2-23-12645/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12645

Tsiviilasi

Bigvision OÜ hagi Tiiton OÜ ja T. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

33 329,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Bigvision OÜ, registrikood 11791074;

lepinguline esindaja F. K.;

kostja I Tiiton OÜ, registrikood 14858910, seaduslik

esindaja juhatuse liige T. L. ;

kostja II T. L. , isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigvision OÜ hagi Tiiton OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja Tiiton OÜ-lt Bigvision OÜ kasuks hageja ja kostja I XX.XX.XXXX

sõlmitud töövõtulepingu alusel tasutud ettemaks 25 400 eurot ja perioodil

16.12.2021 kuni 05.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 4003,11 eurot.

3. Mõista välja Tiiton OÜ-lt Bigvision OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla jäägilt alates 06.09.2023

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hagi Tiiton OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise

878,52 eurot väljamõistmiseks.

5. Jätta rahuldamata Bigvision OÜ hagi T. L. vastu.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1. Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja I ja 15% ulatuses hageja kanda.

6.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1615

eurot.

6.3. Kostjale II hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6.4. Välja mõista Tiiton OÜ-lt hageja Bigvision OÜ kasuks menetluskulude

katteks 1615 eurot.

6.5. Kostja I on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu 14.10.2023. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (Tartu kohtumaja asukoht Kalevi 1, Tartu; e-

post tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest

välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa osaliselt.

Kohus jätab TsMS § 407 lg 6 alusel hagi kostja I vastu rahuldamata perioodil 01.07.2021-

15.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivise osas. Hagiavaldusest nähtuvalt sattus kostja

I kohustuse täitmisega viivitusse kõige varem alates 16.12.2021, seega on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi põhjendatud nõuda viivist alates sellest

kuupäevast.

Kohus jätab TsMS § 407 lg 6 alusel kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata.

Hagiavalduse järgi on hageja ja kostja II sõlminud käenduslepingu, tagamaks hageja ja

kostja I lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja II on füüsiline isik, seega on tegemist

tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõistes. Asjaoludest nähtuvalt on leping VÕS §

143 lg 2 alusel tühine, kuna lepingus ei ole märgitud käendaja vastutuse rahalist

maksimumsummat. Kohus selgitab, et ka lepingu kehtivuse korral ei oleks võimalik hagi

rahuldada, kuna käendus on lõppenud seoses tähtaja möödumisega (VÕS § 153 lg 1 p 3).

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et hagi jääb rahuldamata kostja II suhtes ning kuulub osaliselt rahuldamisele

kostja I suhtes, samas, et solidaarse kohustuse puhul ei mõjuta kostjate arv tasutava

riigilõivu suurust, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud 15% ulatuses hageja ja

85% ulatuses kostja I kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise

suuruse.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 1400 eurot riigilõivu ja õigusabikulu 4 tunni eest

summas 500 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Kohus peab nõude olemust

arvestades hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks. Tunnihind 125 eurot on

kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

kokku 1900 eurot (1400 + 500), millest 85% ehk 1615 eurot tuleb kostjalt I hageja kasuks

välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal I tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kuna kostja II ei ole menetluses osalenud ega kohtule seisukohti esitanud, puuduvad tal

hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik