1-07-4567/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-4567

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25 aprill 2011.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Jana Kaaver Kriminaalasja number 1-07-4567 (06249000368) Kriminaalasi

Kohtutäitur Rita Lohu avaldus D.K-le asenduskaristuse määramiseks Prokurör Margit Luga Süüdimõistetu D.K

isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada D.K-le Tartu Maakohtu

13.04.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-4567 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, mis on 50 päevamäära, millele vastab 16 päeva vangistust, 32 (kolmkümmend kaks) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata D.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel on D.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata D.K üldkasuliku töö sooritamise

tähtajaks katseajaks Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

2 (3) määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu13.04.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-

07-4567 KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 60

päevamäära, s.o 3000 krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele

ositi kuue kuu jooksul D.K kohustati tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt

500 krooni kuus alates 2007.a maikuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 20.04.2007.a.

25.11.2009.a esitas kohtutäitur kohtule avalduse D.K-le mõistetud rahalise karistuse

asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on 19.11.2007.a algatatud D.K-le

mõistetud rahalise karistuse nõudes täitemenetlus. Täitmisteade on avaldatud 29.07.2009.a Ametlikes Teadaannetes. D.K rahalist karistust tasunud ei ole, nõude jääk on 3000 krooni. Võlgnikul registrite andmetel vara puudub. Ametlik töökoht võlgnikul puudub, saab pensioni. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise.

Kohus määras asjas korduvad kohtuistungid ja esmakordselt ilmus D.K

kohtuistungile 21.05.2010.a. Eelneval perioodil, mis jäi avalduse esitamise ja kohtuistungi

vahele, ei õnnestunud kohtul D.K asukohta kindlaks teha, kuna registrijärgsetes

elukohtades ega ka erinevatele menetlejatele teatavaks tehtud elukohtades D.K ei viibinud ja vaatamata toimuvatele menetlustele ei teatanud ta ka enda uusi elukohti.

21.05.2010.a kohtuistungil taotles D.K rahalise karistuse maksmise tähtaega pikendada 6 kuu võrra, mida kohus ka tegi. Rahalisest karistusest tasus ta vaid 500 krooni (t.l

109) ja määratud ajal uuesti kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras uuesti istungeid 54-l

korral, kuid võlglane ei ilmunud kohale. Kohtusse õnnestus D.K toimetada 25.04.2011.a sundtoomisega. Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et D.K oli asunud kõrvale hoidma talle määratud karistuse tasumisest (KarS § 82 lg 2 p 1) perioodil 25.11.2009.a-21.05.2010.a ja

22.11.2010.a-25.04.2011.a ning seega otsuse täitmise aegumine selleks perioodiks peatus. Samuti peatus otsuse täitmise aegumine tulenevalt KarS § 82 lg 2 p 3 kohaselt ajaks, milliseks oli karistuse täitmise tähtaega pikendatud, s.o 21.05.2010.a kuni 22.11.2010.a. Kuigi kohtuotsus, millega D.K karistati, on jõustunud 20.04.2007.a, ei ole eelnevast tulenevalt otsuse täitmine aegunud ja tuleb lahendada asenduskaristuse määramine.

Kohtuistungil selgitas D.K, et tal ei ole õnnestunud rahalist karistust tasuda, kuna

pole olnud püsivat tööd. Talle on määratud töövõimetuspension ja aeg-ajalt teeb ta ka juhutöid, kuid sellest saadav raha võimaldab vaid tasuda üüri ja ülejäänud kulub elamiseks.

D.K avaldas, et soovib teha üldkasulikku tööd ja on teadlik sellega kaasnevatest

kohustustest. Kuigi tal oli tervisega probleeme, hindab ta enda tervislikku seisundit hetkel selliseks, mis võimaldab tal tööd teha.

Prokurör leidis, et mõistetud rahaline karistus tuleb asendada 32 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg üks kuu.

3 (3)

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,

asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. D.K

ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole süüdimõistetul esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi töö leidmisega,

kuid rahalist karistust oleks D.K pidanud tasuma väikestes osades juba alates

2007.amaist. Eelnimetatud perioodi jooksul süüdimõistetu töötanud aeg-ajalt ja omanud sissetulekut ka pensioni näol. Vaatamata sellele ta ei ole ta valdavat osa rahalisest karistusest

tasunud. Seega tuleb rahaline karistus asendada. D.K hetkel alaliselt ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku

tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev

vangistust. D.K on tasumata rahalisest karistusest 2500 krooni. Karistuse

määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata

rahaline karistus 50 päevamäära, millele vastab 16 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel

vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb D.K sooritada kokku 32 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud üks kuu töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb D.K KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik