1-09-1362/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-1362

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25 aprill 2011.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Jana Kaaver Kriminaalasja number 1-09-1362 (09260100329) Kriminaalasi

Kohtutäitur Rita Lohu avaldus L.J-ile asenduskaristuse määramiseks Prokurör Margit Luga Süüdimõistetu L.J

Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.J-ile Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega kriminaalasjas 1-09-1362 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 152 päevamäära, millele vastab 50 päeva vangistust, 100 (ükssada) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata L.J-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel on L.J kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

2 (3) vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.J üldkasuliku töö sooritamise

tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maarika margens on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega kriminaalasjas

nr 1-09-1362 KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 170 päevamäära, s.o 24990 krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele

ositi ühe aasta jooksul ja L.J kohustati tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks

vähemalt 2082,50 krooni kuus alates 2009.a veebruarist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 04.02.2009.a.

25.03.2011.a esitas kohtutäitur kohtule avalduse L.J-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on 28.12.2009.a algatatud mõistetud

rahalise karistuse nõudes täitemenetlus. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud

31.12.2009.a. Taotluse esitamise ajal oli nõude jääk 1453,24 eurot. Võlgnikul registrite

andmetel vara puudub. Võlgnik töötab AS Adavere Agro, sealt töötasust laekumisi vaid 143,91 eurot. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise.

Kohtuistungil selgitas L.J , et ta lõpetas töösuhte senise tööandjaga, kuna töötasu oli liialt väike ja hetkel otsib ta uut tööd. Tema palgast tehti kinnipidamisi, kuid ise ta ei oska öelda, palju on läinud sellest rahalise karistuse katteks. Kuna ta hetkel ei tööta, on ta valmis tegema üldkasulikku tööd.

Kohtutäitur esitas kohtule istungi ajaks teate, mille kohaselt on 19.04.2011.a laekunud võlgniku töökohast veel 19,17 eurot ja hetke seisuga on rahalise karistuse jääk 1434,07 eurot.

Prokurör leidis, et mõistetud rahaline karistus tuleb asendada. Karistuse mõistmisel arvestati

päevamääraks 147 krooni. Arvestades L.J-i poolt tasutud osa, on käesolevaks

ajak tasumata rahalise karistuse suurus 152 päevamäära ja see tuleks asendada 100 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg kaks kuud.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,

asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. L.J

ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi töö leidmisega ja sissetulekud

on väikesed kuid rahalist karistust oleks L.J pidanud tasuma osadena juba alates 2009.a veebruarist. Süüdimõistetu on töötanud ja lasknud teha ka kinnipidamisi enda

töötasust, kuid nendest ei ole piisanud karistuse tasumiseks. Seega tuleb rahaline karistus asendada. L.J hetkel ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör

leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab

rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on

3 (3)

L.J tasumata 1434,07 eurot. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 147 krooni, s.o 9,40 eurot, seega on tasumata rahaline karistus 152 päevamäära, millele vastab 50 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse

päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb L.J sooritada kokku 100 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud kaks kuud töö sooritamise

tähtajaks on asjakohane, arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö

kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb süüdimõistetu KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik