2-23-105840/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-23-105840 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2023, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi OK Incure OÜ hagi A K (K ) vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 1771,72 eurot Menetlusosalised Hageja: OK Incure OÜ, rk 11542046, Mustamäe tee 16, Tallinna linn Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev; e-post dmitri.santasev@okincure.ee

Kostja: A K (ik XXX); registriaadress XXX; tegelik elu- vii- bimiskoha aadress ei ole teada

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A K OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 1065,33 eurot, intress 172,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 533,67 eurot, kokku 1771,72 eurot. 3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud A Kopli kanda. 4. Välja mõista A K OK Incure OÜ kasuks 355 eurot menetluskulu. 5. Välja mõista A K OK Incure OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (355 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. 7. Toimetada kohtuotsus A K kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebami- se kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse A K avalikult kättetoimetatuks 15 päe- va möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-23-105840

2

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maa- kohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kind- laksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (edaspidi hageja) hagi A K (edaspidi kostja) vastu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja) 07.07.2020 kre- diidikontolepingu nr XX, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1100 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uues- ti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt, võimaldatakse talle limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 29.03.2021 (lepingu nr XX).

Krediidikontolepingu nr XXX krediidilimiit oli kuni 1300 eurot. Kostja kohustus koos intresside- ga tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,16% aastas. Krediidi kulukuse määr on 59,84% aastas, mis on arvesta- tud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul. Tulenevalt lepingu tingimustest vii- visemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 47,16% aastas. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 07.07.2020 kuni 17.07.2021 kokku 2596 eurot.

Kostja rikkus kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega ja jättis ap- rilli (59,56 eurot; maksetähtaeg 11.04.2022), mai (59,56 eurot; maksetähtaeg 11.05.2022) ja juuni (59,56 eurot; maksetähtaeg 13.06.2022) osamaksed tasumata. Krediidiandja andis 14.06.2022 kost- jale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust ka läbirääki- misteks, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 05.07.2022 krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le.

Vastavalt krediidiandja edastatud laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kokku 2596 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 1333,63 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 15.02.2022 6,68 eurot. Pärast lepingu lõppemist tasus kostja hagejale 197,04 eurot. Lähtudes eeltoodud selgi- tustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1065,33 eurot (2596,00 – 1333,63 – 197,04).

Vastavalt lepingu XXX punktile 9.2. intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 47,16%. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1262,37 eurot, arvestatakse sellelt intressi. Kostja tasus viimati intressi katteks 15.02.2022 summas 100,06 eurot ning 27.06.2022 summas 54,00 eu-

2-23-105840

3

rot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 16.02.2022 kuni lepingu ülesütlemi- seni, s.o 04.07.2022 summas 172,72 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemi- sele järgnevast päevast 05.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.07.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 533,67 eurot.

Krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Krediidiandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Isik esitas krediidikonto taotluse limiidiga kuni 1100 eurot. Laenu taotluse esi- tamisel, s.o 07.07.2020 märkis kostja, et tema netosissetulek on 800 eurot, igakuised kohustused on 500 eurot. Kostja töötas täistööajaga, tööandjaks on A E AS.

IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse arvutamaks välja isiku sissetulek, mille andmete kohaselt kostja sissetulek oli 881,23 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud C krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimi- seks (VÕS § 4034 lg 2). Taotletud laenusumma oli vaid 1100 eurot ning 60-kuu pikkuse laenupe- rioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (49,11 eurot). C sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automati- seeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Arvesse tuleb võtta ka see asjaolu, et igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale on 49,11 eurot, mistõttu sisse- tulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidile- pingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

Kostja esitas 29.03.2021 limiidi suurendamise taotluse, uueks limiidiks on 1300 eurot. Kostja andmeid võrreldes eelmise taotlusega ei muutnud. Lepingu periood on jäänud samaks. Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse arvutamaks välja isiku sissetulek, mille andmete kohaselt kostja sissetulek oli 881,23 eurot. Uueks igakuise tagasimakseks tuli 59,56 eurot. IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Ka pärast limiidi suurendamist teostas kostja tagasimakseid õigeaegselt.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1065,33 eurot, intress 172,72 eu- rot ja sissenõutavaks muutunud viivis 533,67 eurot.

Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagasel- jaotsusega.

Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale kohtudokumendid kätte avalikult, väl- jaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.09.2023. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjali- kult vastama ja selgitas kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise ko- hustust. Kostja määratud ajaks kohtule ei vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-23-105840

4

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust.

Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse alu- seid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Koh- tu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud le- pingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016. a otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018. a otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohus- tusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016. a otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise pu- huks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18).

Hageja tõendas, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, võttis arves- se kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat mak- sekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne.

Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjenda- tud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1 ja VÕS § 113 lg-ga 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivi- tamata täidetavaks.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuru- se.

2-23-105840

5

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskuludena 315 euro riigilõivu ja 40 euro kohtutäituri tasu kostjalt väljamõistmiseks.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 315 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

Asja läbivaatamise kulud on mh menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud (TsMS § 143 p 4). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide kohtu- täituri vahendusel kättetoimetamise kulu summas 40 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatu- ses.

Hagejal ei ole lepingulise esindaja kulusid, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetlusku- lusid hageja märkinud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 355 eurot (315+40). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 350 eurot menetluskulu.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõus- tumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaan- de Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, mil- leks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumi- sel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi kohtunik