2-22-679/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

17.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-679

Tsiviilasi

X avaldus Y vastu alaealiste laste suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste viibimis-

ja elukoha, hariduse, tervise küsimuses

ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale ning lastega

suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus ja X vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema, vastumääruskaebuse esitaja): X

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Puudutatud isikud I ja II (lapsed): C (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Z (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

ühine esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Puudutatud isik III (isa, määruskaebuse esitaja): Y

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus (Haabersti

Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja MS

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta rahuldamata X 02.08.2023 taotlus tõendite kogumiseks.

I.2. Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse 25.08.2023 taotlus täiendava tõendi

vastuvõtmiseks.

I.3. Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus tühistada osaliselt suhtluskorra

määramise osas ja teha selles osas uus määrus, millega muuta isa suhtluskorda

lastega vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.4. Ema määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.5. Isa määruskaebus jätta rahuldamata.

I.6. Määruskaebuste menetlemise kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi

kanda.

2 (9)

I.7. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada X avaldus osaliselt.

II.2. Lõpetada X ja Y ühine hooldusõigus laste Z ja C suhtes osaliselt. Anda Xle üle

ainuhooldusõigus Z ja C viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas.

II.3. Jätta rahuldamata X avaldus ühishooldusõiguse lõpetamiseks laste hariduse

ja tervise küsimustes ning avaldajale üleandmiseks.

II.4. Määrata kindlaks Z ja C (koos lapsed) alljärgnev suhtlemise kord Yga (isa),

mis hakkab kehtima alates käesoleva määruse jõustumisest, alljärgnevalt.

II.4.1 Lapsed viibivad paaritutel nädalatel koos isaga teisipäeval ja neljapäeval

kell 17 – 20. Kohtumine toimub selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast või

laste elukoha vahetust lähedusest kell 17 ja ema läheb lastele järgi isa

elukoha vahetusse lähedusse hiljemalt kell 20.

II.4.2 Lapsed viibivad isaga paaris nädalate laupäeva hommikust kell 10 kuni

sama laupäeva õhtuni kell 20. Kohtumine toimub selliselt, et isa võtab

lapsed laste elukoha vahetust lähedusest ja ema läheb lastele järgi isa

elukoha vahetusse lähedusse hiljemalt kell 20.

II.4.3 Kui lapsed ei viibi eespool p-s II.4.1 nimetatud päevadel kell 17 lasteaias,

teatab ema sellest isale ette esimesel võimalusel, aga vähemalt kolm tundi

ette. Kui isa ja lapsed ei viibi eespool p-des II.4.1 või II.4.2 märgitud laste

emale üleandmise ajal isa elukohas, teatab isa sellest emale ette samuti

esimesel võimalusel, aga vähemalt kolm tundi ette, avaldades ühtlasi

täpse koha, kuhu ema saab lastele järgi tulla.

II.4.4 Isal on õigus suhelda lastega sidevahendite vahendusel paaris nädalate

esmaspäeval ja kolmapäeval kell 19 – 20.

II.4.5 Laste viibimisel isa juures arvestab isa laste päevakavaga ning viib lapsi

treeningutele, eelkooli jne.

II.4.6 Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse

põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.

II.4.7 Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need

kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja

kirjalikult taasesitatavad.

II.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda,

v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi

kanda.

II.6. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

3 (9)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja Y (isa, kohtumenetluses puudutatud isik III)

kooselust sündisid XX.XX.XXXX Z (kohtumenetluses puudutatud isik II) ja XX.XX.XXXX

C (kohtumenetluses puudutatud isik I, koos lapsed). Pere elab lahus detsembrist 2020, lapsed

elavad emaga.

2. Ema esitas 15.01.2022 Harju Maakohtule avalduse isa vastu laste suhtes ühise hooldus-

õiguse osaliseks lõpetamiseks, laste viibimis- ja elukoha, hariduse, tervise küsimuses

ainuhooldusõiguse andmiseks emale ning lastega suhtluskorra määramiseks.

2.1. Ema väitel on isa tema ja tema vanema lapse suhtes vägivaldne, mistõttu on algatatud

kriminaalasi (maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistati isa

süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi). Lisaks on ema suunal toimunud passiivne agressiivsus

lastega seonduvates küsimustes, sage vaime vägivald, ema ja tema vanema lapse alandamine,

julmad solvangud ja sarkasm – seda valdavalt laste ees, enamasti isa joobes olekus. Isa suhtleb

lastega harva (aktiivne kontakti otsimine pärast pikemaid pause vahetult enne kohtuistungit,

prokuröri vm ametiga kohtumist). Tihti on isa laste võtmisel ja tagasi toomisel joobetunnustega.

Ema on pidanud korduvalt paluma abi politseilt, kui ei ole olnud nõus andma lapsi joobes isale,

et politsei hindaks olukorda. Isa ei täitnud kohaselt vanemate kokkulepet, mille järgi pidi isa

veetma lastega iganädalaselt ühist aega teisipäeval ja kolmapäeval. Suhtlus lastega toimub siis,

kui see isale sobib või on vajalik. Isa on kuus paaril päeval toonud lapsed koju ja mõned korrad

on lapsed tema juures ööbinud. On esinenud ka olukordi, kus isa on keeldunud lapsi koju tagasi

toomast. Isa tarvitab alkoholi ja narkootilise aineid, sh laste juuresolekul. Lastel ei ole isaga

turvaline (sõltlasena eelistab pühenduda peole, tarbimisele, suunates lapsed mängima,

unustades seejuures ajataju ja laste unevajaduse, kohtumised, vajamineva hoole laste suhtes).

2.2. Ema tegeleb laste, nende vajaduste ja lastega kaasnevate kohustustega, sest isa elatist ei

maksa. Pere elukorraldus on tugevalt häiritud, kui isa käitub ettearvamatult lastega ja laste ees

emaga suhtlemisel. Vanemate ühise hooldusõiguse teostamine on olnud raskendatud pere

lahuselu, isa agressiivsuse ja hoolimatuse tõttu, mistõttu on põhjendatud selle lõpetamine.

2.3. Ema soovib isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramist järgmiselt:

-

isa saab lastega suhelda telefonitsi teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19–20;

-

isa veedab lastega aega igal teisel laupäeval kell 10–20 lähisugulase juuresolekul;

-

lapsed antakse isale üle kolmanda isiku juuresolekul (lähisugulane) laste elukoha

vahetus läheduses. Isa toob lapsed tagasi nende elukohta, andes lapsed üle kodu vahetus

läheduses.

2.4. Ema täiendas 20.02.2023 oma avaldust ja palus suhtluskorda märkida, et:

-

isal on keelatud lastega suhtlemise ajal tarvitada joovet tekitavaid aineid (alkoholi,

narkootikume vms);

-

emal puudub kohustus anda lapsed üle isale, kui isa on joobes või saabub lastele järele

ilma kolmanda isikuta;

-

kui isa viibib koos lastega ja on joobes, tuleb lapsed viivitamatult üle anda emale.

3. Isa vaidles avaldusele vastu. Ta ei olnud nõus laste ühise hooldusõiguse lõpetamisega.

Täiendavalt tõi isa esile, et ema ei ole võimaldanud tal suhelda lastega ka viisil nagu avalduses

on taotletud. Ema hoiab süstemaatiliselt lapsi isast eemal. Kui lapsed soovivad jääda isa juurde

4 (9)

ööseks, siis emale laste soov korda ei lähe, kuid kui lapsed soovivad isa juures olles koju minna,

siis ema arvestab sellega. Isa on võtnud osa laste tegemistest, osaledes lastekaitsepäeva üritusel

ja laste jõulupidudel, kus seevastu ema ei viibinud. Ema on teinud korduvalt politseile

väljakutseid, et politsei kontrolliks laste turvalisust isa juures, kuid politsei tuvastas, et kõik on

korras. Isa soovib lapsi enda juurde võrdselt emaga, kuid kuna lapsed on väiksed, siis võiks olla

ühel nädalal esmaspäevast neljapäevani ja siis vastupidi.

4. Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi: KOV) esindaja leidis, et ema avaldus on põhjendatud,

sest reaalselt teostab laste hooldusõigust ema. Vanematel ei ole olulisi vaidlusi laste tervise,

hariduse ja reisimise osas, kuid see ei ole lahuselavate vanemate laste üksmeeles kasvatamise

tunnus, vaid viitab sellele, et sisuline koostöö vanemate vahel puudub. Isa osaleb laste elus

kaootiliselt ja lühikeste ajavahemike kaupa. Isa ei täida lastele antud lubadusi ega tule alati

lastega kohtumistele. Lapsed vajavad kindlat elukorraldust ja stabiilset suhtlust isaga ja ka

emale on oluline teada, millal isa lastega reaalselt tegeleb. Suhtluskorra kindlaksmääramisel

tuleb arvestada varasemaid vägivalla toiminguid ema ja tema vanema lapse suhtes. Seetõttu

tuleb laste üleandmine korraldada nt lasteaias (kui see toimud tööpäeval), kus lapsevanemad ei

puutu füüsiliselt kokku, või kõrvaliste isikute juuresolekul, sest siis on vägivalla toimepanemine

isa poolt minimaalne. Samas on emal õigus privaatsusele ning tal on õigus mitte lasta oma

eluruumi ebasobivaid isikuid. Laste üleandmine võiks toimuda kolmandate isikute (sugulaste)

juuresolekul, et vältida intsidente laste isaga, samas suhtlust laste isaga võiks ikkagi suurendada

(ema ettepaneku kohaselt on ainult kaks päeva kuus).

5. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: laste esindaja) asus seisukohale,

et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tõenäoliselt puudub piisav alus (kumbki vanem ei toonud

konkreetselt esile, milles seisnevad vanemate erimeeldused laste viibimiskoha, hariduse ja

tervise küsimustes), suhtluskorra kindlaksmääramine oleks aga kindlasti laste huvides. Ema

pakutud suhtluskord ei taga isa ja laste sideme säilimist, mistõttu isal võiks olla õigus mõneti

tihedamalt lastega suhelda. Esitatud ei ole tõendeid, millest ilmeks vajadus lubada isal olla

lastega koos ainult kõrvaliste isikute juuresolekul. Täiendavalt märkis laste esindaja, et

vanemate pingelised suhted võivad takistada ühise hooldusõiguse teostamist. Kui ühise

hooldusõiguse osaline lõpetamine vähendab vanemate suhtlusvajadust ja konfliktide põhjuseid,

võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla laste huvides. Muid põhjusi ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ei ole.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas avalduse 07.06.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt ja andis

emale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas. Laste hariduse ja

tervise küsimustes jäi vanematele ühine hooldusõigus. Maakohus määras kindlaks laste

suhtlemise korra isaga järgmiselt:

-

lapsed viibivad paaritutel nädalatel koos isaga teisipäeval ja neljapäeval kell 17– 20.

Kohtumine toimub nii, et isa võtab lapsed lasteaiast või laste elukoha vahetust

lähedusest kell 17 ja toob lapsed elukoha vahetusse lähedusse hiljemalt kell 20;

-

lapsed viibivad isaga paaris nädalate laupäeval kell 10–20. Kohtumine toimub nii, et

isa võtab lapsed laste elukoha vahetust lähedusest ja toob lapsed elukoha vahetusse

lähedusse hiljemalt kell 20;

-

isal on õigus suhelda lastega sidevahendite vahendusel iga nädala esmaspäeval ja

kolmapäeval ajavahemikul kell 19–20;

-

suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest,

arvestades laste parimaid huve;

-

vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad

olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad.

5 (9)

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, va laste esindamise kulud, mis jäid

riigi kanda.

6.1. Maakohus lähtus PKS § 137 lg-test 1 ja 3 ning leidis, et laste viibimiskoha (sh elukoha)

määramise osas tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ja anda emale selles küsimises

ainuhooldusõigus. Maakohus võttis arvesse, et vanemate läbisaamine on halb ja ühise hooldus-

õiguse lõpetamine viibimiskoha osas on kooskõlas laste huvidega. Laste põhihooldajast vanem

on ema ja lapsed on kogu teadliku elu elanud ema hoolitsusel. Ema on ennast tubli vanemana

tõestanud. Vanematel on palju erimeelsusi lastega suhtlemise küsimuses, eelkõige laste

üleandmise, magamamineku, isa võimaliku joobe jm teemal. Rännaku lasteaed kinnitas, et isa

on mõned korrad on lapsi lasteaiast ära viinud ema teadmata. Politsei- ja Piirvalveameti

vastuskirjast nähtub, et ema on teavitanud politseid olukorras, kus lapsed ei jõudnud lasteaeda

ja ta ei tea laste asukohta. Samuti on ema korduvalt kutsunud politsei, sest isa on keeldunud

ema elukohast lahumast, alkoholijoobes (leitud ka narkootilisi aineid) ning teatatud lähisuhte-

vägivallast. Kui jätta ühine hooldusõiguse viibimiskoha osas lõpetamata, võib see vanemate

läbisaamist veelgi halvendada ja jätkuksid olukorrad, kus isa võtab lapsed lasteaiast talle

meelepärasel ajal emale sellest teatamata.

6.2. Laste tervise ja hariduse määramise osas hooldusõiguse teostamisel maakohus

vastuolusid ei tuvastanud. Seetõttu puudub vajadus nendes küsimustes muudatuste tegemiseks

hooldusõiguses.

6.3. Maakohus lähtus suhtluskorra määramisel PKS § 143 lg-st 2¹, sest vanemate vahel on

lastega suhtlemise osas vaidlus. Esitatud tõenditest nähtub, et isa on olnud vägivaldne ema ja

tema vanema lapse suhtes, kuid ei nähtu, et isa oleks olnud vägivaldne ühiste laste suhtes.

Tõendid isa poolt autoga sõites kiiruse ületamise ja joobes auto juhtimise kohta pärinevad

2021. aastast. Võimaliku narkootilise aine tarvitamise kohta esitatud videod pärinevad samuti

2021. aastast. Tõendatud ei ole, et isa tarvitaks narkootikume ja liigtarvitaks alkoholi praegu.

Kui isa tarvitabki alkoholi, ei tähenda see, et ta ei suuda alkoholi tarbimist kontrollida.

6.4. Maakohus ei nõustunud ema pakutud suhtluskorraga ja leidis, et sellisel juhul saaks isa

lastega liiga vähe koos olla. Laste huvides on kohtuda isaga vahetult vähemalt kahel korral

nädalas õhtusel ajal pärast lasteaeda. Seeläbi saab isa ka näidata oma vastutustundlikku

käitumist lapsevanemana ja suurendada suhtlust lasteaiaga. Juhul, kui ilmneb, et isa tuleb lastele

järele joobes või jääknähtudega, peavad ka lasteaiatöötajad käituma laste huvides ega pea lapsi

andma üle vanemale, kes oma kohustusi ei suuda täita. Esitatud tõenditest nähtub, et isa ei suuda

hoida laste unerežiimi, seetõttu ei saa lubada lapsi isa juurde ööseks, mistõttu jääb üle nädala

toimuv laupäevane kohtumine ajavahemikku kell 10–20. Samas ei ole põhjendatud, et laste ja

isa kohtumise juures peaks kogu aeg viibima lähisugulane, sest lapsed peavad saama olla isaga

privaatselt. Lähisugulastel ei pruugi alati olla ka aega kohtumistest osa võtta. Lisaks peab isal

olema võimalus suhelda lastega telefoni teel.

MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Isa esitas 26.06.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

millega emale määrati ainuhooldusõigus laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ja

suhtluskorra osas. Menetluskulud palub isa panna menetlusosaliste endi kanda ja laste

esindamise kulud riigi kanda. Isa heidab maakohtule ette arvestamist ema alusetute väidetega,

nagu ei sooviks isa lastega suhelda ja teeks seda vaid omal tingimustel ja ajal. Tegelikult näeb

isa vaeva, et lastega suhelda, sest ema takistab seda igal võimalusel. Isa soovib laste elus osaleda

tunduvalt aktiivsemalt ja suuremas mahus, kui on määratud vaidlustatud määrusega.

Suhtluskord tuleb määrata nii, et vanemad saaks lastega olla võrdse aja.

8. Ema esitas 02.08.2023 vastumääruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

osas, millega tema avaldus jäi rahuldamata laste tervise ja hariduse küsimustes ühise

6 (9)

hooldusõiguse lõpetamise osas ja emale ainuhooldusõiguse üleandmise osas ning suhtluskorra

osas. Menetluskulud palub ema panna isa kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus tuvastas, et laste põhihooldaja on olnud ema, vanematel on palju erimeelsusi

laste küsimuses, isa suhtleb lastega ebaregulaarselt, isa kuritarvitab nii alkoholi kui

narkootilisi aineid (sh laste juuresolekul) ja on seetõttu jäänud ilma juhtimisõigusest,

isa on pannud toime korduvaid lähisuhtevägivalla akte nii ema kui tema vanema lapse

suhtes ja saanud kriminaalkorras seetõttu karistada, isa koostöö on vähene, peaaegu

puudub. Seda, et isa oleks laste elus ühtegi hooldusõiguslikku küsimust otsustanud või

emaga koostööd teinud laste hooldusõiguse osas või isegi kaasa rääkinud või soovinud

kaasa rääkida, ei ole maakohus tuvastanud. Seetõttu on arusaamatu, mille alusel

maakohus leidis, et laste huvides on vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine laste

tervise ja hariduse küsimuses;

-

vaidlustatud määruses puudub analüüs, kas ja milline on laste elukorraldus ning kas ja

kuidas kindlaksmääratud suhtluskord arvestab laste huve ja heaolu või tagab lastele

stabiilse ja rahuliku elukorralduse. Maakohus ei põhjendanud, miks peab isale olema

tagatud võimalus kohtuda lastega paarisnädalatel kahel korral peale lasteaeda.

Sealjuures ei arvestanud kohus laste huvide ja elukorraldusega või uneajaga. Vanemal

pojal on neljapäeviti eelkool, samal ajal on noorem poeg lasteaias. Samuti on lastel

ujumistrennid teisipäevi ja neljapäeviti. Kindlaksmääratud suhtluskord ei taga lastele

võimalust veeta emaga segamatult puhkust ja koolivaheaegu;

-

arusaamatu on, miks peavad lapsed suhtlema isaga telefoni teel iganädalaselt

esmaspäeval ja kolmapäeval, kui nad on isaga üle nädala teisipäeviti ja neljapäeviti;

-

maakohus on teinud Synlabi testi tulemusest ennatliku järelduse isa alkoholitarbimise

kohta. Isa sai ise otsustada, millal ta kohtu poolt soovitud testi teeb ja seega kontrollida

alkoholi tarvitamist, kuid samal ajal võis ta kuritarvitada narkootilisi aineid, et joove

endiselt saavutada, sest narkootiliste ainete tarvitamist kohus samaaegselt ei

kontrollinud. Ühekordse testi tegemine ei anna ülevaadet sellest, kas isikul on probleem

alkoholi kuritarvitamisega või mitte. Selleks, et välja selgitada, kas isa on võimeline

hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tuleb teda testida 2–3 kuu jooksul ja

korduvalt paari päevase etteteatamisega kohtu määratud ajal;

-

maakohus ei kuulanud lapsi ära, ei selgitanud välja laste arvamusi ja soove ega

kogunud tõendid lastega tegelevalt psühholoogilt, kes teab laste soove ja muresid,

mistõttu ei ole vaidlustatud määrus tehtud laste huve esikohale seades ega arvestades.

9. Maakohus võttis kaebused menetlusse ja määras vastamise tähtajad. Vanemad vaidlesid

teineteise kaebustele vastu. Laste esindaja määruskaebustega ei nõustunud ja pidas vaidlustatud

määrust põhjendatuks. KOV esindaja toetas ema määruskaebust. Maakohus kaebuseid ei

rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik

saabus 11.09.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra määramise osas ning

muudab suhtluskorda lastele järgituleku ja telefonisuhtluse osas, pannes ühtlasi isale kohustuse

arvestada laste päevakavaga ja viib lapsi treeningutele, eelkooli jne (TsMS § 659 kaudu

kohalduva § 657 lg 1 p 2). Määrus jääb muutmata hooldusõiguse ja menetluskulude jaotuse

osas. Ema kaebus rahuldatakse osaliselt ja isa kaebus jääb rahuldamata. Menetlusosalised

kannavad ise oma kulud kaebemenetluses, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud jäävad

riigi kanda.

11. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetluslike taotluste kohta. Ema esitas

määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks ning palus nõuda psühholoogilt HSlt tagasisidet

laste ja vanematega tehtud klienditöö kohta. KOV esitas koos seisukohaga määruskaebusele

7 (9)

taotluse täiendava tõendi (HS 21.08.2023 vastus päringule) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3

alusel võtab ringkonnakohus KOV-i esitatud dokumendi vastu ning jätab ema taotluse TsMS

§ 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mida

tuleks hooldusõiguse ja suhtluskorra määramisel täiendavalt välja selgitada või tõendada

psühholoogi arvamusega. Samuti ei põhjendanud ema, miks ei saanud sama tõendit koguda

juba maakohtus.

12. Edasi lahendab ringkonnakohus määruskaebused sisuliselt.

12.1. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud

varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (RKTKm

01.06.2011, 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik ja RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik;

hagita perekonnaasja kohta ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

12.2. Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel

ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle

teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus hooldusõiguse vaidluse lahendamisel diskretsiooni piire ületanud

ega menetlusõiguse norme rikkunud.

12.2.1. Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise otsustas maakohus õigesti.

Maakohus märkis asjakohaselt, et laste huvides on igapäevase elu korraldamine. Kohtu

määratud suhtluskord saab käesoleva juhtumi asjaoludel eeldatavasti vähendada vanemate

tülisid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vanematel on igapäevaseid erimeelsusi, mis ei

võimalda neil teha üksmeelseid otsuseid laste viibimiskoha küsimuses. Nii ei ole isa teatanud

emale, et läheb lastele lasteaeda järgi ega ole kinni pidanud kokkulepitud aegadest, mil lapsed

tema juures viibivad. Kui laste põhielukoht on ema juures, vastab laste huvidele, et nende

viibimiskoha (sh elukoha) üle otsustab ema. Emale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse

andmine ei tähenda, et isal oleks takistusi lastega suhelda.

12.2.2. Laste hariduse ja tervise osas jättis maakohus põhjendatult vanematele ühise

hooldusõiguse. Siinjuures ei saa lähtuda ema seisukohast, et senini on kõiki lapsi puudutavaid

otsused teinud tema. Ema ei toonud avalduses ega kaebuses konkreetselt esile asjaolusid,

millest nähtuks vanemate erimeeldused loetletud küsimustes. Asjas ei ole esile toodud ka laste

tervist või haridust puudutavaid küsimusi, milles on olnud vajalik kiire otsustamine, kuid isast

tingituna on see viibinud. Nii leidis maakohus õigesti, et laste tervist ja haridust puudutavates

küsimustes ei ole vanemate ühise hooldusõiguse PKS § 137 lg 1 alusel lõpetamine põhjendatud.

12.3. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata vanemate ühise hooldusõiguse

osas, st emal on ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas ja muudes küsimustes on

vanematel ühine hooldusõigus.

12.4. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus isa ja laste suhtluskorda.

12.4.1. Vastuseks isa määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ekslik on isa arusaam nagu

peaks lapsed viibima kummagi vanema juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS

§ 117) ei tähenda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul.

Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS

§ 143 lg 2¹ ls 2 sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra

vanema nõudel kohus (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19).

12.4.2. Praegusel juhul esitas ema avalduse suhtluskorra määramiseks koos oma nägemusega,

kui tihedalt võiks isa lastega kokku saada ja suhelda. Isa leidis, et lapsed võiks olla võrdse aja

vanematega ja alternatiivseid variante ei pakkunud. Maakohus arvestas KOV-i esindaja ja laste

8 (9)

esindaja arvamusega, et ema pakutud suhtluskord ei taga isal lastega piisavalt tihti kohtuda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste huvides on suhtluskorra määramisel silmas

pidada eesmärki säilitada laste tihe side isaga. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et isa peaks

saama kohtuda lastega ühel nädalal kahel õhtul nädala sees ja teisel nädalal pikemalt laupäeval.

Nii on piisavalt tagatud isal lastega vahetu kokkusaamine.

12.4.3. Eeltoodust tulenevalt on isa ja laste suhtluskorra määramine põhjendatud, kuid

maakohtu määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus ei

arvestatud kõiki esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh laste huve.

12.4.4. Ema heidab kaebuses ette, et vaidlustatud määruses ei ole arvestatud laste

elukorraldusega ning lastele on koormav isaga iganädalaselt esmaspäeviti ja kolmapäeviti

telefoni teel suhelda, kui nad üle nädala teisipäeva ja neljapäeva õhtu isaga veedavad. Samuti

tõi ema esile, et isa ei ole lapsi õigeaegselt koju toonud, mis on kahjustanud laste heaolu.

12.4.5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrust tuleb täpsustada ning lastega koos olles

peab isa arvestama laste päevakavaga ja huvitegevustega ning vajadusel viima neid trenni,

eelkooli jne. Nii saab isa ennast kurssi viia laste huvidega ja omalt poolt panustada laste

heaolusse. Õige on ema määruskaebuse väide, et lapsed ei pea muutma oma iganädalast ajakava

pelgalt isa ja laste suhtluskorra järgi. Küll aga peab ema hoiduma laste ajakava korraldamisest

viisil, mis teadlikult raskendab isaga suhtlemist. Maakohus määras põhjendatult, et vanemad

peavad lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja arvestama laste parimaid huve.

12.4.6. Vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada telefonisuhtluse osas. Maakohus määras,

et isal on õigus lastega iganädalaselt esmaspäeva ja kolmapäeva õhtul telefoni teel suhelda.

Suhtluskorra alusel kohtub isa lastega paaris nädalatel laupäeviti ning paaritutel nädalatel

teisipäeva ja neljapäeva õhtuti. Isa saab end laste eluga kursis hoida, kui telefonisuhtlus toimub

paarisnädalate esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti. Selliselt saab isa lastega igapäevaseid asju

arutada igal nädalal kahel õhtul ja üle nädala laupäeviti.

12.4.7. Samuti tuleb määrus tühistada osas, millega kohustati isa lapsi nende elukohta tagasi

tooma. Ema on nii avalduses kui ka kaebuses esile toonud, et isa ei pea kinni laste tagasitoomise

kokkulepetest ja toob lapsed koju endale sobival ajal. Ringkonnakohus leiab, et välistamaks

olukorda, kus lapsed ei jõua ettenähtud ajal koju, tuleb anda emale õigus ise lastele järgi minna.

Selliselt on ema kontrolli all, et lapsed antakse ühelt vanemalt teisele üle kindlaksmääratud ajal.

12.4.8. Ringkonnakohus täiendab suhtluskorda tingimustega, millal peavad vanemad teineteist

teavitama laste üleandmise kohast. Paaritu nädala teisipäeval ja neljapäeval võtab isa lapsed kas

lasteaiast või laste elukohast, aga isa ei tarvitse teada, kumba kohta lastele järgi minna. Üldjuhul

saab ema minna järgi lastele isa elukohta, aga isal ei ole kohustust (ja koostoimes ringkonna-

kohtu pandud kohustusega, viia lapsi trenni, eelkooli jne alati ka võimalust) viibida lastega

nende üleandmise ajal oma elukoha vahetus läheduses. Mõistlik etteteatamise aeg on kolm

tundi, sest nii saab lastele järgi minev vanem oma aega ja liikumist korraldada.

12.4.9. Vastuseks ema väitele, et kindlaksmääratud suhtluskord ei võimalda tal lastega

segamatult veeta koolivaheaegu ja puhkust, märgib ringkonnakohus, et mõlemal vanemal on

koolivaheaegadel õigus lastega aega veeta. Samas on vanematel võimalik omavahel kokku

leppida kohtu määratud suhtluskorrast erinevalt – seda kas ajutiselt või alaliselt. Nii ei välista

määratud suhtluskord pikemaajaliste (eelkõige reisimisega seonduvate) plaanide tegemist.

Vanemate kokkuleppel saab alati kalduda kõrvale kohtu määratud suhtluskorrast, sh planeerida

reise vms. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtluskorda.

12.5. Lõpuks vastab ringkonnakohus veel käsitlemata ema väidetele kaebuses.

12.5.1. Põhjendamatu on ema etteheide maakohtu järelduste kohta isa alkoholi ja narkootiliste

ainete tarbimise osas. Sõltuvust ei saa tuvastada üksnes ema väidete alusel, kui isa on sellele

vastu vaielnud. Maakohus märkis õigesti, et tõendid isa alkoholi ja narkootiliste ainete

9 (9)

tarbimise kohta pärinevad 2021. aastast ning kõige värskem tõend (Synlabi testi analüüs

08.03.2023) ei kinnita isa poolt alkoholi liigtarbimist. See, et emale ei meeldi Synlabi testi

tulemus, ei tähenda, et sellega ei peaks arvestama. Maakohus ei põhjendanud määrust asjaoluga,

et isa üldse ei tarbi alkoholi. Testi tulemusi kohaselt analüüsides tegi maakohus järelduse, et isa

suudab alkoholi tarbimist kontrollida. Ringkonnakohus rõhutab, et laste huve silmas pidades ja

nendega tihedama suhte hoidmiseks võiks isa lastega koos olles ja sellele eelneval ajal loobuda

alkoholi vm isiku käitumist mõjutavate ainete tarbimisest.

12.5.2. Maakohus ei põhjendanud, miks ta loobus laste ärakuulamisest. Sellest ei saa siiski

järeldada, et määratud suhtluskord ei ole laste huvides. Menetlusosaliste seisukohtadest ja

kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on vanemate omavahelised suhted väga pingelised ja

koostöö pole võimalik. Ka esitatud kaebused näitavad jätkuvaid erimeelsusi vanemate vahel.

Seega on 4- ja 6-aastane laps kaasatud keerulisse perekondlikku suhtesse, mille kohta neilt

adekvaatse arvamuse saamine on raske. Seega TsMS § 552¹ lg 1 alusel võis maakohus laste

ärakuulamisest loobuda. Ema soovib, et lapsed suhtleks isaga võimalikult vähe, aga see ei ole

laste huvides. Isast võõrandumise ärahoidmiseks lähtus maakohus suhtluskorra määramisel

põhjendatult laste esindaja ja KOV esindaja arvamusest, mille kohaselt ema pakutud suhtlus-

kord ei taga isale võimalust lastega piisavalt tihti kohtuda. Ringkonnakohtu hinnangul järgib

maakohtu määratud ning käesoleva määrusega osaliselt muudetud ja täiendatud suhtluskord

igakülgselt laste huve. Ühtlasi on piisavalt arvesse võetud mõlema vanema huve.

13. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 ls-st 2 esitab

ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

14. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja kulud jäid

riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata.

15. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)