1-09-4681/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-4681

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON Erakorralises ettekandes tehtud ettepanek rahuldada.

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata B.Z-i suhtes täitmisele talle

03.04.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 22 päeva vangistust. (kuus) (kakskümmend kaks)

Määruse jõustumise järgselt teatab kohus kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse tuleb B.Z karistuse kandmiseks ilmuda.

6 kuu 22 päeva vangistuse kandmise algust lugeda B.Z-i vanglasse saabumisest.

B.Z-i vanglasse karistuse kandmisele ilmumata jäämise korral

võidakse B.Z-i suhtes kohaldada sundtoomist või kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine.

Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale, kriminaalhooldusametnikule ja allkirja vastu B.Z-ile ning jõustunud määrus Tartu Vanglale.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2011.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-4681 Kohtunik Istungisekretär Tõlk Heli Sillaots Kaija Sõster Anna Jänes Kriminaalhooldusametnik Kadri-Liis Külm Erakorraline ettekanne

pöörata karistus B.Z-i suhtes täitmisele Prokurör Jane Pajus Süüdimõistetu B.Z

Kaitsjata elukoht xxx

õpib ülikoolis, kavatseb minna öötööle McDonaldsisse isikukood XXX

süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD 03.04.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati B.Z süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati teda § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks jäi 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva, ärakandmata karistuseks jäi 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati karistust 10.04.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks

mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel

asendati vangistus üldkasuliku tööga 1436 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat. Karistusregistri teatisel kajastatu kohaselt jõustus kohtuotsus 06.04.2009.a.

13.04.2011.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdimõistetu B.Z-i suhtes koostatud erakorraline ettekanne, milles tehakse kohtule ettepanek,

pöörata karistus B.Z-i suhtes täitmisele, kuna B.Z hoidis üldkasuliku töö tegemise tähtaja esimesel poolel üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mistõttu ei jõudnud tunde tähtajaks tehtud. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt on B.Z tegemata 405 üldkasuliku töö tundi.

25.04.2011.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. Prokurör taotles erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku, pöörata karistus täitmisele, rahuldamist. B.Z avaldas kohtuistungil, et teeb üldkasuliku töö ära, kui talle selleks veel täiendavalt aega antakse.

Kohtu seisukoht

KarS § 69 lõikes 6 sätestatu alusel, kuna B.Z hoidis üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaja algusperioodil üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mistõttu

tal jäi tähtajaks tegemata kokku 405 üldkasuliku töö tundi, pöörab kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel vangistuse B.Z-i suhtes täitmisele.

Kriminaalasjas ei ole esinenud ja ei esine ka käesoleval ajal KarS § 69 lõikes 3

märgitud asjaolusid, millistel oleks põhjendatud lugeda üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine peatunuks.

Käesolevalt menetletav erakorraline ettekanne on B.Z-i suhtes juba teine.

Esimesel korral menetleti erakorralist ettekannet Harju Maakohtus ja selle menetlemise kohta on olemas 07.10.2009.a Harju Maakohtu määrus (määrus jõustus edasikaebamata).

07.10.2009.a Harju Maakohtu määrusest nähtuvalt hoidis B.Z üldkasuliku

töö tegemiseks antud tähtaja algusperioodil üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja hakkas üldkasulikku tööd tegema alles pärast seda kui sai teada tema suhtes kohtusse

3 3

esitatud erakorralisest ettekandest. Kuna B.Z alustas siiski 2009.a oktoobrikuus üldkasuliku töö tegemist ja aega üldkasuliku töö tegemiseks oli 2011.a

aprillini, siis jättis kohus 07.10.2009.a määrusega erakorralise ettekande karistuse B.Z-i suhtes täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Seega on B.Z olnud igakülgselt informeeritud üldkasuliku töö tegemisest

kõrvalehoidumise tagajärgedest, sealhulgas tähtaegselt üldkasuliku töö tegemata jätmise tagajärgedest. Heli Sillaots kohtunik