2-20-16508/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2023 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-16508

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi Loft AB OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Toomas Saarma ja Kasemetsa

arendus OÜ vastu Renovum OÜ nõude

tunnustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462)

Hageja lepingulised esindajad: A. L. (e-post

info@renovum.ee) ja vandeadvokaat Oksana

Morozova (e-post oksana@clarusab.ee)

Kostja I: Toomas Saarma (Loft AB OÜ (registrikood:

14483195) pankrotihaldur)

Kostja I lepinguline esindaja: S. M. (e-post xxx)

Kostja II: Kasemetsa arendus OÜ (registrikood

12142834)

Kostja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo

Peterson ja advokaat Henri Torop (e-post:

menetlus@rask.ee)

Asja läbivaatamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahulda osaliselt.

2. Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr

90404-3 tulenevat Revonum OÜ intressi nõuet summas 8957,87 eurot pandiga

tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1

tähenduses.

3. Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr

90510-3 tulenevat Renovum OÜ põhivõla nõuet summas 163 200 eurot ja

intressi nõuet summas 8078,40 eurot pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu

nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses.

Menetluskulude jaotus

4. Hageja menetluskulud jätta 43,5% ulatuses kostja 1 kanda ja 43,5% ulatuses

kostja 2 kanda ning 13% ulatuses hageja kanda.

5. Kostja 1 menetluskulud jätta 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja

1 kanda.

6. Kostja 2 menetluskulud jätta 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja

1 kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Renovum OÜ esitas hagi Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma ja

Kasemetsa arendus OÜ vastu, milles palus kohtul:



Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90404-3

tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8957,87 eurot ja

viivise 14924,50 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese

rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses;



Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3

tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla 163200 eurot

osas pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1

tähenduses ning nõudena, mis ei ole tingimuslik;



Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3

tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8078,40 eurot ja

viivise 11504 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese

rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses;



Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ

(laenusaaja) sõlmisid 04.04.2019 laenulepingu nr 90404-3, mille alusel sai laenusaaja laenu

157 100 eurot fikseeritud intressiga 13,51 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti

laenusaajale välja. Laenulepingus nr 90404-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine

kokku lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt bulletgraafiku alusel selliselt, et laenusaaja pidi

tasuma alates aprillist 2019 iga kuu 20. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus

sätestatud intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 20.03.2021 tagastama laenusumma.

Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020

ülesütlemisteatega, mille laenusaaja sai kätte samal päeval. Seega muutusid kõik laenulepingu

alusel tasumisele kuuluvad summad sissenõutavaks 22.04.2020, sh laenusumma tagastamise

nõue. Alates 23.04.2020 võis põhivõlalt arvestada viivist.

3. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja laenusaaja

04.04.2019 notariaalse lepingu nr 783, millega seadsid laenusaaja poolt sama lepinguga

omandatud kinnistule AÜ X, uue aadressiga xxx, registriosa nr xxx, laenuandja kasuks

hüpoteegid hüpoteegisummadega 180 000 eurot ja 128 000 eurot (26.10.2017

kinnistusraamatu neljandasse jakku kande nr 2 all sisse kantud hüpoteegi 180 000 € loovutas

varasem hüpoteegipidaja laenuandjale). Lepingu punktis 7.-7.2. leppisid pooled kokku, et

hüpoteekidega on tagatud kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad 04.04.2019

sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning ka kõik

laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Samuti lepiti

kokku igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele.

4. AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ (laenusaaja) sõlmisid 10.05.2019

laenulepingu nr 90510-3, mille alusel sai laenusaaja laenu 163 200 eurot fikseeritud intressiga

13,50 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti laenusaajale välja, selle üle vaidlust ei

ole. Laenulepingus nr 90510-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku

lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt bulletgraafiku alusel selliselt, et laenusaaja pidi tasuma

alates juunist 2019 iga kuu 10. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud

intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 10.05.2020 tagastama laenusumma.

Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020

ülesütlemisteatega, mille laenusaaja sai kätte samal päeval. Seega muutusid kõik laenulepingu

alusel tasumisele kuuluvad summad sissenõutavaks 22.04.2020, sh laenusumma tagastamise

nõue. Alates 23.04.2020 võis põhivõlalt arvestada viivist.

5. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja laenusaaja

10.05.2019 notariaalse lepingu nr 1112, millega seadsid laenusaaja poolt sama lepinguga

omandatud kolmele korteriomanditele, aadressiga xxx // xxx – eluruum nr x (registriosa nr

xxx), PP 11 panipaik (registriosa xxx) ja P9 parkimiskoht (registriosa nr xxx), laenuandja

kasuks ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 320 000 eurot. Lepingu punktis 6.- 6.2. leppisid

pooled kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis

tulenevad 10.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90510-3 ja selle võimalikest muudatustest ja

lisadest ning ka kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud

ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest.

Samuti lepiti kokku igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele.

6. Eeltoodu alusel on kõigi eelpool nimetatud hüpoteekidega tagatud mõlemast nimetatud

laenulepingust tulenevad nõuded. Kõik nimetatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse.

7. 04.03.2020 tehinguga võõrandas laenusaaja Loft AB OÜ X asuvad kolm korteriomandit M

OÜ-le.

8. 30.04.2020 loovutas laenuandja AB Kreditex OÜ mõlamast laenulepingust tulenevad

nõuded Renovum OÜ-le - hagejale, millest teavitati nii võlgnikku kui pankrotihaldurit. Seoses

laenulepingutest tulenevate nõuete loovutamisega andis laenuandja hagejale üle ka nõuet

tagavad hüpoteegid, mille kohta on kinnistusraamatusse tehtud kanded uue hüpoteegipidaja

kohta. Seega kuuluvad laenulepingust tulenevad nõuded ja nõudeid tagavatest hüpoteekidest

tulenevad õigused hagejale. Kostjad on hagejat nõuete omaniku ja hüpoteegipidajana

aktsepteerinud.

9. 11.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-3678 kuulutati välja laenusaaja/võlgniku,

Loft AB OÜ pankrot 11.05.2020 kell 17:00 seisuga. Teadaanne pankroti väljakuulutamise

kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 12.05.2020.

10. 27.05.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse mõlemast

laenulepingust tuleneva võla nõudes. Nõudeavalduses nõudis hageja pandiga tagatud nõudena

(st PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi esimese rahuldamisjärgu nõudena) kokku 470 746,77 eurot, sh

laenulepingu nr 90404-3 alusel 233456,37 eurot, millest 157 100 eurot moodustas põhivõlg,

8957,87 eurot intress, 14 924,50 eurot viivis, 5304 eurot leppetrahv intressi tasumisega

viivitamise eest, 47130 eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise eest ja 40 eurot

meeldetuletuskirjade eest ning laenulepingu nr 90510-3 alusel 237 290,40 eurot, millest

163200 eurot moodustas põhivõlg, 8078,40 eurot intress, 11504,00 eurot viivis, 5508 eurot

leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest, 48960 eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise

eest ja 40 eurot meeldetuletuskirjade eest.

11. 12.10.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, mille kohta

avaldati Ametlikes Teadaannetes teade. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele

vastuväiteid pankrotihaldur ja võlausaldaja Kasemetsa arendus OÜ – kostjad 1 ja 2. Teised

võlausaldajad ega pankrotivõlgnik hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud.

12. Pankrotihalduri saadetud nõude vaidlustamise teate kohaselt vaidlustati hageja nõue

pankrotihalduri poolt osaliselt 150 446,77 euro ulatuses. Pankrotihaldur tunnustas nõuet

summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena ja summas 163 200,00 eurot

tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.

13. Kasemetsa arendus OÜ esitas hageja nõudele vastuväited alljärgnevalt: Laenuleping nr

90404-3: vastuväide kogu nõudele, välja arvatud põhinõue summas 157 100,00 eurot.

Laenuleping nr 90510-3: vastuväide kogu nõudele, välja arvatud põhisumma 163 200,00

eurot. Nõude järgule vastuväide kogu ulatuses, vastuväide pandile kogu ulatuses.

14. Hageja hinnangul ei ole kostjate vastuväited õiguspärased ja rikuvad hageja õigust

pankrotivõlgnikult põhjendatud pandiga tagatud võlga nõuda. Hageja on seisukohal, et hageja

nõuet oleks tulnud täies ulatuses tunnustada pandiga tagatud esimene rahuldamisjärgu

nõudena.

15. Pankrotihalduri vastuväitest nähtub, et ta tunnistab ainult mõlema laenulepingu põhivõlga,

seejuures laenulepingu nr 90404-3 järgset põhivõlga 157 100 eurot pandiga tagatud esimese

rahuldamisjärgu nõudena, mis ei ole tingimuslik, ja laenulepingu nr 90510-3 järgset

põhivõlga 163 200 eurot tingimusliku pandiga tagamata teise rahuldamisjärgu nõudena.

16. Kasemetsa arenduse OÜ vastuväitest nähtub sisuliselt sama vastuväide selle erinevusega,

et laenulepingu 90510-3 järgset põhivõlga ei ole peetud tingimuslikuks nõudeks.

17. Hageja on seisukohal, et hageja laenulepingutest tulenevad nõuded, sh laenulepingust nr

90510-3 tulenevad nõuded ei ole tingimuslikud. Tingimuslik saab olla nõue, mis tuleneb

tingimuslikust tehingust TsÜS § 102 kohaselt. Laenulepingud ei sisalda tingimusi, mille

suhtes ei ole teada, kas need saabuvad või mitte. Alates laenu saamisest oli võlgnikule selgelt

teada, et laenud ja kõrvalnõuded tuleb ka tagasi maksta. Laenulepingud on üles öeldud enne

pankroti väljakuulutamist, seega ka enne nõuete kaitsmise koosolekut, ja võlgnikul on

tingimusteta kohustus võla tasumiseks. Seetõttu ei ole tegemist tingimusliku tehinguga ega

tingimusliku nõudega. Pankrotimenetluse esitatud nõude näol on tegemist sissenõutavaks

muutunud nõudega, mis ei ole tingimuslik.

18. Tõenäoliselt on pankrotihaldur pidanud nõuet tingimuslikuks põhjusel, et hageja nõudeid

tagab ka võlgniku pankrotivara hulka mitte kuuluv kolmanda isiku pant (x korteriomandid) ja

on võimalik, et osa võlast tasutakse kolmandast isikust pandi omaniku poolt või pandi

realiseerimise arvelt. Hageja hinnangul see siiski ei õigusta hageja pankrotimenetluses oleva

nõude tingimuslikuna käsitlemist. Iga võla suhtes eksisteerib võimalus, et see võidakse ka

kolmanda isiku poolt tasuda, ometi ei ole iga võlanõue tingimuslik. Kolmanda isiku pandiga

tagatud võlanõude puhul on küll kolmanda isiku poolt tasumise või pandi arvelt nõude

rahuldamise tõenäosus suurem, kuid see ei tee võlanõuet seepärast veel tingimuslikuks. Samal

ajal eksisteerib ka võimalus, et kolmas isik nõuet ei tasu või ei õnnestu pandi arvelt nõuet

rahuldada.

19. Juhul kui kolmanda isiku pandiga tagatud võlg pankrotimenetluse ajal tasutakse, lõppeb

võlg tasutud osas nagu sellisel puhul alati. Sel juhul hageja pankrotimenetluses esitatud nõue

tasutud osas lõppeb/väheneb. Sellest teoreetilisest võimalusest aga ei tulene nõude

tingimuslikkus. Seetõttu oleks tulnud hageja nõuet täies ulatuses tunnustada nõudena, mis ei

ole tingimuslik.

20. Hageja nõudeid oleks tulnud täies ulatuses tunnustada ka pandiga tagatud nõuetena. Kõik

hageja kasuks seatud hüpoteegid tagavad tagatiskokkulepete kohaselt nii tagatiskokkuleppes

konkreetselt lepingu numbriga identifitseeritud lepingutest (st hageja nõude aluseks olevates

laenulepingutest) tulenevaid nõudeid, kui ka muudest laenuandja/hüpoteegipidaja ja

laenusaaja/pankrotivõlgniku vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest

tulenevaid nõudeid. Sellega on selgelt määratletud, et hüpoteegiga on tagatud poolte vahel

sõlmitud krediidilepingutest tulenevad nõuded.

21. Tagatiskokkulepe ei ole lubamatult lai (nn globaalne tagatiskokkulepe) ega seetõttu

tühine. Käesolevas asjas on tagatiskokkulepped sõlminud kaks võrdses positsioonis olnud

ettevõtluses tegutsevat juriidilist isikut oma ettevõtlus- ja majandustegevuse raames.

Lepingupooleks ei olnud nõrgemas positsioonis olev tarbija. Tagatiskokkulepe on sõlmitud

kitsalt krediidilepingute tagamiseks, mis võimalikke tulevikus sõlmitavaid krediidilepinguid

silmas pidades on tavapärane ja mõistlik kulude (notaritasu, riigilõiv, sõidukulud tehingule

jms) kokkuhoiu aspektist. Tagatiskokkuleppega tagati kinnisasja ostja/omaniku/laenusaaja

enda sõlmitud ja tulevikus sõlmitavaid krediidilepinguid, mitte kolmanda isiku kohustusi.

Laenusaajal on igakordset krediidilepingut sõlmides võimalik otsustada, kas ta seda teha

soovib ja kas ta soovib ka uuest krediidilepingust tuleneva kohustuse tagamist hüpoteegiga.

Kui ei soovi, jäi laenusaajale võimalus ka uue krediidi tagamist uue kokkuleppega välistada

või uut laenu/krediiti mitte võtta. Tagatiskokkuleppe kohaselt ei ole hüpoteegiga tagatud

muud laenusaaja kohustused peale konkreetselt laenusaaja enda sõlmitud krediidilepingutest

tulenevate kohustuste.

22. Eeltoodu kohaselt oleks hageja nõudeid tulnud tunnustada täies ulatuses pandiga tagatud

nõuetena. Pandiga tagatud nõuded kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele

esimese rahuldamisjärgu nõudena. Sellest tulenevalt oleks tulnud pankrotimenetluses

tunnustada ka hageja nõuete esimest rahuldamisjärku.

23. Summaliselt oleks tulnud nõuete kaitsmisel tunnustada kõiki hageja põhjendatud nõudeid.

Hagejale ei ole teada, miks ei tunnustanud kostjad hageja nõudeid kõrvalnõuete osas.

Kõrvalnõuded tulenevad laenulepingutest ja põhjendatud ulatuses kuuluvad need

tunnustamisele sarnaselt põhivõla nõudega.

24. Hageja esitas nõudeavalduses nõudeid kokku 470 746,77 euro ulatuses.

Pankrotimenetluse ajal hinnati pankrotivara hulka kuuluva hageja kasuks hüpoteegiga

koormatud Hoo tee 6 kinnistu väärtuseks 195 000 eurot. Seega ei ole hagejal reaalset

väljavaadet pankrotimenetluses tagatise hinnatud väärtusest suuremat summat saada. Eeltoodu

tõttu, ja kitsendamaks vaidlusaluste küsimuste ringi, nõuab hageja hagiavalduses oma nõude

tunnustamist vaid laenulepingutest tuleneva põhivõla, intressi ja viivise osas.

25. Hageja laenulepingust nr 90404-3 tulenev nõue koosneb põhivõlast summas 157 100

eurot, intressist summas 9017,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest summas 14

924,50 eurot.

26. Hageja laenulepingust nr 90510-3 tulenev nõue koosneb põhivõlast 163 200 eurot,

intressist 8078,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest 11, 504 eurot.

27. Hageja palub tuvastada laenulepingust nr 90404-3 ja laenulepingust nr 90510-3 tulenevaid

nõudeid Loft AB OÜ (pankrotis) pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõuetena

pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses.

KOSTJA I SEISUKOHT

28. Kostja I ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

29. Kostja I vastuse kohaselt õige on hageja väide, et haldur esitas hageja nõudele osalise

vastuväite, tunnustas ainult mõlema laenulepingu põhivõlga, seejuures laenulepingu nr

90404-3 järgset põhinõuet, summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena ja

summas 163 200,00 eurot tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.

30. Haldur esitas hageja nõudele vastuväited intresside osas (laenulepingu nr 90404-3 alusel

esitatud intressinõue, summas 8957,87 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel esitatud

intressinõue, summas 8078,40 eurot) põhjusel, et kuigi hageja väidab, et tervest

intressisummast mõlema laenulepingu alusel (summas 22336,87 eurot + 20930,40 eurot) oli

osa võlgniku poolt tasutud (summas 13 319 eurot + 12 852 eurot), ei ole esitatud teostatud

maksete kohta mitte ühtegi tõendit. Arvestades võimalikke intressimakseid võlgniku poolt, ei

ole halduri hinnangul hageja tõendanud intressi võlgnevuse olemasolu.

31. Oluline on rõhutada et intressimäär, millele lähtudes on hageja oma intressinõuded

esitanud, on ebamõistlikult kõrge, võrreldes kehtiva turuintressimääraga. Laenulepingu nr

90404-3 kohaselt on intressi määraks 13,51% ja laenulepingu nr 90510-3 kohaselt on

intressimääraks 13,5% aastas, mis on kordi kõrgem kui keskmine laenu intressimäär (ca 3%).

Liigkasuvõtjalikel tingimustel sõlmitud leping on TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommetega

vastuolus ja seega tühine.

32. Haldur leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb hageja intressinõue jätta tunnustamata.

33. Haldur esitas hageja nõudele vastuväited viiviste osas (laenulepingu nr 90404-3 alusel

esitatud viivise nõue, summas, 14 924,50 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel esitatud

viivise nõue, summas 11 504,00 eurot), põhjusel, et halduri hinnangul puudub hagejal

viivisnõue. Laenulepingu ülesütlemise teated on koostatud 22.04.2020. Puuduvad tõendid

selle kohta, millal need võlgnikule kätte toimetati, kuid kõige varasemalt sai see toimuda

samal päeval so 22.04.2020. Laenulepingute punkti 9.1 kohaselt võib laenusaaja laenulepingu

ülesütlemise korral nõuda laenusaajalt tasumise kohustuste täitmist 14 päeva jooksul lepingu

ülesütlemisest. Võlgnikule edastatud laenulepingute ülesütlemise teadete kohaselt nõudis

laenuandja laenu põhiosa tagastamist veelgi pikema tähtaja sees, so 21 päeva jooksul ehk

laenude põhiosad pidid olema laenuandjale tagastatud hiljemalt 13.05.2020. Samas võlgniku

pankrot kuulutati välja enne vastava tähtaja saabumist 11.05.2020. Seega ei ole hagejal

tekkinud kehtivat viivise nõuet võlgniku vastu.

34. Lisaks eeltoodule on oluline rõhutada, et lepingujärgne viivisemäär (0,5% päevas) on üle

20 korra suurem, kui seadusjärgne viivisemäär (8% aastas), siis ka viivise nõude olemasolu

korral kuuluks see igal juhul vähendamisele kuni 0-ni vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162.

35. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja viivise nõue jätta terves ulatuses tunnustamata.

36. Hageja leiab hagiavalduses, et tema nõudeid oleks tulnud täies ulatuses tunnustada ka

pandiga tagatud nõuetena. Kostja selle seisukohaga ei nõustu.

37. Vastavalt 04.04.2019 sõlmitud notariaalsele lepingule koormati võlgnikule kuuluv

kinnistu asukohaga xxx hüpoteegiga summas 128 000 eurot ning lepiti kokku, et kinnistule

seatud hüpoteegiga (summas 180 000 eurot) ning lepingu alusel seatava täiendava

hüpoteegiga (summas 128 000 eurot) on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu,

mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr

90404-3 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.1) ning kõik

hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel

sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja

muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.2).

38. Kuivõrd laenulepingust nr 90404-3 tulenevad nõuded on tagatud võlgnikule kuuluvale

xxx kinnistule seatud hüpoteekidega, tunnustas haldur laenulepingu nr 90404-3 järgset

põhinõuet, summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena.

39. Haldur rõhutab, et xxx kinnistule seatud hüpoteekidega ei ole tagatud laenulepingust nr

90510-3 tulenevad laenuandja nõuded ning hüpoteekidega tagatust ei ole võimalik tuletada

hüpoteegilepingu p-s 7.1.2. sätestatust.

40. Kui hüpoteegid xxx kinnistule seati, ei olnud laenulepingut nr 90510-3 veel sõlmitutki.

Laenuleping nr 90510-3 on eraldiseisev laen ega ole käsitletav varasemalt sõlmitud

laenulepingu nr 90404-3 lisana. Oluline on ka see, et laenulepingu nr 90510-3 punktis 2.13 on

sõnaselgelt välja toodud selle laenuga setud tagatisvara, milleks on üksnes korteriomandid

asukohaga xxx//xxx. On üheselt selge, et võlgnik ei olnud arvestanud sellega, et xxx

kinnistule seatud hüpoteegid peaksid tagama nn globaalse tagatiskokkulepe kaudu ka muid

laenulepinguid, mis ei ole sõnaselgelt hüpoteegilepingus nimetatud.

41. Lisaks eeltoodule, hüpoteegilepingu punkti 7.1.2 puhul on tegemist standardse notariaalse

lepingu tüüptingimusega, mille puhul eeldatakse vastavalt VÕS §-le 44, et see tingimus on

ebamõistlikult pantijat kahjustav. VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult kahjustatav

tüüptingimus on tühine.

42. Eelnevast tulenevalt leiab haldur hüpoteegilepingu punktis 7.1.2 sisalduv

tagatiskokkulepe ei laiene laenulepingust nr 90510-3 tulenevatele nõuetele ehk need ei ole

tagatud võlgniku varale seatud hüpoteekidega. Tulenevalt sellest, et hageja laenulepingust nr

90510-3 tulenevaid nõudeid ei ole tagatud võlgniku varale seatud hüpoteekidega, vastavate

nõuete tunnustamise korral kuuluvad need rahuldamisele teise rahuldamisjärgu nõudena

pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 tähenduses.

43. Haldur selgitab veel täiendavalt, et tunnustas laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet,

summas 163 200,00 eurot tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena põhjusel, et seda

nõuet tagasid nõuete kaitsmise menetluse ajal xxx//xxx korteriomanditele seatud hüpoteegid,

kuid nimetatud korteriomandid ei kuulunud pankrotivara hulka. Kuna käesoleva tsiviilasja

menetluse jooksul on olukord muutunud ja eelnimetatud korteriomandid on uuesti võlgniku

nimel ja kuuluvad pankrotivara hulka, siis tuleb laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet,

summas 163 200,00 eurot tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1järgu nõudena.

KOSTJA 2 SEISUKOHT

44. Kostja 2 vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

45. Kostja vastuse kohaselt hageja nõuab intressi nõude tunnustamist summas 8957,87 eurot

(laenulepingu nr 90404-3 alusel) ja summas 8078,40 eurot (laenulepingu nr 90510-3 alusel).

Hageja väidab, et tervest intressisummast mõlema laenulepingu alusel (summas 22 336,87

eurot + 20 930,40 eurot) oli osa võlgniku poolt tasutud (summas 13 319 eurot + 12 852 eurot).

Samas ei ole esitatud teostatud maksete kohta ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud intressi

võlgnevuse olemasolu, arvestades võimalike intressimakseid võlgniku poolt.

46. Lisaks eeltoodule, lepingujärgne intressimäär on liiga kõrge, võrreldes kehtiva

turuintressimääraga. Laenulepingu nr 90404-3 kohaselt on intressi määraks 13,51% ja

laenulepingu nr 90510-3 kohaselt on intressimääraks 13,5% aastas, mis on mitu korda kõrgem

kui keskmine laenu intressimäär. Liigkasuvõtjalikel tingimustel sõlmitud leping on TsÜS § 86

lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ja seega tühine.

47. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja intressi nõue jätta terves ulatuses tunnustamata.

48. Hageja nõuab mõlema laenulepingu alusel viivise nõude tunnustamist määras 0,5%

päevas arvestatuna laenu põhiosast alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Hageja eksib oma viivise nõude olemasolus.

Laenulepingute punkti 9.1 kohaselt võib laenusaaja laenulepingu ülesütlemise korral nõuda

laenusaajalt tasumise kohustuste täitmist 14 päeva jooksul lepingu ülesütlemisest. Võlgnikule

edastatud laenulepingute ülesütlemise teadete kohaselt nõudis laenuandja laenu põhiosa

tagastamist veelgi pikema tähtaja sees ehk laenude põhiosad pidid olema laenuandjale

tagastatud hiljemalt 13.05.2020. Samas võlgniku pankrot kuulutati välja enne vastava tähtaja

saabumist - 11.05.2020. Seega ei ole hagejal tekkinud kehtivat viivise nõuet võlgniku vastu.

49. Kuna lepingujärgne viivisemäär (0,5% päevas) on üle 20 korra suurem, kui seadusjärgne

viivisemäär (8% aastas), siis ka viivise nõude olemasolu korral kuuluks see igal juhul

vähendamisele kuni 0-ni vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162.

50. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja viivise nõue jätta terves ulatuses tunnustamata.

51. Hageja leiab, et mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded on tagatud võlgniku kinnistule

seatud hüpoteekidega. Vastavalt 04.04.2019 sõlmitud notariaalsele lepingule koormati

võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga xxx hüpoteegiga summas 128 000 eurot ning lepiti

kokku, et kinnistule seatud hüpoteegiga (summas 180 000 eurot) ning lepingu alusel seatava

täiendava hüpoteegiga (summas 128 000 eurot) on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded

võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel 04.04.2019 sõlmitud

laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p

7.1.1) ning kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning

hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende

võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.2). Kostja 2 juhib tähelepanu

sellele, et eelviidatud hüpoteekidega ei ole tagatud laenulepingust nr 90510-3 tulenevad

laenuandja nõuded. Vastav laenuleping ei olnud hüpoteegi lepingu sõlmimise hetkeks ka

sõlmitud.

52. Väär on hageja seisukoht, et olenemata teise laenulepingu (nr 90510-3) nimetamata

jätmisest hüpoteegi lepingus, on sellest tulenevad nõuded ikkagi kaetud hüpoteegi lepingu

punkti 7.1.2 alusel. Kohtud on mitmes lahendis kinnitanud nn globaalsete tagatiskokkulepete

lubamatust ja nende tühisust.

53. Laenulepingute näol ei ole tegemist võlgnikule krediidiliini võimaldamisega. Laenuleping

nr 90510-3 on eraldiseisev laen ega ole käsitletav varasemalt sõlmitud laenulepingu nr 90404-

3 lisana. Oluline on ka see, et laenulepingu nr 90510-3 punktis 2.13 on sõnaselgelt välja

toodud selle laenuga setud tagatisvara, milleks on üksnes korteriomandid asukohaga xxx.

Käesoleval ajal ei ole eelnimetatud korteriomandid võlgniku varaks ning ei kuulu

pankrotavara hulka. Võlgnik ei olnud ka arvestanud sellega, et Hoo tee 6 kinnistule seatud

hüpoteegid peaksid tagama nn globaalse tagatiskokkulepe kaudu ka muid laenulepinguid, mis

ei ole sõnaselgelt hüpoteegilepingus nimetatud

54. Lisaks eeltoodule, hüpoteegilepingu punkti 7.1.2 puhul on tegemist standardse notariaalse

lepingu tüüptingimusega, mille puhul eeldatakse vastavalt VÕS §-le 44, et see tingimus on

ebamõistlikult pantijat kahjustav. VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult kahjustatav

tüüptingimus on tühine.

55. Eelenvast tulenevalt hüpoteegilepingu punktis 7.1.2 sisalduv tagatiskokkulepe ei laiene

laenulepingust nr 90510-3 tulenevatele nõuetele ehk need ei ole tagatud võlgniku varale

seatud hüpoteekidega.

56. Käesoleva tsiviilasja menetluse kestel on xxx kinnistu pankrotimenetluses müüdud. Kostja

2 on seisukohal, et xxx kinnistu müügist saadu arvelt laenulepingu nr 905010-3 kohaste

nõuete täitmiseks ei ole mistahes alust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

57. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

58. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ (laenusaaja) sõlmisid 04.04.2019

laenulepingu nr 90404-3, mille alusel sai laenusaaja laenu 157100 eurot fikseeritud

intressiga 13,51 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti laenusaajale välja.

Laenulepingus nr 90404-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku

lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates aprillist

2019 iga kuu 20. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud

intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 20.03.2021 tagastama laenusumma.

Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020

ülesütlemisteatega (tlk 8-14).



Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja

laenusaaja 04.04.2019 notariaalse lepingu nr 783, millega seadsid laenusaaja poolt

sama lepinguga omandatud kinnistule AÜ X, uue aadressiga xxx registriosa nr xxx,

laenuandja kasuks hüpoteegid hüpoteegisummadega 180000 eurot ja 128000 eurot

(26.10.2017 kinnistusraamatu neljandasse jakku kande nr 2 all sisse kantud hüpoteegi

180000 € loovutas varasem hüpoteegipidaja laenuandjale). Lepingu punktis 7.-7.2.

leppisid pooled kokku, et hüpoteekidega on tagatud kõik laenuandja nõuded

laenusaaja vastu, mis tulenevad 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja

selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning kõik laenuandja nõuded laenusaaja

vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Samuti lepiti kokku

igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele (tlk 15-23).



AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ (laenusaaja) sõlmisid 10.05.2019

laenulepingu nr 90510-3, mille alusel sai laenusaaja laenu 163 200 eurot fikseeritud

intressiga 13,50 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti laenusaajale välja.

Laenulepingus nr 90510-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku

lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates juunist

2019 iga kuu 10. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud

intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 10.05.2020 tagastama laenusumma.

Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020

ülesütlemisteatega (tlk 24-29).



Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja

laenusaaja 10.05.2019 notariaalse lepingu nr 1112, millega seadsid laenusaaja poolt

sama lepinguga omandatud kolmele korteriomanditele, aadressiga xxx // xxx –

eluruum nr x (registriosa nr xxx), PP 11 panipaik (registriosa xxx) ja P9 parkimiskoht

(registriosa nr xxx), laenuandja kasuks ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 320000

eurot. Lepingu punktis 6.- 6.2. leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik

laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad 10.05.2019 sõlmitud

laenulepingust nr 90510-3 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning kõik

laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Samuti

lepiti kokku igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele (tlk 30-38).



Nimetatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse (tlk 39-52).



04.03.2020 tehinguga võõrandas laenusaaja Loft AB OÜ xxx/xxx asuvad kolm

korteriomandit M OÜ-le (registrikood xxx).



05.05.2023 kinnistamisavalduse kohaselt kuuluvad OÜ X/X asuvad kolm

korteriomandit Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka (tlk 132-134).



30.04.2020 loovutas laenuandja AB Kreditex OÜ mõlamast laenulepingust tulenevad

nõuded Renovum OÜ-le (hagejale), millest teavitati nii võlgnikku kui

pankrotihaldurit. Seoses laenulepingutest tulenevate nõuete loovutamisega andis

laenuandja hagejale üle ka nõuet tagavad hüpoteegid, mille kohta on

kinnistusraamatusse tehtud kanded uue hüpoteegipidaja kohta (55-58).



11.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-3678 kuulutati välja

laenusaaja/võlgniku, Loft AB OÜ pankrot 11.05.2020 kell 17:00 seisuga (tlk 60).



27.05.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse laenulepingu nr

90404-3 ja laenulepingus nr 90510-3 tuleneva võla nõudes. Nõudeavalduses nõudis

hageja pandiga tagatud nõudena (st PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi esimese

rahuldamisjärgu nõudena) kokku 470 746,77 eurot, sh laenulepingu nr 90404-3 alusel

233456,37 eurot, millest 157 100 eurot moodustas põhivõlg, 8957,87 eurot intress, 14

924,50 eurot viivis, 5304 eurot leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest, 47130

eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise eest ja 40 eurot meeldetuletuskirjade eest ning

laenulepingu nr 90510-3 alusel 237 290,40 eurot, millest 163 200 eurot moodustas

põhivõlg, 8078,40 eurot intress, 11504,00 eurot viivis, 5508 eurot leppetrahv intressi

tasumisega viivitamise eest, 48960 eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise eest ja 40

eurot meeldetuletuskirjade eest (tlk 61-62)



12.10.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete

kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväiteid pankrotihaldur ja

võlausaldaja Kasemetsa arendus OÜ – kostjad 1 ja 2. Teised võlausaldajad ega

pankrotivõlgnik hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud (tlk 63-72).

59. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku

või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on

kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

60. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal

alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete

kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded

esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise

rahuldamisjärgu nõuded.

61. Kuna hagi on esitatud kohtule 10.11.2020, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Järelikult

jääb kohtul üle tuvastada, kas kostjate vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud.

62. Hageja väitel võlgniku pankroti väljakuulutamisega moodustas võlgniku Laenulepingust

nr 90404-3 tulenev võlg Renovum OÜ ees 233 456,37 eurot, millest:



Laenu põhiosa on 157100 eurot,



Intress 8957,87 eurot,



Viivis kuni pankrotini 14924,50 eurot



Leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest (p. 7.7.) 5304,00 eurot



Leppetrahv lepingu ülesütlemise eest (p. 9.2.) 47130,00 eurot



Meeldetuletuskirjad (p. 7.9.) 40 eurot

63. Hageja väitel võlgniku pankroti väljakuulutamisega moodustas võlgniku Laenulepingust

nr 90510-3 tulenev võlg Renovum OÜ ees 237 290,40 eurot, millest:



Laenu põhiosa on 163200 eurot,



Intress 8078,40 eurot,



Viivis kuni pankrotini (p. 7.5.) 11504,00 eurot



Leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest (p. 7.7.) 5508,00 eurot



Leppetrahv lepingu ülesütlemise eest (p. 9.2.) 48960,00 eurot



Meeldetuletuskirjad (p. 7.9.) 40 euro

64. Võlg kahe lepingu alusel kokku 470746,77 eurot.

65. 27.05.2020 esitatud nõudeavalduses palus hageja rahuldada pankrotimenetluses hageja

laenulepingust nr 90404-3 tulenev nõue summas 233 456,37 eurot ja laenulepingust nr 90510-

3 tulenev nõue summas 237 290,40 eurot, kokku 470746,77 eurot, PankrS § 153 lg 1 järgi

esimese rahuldamisjärgu nõudena.

66. Kostja 1 vaidlustas hageja nõude osaliselt 150 446,77 euro ulatuses. Pankrotihaldur

tunnustas nõuet summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena ja summas

163 200,00 eurot tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.

67. Kostja 2 esitas Laenuleping nr 90404-3 tulenevale kogu nõudele vastuväite, välja arvatud

põhinõue summas 157 100,00 eurot ja laenulepingust nr 90510-3 tulenevale kogu nõudele

vastuväite, välja arvatud põhisumma 163 200,00 eurot. Kostja 2 esitas vastuväite nõude

järgule.

68. Kohtule esitatud hagis palub hageja:



tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90404-3

tulenevat hageja nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8957,87 eurot ja viivise 14

924,50 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese

rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses;



tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3

tulenevat hageja nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla 163 200 eurot osas pandiga

tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning

nõudena, mis ei ole tingimuslik;



tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3

tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8078,40 eurot ja

viivise 11 504 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese

rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses.

69. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid

asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu.

70. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur on võlgniku Loft AB OÜ (pankrotis) võlgnevus

hageja ees. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas nii laenulepingust 90404-3 kui

laenulepingust nr 90510-3 tulenevad nõuded on tagatud xxx kinnistule seatud hüpoteekidega.

71. Hageja ja kostjate vahel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt esitatud intressinõuded

kuuluvad tunnustamisele või mitte.

72. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga.. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

73. Kostjad leiavad, et intressimäär, millele lähtudes on hageja oma intressinõuded esitanud,

on ebamõistlikult kõrge, võrreldes kehtiva turuintressimääraga. Laenulepingu nr 90404-3

kohaselt on intressi määraks 13,51% ja laenulepingu nr 90510-3 kohaselt on intressimääraks

13,5% aastas, mis on kordi kõrgem kui keskmine laenu intressimäär (ca 3%). Kostjad on

seisukohal, et tegemist on liigkasuvõtlikel tingimustel sõlmitud lepinguga, mis on TsÜS § 86

lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ja seega tühine.

74. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et intressimäär on ebamõistlikult kõrge. VÕS § 397 lg

järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandjal on õigus

otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-14 leidnud, et

kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kuus korda, sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus. Kuivõrd käesoleval juhul ei

ole tegemist tarbijakrediidiga, ei oma kostjate vastuväited kohtu hinnangul õiguslikku

tähendust. Kohus leiab, et laenulepingus nr 90404-3 kokku lepitud intressi määraks 13,51% ja

laenulepingus nr 90510-3 kokku lepitud intressimäär 13,5% aastas näol ei ole tegemist

liigkasuvõtliku intressimääraga. Laenusaaja ja laenuandja on lepingutes kokkulepitud intressi

aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks.

75. Kostjad esitasid hageja nõudele vastuväited intresside osas (laenulepingu nr 90404-3

alusel esitatud intressinõue, summas 8957,87 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel

esitatud intressinõue, summas 8078,40 eurot) põhjusel, et kuigi hageja väidab, et tervest

intressisummast mõlema laenulepingu alusel (summas 22 336,87 eurot + 20 930,40 eurot) oli

osa võlgniku poolt tasutud (summas 13 319 eurot + 12 852 eurot), ei ole esitatud teostatud

maksete kohta mitte ühtegi tõendit. Arvestades võimalikke intressimakseid võlgniku poolt, ei

ole kostjate hinnangul hageja tõendanud intressi võlgnevuse olemasolu.

76. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingu nr 90404-4 järgi sai võlgnik AB Kreditex

AS-lt laenu summas 157 100 eurot fikseeritud intressiga 13,51% aastas ehk 1,13% kuus.

Laenulepingus nr 90404-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti

2.6. – 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates aprillist 2019 iga kuu 20.

kuupäevaks. Kohus tuvastab, et esimene maksegraafikus kajastatud intressimakse oli 943,00

eurot, edaspidi iga kuu 1768 eurot. Ülesütlemise päeva (22.04.2020) seisuga olid

sissenõutavaks muutunud maksegraafiku 1. – 13. makse intress ja lisaks muutus

ülesütlemisega sissenõutavaks veel proportsionaalne osa 14. makse intressist 2 päeva eest

eelmise maksetähtpäeva möödumisest kuni ülesütlemiseni (1768 / 30 x 2 = 177,87 eurot) (tlk

12). Seega sissenõutavaks muutunud intress moodustas 943 + 12 x 1768 + 177,87 = 22

336,87 eurot.

77. Hageja on selgitanud, et võlgnik oli teinud laenulepingu täitmiseks lepingu kehtivuse ajal

intressimakseid 13 319 eurot, mille hageja arvestab sissenõutavaks muutunud intressi

summast maha. Hageja arvestuse kohaselt võlg intressi osas moodustab 9017,97 eurot (22

336,87 – 13319). Nõudeavalduses nõudis hageja intressi 8957,87 eurot ehk vähem.

78. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingu nr 90510-3 alusel sai võlgnik AB Kreditex

AS-lt laenu summas 163 200 eurot fikseeritud intressiga 13,50 % aastas ehk 1,13 % kuus.

Laenulepingus nr 90510-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti

2.6. – 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates juunist 2019 iga kuu 10.

kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud intressimakseid. Kohus

tuvastab, et laenulepingu kehtivuse ajal kuni ülesütlemiseni pidi laenusaaja alates 10.06.2019

iga kuu 10. kuupäevaks tegema ainult intressimakseid igakuiselt 1836 eurot. Ülesütlemise

päeva (22.04.2020) seisuga olid sissenõutavaks muutunud maksegraafiku 1. – 11. makse

intress ja lisaks muutus ülesütlemisega sissenõutavaks veel proportsionaalne osa 12. makse

intressist 12 päeva eest eelmise maksetähtpäeva möödumisest kuni ülesütlemiseni (1836 / 30

x 12= 734,40 eurot)(tlk 28). Seega sissenõutavaks muutunud intress moodustas 20 930,40

eurot (11 x 1836 + 734,40 = 20 930,40 eurot).

79. Hageja on selgitanud, et laenusaaja on selle lepingu täitmiseks teinud lepingu kehtivuse

ajal intressimakseid 12 852 eurot, mille hageja arvestab sissenõutavaks muutunud intressi

summast maha. Hageja arvestuse kohaselt võlg intressi osas moodustab 8078,40 eurot.

80. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostjate vastuväide, et kuna hageja ei ole esitanud

kohtule tõendeid võlgniku poolse intressimaksete kohta, siis ei ole hageja tõendanud võlgniku

intressvõlgnevuse olemasolu. Hageja on kohtu ette toonud intressiarvestuse ja on välja

toonud, et võlgnik on teinud laenuandjale kahe laenulepingu alusel intressimaksed kokku 26

171 eurot (13 319+12 852). Hageja on väitnud, et võlgnik ei ole rohkem intressimakseid

teinud. See, et võlgnik ei ole rohkem intressimakseid tasunud, on negatiivne asjaolu ja seda ei

ole hagejal võimalik tõendada. Samas kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et võlgnik oleks

rohkem intressmakseid laenuandjale tasunud. Seega on kohtu hinnangul hageja intressinõue

tõendatud.

81. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on Loft AB OÜ (pankrotis) vastu

laenulepingust nr 90404-3 tulenev intressinõue summas 8957,87 eurot ja laenulepingust nr

90510-3 tulenev intressinõue summas 8078,40 eurot.

82. Hageja ja kostjate vahel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt esitatud viivisenõuded

kuuluvad tunnustamisele või mitte.

83. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus

tuvastab, et laenulepingute punkti 7.5 kohaselt laenusumma tagastamisega viivitamisel

maksab laenusaaja viivist 0,5% tasumisele kuuluvat summast päevas.

84. Kostjad leiavad, et lepingujärgne viivisemäär (0,5% päevas) on üle 20 korra suurem, kui

seadusjärgne viivisemäär (8% aastas), siis ka viivise nõude olemasolu korral kuuluks see igal

juhul vähendamisele kuni 0-ni vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162.

85. Kohus leiab, et laenulepingutes kokku lepitud viivisemäär ei ole seadusega vastuolus.

Tegemist ei ole tarbijaga sõlmitud laenulepingutega. Kohus märgib seda, et Riigikohtu

praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5%

võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo nr 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud

viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo nr 3-2-1-97-07). Kohtu

arvates ei ole seega viivis võlalt 0,5% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises

lepingus ega seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5, § 45 järgi võlgnikku kahjustav ja tühine.

86. Kohus juhib ka tähelepanu, et kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3

p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d

48-49, RKTKo 2-18-17536 p 17). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või

kolmekordses seadusjärgses määras.

87. Kostjad esitasid hageja nõudele vastuväited viiviste osas (laenulepingu nr 90404-3 alusel

esitatud viivise nõue, summas, 14 924,50 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel esitatud

viivise nõue, summas 11 504,00 eurot), põhjusel, et kostjate hinnangul puudub hagejal

viivisnõue.

88. Kohus tuvastab, et laenulepingu nr 90404-3 ja laenulepingu 90510-3 ülesütlemise teated

on koostatud 22.04.2020 (tlk 14 ja 29). Laenulepingute ülesütlemise teated on võlgnikule

edastatud samal päeval so 22.04.2020. Laenulepingute punkti 9.1 kohaselt võib laenusaaja

laenulepingu ülesütlemise korral nõuda laenusaajalt tasumise kohustuste täitmist 14 päeva

jooksul lepingu ülesütlemisest. Kohus tuvastab, et võlgnikule edastatud laenulepingute

ülesütlemise teadete kohaselt nõudis laenuandja laenu põhiosa tagastamist veelgi pikema

tähtaja sees, so 21 päeva jooksul ehk laenude põhiosad pidid olema laenuandjale tagastatud

hiljemalt 13.05.2020. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgniku pankrot kuulutati välja

11.05.2023, so enne vastava tähtaja saabumist 11.05.2020. Seega ei ole hageja põhinõue

muutunud sissenõutavaks ja hagejal ei ole tekkinud kehtivat viivise nõuet võlgniku vastu.

89. Eeltoodust tuleb hageja viivise nõue jätta rahuldamata.

90. Hageja ja kostjate vahel on vaidlus selle üle, kas laenulepingust nr 90510-3 tulenevad

nõuded on tagatud xxx kinnistule seatud hüpoteekidega.

91. Hageja on leidnud, et nii laenulepingust 90404-3 kui laenulepingust 90510-3 tulenevad

nõuded on tagatud xxx kinnistule seatud hüpoteekidega. Kostjad on seisukohal, et 04.04.2019

notariaalse lepinguga ei ole seatud hüpoteekidega tagatud laenulepingust nr 90510-3

tulenevad laenuandja nõuded. Kostjad leiavad, et kuna laenuleping nr 90510-3 sõlmiti alles

10.05.2019, st 04.04.2019 hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise hetkeks ei olnud

laenulepingut nr 90510-3 veel sõlmitudki ja hüpoteegi seadmise lepingus ei olnud

laenulepingut 90510-3 nimetatud ega selle tulevasele sõlmimisele viidatud, siis ei saanud

laenulepingust nr 90510-3 tulenevad nõuded olla kaetud hüpoteegi seadmise lepingu punktiga

7.1.2.

92. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastavalt AB Kreditex ja võlgniku (Loft AB OÜ) vahel

04.04.2019 sõlmitud notariaalsele lepingule koormati võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga

xxx hüpoteegiga summas 128 000 eurot ning lepiti kokku, et kinnistule seatud hüpoteegiga

(summas 180 000 eurot) ning lepingu alusel seatava täiendava hüpoteegiga (summas 128 000

eurot) on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning

hüpoteegipidaja vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest

lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.1) ning kõik hüpoteegipidaja nõuded

võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest

(hüpoteegilepingu p 7.1.2).

93. AÕS § 279 lg-te 1 ja 3 kohaselt pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat ja tulevikus

tekkivat nõuet. Riigikohtu 29. mai 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 on kolleegium

selgitanud, et AÕS §-st 279 ei tule keeldu, et tagatud tulevased nõuded ei võiks olla määratud

kõigi tulevaste nõuetena kinnisasja omaniku vastu, mis tulenevad temaga sõlmitud

lepingutest. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine

tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või

millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda

isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või

edasist toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19). Eriti küsitav on

sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid

kolmanda isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased

nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste

võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel.

94. Kohus leiab, et 04.04.2019 sõlmitud hüpoteegilepingu p 7.1.1 sätestatud tingimuste näol

ei ole tegemist globaalsete tingimustega, mis hõlmaks arusaamatuid ja ebamääraseid

kolmanda isiku nõudeid või kohustusi. 04.04.2019 hüpoteegilepingu sõlmimise ajal oli

laenuleping 90404-3 sõlmitud, kuid ei olnud sõlmitud laenulepingut 90150-3, see sõlmiti

10.05.2029, seega 36 päeva hiljem. Seega ei olnud 04.04.2019 hüpoteegilepingu sõlmimisel

võimalik veel 10.05.2019 sõlmitavale laenulepingule nr 90150-3 viidata. Küll on laenuvõtja

pidanud silmas võimalust tulevikus täiendava laenu võtmiseks.

95. Riigikohtu 29. mai 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 kohaselt tulevikus tekkivate

nõuete pandiga tagamiseks on järgnevad piirangud: a) tagatiskokkulepe ei määratle tulevikus

tekkivaid nõudeid piisavalt või b) tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kinnisasja omaniku või

kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku

majandusvabadust ja edasist toimetulekut, c) tagatiskokkulepe on sõlmitud tüüptingimusena

eelkõige tarbijate puhul.

96. Kohus leiab, et ühtegi viidatud piirangut ei ole võlgnik ja laenuandja oma lepingutes

rikkunud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtud, et võlgnik oleks ise kordagi

tagatiskokkuleppe kehtivuse osas pretensioone esitanud. Tagatiskokkulepe ei ole piisavalt lai

ja määratleb tagatavad nõuded piisava täpsusega vaid kinnisasja omaniku enda sõlmitavate

krediidilepingutega, mille sõlmimise üle on kinnisasja omanikul täielik kontroll. Kohustuste

tagatus ei saa kinnisasja omanikule tulla üllatusena, sest tagatav kohustus saab olla ainult

tema enda vabal tahtel võetud krediit või laen. Tagatud ei ole kolmanda isiku kohustus.

Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleval juhul laenuandja ja võlgniku vahel sõlmitud

tagatiskokkulepe piirata ka kinnisasja omaniku majandusvabadust ja edasist toimetulekut,

ammugi mitte ebamõistlikult, kuna tema enda kontrolli all on uute laenulepingute sõlmimine

ja uute kohustuste võtmine.

97. Kostjad on väitnud, et 04.04.2019 hüpoteegilepingu punktis 7.1.2. sisalduv kokkulepe on

standardse notariaalse lepingu tüüptingimus.

98. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

99. Kuna tegemist on notariaalselt tõestatud lepinguga, siis lepingu tekst ei ole laenuandja,

vaid notari poolt välja töötatud. Tegemist oli selleks konkreetseks juhtumiks notari koostatud

lepinguga, mitte ühe poole koostatud tüüptekstiga tüüplepingutes kasutamiseks. Seega oli

pooltel võimalik anda notarile teada oma soovist sõlmida tagatiskokkulepe sellistel

tingimustel, nagu nad olid eelnevalt läbi rääkinud ja kokku leppinud. Seetõttu ei olnud

kokkuleppe näol ka tegemist tingimusega, mida laenuandja oleks pantija suhtes kasutanud,

vaid kummalegi oli see ühekordne spetsiifiline konkreetsete tingimustega leping

100. Kohus märgib, et tagatiskokkulepe ei ole sõlmitud tarbijaga, vaid ettevõtjaga, ega ole

sõlmitud ka tüüptingimusena – kõik lepingutingimused olid poolt vahel võimalik läbi arutada

ja võlgnikul/omanikul oli võimalik nende sisu määrata. Asjaolu, et tagatiskokkuleppe

olemuses tulenevat on kokkuleppe tekst sarnane paljude samalaadsete lepingutega, ei tulene

veel, et tegemist oleks tüüptingimusega. Kohute ette ei ole toodud asjaolusid, et võlgnik oleks

onud lepingu sõlmimisel nõrgemas positsioonis. Seetõttu ei ole tegemist tüüptingimusega.

101. Kohus leiab, et tagatiskokkulepe ei kahjusta võlgnikku ebamõistlikult, vaid tegemist oli

mõistliku tulevikku vaatava kokkuleppega tulevikus kulude säästmiseks ehk tagatiskokkulepe

ei piiranud pantijat, vaid avardas tema võimalusi tulevikus täiendava kuluta täiendava

laenulepingu sõlmimiseks, mis oli ja jäi tema kontrolli alla. Kostjate viidatud VÕS § 44 ei

kohaldu ettevõtjate vahelisele lepingule. Säte sisaldab viidet VÕS § 42 lg-le 3, mis reguleerib

tarbijaga sõlmitud lepingu tingimusi. Samuti ei kujuta tagatiskokkulepe endast sisult midagi

sellist, mis oleks VÕS § 42 lg-s 3 sätestatud.

102. Kohus leiab, et kostjate väited, et võlgnik ei olnud arvestanud sellega, et xxx kinnistule

seatud hüpoteegid peaksid tagama ka muid laenulepinguid, mida ei ole hüpoteegilepingus

selgesõnaliselt nimetatud, on põhjendamatud. Tagatiskokkulepe räägib just vastupidist,

pooled on tagatiskokkuleppe selle osa, mille kohaselt on tagatud ka konkreetselt numbriliselt

nimetamata krediidilepingud, lausa eraldi alapunktina kokku leppinud. Pooled sõnastasid selle

osa kokkuleppest lepingu punktis 7.1.2. ühemõttelise lausena „kõik hüpoteegipidaja nõuded

Loft AB OÜ (registrikood 14483195) vastu, mis tulenevad Loft AB OÜ (registrikood

14483195) (võlgnik) ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest“. Seega kokkulepe ei tulene

juhuslikust sõnast või sõnaühendist muu teksti sees, mida lepingupool oleks võinud vääriti

mõista. Lepingu punkti 7.1.3. sõnastus kordab veel omakorda üle, et punktides 7.1.1. ja 7.1.2.

on erinevad kokkulepped.

103. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja

tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90404-3 tulenevat

hageja nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi summas 8957,87 eurot pandiga tagatud

esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning tunnustada

Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3 tulenevat hageja nõuet

Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla summas 163 200 eurot ja intressi summas 8078,40

eurot pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1

tähenduses. Ülejäänud osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

104. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

105. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

106. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid siiski suurema osas, siis on TsMS § 163 lg 1 ja

TsMS § 165 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega hageja ja kostjate kanda ehk 87% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda ja 13%

ulatuses hageja kanda.

107. Eeltoodus tulenevalt kohus jätab hageja menetluskulud 43,5% ulatuses kostja 1 kanda ja

43,5% ulatuses kostja 2 kanda ning 13% ulatuses hageja kanda. Kohus jätab kostja 1

menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja 1 kanda ning kostja 2

menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja 1 kanda.

108. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

109. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühisatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga .