjaolu, et võlakohustused on endiselt täitmata. Andmetöötleja sõnul on

arvestatud asjaoluga, et ei ole teada nagu oleks maksehäire avaldamine toonud kaasa mistahes

kahju.

Konkreetses juhtumis puudub kaalutlus, kuidas võlaandmete avaldamise vajadus kaalub üles

isiku õiguste ja huvide riive. Andmetöötleja kui vastutava töötleja kohustuseks on tõendada

tema poolt avalikustatavate andmete kasutamisel õigusliku aluse olemasolu, käesoleval juhul

jättis andmetöötleja tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s 3 toodud asjaolu puudumise, mis omakorda

välistab isikuandmete töötlemise jätkumise.

16. Asjaolu, et andmetöötleja ei ole edastanud informatsiooni ülemäärase kahjustamise kohta

ning maksehäire avalikustajal puudub maksehäire avaldamisega tekitatud kahju kohta teave,

ei vabasta andmetöötlejat IKS § 10 lg 2 p-st 3 ja IKÜM art 6 lg 1 p-st f tulenevast kohustusest

hinnata andmesubjekti õigustatud huvide ülemäärast kahjustamist. Kaalumise kohustus tekib

maksehäireregistril endal iga kord juba enne kui ta kavatseb avaldada või isegi koguda (IKS §

10 lg 2) isiku võlaandmeid.

17. Andmetöötleja ei ole suutnud veenvalt ära põhjendada, kuidas maksehäire jätkuv

avaldamine pärast IKÜM art 21-kohase vastuväite saamist ei kahjusta üleliigselt

andmesubjekti õigusi.

Ettekirjutus on põhjendatud ja vastab kõigile proportsionaalsuse põhimõtte kriteeriumitele, st

on sobiv, vajalik ja proportsionaalne meede andmesubjekti õiguste kaitseks.

18. Kolmas isik ei soovinud kohtumenetlusest osa võtta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. AKI ettekirjutus lõpetada võlgniku võlaandmete

avaldamine ja kustutada tema maksehäire andmed on õiguspärane.

20. Vaidlus puudub selles, et ettekirjutuse p-des 2-4 nimetatud võlanõuded ei ole võlgniku

poolt tasutud, kuid on aegunud. Vaidluse esemeks on see, kas andmetöötlejal oli õiguslik alus

keelduda rahuldamast võlgniku taotlust kustutada tema võlaandmed maksehäireregistris

www.taust.ee. Täpsemalt, kas andmetöötleja oli läbi viinud kolmandatele isikutele

võlaandmete avaldamise õiguse ja võlgniku õiguste õiguspärase hindamise.

21. Kohus leiab, et andmetöötleja ei teostanud kaalumist õiguspäraselt, mistõttu ei ole

võimalik kohtul veenduda, et andmetöötleja poolt aegunud võlaandmete jätkuv avaldamine ei

kahjusta ülemääraselt kaebaja õigusi (IKS § 10 lg 2 p 3).

22. Vastates 17.01.2023 AKI järelepärimisele viitas andmetöötleja Riigikohtu 12.12.2011

otsusele asjas nr 3-3-1-70-11. Järelikult pidi ta olema teadlik kohustusest, mille Riigikohus

andmetöötlejale omistas: võlaandmete avaldamise piirangu kohaldamisel tuleb hinnata

andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi

asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks

kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive (otsuse p 21).

Andmetöötleja ei eitanud istungil kohtu küsimustele vastates (salvestis 10:04), et tema kui

võlaandmete töötleja kohustus on konkreetse isiku osas vastav kaalumine läbi viia.

Kohus leiab, et selle kaalutlusotsuse tegemisel on andmetöötleja IKÜM ja IKS mõttes

sarnases olukorras haldusorganiga haldusmenetluses. Õiguspärast kaalutlusotsust ei saa teha

ilma olulisi asjaolusid välja selgitamata. Seetõttu lasus andmetöötlejal võlgniku taotlust

(vastuväide IKÜM art 21 tähenduses) lahendades pöörduda tema poole ja välja selgitada, mis

põhjustel ta leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kolmandatele isikutele kahjustab tema

õigusi.

Andmetöötleja kinnitas istungil (salvestis 12:59), et suhtlus võlgnikuga toimus 17.10.2022-

08.11.2022 (AKI 14.08.2023 vastus kaebusele, lisa 2). Tõendist nähtub, et andmetöötleja ei

selgitanud välja võlgniku huvisid.

Seda seisukohta tõendab ka andmetöötleja 17.01.2023 vastus AKI-le, milles ta väidab, et

Krediidiregister on arvestanud ka asjaoluga, et ei ole teada nagu oleks maksehäire

avaldamine toonud kaasa mistahes kahju.

Selgitus ei ole teada lähtub sellest, et andmetöötleja ei täitnud oma kohustust selgitada välja

olulised asjaolud IKS § 10 lg 2 p 3 kohaldamiseks.

Võlgnik sai oma huvisid esmakordselt selgitada siis, kui vastas 07.03.2023 AKI

järelepärimisele järelevalvemenetluses (AKI 14.08.2023 vastus kaebusele, lisa 14).

23. Kohus möönab, et AKI oleks pärast 07.03.2023 võlgniku vastust võinud selle edastada

andmetöötlejale õiguspärase kaalumise läbiviimiseks. See aga ei väära ettekirjutuse järeldust,

et keeldudes võlgniku taotlust rahuldamast jättis andmetöötleja tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s

3 toodud asjaolu puudumise.

24. IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus on ühene: võlaandmeid ei ole lubatud töödelda, kui see

kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi. Kuna andmetöötleja ei ole tõendanud selle

piirangu puudumist võlaandmete avaldamisel kolmandatele isikutele, siis on võlaandmete

töötlemine õigusvastane. AKI ettekirjutus, et andmetöötlejal tuleb lõpetada võlaandmete

töötlemine ja vastavad andmed www.taust.ee maksehäireregistrist kustutada, on õiguspärane

ja kooskõlas AKI pädevusega (IKS § 56 lg 3 p-d 3 ja 5).

AKI ettekirjutus on vajalik võlgniku õiguste kaitseks.

Ettekirjutus ei kahjusta ülemääraselt andmetöötleja huvisid. Andmetöötleja esitas 17.01.2023

AKI-le selgituse Julianus Inkasso OÜ kui maksehäire avaldamisest huvitatud isiku ja

andmetöötleja vahelisest seosest võlgniku võlaandmete töötlemisel: Maksehäire sisestaja on

OÜ-le Krediidiregister teinud kättesaadavaks enda infosüsteemist erinevad võlgnevusega

seotud dokumendid, muuhulgas on nähtavad teavitused, mida võlausaldaja on enda

infosüsteemi vahendusel saatnud.

Sellest vastusest nähtub, et võlgniku võlaandmed koos algdokumentidega asuvad Julianus

Inkasso OÜ infosüsteemis. Seega ei oma maksehäireregistrist www.taust.ee andmete

kustutamine pöördumatut mõju andmetöötleja ja kolmandate isikute huvidele. Kui maksehäire

sisestaja on jätkuvalt huvitatud võlgniku võlaandmete avaldamisest ning andmetöötleja viib

läbi õiguspärase kaalumise, siis ei ole kohtu hinnangul välistatud, et andmetöötleja saab

edaspidi uuesti võlaandmeid avaldada.

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus tegi

otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud. Vastustaja ega kolmas isik ei

ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom