3-22-1827/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1827

Haldusasi

Otepää valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.05.2022

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-14/0479 osaliseks

tühistamiseks ja 28.07.2022 vaideotsuse nr 11.2-14/0723

tervikuna tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja –

Otepää vald,

volitatud esindajad

vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Epp Lumiste

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja

Marliis Elling

Kolmas isik – OÜ Mapri Ehitus, volitatud esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusele 14.11.2022 esitatud lisa 1 ja 10.11.2023

esitatud lisa 1.

2. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Hindamiskriteeriumid“, „Mahutabel“

ja „Tehniline kirjeldus“.

3. Rahuldada Otepää valla kaebus osaliselt.

4. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.05.2022 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-

14/0479 ja 28.07.2022 vaideotsus nr 11.2-14/0723 osas, mis puudutab riigihanke nr 205440

osas 1 sõlmitud hankelepingu täitmise tähtaja pikendamist ja sellega seoses tehtud

finantskorrektsiooni, samuti Ettevõtluse Arendamise SA 08.06.2018 otsuse nr 1.1-

5.1/18/666 muutmist vastavas osas.

5. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

6. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Otepää valla kasuks välja menetluskulu

summas 4561,64 eurot ja OÜ Mapri Ehitus kasuks välja menetluskulu summas 3504,77

eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3-22-1827

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise SA rahuldas 08.06.2018 otsusega1 nr 1.1-5.1/18/666 siseministri

13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse

andmise tingimused ja kord“ (määrus nr 4) alusel Otepää Vallavalitsuse 26.01.2018 esitatud

taotluse toetuse saamiseks projektile „Otepää linnakeskuse väljaarendamine“. Projekti

kogumaksumus on 1 592 350,96 eurot, millest omafinantseering minimaalselt 238 852,65

eurot ja toetus maksimaalselt 1 353 498,31 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood on

01.02.2018–31.12.2019.

2. Projekti abikõlblikkuse perioodi on hiljem korduvalt pikendatud, viimati Riigi

Tugiteenuste Keskuse (vastustaja) 20.10.2020 otsusega2 kuni 31.12.2020.

3. Otepää Vallavalitsus kuulutas 29.03.2019 välja avatud hankemenetlusena läbi viidava

riigihanke „Otepää keskväljaku ja lipuväljaku rekonstrueerimine“ (viitenumber 205440).

Hange oli jagatud 2 osaks: osa 1 ehitustööd ja kommunikatsioonide rajamine, osa 2

linnamööbli paigaldamine. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 13.05.2019. Otepää

Vallavalitsus tunnistas mõlemas hanke osas edukaks OÜ Mapri Ehitus (kolmas isik)

pakkumused ja sõlmis temaga hanke osas 1 17.06.2019 hankelepingu3 täitmise tähtajaga

14.01.20204 maksumusega 909 337 eurot5 (ilma käibemaksuta). Riigihangete registri

andmetel6 pikenes lepingu täitmise tähtaeg poolte kokkuleppel kuni 30.11.2020, sest lisatööde

tõttu täpsustusid tööde maht ja maksumused. Kasutusluba väljastati 30.11.2020. Lepingu

tegelikuks maksumuseks kujunes 897 195,30 eurot.

4. Vastustaja luges 18.05.2022 finantskorrektsiooni otsuses nr 11.2-14/04797 projekti

raames mitteabikõlblikuks kuluks 359 548,17 eurot, millest toetus on 305 615,95 eurot ja

omafinantseering 53 932,22 eurot. Samuti muudeti 08.06.2018 otsust ja loeti projekti

kogumaksumuseks 1 170 950,77 eurot, millest omafinantseering on minimaalselt 175 642,62

eurot ja toetus maksimaalselt 995 308,15 eurot. Vastustaja tuvastas riigihanke nr 205440 osa 1

raames kaks rikkumist8: 1) Otepää vald (kaebaja) on hüvitanud mitteabikõlblikke kulusid; 2)

kaebaja on pikendanud hankelepingu täitmise tähtaega vastuolus riigihangete seaduse (RHS)

§-ga 123. Esimese rikkumise osas loeti mitteabikõlblikuks 107 663,44 eurot, millest toetus on

91 513,93 eurot ja omafinantseering 16 149,51 eurot, ja teise rikkumise osas loeti

mitteabikõlblikuks 242 242,73 eurot, millest toetus on 205 906,32 eurot ja omafinantseering

1 Kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 1.

2 Vastustaja 10.11.2023 esitatud lisa 4.

3 Kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 2.

4 Riigihangete registris on märgitud tähtajaks 17.01.2020.

5 Riigihangete registris on märgitud maksumuseks 909 340 eurot.

6 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1550379/contracts/2929333.

7 Kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 3.

8 Muus osas ei ole kaebaja finantskorrektsiooni otsust vaidlustanud.

2(19)

3-22-1827

36 336,41 eurot, kokku on kahe rikkumise mitteabikõlblikud kulud 349 906,17 eurot, millest

toetus on 297 420,25 eurot ja omafinantseering 52 485,92 eurot. Põhjendused:

4.1. Teede Tehnokeskus AS tuvastas 30.08.2021 eksperthinnangus9 kaebaja projekti osas

tehtud ehitustöödes mitmeid puudusi:



ohutussaarel asuvad sillutuskivid ei vasta lõhestustõmbetugevuselt põhiprojekti

seletuskirjas toodud standardile;



puudub dokumentatsioon valge sillutuskivi asendamise kohta halliga;



sillutuskivide ja -plaatide all liiv-tsementsegu asendamine paekivisõelmetega ei olnud

õigustatud. Kivide omavahelise tasasuse keskmiseks erinevuseks mõõdeti 6 mm,

lubatud hälve on õigusnormide järgi 2 mm. Muudatust ei ole vormistatud. Garantiiaega

tuleks pikendada vähemalt 5 aastani;



mänguväljaku killustikaluse paksus on projektijärgse 20 cm asemel 9 cm, st

hinnanguliselt kasutati 530 m3 vähem materjali;



ehitusprojektijärgne 4/63 killustik asendati 16/32 killustikuga, kuid ei kasutatud

õigusnormide kohaseid kiilumiskillustiku koguseid. Asendus ei ole kooskõlas

ehitusprojektiga, puudub dokumentatsioon, muudatust ei ole kooskõlastatud

kaebajaga, omanikujärelevalve ega projekteerijaga;



platsi muldkeha väljakaevatavas osas puuduvad täitedokumentatsiooni koosseisust

teostusjoonis, tasasuse mõõtmise protokollid ja kaetud tööde aktid;



täitepinnasega tagasitäite ja dreenkihi osas puuduvad täitedokumentatsiooni

koosseisust teostusjoonis ja kaetud tööde aktid koos mõõtmisprotokollidega. Puuduvad

materjali filtratsiooni ja terastikulise koostise katseprotokollid. Ei ole selge, mille

alusel konstruktsioonikihid vastu võeti ja välja maksti;



puudub info sängituskihi osas ja äärekivide aluste kaetud tööde aktid koos

mõõtmisprotokollidega;



kaetud tööde aktid on vormistatud puudulikult ja segaselt, sisaldavad valeinfot ja pole

arvestatud õigusaktide nõuetega. Kuna puuduvad mõõtmistulemused, ei selgu, mille

alusel on rahalistes aktides kajastatud mahtusid ja hinnatud nende õigust. Kaetud tööde

aktis nr 4 mainitud kergliiklusteede killustikalust (20 cm) ei ole üldse ehitatud,

eeldatav ala ca 97 m2;



täitedokumentatsioonis puuduvad kõik kasutus- ja hooldusjuhendid;



kasutatud materjalide koondpäevikus sisalduva info kohaselt on toodud ehitusalale

16/32 killustikku (projektijärgne 4/63 killustik) kokku 73 koormat ehk 1168 m3, kuigi

ehitusprojektijärgne ja ka akteeritud tarnitav killustiku maht oli 1711 m3;



0/32 täitematerjali on toodud dokumenteeritult objektile 43 koormat, seega ca 731 m3,

mis on 4609 m3 võrra vähem kui ehitusprojektis ette nähtud ja akteeritud 5340 m3;



ehituseks sobimatu pinnase kaevandamise maht on arvestuslikult 2515,5 m3 võrra

väiksem kui ehitusprojektijärgne ja akteeritud maht;



ehituspäevikutes ei ole kajastatud kontrollmõõtmisi ja puuduvad viited kasutatud

materjalide deklaratsioonidele;

9 Kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 4.5.

3(19)

3-22-1827



mänguväljaku kogu konstruktsiooni paksus ei vasta ehitusprojektijärgsele.

Proovivõtukohas mõõdeti konstruktsiooni paksuseks orienteeruvalt 28 cm,

projektijärgselt pidanuks olema 71 cm. Seega on olulises osas eiratud projektsete

konstruktsioonikihtide paksusi, kuigi töö on kogu mahus akteeritud.

4.2. Kuna ehitustöödel kasutatud materjalid ja mahud ning ehituseks sobimatu pinnase

kaevandamise maht ei ole vastavuses ehitusprojektiga (reaalsed mahud on tunduvalt

väiksemad) ja täitedokumentatsioon on olulises osas puudulik, siis ei ole hankelepingut

nõuetekohaselt täidetud. Töid ei ole teostatud kokkulepitud mahus, akteeritud kulud ei ole

kogu ulatuses põhjendatud ega abikõlblikud. Töövõtja oli kohustatud teostama lepingujärgseid

töid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, lepingudokumentidele, sh projektile ja selles

määratud kvaliteedile, ning esitatud pakkumusele, mis sisaldab mh kululoendit, samuti

hankima vastavalt lepingudokumentidele kõik ehitustööde teostamiseks vajalikud materjalid.

Kui töövõtja soovis kasutada lepingudokumentidest erinevaid materjale ja mahte, tulnuks see

eelnevalt kaebajaga kirjalikult kooskõlastada ja tööde mahu vähendamisel vähendada ka

lepingu hinda. Töövõtjal oli kohustus kajastada tööde faktiline teostamine ehituspäevikus.

Eksperthinnangust selgub, et ehituspäevikutes on viited materjalidele kohati ebaselged ja

osaliselt ei ole toodud korrektselt ka nende mahtusid (puuduvad ka saatelehed), mistõttu ei ole

võimalik täpselt öelda, kui palju materjali tegelikkuses objektile tarniti. Mahtusid ei ole välja

toodud ka ehitusjärgsel teostusmõõdistusel, seega on ebaselge, mille järgi töömahud akteeriti.

Puuduvad tõendid tööde nõuetekohase täitmise kohta. Kui töövõtja ei teosta töid

nõuetekohaselt, siis ei ole ta õigustatud saama tasu vastavalt pakkumuses toodud

maksumusele, sest see kuulus hankelepingu p 8.1 järgi maksmisele nõuetekohaselt tehtud

tööde eest. Praegusel juhul ei toimunud hinna kallinemist ega töömahu või kulutuste

suurenemist, vaid materjalide vahetus ja mahtude vähenemine. Kõik hankija koostatud

dokumendid, mis on lisatud riigihanke alusdokumentide (RHAD) hulka, on RHAD-i osaks, sh

mahutabel, mis oli aluseks pakkujatele pakkumuse koostamisel ja hankijale eduka pakkumuse

välja selgitamisel. Edukas pakkumus oli madalaima hinnaga. Kaebaja kohustuseks oli

kontrollida ja hinnata teostatud tööde mahte ja kvaliteeti, et tagada raha sihtotstarbepärane

kasutus.

4.3. Tekkinud kahju ulatust ei ole võimalik üheselt tuvastada. Vastustaja peab Vabariigi

Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 21 lg 1 alusel proportsionaalseks kohaldada 10%

korrektsioonimäära. Kergendava asjaoluna arvestatakse, et ehitisele on 30.11.2020 väljastatud

kasutusluba, mis näitab, et valminud ehitis vastab üldistele nõuetele ja seda võib kasutada

vastavalt kavandatud otstarbele, seega ei saanud puudused mõjutada väga suurt hankelepingu

osa. Ainuüksi eksperthinnangus mainitud ebakõlad ehitusmaterjalide ja mahtude osas, mida

on võimalik ligikaudselt välja arvutada, moodustavad riigihanke esialgsest maksumusest

hinnanguliselt ca 9%. Hinnavõit töövõtjale võis olla suurem. Madalama määra kohaldamine ei

ole õigustatud.

4.4. Nii hanketeate, RHAD-i kui ka hankelepingu kohaselt pidid tööd valmima hiljemalt 7

kalendrikuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest. Sama aja jooksul tuli esitada ka

kasutusloaga seonduv dokumentatsioon. Hankelepingus on märgitud tööde valmimise

kuupäevaks 14.01.2020. Kaebaja on muutnud hankelepingu tingimusi, pikendades tööde

valmimise tähtaega. Töövõtja andis tehtud tööd kaebajale üle 17.02.2020 allkirjastatud

lõppaktiga. Tegemata olid haljastustööd (tehti 04.06.2020), asfaltkatte joonimine (tehti 2020.

a kevadel) ja puudus ehitise kasutusluba (kasutusloa taotlus esitati 24.11.2020, kasutusluba

väljastati 30.11.2020). Riigihangete registri andmetel on hankelepingu lõpetamise kuupäevaks

30.11.2020 ja hankelepingut pikendati poolte kokkuleppel. Osa kasutusloa aluseks olevaid

4(19)

3-22-1827

dokumente allkirjastati veel septembris ja novembris 2020. Seega on hankelepingu täitmine

toimunud 7 kuu asemel rohkem kui 17 kuud. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine ei

ole kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1 ning § 3 p-dega 1 ja 2. Viide sellele, et töövõtja tahtis

hankelepingu kohased tööd üle anda juba 2019. a lõpus ja esialgne lõppakt koostati

16.01.2020, ei ole asjakohane, kuna töid ei olnud selleks ajaks kogumahus tehtud. Samuti on

asjakohatud viited vaegtöödele. Vaegtööd on väheolulised puudused juba tehtud töös, mitte

tegemata tööd. Kuna haljastustööd tehti mais 2020, siis on hankelepingu täitmise tähtaega

poolte kokkuleppel pikendatud 7 kuult vähemalt 10,5 kuule. Puudus õiguslik alus

hankelepingu muutmiseks. Hankelepingu täitmise tähtaega reguleerivad sätted peavad olema

teatavaks tehtud RHAD-is, et huvitatud ettevõtjad saaksid õigeaegselt hinnata, kas neil on

võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes osaleda, sh etteantud aja jooksul töid

lõpuni viia, ja millise maksumusega pakkumus esitada. Pakkujad olid pakkumuse tegemise

hetkel võrdses olukorras, lähtudes teadmisest, et hankelepingu kestus on 7 kuud ja osa töid

jääb talveperioodi. Lepingu pikendamine 3,5 kuu võrra on oluline muudatus RHS § 123 lg 2 p

1 tähenduses. Võimaldades teha töid soodsamal aastaajal, seati ebavõrdsesse olukorda need,

kes oleksid võinud riigihankes osaleda, kuid loobusid sellest lühikese tähtaja ja hankelepingu

täitmise keerukuse tõttu. Ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad ja nende pakkumuste

maksumused ning milline pakkumus osutunuks edukaks, kui hankest huvitatud isikutele oleks

teada olnud, et lepingu täitmise tähtaeg võib erineda. Tööde osaline jäämine talveperioodi, mil

ilmastikuolud võivad olla heitlikud, pidi olema ette nähtav. Hoolas hankija peab teadma

hangitava riigihanke objekti eripärasid ja võimalikke viivitusi ning nendega arvestama juba

RHAD-i koostamisel, mistõttu hankelepingu pikendamine ilmastikuolude tõttu ei ole lubatud.

Erakordseid ilmastikuolusid või sündmusi ei esinenud. Tegemist on olulise muudatusega ka

põhjusel, et muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste vahekorra muutumise

töövõtja kasuks, kuna hankelepingu tähtaja muutmisega on võimaldatud talle soodsamad

tingimused kui hankelepingu sõlmimise hetkel. Töövõtja on saanud eelise hankes osalemisest

huvitatud ettevõtjate ja hankes osalenud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud huvitatud täitma

hankelepingut pikema aja jooksul. Huvitatud ettevõtjate ringi ei ole võimalik kindlaks teha,

sest nende hulka kuuluvad ka ettevõtjad, kes ei ole end hanke juurde registreerinud ega

pakkumust esitanud. Ka praeguse hanke puhul pole võimalik välistada, et mõni hankest

huvitatud isik võis loobuda hankes osalemisest algse lepingutähtaja tõttu. Kuigi kaebaja ei

vormistanud hankelepingu täitmise tähtaja pikendamist hankelepingu muutmisena, vaid

aktsepteeris tööde hilisemat täitmist ja loobus leppetrahvi nõudmast, on see kvalifitseeritav

hankelepingu muutmisena. Pikendati kogu hankelepingu täitmise tähtaega, sest hankelepingus

ei olnud erinevatele hankelepingu esemetele ette nähtud erinevaid täitmise tähtaegasid,

mistõttu ei saa kaebaja tugineda asjaolule, et muudatus hõlmas vaid väikest osa hankelepingu

esemest.

4.5. Määruse nr 143 § 228 ja § 227 järgi tuleb RHS § 123 lg 1 rikkumise korral kohaldada 25%

korrektsioonimäära. Ka RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% määra. Järelikult ei saa kaebajal olla õigustatud ootust madalama

korrektsioonimäära kohaldamiseks. Kuna hankelepingu muudatusega pikenes tööde

teostamise periood vähemalt 50% ulatuses (rohkem kui 3,5 kuud), siis ei ole teada, milliseks

oleks kujunenud pakkujate ring ja pakkumuste maksumused, kui kaebaja oleks juba RHAD-is

ette näinud pikema lepingu täitmise tähtaja. Seega on tegemist olulise lepingumuudatusega.

Mõni huvitatud isik võis loobuda hankes osalemisest lepingu täitmise tähtaja tõttu. Esineb

põhjendatud oht, et hankelepingu õigusvastane pikendamine võis kaasa tuua rahalise mõju.

Lepingu täitmise tähtaja pikkus mõjutab otseselt tööde teostamise maksumust, sest mida

pikem on lepingu täitmise tähtaeg, seda odavamalt on võimalik töid teostada. Pikema tähtaja

jooksul on võimalik tellida tööde teostamiseks vajalikke asju või vahendeid tarnijatelt, kelle

tarneajad on pikemad ja seetõttu tarnekulu väiksem, mis avaldab mõju pakkumuse

5(19)

3-22-1827

maksumusele. Samuti võimaldab pikem tööde teostamise tähtaeg paremini planeerida töö

teostamiseks vajalikke ressursse ja kujundada pakkumuse maksumus sellest lähtuvalt.

Järelikult kui kaebaja oleks pikema tööde teostamise tähtaja juba RHAD-i märkinud, oleks

tööde maksumus võinud osutuda oluliselt odavamaks. Kuna kaebaja ei ole välja toonud ja ka

vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaks hinnata

finantsmõju pigem väiksemaks, siis ei ole põhjendatud kohaldada madalamat

korrektsioonimäära. Asjaolu, et hankes esitati mitu pakkumust, ei võimalda

korrektsioonimäära vähendada, sest kõik pakkujad pidid pakkumuse esitamisel lähtuma

RHAD-is näidatud algsest tähtajast. Seega ei võimalda esitatud pakkumuste arvu või

maksumuse analüüsimine hinnata, milliseks oleks pakkumused kujunenud pikema tööde

teostamise aja võimaldamise korral.

5. Kaebaja vaidlustas 20.06.2022 vaides10 finantskorrektsiooni otsust osas, mis käsitleb

riigihanke nr 205440 osas 1 tuvastatud rikkumisi.

6. Vastustaja jättis 28.07.2022 vaideotsusega nr 11.2-14/072311 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

6.1. RHAD, sh tehniline kirjeldus on hankelepingu osaks ja nende alusel saab kontrollida

hankelepingu täitmise nõuetekohasust. RHS § 120 lg 1 järgi sõlmitakse hankeleping RHAD-is

ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Tehnilise kirjelduse

üheks peamiseks eesmärgiks on, et pakkujad saaksid pakkumust koostades arvestada kõigi

tööde ja kohustustega, mis sõlmitava hankelepingu alusel tuleb täita, ja hinnata selle alusel

hankelepingu täitmise kulusid ning nõuetekohase täitmise võimalikkust. Mahutabel ei oma

üksnes informatiivset tähendust, sest on aluseks pakkumuse koostamisel. Hankija on

kasutanud eduka pakkuja väljaselgitamiseks madalaima hinna kriteeriumit, lähtudes just

mahutabeli andmetest. Lisaks tuli tehnilise kirjelduse p 6 järgi arvestada pakkumuse

koostamisel töödega, mis ei olnud RHAD-is otseselt kirjeldatud, kuid tulenesid kehtivatest

õigusaktidest, tehnilistest normidest, standarditest ja vastavate ametkondade nõuetest, ning

tegelike vajalike tööde mahtudega. Samuti on kaebaja 09.03.2021 e-kirjas tööde teostamise

lõppakti juurde mh selgitanud, et teostatud tööde aktid põhinevad RHAD-i kohaselt

hinnaesildisel ja mahutabelis märgitud tööl. Seega on kolmas isik oma pakkumuses

arvestanud ja kajastanud tööde maksumused vastavalt vajalike tööde mahtudega nii nagu

hankelepingus oli ette nähtud. Hankelepingu p 4.1 kohaselt on tööd, mille teostamine on

töövõtja ülesandeks ja lepingu objektiks, määratud lepingudokumentatsiooniga, milleks on mh

tellija poolt töövõtjale üle antud projektdokumentatsioon, töövõtja poolt esitatud pakkumus ja

lepingu käigus poolte esindajate allkirjastatud dokumendid.

6.2. Erinevalt tavapärastest võlaõiguslikest lepingutest on riigihanke tulemusena sõlmitud

lepingud seotud avaliku raha kasutamisega ja hankijal ei ole hankelepingu täitmise faasis

hankelepingu muutmise osas piiramatuid võimalusi. Hankija peab hankelepingu muutmise

käigus lisaks lepingus toodule arvestama riigihanke üldpõhimõtetega, sh läbipaistvuse ja

võrdse kohtlemise printsiipidega. Viimased prevaleerivad eraõiguslike normide ees. Lisaks

riigihanke üldpõhimõtetele tuleb hankelepingu muutmise üle otsustamisel arvestada RHS §-s

123 sätestatud hankelepingu muutmist reguleerivate sätetega. Kuigi riigihankemenetlus lõpeb

RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt hankelepingu sõlmimisega, tuleb lähtuvalt Euroopa Kohtu

seisukohtadest järgida hankemenetluse üldpõhimõtteid riigihanke kõikides etappides.

Riigihankeõigus omab tähendust läbivalt kogu protsessis, st alustades lepingueelsetest

suhetest kuni lepingu täitmiseni. Hankelepingu täitmise faasis tuleb lepingu muutmise üle

otsustamisel olla ääretult hoolas, kuna oht rikkuda seeläbi läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise

10 Kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 4.

11 Kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 5.

6(19)

3-22-1827

põhimõtteid on üpris suur. Võrdse kohtlemise põhimõte peab tagama terve ja tõhusa

konkurentsiolukorra. See peab tagama, et kõik kehtestatud tingimused kehtivad ühtviisi

kõikidele konkurentidele, neid koheldakse ühtmoodi ja neil on võimalik esitada pakkumus

samadel tingimustel. Võrdse kohtlemise põhimõte kehtib laiemalt – lisaks hankemenetluses

osalenud pakkujatele tuleb arvestada potentsiaalseid pakkujaid, kellel oleks olnud muudetud

tingimuste korral hankemenetluses osaleda. RHS § 3 järgi tuleb riigihanke üldpõhimõtteid

järgida terve riigihanke, mitte üksnes hankemenetluse korraldamisel. Kuna hankija poolt

pärast hankelepingu sõlmimist tehtud otsused võivad otseselt mõjutada pakkumuste tegemist

ja osalejate võrdseid võimalusi, peab hankija võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest

tulenevalt olema hankemenetluses avatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise

lõpuni (vt Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-496/99, p 16). Vastustaja tuvastas kontrolli

käigus, et kaebaja on aktsepteerinud töid suuremas mahus, kui oleks olnud lubatud. Kuna

eksperthinnangu kohaselt ei ole ehitustöödel kasutatud materjalid ja mahud ning ehituseks

sobimatu pinnase kaevandamise maht osaliselt vastavuses ehitusprojektdokumentatsiooniga

(reaalsed mahud on tunduvalt väiksemad) ning täitedokumentatsioon on olulises osas

puudulik, siis ei ole hankelepingut täidetud nõuetekohaselt. Hankelepinguga kokku lepitud

töid ei ole teostatud ettenähtud mahus, mistõttu ei ole kogu ulatuses akteeritud kulud

põhjendatud ja need on mitteabikõlblikud.

6.3. Vastustaja tuvastas, et hankelepingu täitmise tähtaega on pikendatud 7 kuult vähemalt

10,5 kuule. Hankelepingu tähtaja muutmise näol on tegemist olulise muudatusega RHS § 123

lg 2 p 1 mõistes, sest muudatusega lisati tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes

osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui RHAD oleks sellist

tingimust algselt sisaldanud. Saanuks osaleda ka need pakkujad, kelle jaoks oli tähtaeg

sobimatu või tööde tegemise aeg ajakriitiline. Puudub kindlus, et pikema lepingu täitmise

tähtaja jooksul poleks võimalik riigihankes osalejate hulk võinud olla suurem. Hankest

huvitatud isikute ringi ei ole võimalik faktiliselt kontrollida, sest sinna kuuluvad lisaks

pakkujatele ja hanke juurde registreerunud isikutele ka isikud, kes oleksid saanud

hankelepingu täitmisega hakkama ja oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele, kuid kes

mingil põhjusel hanke juurde ei registreerunud või pakkumust ei esitanud. Hankelepingu

täitmise tähtaeg on riigihankest huvitatud ettevõtjate jaoks ülitähtis ja sellest sõltub

riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus ja

hankelepingu hind. Seetõttu peavad hankelepingu täitmise tähtaega reguleerivad sätted olema

riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba RHAD-is, et ettevõtjad saaksid

õigeaegselt hinnata, kas neil on võimalik hankes osaleda, sh etteantud aja jooksul töid lõpuni

viia, ja millise maksumusega pakkumus esitada. Kõik pakkujad olid pakkumuste tegemise ajal

võrdses olukorras, lähtudes teadmisest, et hankelepingu kestus on 7 kuud ja tööd peavad

olema tehtud, sh kasutusloaga seonduv dokumentatsioon esitatud 14.01.2020 ja lepingu

täitmise tähtaeg satub osaliselt talvisesse perioodi. Kaebaja pikendas hankelepingut üle 3,5

kuu, mis on oluline muudatus, kuna esialgne hankelepingu täitmise tähtaeg oli 7 kuud. Andes

töövõtjale lisaaega ja võimaldades tal teha töid soodsamal aastaajal, on asetatud ebavõrdsesse

olukorda need, kes oleksid võinud riigihankes osaleda, kuid loobusid sellest lühikese tähtaja ja

hankelepingu täitmise keerukuse tõttu. Antud juhul ei ole teada, millised oleksid olnud

pakkujad ja nende pakkumuste maksumused ning milline pakkumus oleks valitud edukaks,

kui oleks olnud teada, et lepingu täitmise tähtaeg võib erineda. Pole välistatud, et teiste

ettevõtjate jaoks tundus tööde teostamise aeg liiga lühike ja nad pidasid suureks riskiks

haljastustööde võimalikku ajalist langevust külmale perioodile, mistõttu loobusid pakkumuse

esitamisest. Lepingutähtaja pikendamine on oluline ka seetõttu, et muudatus tingib

hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks, sest

talle on võimaldatud soodsamad tingimused kui hankelepingu sõlmimise hetkel. Töövõtjal on

7(19)

3-22-1827

võimalik senise 7 kuu asemel hankelepingut täita 10,5 kuud ja koos puuduste kõrvaldamise

ajaga kokku 17 kuu jooksul.

6.4. Kaebaja poolt talle pandud kulude abikõlblikkuse nõude eiramise tulemusena on tekkinud

kahju, mille rahalise mõju ulatust ei ole võimalik üheselt tuvastada, sest eksperthinnangus

viidatud mitteabikõlblikud mahud on hinnangulised ja täitedokumentatsiooni koosseisust

puudub arvestatavas osas dokumente (nt teostusjoonised, kaetud tööde aktid koos

mõõteprotokollidega) või need ei sisalda kogu teavet (nt mahtude osas). Vastustaja on

korrektsioonimäära kaalunud. Vastustaja ei pidanud proportsionaalseks rakendada kõige

rangemat korrektsioonimäära, vaid 10%. Kergendava asjaoluna võeti arvesse, et ehitisele on

väljastatud 30.11.2020 kasutusluba. Teisalt ei ole teada, milline oleks olnud hankelepingu

tegelik maksumus, kui selle arvestuse aluseks oleks olnud lepingu raames tegelikult tehtud

tööd ja objektil reaalselt kasutatud ehitusmaterjalide maht. Tekkinud kahju suurust ei ole

võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring ja pakkumuste

maksumused, kui potentsiaalsed pakkujad oleks teadnud, et töid tuleb teostada väiksemas

mahus. Pole teada, kui suures osas tegelikkuses erinesid tarnitud materjalid ja mahud

ehitusprojektis sätestatust, sest täitedokumentatsioon on puudulikult koostatud. Ainuüksi

eksperthinnangus mainitud ebakõlad ehitusmaterjalide ja mahtude osas moodustavad

esialgsest maksumusest hinnanguliselt ca 9%. väiksema materjalikulu tõttu on eelduslikult

tehtud ka väiksemas mahus ehitustöid ja lisaks ei ole nõuetekohaselt töödokumentatsiooni

vormistatud ja esitatud, siis võib eeldada, et hinnavõit töövõtjale võis olla suurem. Seda

arvestades ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et rakendatav korrektsioonimäär oleks 10%-

ist madalam.

6.5. Ka hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise tõttu on tekkinud kahju, mille suurust ei

ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring ja

pakkumuste maksumused, kui potentsiaalsed pakkujad oleksid teadnud, et hankelepingu

täitmisel on oluliselt pikem tähtaeg. Määruse nr 143 § 227 lg 2 näeb ette 25%

korrektsioonimäära kohaldamise ega näe ette võimalust seda vähendada. Määruse nr 143

seletuskirjas on selgitatud, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% korrektsioonimäära.

6.6. Finantskorrektsioon tuleb teha, kui tekkinud on finantskahju. Finantskahju teke ei pea

olema reaalne ehk konkreetne summa. Riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumine tõendatuks (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-743/18). Hanketingimuste rikkumise

korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja piisab sellest, kui asjassepuutuva

fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-408/16,

p-d 60 ja 61). Määruses nr 143 sätestatud tagasinõude määradega on juba kohustuse eiramise

võimalikku mõju kaalutud. Määruse nr 143 §-dega 22-227 on üle võetud võimalikult ühtselt

Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendis nr C(2019) 3452 kirjeldatud

rikkumisjuhtumid, mida loetakse igal juhul finantsmõju omavaks, mis väljendub juhendis

märgitud finantskorrektsiooni määrades. Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis ja

selle suurust ei ole võimalik hinnata.

7. Kaebaja

esitas Tallinna Halduskohtule

kaebuse

vastustaja 18.05.2022

finantskorrektsiooni otsuse tühistamiseks osas, mis käsitleb riigihanke nr 205440 osa 1 raames

tuvastatud rikkumisi, ja 28.07.2022 vaideotsuse tervikuna tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Tehniline kirjeldus ei ole hankelepingu osa (vt hankelepingu p 2.2). Ekspertiisist ei

järeldu finantskorrektsiooni kohaldamise eelduste täidetus ja mitteabikõlblikke kulude ulatus.

8(19)

3-22-1827

Hinnangu andmiseks tehti välitöid juhuvaliku põhimõttel, mille pinnalt ei saa teha

täiemahulisi ja kõikehõlmavaid järeldusi ehitustööde tegelike mahtude vms osas.

Hankelepingu täitmisel lähtuti tööde projektist ja tööde käigus ilmnenud tegelikust

looduslikust olukorrast (hankelepingu p 5.2.7). Kuigi projekti ei muudetud, ei järeldu sellest,

et ehitustööde käigus ei pidanud tegelike oludega arvestama. Tööd teostati vastavalt projektis

nõutule. Ehitisele on väljastatud kasutusluba. Vastustaja arvutused ei kinnita otsuses

kajastatud arvutuste õigsust või tööde mittenõuetekohast teostamist. Šurfiaukudest ei ole

leitud mittesobilikku pinnast ja erinevates ekspertiisides teostatud kihtide mõõdistused

vastavad valdavas enamuses projektile või on kohati suuremad. Töövõtja vastuväidete

arvestamata jätmine on toonud kaasa ebaõiged järeldused tarnitud materjalide mahtude ja

mitteabikõlblikke kulude mahu osas. Ka vaideotsuses ei ole käsitletud kaebaja konkreetseid

vastuväiteid otsusele.

7.2. Vastustaja on lähtunud ekslikult tehtud tööde osas mahupõhisest arveldamisest.

Tegelikult on hankelepingus kokku lepitud, et lepingu hind on fikseeritud ja see ei kuulu

muutmisele, mh tööde maksumuse suurenemisel. Tööde eelarve oli siduv (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 639 lg 1). Tööde mahutabel oli informatiivne ja seda kinnitab tehniline kirjeldus.

Kuigi edukas pakkumus tuvastati mahutabelis kajastatud tööde maksumuse alusel, siis

tegelikkuses oli kõigile pakkujatele teada, et tegemist on informatiivse tööde mahuga ja

lähtuda tuleb tegelikult teostamist vajavatest töödest. Seejuures tuli tehnilise kirjelduse p 6

järgi arvestada ka nende töödega, mis ei olnud mahutabelis kajastatud. Kuigi tööde käigus

mahud täpsustusid, pidi arveldamine toimuma hankelepingus kokku lepitud hinna alusel.

7.3. Finantskorrektsiooni kohaldamine ei olnud põhjendatud, sest tegemist oli kõrvaldatavate

puudustega. Vastustaja pidanuks tegema ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja

võimaldas osad puudused kõrvaldada, kuid teisi puudusi on käsitlenud jätkuvalt puudustena.

7.4. Vastustaja seisukoht riigihanke ajalisest kestvusest on vastuolus seadusega. Vastustaja

asus vaideotsuses seisukohale, et riigihange ei lõpe hankelepingu sõlmimisega, kuigi RHS §

73 lg 3 p 1 ja § 4 p 5 nii sätestavad. Pooled olid RHS § 8 lg 2 järgi kohustatud pärast

hankelepingu sõlmimist järgima VÕS-i. Hankelepingu muutmine oli p 21.4 järgi lubatav ja

see oli kõigile pakkujatele teada.

7.5. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine ei ole oluline muudatus. Sellega ei muudetud

hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt ega rikutud RHS §-s 3 sätestatud

üldpõhimõtteid. Vastustaja lähtus ebaõigest tööde valmimise tähtajast. Kuigi lepingus oli

kirjas 14.01.2020, sai 7-kuuline täitmise tähtaeg hakata kulgema alates lepingu sõlmimisest

17.06.2019. Sisuliselt anti 17.02.2020 lõppaktiga üle kõik hankelepingu alusel teostatud tööd,

sh kasutusloa taotlusega seonduv dokumentatsioon. Seda ei muuda asjaolu, et kasutusloa

aluseks olevaid dokumente pidi tähtaja väliselt veel täiendama. Seega anti tööd üle 1-kuulise

hilinemisega. 1-kuuline hilinemine ei ole oluline muudatus RHS § 123 mõistes. Tähtaeg

pikenes 14,2% võrra, mitte 50% ulatuses. Veebruaris olid samasugused talvised olud nagu

jaanuaris, seega ei ole asetatud töövõtjat soodsamasse olukorda.

7.6. Haljastustööd olid sisuliselt vaegtööd, mis ei takistanud ehitustööde vastuvõtmist.

7.7. 10% korrektsioonimäär ei ole proportsionaalne väidetavalt mitteabikõlblike kulude

suuruse osas. Vastustaja arvutuste kohaselt oli mitteabikõlblikke kulusid kokku 34 536,63

eurot, mis moodustas terve projekti maksumusest 2,98% ja 4,18% hankelepingu

maksumusest. Proportsionaalne olnuks kohaldada 5% määra. Ka 25% määra kohaldamine on

õigusvastane. Kuna ei rikutud RHS § 123 nõudeid, saab lähtuda määruse nr 143 § 21 lg-s 1

ette nähtud 2% või 5% korrektsiooni määrast. Vastustaja ei ole kaalunud madalama määra

kohaldamist.

9(19)

3-22-1827

7.8. Kaebaja palus tunnistada määruse nr 143 § 25 lg 5 põhiseadusevastaseks osas, mis

sätestab, et § 228 kohaldub riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse

menetlus algatatakse pärast määruse muudatuste jõustumist 09.10.2020, kuid mis on

korraldatud enne 09.10.2020. Ebaõige määruse redaktsiooni kohaldamine on toonud kaasa

põhjendamatult kõrge finantskorrektsioonimäära kohaldamise. Määruse nr 143 § 228 hakkas

kehtima 09.10.2020, kaebaja suhtes tehti toetuse andmise otsus 08.06.2018, seega oluliselt

varem. Riigihange avaldati 29.03.2019 ja pakkumused tuli esitada 13.05.2019. Seega toimus

ka riigihange enne 09.10.2020. Lisaks täideti hankelepingut 17.06.2019–16.01.2020 (või

17.02.2020) ehk enne 09.10.2020. Kaebaja tegevuse suhtes tulnuks kohaldada määruse nr 143

§ 22, mis kehtis kuni 08.10.2020 (vt Riigikohtu otsus asjas nr 5-23-2). Varasem säte andis

vastustajale ulatusliku kaalutlusruumi otsustamaks finantskorrektsioonimäära üle.

Maksimaalseks määraks oli § 22 lg 14 järgi 10%.

7.9. 17.02.2020 ja 27.01.2020 allkirjastatud aktidest on näha, et ehitustööd olid samas

valmimisjärgus nagu 16.01.2020 lõppaktis. Dokumentides esineva puuduse kõrvaldamine ei

saa mõjutada tööde tegelikku valmimist. Üksnes vaegtöid tuli teha pärast 16.01.2020.

7.10.

Hankija tegevusetust töövõtja poolt tähtaja ületamisel ei saa käsitleda hankelepingu

muutmisena (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-1711, p 15). Hankelepingu p 21.4

järgi tuli muudatused vormistada kirjalikult. Kuna pooled ei ole hankelepingut kirjalikult

muutnud, on muudatus kehtetu. Pelgalt asjaolu, et kaebaja ei öelnud hankelepingut üles ega

nõudnud leppetrahvi, ei saa järeldada lepingu muutmist. Kaebajale saab ette heita

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist, mitte hankelepingu muutmist.

7.11.

RHS § 123 lg 1 p 1 võimaldab hankelepingut muuta ilma uut riigihanget korraldamata,

kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa 15% ehitustööde

hankelepingu esialgsest maksumusest ja RHS § 123 lg 1 p 7 võimaldab hankelepingut muuta,

kui muudatus ei ole väärtusest sõltumata oluline. Kõik pakkujad said ja pidid ette nägema, et

de minimis muudatused on lubatud. See, et tööde lõppakt allkirjastati 1 kuu pärast lepingu

täitmise tähtaega, kaebaja võimaldas külvata muru, kui maapind ei olnud külmunud ja

täitedokumentatsioonis olevad puudused kõrvaldati 2020. a suvel, ei ole eraldiseisvalt ega

kogumis hankelepingu oluline muudatus, sest hankelepingu üldist olemust ei muudetud ja

nende muudatuste maksumuse väärtus ei ületanud RHS § 123 lg 1 p-s 1 nimetatud piirmäära.

Muudatus moodustab vaid 14,2% hankelepingu esialgsest tähtajast. Halduskohus ei ole

lugenud hankelepingu oluliseks muudatuseks lepingu täitmise tähtaja pikenemist 38% võrra

(otsus asjas nr 3-22-250, p 17). Ringkonnakohus on pidanud lubatavaks tähtaja pikenemist

30% võrra (otsus asjas nr 3-21-2384, p 14.3). Haljastustööde lükkumine ajale, mil maapind ei

ole külmunud, ei ole tööde iseloomu arvestades oluline lepingu muudatus. Kõik pakkujad

oleksid olnud sarnases olukorras, kus haljastustöid poleks saanud talvel teha. Muru rajamise ja

külvi maksumus oli 17 623,56 eurot, seega 2% hankelepingu maksumusest, mis jääb alla RHS

§ 123 lg 1 p-s 1 nimetatud piirmäärast (15%). Lepingu täitmise nõue (täitedokumentatsiooni

esitamise nõue) ei ole käsitletav hankelepingu muutmisena. Muru külvamiseks või

täitedokumentatsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks olnuks põhjendamatu korraldada

uus hange. Keegi teine peale kolmanda isiku poleks saanud kaebajale täitedokumentatsiooni

koostada. Hankelepingu p 7.4.6 järgi pikenevad tööde teostamise ajagraafikus toodud tähtajad

töövõtjast sõltumatutel põhjustel. See oli kõigile pakkujatele teada. Ilmastikuolud ei sõltu

töövõtjast. Seega ei asetatud töövõtjat soodsamasse olukorda ega moonutatud konkurentsi.

7.12.

Leppetrahvi nõudmine ei ole kaebaja kohustus. Mõistlikule hoolsale hankijale ei

saanud olla ettenähtav, et lepingujärgsete tööde valmimise periood jääb talvesse. Hankija peab

hanget planeerides alati arvestama selle vaidlustamise võimalusega. Kui hanget oleks

vaidlustatud, võinuks vaidlustuse esitamise tähtaega ja vaidlustusmenetluse pikkust arvestades

10(19)

3-22-1827

jääda hankelepingu sõlmimine 2019. a augustisse ja tööde lõpptähtajaks olla märts 2020.

Hoolas hankija ei saanud ette näha, et hanget ei vaidlustata ning haljastus- ja asfaltijoonimise

tööd tuleb teha talvel. Hea usu põhimõttega on kooskõlas, et leppetrahvi ei nõuta olukorras,

kus aastaaegadega seonduvaid töid ei saa ilmastikuolude tõttu teha.

7.13.

Hankes esitati 7 pakkumust. Vastustaja ei ole välja toonud, et mõni pakkuja jättis

pakkumuse esitamata. Ei ole eluliselt usutav, et kui mõni pakkuja oleks lisandunud, oleks ta

teinud soodsama pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus oli 909 000 eurot, teised

pakkumused olid maksumusega 1,1-1,5 miljonit eurot. Seega ei ole usutav, et hanke tulemus

saanuks muutuda. Vastustaja viidatud lahendid asjades nr 3-19-1239 ja 3-19-1219 ei ole

asjakohased, kuna neis olid vaidluse all ebaseaduslikud kvalifitseerimistingimused, mille

eesmärgiks ongi jätta keegi menetlusest kõrvale. Praegusel juhul ei oleks vaidlusalused

tingimused tõenäoliselt mõjutanud hanke tulemust.

8. Kolmas isik OÜ Mapri Ehitus toetas kaebust ja palus selle rahuldada. Põhjendused:

8.1. Lisaks hankelepingule ja õigusaktidele kuulub asjas kohaldamisele üldtunnustatud tavana

Ehituse töövõtulepingute üldtingimusi (ETÜ) 2013 (Riigikohtu lahend asjas nr 2-15-15662).

Hankeleping ei sätesta põhilist kasutusvalmidust, mida reguleerib ETÜ 2013. Kolmas isik

andis kaebajale tööd üle kokkulepitud perioodi jooksul vähemalt põhilise kasutusvalmiduse

astmes. ETÜ 2013 p 1.26 tähenduses on põhiline kasutusvalmidus olukord, kus tööd on

töövõtja hinnangul sellises valmiduses, et töö on põhiliselt lõpetatud (v.a vaegtööd), tellija

fikseeritud puudused on likvideeritud, täitedokumentatsioon esitatud ja saab alustada

kasutusloa taotlemist. Kasutusloa taotlemiseks tehnilisi takistusi ei ole, vastavad ametkonnad

on tööd vastavaks tunnistanud ja allkirjastanud ehitise ülevaatuse akti. Põhilise

kasutusvalmiduse korral on lubatud vaegtööde olemasolu, mis fikseeritakse põhilise

kasutusvalmiduse aktis. Põhilise kasutusvalmiduse tõendamiseks koostatakse ja

allkirjastatakse põhilise kasutusvalmiduse akt. Vastustaja ei ole ETÜ-d 2013 arvestanud.

Selliselt ei vasta finantskorrektsiooni otsus kehtivale õigusele. Vaidlusalusest otsusest ei

selgu, miks on asfaltijoonimine vaegtöö, mida võis teostada pärast lepingu täitmise perioodi ja

mis finantskorrektsiooni ei mõjuta, kuid haljastustööd seda ei ole. Ükski pakkuja ei oleks

olnud suuteline tegema haljastustöid talvisel ajal. Kõigile pakkujatele pidi olema arusaadav, et

tööd saab kaebajale üle anda lepingu täitmise perioodil vähemalt põhilises kasutusvalmiduses

ja haljastustööde teostamine jääb soojemasse perioodi. Ebavõrdset kohtlemist ei ole.

Vastustaja pidanuks hindama lepingu täitmist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (VÕS § 7 lg

1). Majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määruse nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile,

selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“12 § 15 lg 3 järgi esitatakse kasutusloa

taotlemisel pädevale asutusele ja ehitisregistrile ehitusdokumentidena vähemalt ehitise

mahamärkimise akt, ehituspäevik, teostusjoonised, tehnosüsteemi või -seadme

mõõdistusprotokoll ning asjakohasel juhul operatiivkaart. Vastustaja ei ole tuvastanud, et need

dokumendid jäid lõppakti allkirjastamisel üle andmata. Kaebaja hakkas kasutusloa

taotlemisega tegelema pärast majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruse nr 3 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ jõustumist13 ja palus

esitada täiendavaid dokumente, mida varem kehtinud määruse järgi polnud vaja esitada. See,

et kolmas isik need esitas, ei tähenda, et põhilise kasutusvalmiduse ajal esitatud

täitedokumentatsioon oleks 16.01.2020 seisuga olnud puudulik.

12 Kehtis kuni 20.02.2020.

13 Jõustus 21.02.2020.

11(19)

3-22-1827

8.2. Arusaamatu on vaidlusaluses otsuses olev viide määruse nr 143 § 25 lg-le 4. Vaidlusalune

riigihange viidi läbi hetkel kehtiva RHS-i, mitte kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete

seaduse alusel. Põhjendatud olnuks viide määruse nr 143 § 25 lg-le 5.

8.3. Vastustaja ei ole põhjendanud 10% korrektsioonimäära kohaldamist ja madalama määra

kohaldamata jätmist. 25% korrektsioonimäära kohaldamine on põhjendamata, sest lepingu

tähtaja muutmist ei ole tõendatud. Tööde üleandmine vaegtöödega ei ole käsitletav

hankelepingu olulise muutmisena. Ei ole teada, et ükski pakkuja oleks loobunud tähtaja tõttu

pakkumuse esitamisest. Lepingutähtaja rikkumine ei võimalda kohaldada 25%

korrektsioonimäära teisi määrasid kaalumata. Pealegi on kohaldatud normidel

põhiseadusevastane tagasiulatuv jõud (Riigikohtu otsus asjas nr 5-23-2).

8.4. Määruse nr 143 § 21 lg 3 järgi tulnuks mitme rikkumise tuvastamisel kohaldada vaid ühte

finantskorrektsiooni määra.

9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi varem välja toodud

seisukohtade juurde, tuues välja järgmised täiendavad põhjendused:

9.1. RHS § 120 lg-s 1 sätestatud kohustuse näol on tegemist pakkumuse ja RHAD-i

tingimuste siduvusest tuleneva paratamatu järelmiga – kuna nende muutmine ei ole pärast

pakkumuse esitamise tähtaega lubatud, ei ole võimalik teha muudatusi ka hankelepingu

sõlmimisel. Samuti kehtib avatud hankemenetluses läbirääkimiste keeld. Hankeleping tuleb

sõlmida samal tingimustel, mis on välja toodud RHAD-is (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-46-

14). Vastasel juhul muutuks riigihankemenetlus mõttetuks – raske on põhjendada, miks on

tarvis läbi viia menetlust, mille lõppedes võivad hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu,

mille sisu ei kattu RHAD-is ja pakkumuses kajastatuga. Järelikult ei saa ka eduka pakkumuse

koosseisus olnud mahutabel olla üksnes informatiivse tähendusega.

9.2. Kaebaja vastuväited ekspertiisiaktile on episoodilised ja paljasõnalised, puuduvad

vastuväiteid kinnitavad ja eksperthinnangut ümberlükkavad dokumentaalsed tõendid või

kordusekspertiisid. Mahu- ja materjalimuudatusi kinnitab osaliselt ka kaebaja, väites

kaebuses, et tööde käigus ilmnenud tegelikud asjaolud tingisid projekti ja tööde muutuse.

9.3. Kasutusloa väljastamine, riigihankemenetluse korraldamise ja hankelepingu täitmise

kontroll ning kulude abikõlblikkuse kontroll on erinevad menetlused. Asjaolu, et objektile on

väljastatud kasutusluba, ei tähenda, et RHS-i nõudeid on korrektselt järgitud või kõik esitatud

kulud on abikõlblikud. Kaebajat teavitati finantskorrektsioonimenetluse algatamisest

15.12.2021, seega oli tal enam kui 5 kuud, et puudused kõrvaldada, kuid ta ei teinud seda.

9.4. Isegi kui hankelepingu tähtaja muutmise tingisid talvised ilmastikutingimused, ei saaks

see olla hankijale ettenägematu asjaolu RHS § 123 mõistes. Hankelepingu kohaselt tulnuks

ehitustööd lõpetada hiljemalt jaanuari keskpaigaks. Seega jäi hankelepingu täitmine juba

algselt talvisesse perioodi, mil ilmastikuolud võivad olla heitlikud.

9.5. Euroopa Kohus on otsustes asjades nr C-42/13 ja C-496/99 rõhutanud, et hankemenetluse

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni

pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda neid hankemenetluse hilisemas etapis või

hankelepingu sõlmimise järgselt muutma. Samuti on Euroopa Kohus asunud asjas nr C-

454/06 seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks

tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks

juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui

neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas.

12(19)

3-22-1827

Riigihankelepingu kehtivuse ajal tehtud muudatust võib pidada oluliseks juhul, kui

muudatusega tuuakse lepingusse tingimusi, mida ei olnud algse hankemenetluse ajal ja mis

oleks juhul, kui nad oleksid olnud esialgses hankemenetluses, võimaldanud osaleda

hankemenetluses ka teistel kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujatel või oleksid

võimaldanud tunnistada edukaks mõne teise pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

9.6. Kohaldatud korrektsioonimäär on vastustaja kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule

kontrollile piiratud ulatuses. Vastustaja on põhjendanud, miks ta ei pidanud põhjendatuks

kohaldada kõrgemat ega madalamat määra.

9.7. Tallinna Ringkonnakohus on jaatanud otsuses asjas nr 3-19-1239, et vastustajal ei ole

määruses kirjeldatud rikkumise eelduse täidetuse korral kaalutlusõigust, kas

finantskorrektsioon teha. Tallinna Halduskohus leidis otsuses asjas nr 3-19-1219, et

finantskorrektsiooni tegemine ei eelda, et tuleks ära näidata konkreetsed ettevõtjad, kelle

õigusi on rikutud. Konkurentsi kahjustamist saab hanketingimuste või lepingumuudatuste

õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa välistada vastupidist. Rikkumise

heidutavat mõju ei saa välistada väitega, et ükski pakkuja ei ole hanke tingimusi või hankija

käitumist vaidlustanud ega selle kohta hankijalt selgitusi küsinud. Ka praegusel juhul ei saa

kahju tekkimist ilmselgelt välistada.

9.8. Riigikohtu otsusest asjas nr 5-23-2 tulenevalt ei ole vastustaja kohaldanud korrektset

määruse nr 143 redaktsiooni ja sätteid, kuid see ei too kaasa haldusakti tühistamist ega

korrektsioonimäärade muutust. Kaebaja on rikkunud määrust nr 143 ja RHS-i. Kaalutluse

tulemusel kohaldatavad finantskorrektsiooni määrad jäävad muutumatuks. Varem kehtinud

määruse nr 143 § 21 lg 1 on samasisuline praegu kehtiva normiga. Hankelepingu

pikendamisele kohalduks varem kehtinud määruse nr 143 § 22 lg 11 p 18, mis näeb samuti

ette 25% korrektsioonimäära ja see ei näinud ette võimalust korrektsioonimäära vähendada.

Isegi kui kohaldamisele kuuluks varem kehtinud määruse nr 143 § 22 lg 14, mis näeb ette

korrektsioonimäärad 1-10% ja 25%, jääb kohaldatud korrektsioonimäär muutmata, sest

vastustaja on põhjendanud, miks ei ole madalama korrektsioonimäära kohaldamine

põhjendatud.

9.9. Kolmanda isiku viide Riigikohtu lahendile asjas nr 2-15-15662 ei ole asjakohane, sest

asjaolud erinevad. ETÜ 2013 kohaldamise eelduseks on selle kohaldamises kokku leppimine.

RHAD-is ega hanketeates ei ole ETÜ-le 2013 tuginetud. Lähtuda tuleb hankelepingus toodust,

mis ei sisalda mitmetähenduslikke sätteid, mis võimaldaks üldsättena ETÜ-st 2013 lähtuda.

Hankelepingus on tööde valmimise periood selgelt kirjas. Sama perioodi jooksul tuli esitada

ka kasutusloaga seotud dokumentatsioon. Riigihangete registris on kaebaja hankelepingu

lõpetamise kuupäevaks märkinud 30.11.2020 ja lisanud selgitusena, et lepingu täitmise

tähtaeg pikenes poolte kokkuleppel. Töövõtja esitas kaebajale täitedokumentatsiooni

esmakordselt aprillis 2020, misjärel toimus selles puuduste kõrvaldamine, kuna

täitedokumentatsioon oli mittenõuetekohane. Haljastustöid tehti mais 2020. Seega pikendati

hankelepingu täitmise tähtaega poolte kokkuleppel 7 kuult vähemalt 10,5 kuule (s.o vähemalt

3,5 kuu võrra). Asjakohased ei ole kolmanda isiku viited õigusnormide muutumisele, sest

kolmas isik ei ole eelmise õigusakti kehtimise ajal dokumente üle andnud. Kolmandal isikul

puudub õigus tõlgendada hankelepingu p-s 7.2 toodut erinevalt, mistõttu on asjakohatud viited

tööde üleandmisele lõppaktiga ja põhilisele kasutusvalmidusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kuigi finantskorrektsiooni otsuses tuvastati neli erinevat rikkumist, on kaebaja

vaidlustanud otsust ainult kahe rikkumise osas, mis puudutasid riigihanke nr 205440 osas 1

13(19)

3-22-1827

sõlmitud hankelepingu täitmist ja lepingu pikendamist. Muus osas ei ole finantskorrektsiooni

otsust vaidlustatud ja kohus otsust muus osas ei kontrolli.

11. Kaebajale määrati toetus määruse nr 4 alusel. Määruse nr 4 § 21 lg 1 järgi tagab toetuse

saaja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) §-s 24 ning § 26 lg-tes

1-3 ja 6 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse

rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh: 3) järgib

hankijana hangete läbiviimisel RHS-is kehtestatud nõudeid.

STS2014_2020 § 26 lg 1 järgi on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija

RHS-i tähenduses.

12. Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja on hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses,

sest tegemist on kohaliku omavalitsuse üksusega. Seega oli tal kohustus järgida RHS-i. RHS-i

järgimise kohustus ei piirdu üksnes hankemenetluse läbiviimisega ja seda ei ütle ka

STS2014_2020 § 26 lg 1. RHS reguleerib lisaks ka hankelepingu täitmist ja muutmist. RHS §

8 lg 2 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse hankelepingule VÕS-is ja teistes õigusaktides

asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti. Seega kohaldub

VÕS-i regulatsioon vaid osas, milles RHS ei näe ette eriregulatsiooni. RHS näeb ette

eriregulatsiooni VÕS-is sätestatud lepinguõigusliku regulatsiooniga võrreldes, sest riigihankes

kasutatakse avalikke vahendeid, mille kasutamine peab olema läbipaistev, kontrollitav ega

tohi moonutada konkurentsi (vt RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid). Seega ei ole hankijal samasugust lepinguvabadust, nagu VÕS ette näeb.

13. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega lepingu täitmise osas. Kolmas isik ei teinud

pakkumust tööde üldisest kogumahust lähtudes, vaid pakkumuse maksumuse aluseks on

konkreetsed tööd, mahud ja ühikuhinnad14. Vastustaja selgitas eduka pakkumuse välja

pakkumuste maksumuse alusel, st edukaks osutus madalaima hinnaga pakkumus15. Olukorras,

kus osa töid jääb tegemata või tehakse vähendatud mahus, väheneb järelikult ka tehtud tööde

hind. Põhjendatud ei ole maksta sama suurt summat väiksemas mahus tehtud tööde eest.

Tegemist oleks avalike ressursside raiskamisega, sest konkreetne maksumus oli ette nähtud

konkreetsete tööde ja mahtude eest tasumiseks. Kui neid töid ei ole tehtud või ei ole tehtud

ettenähtud mahus, siis ei ole põhjendatud nende eest ka maksta. Tegemist ei ole abikõlblike

kuludega määruse nr 4 § 7 lg 1 tähenduses, sest need kulud ei ole vajalikud toetuse eesmärgi

saavutamiseks.

14. Kohus ei nõustu kaebaja järeldusega, et hankeleping ei võimalda praeguses olukorras

töövõtjale makstavat tasu vähendada. See, et maksumus on seotud tehtavate tööde mahtudega,

on selgelt välja toodud hankelepingu16 p-s 6.2.8. Lepingu p-ga 8.1 on kaebaja kindlustanud

end tööde ja materjalide kallinemise vastu. See ei tähenda, et kaebaja peab aktsepteerima

sama maksumusega ka töövõtja poolset tööde mahu vähendamist või osade tööde ärajätmist.

Kaebaja viitas RHAD-i tehnilise kirjelduse17 p-s 6 toodud märkusele, mille kohaselt:

„Hankedokumentides kirjeldatud eesmärgi täitmiseks vajalike tööde mahtude määramine on

Pakkuja kohustus. Juhul kui Hankedokumentide või selle lisades on esitatud konkreetsed

tööde mahud tuleb lugeda neid informatiivseteks ning Pakkumuses tuleb arvestada tegelike

vajalike tööde mahtudega.“. Viidatud mööndus võimaldab pakkujal teha pakkumuse

vajalikust tööde mahust lähtudes, mitte hankelepingu täitmise käigus hinda muutmata tööde

mahtu vähendada. Kolmas isik esitas oma pakkumuse täpselt sellistest mahtudest lähtudes,

14 Vt kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 2 lisa 3 lisa 1.3.1, kus on pakkumustabel.

15 Kohtu poolt riigihankest nr 205440 asjale juurde võetud dokument „Hindamiskriteeriumid“.

16 Kaebaja 29.08.2022 esitatud lisa 2.

17 Kohtu poolt riigihankest nr 205440 asjale juurde võetud dokument „Tehniline kirjeldus“.

14(19)

3-22-1827

nagu olid välja toodud RHAD-i mahutabelis18, seega ei ole ta pakkumuse esitamisel vajalike

tööde mahtu ümber hinnanud. Kolmanda isiku pakkumus oli lepingu lahutamatu osa,

järelikult on see mõlemale poolele siduv ja täitmiseks kohustuslik (hankelepingu p-d 2.1,

2.2.4, 5.1.1). Samuti oli hankelepingu lahutamatuks lisaks projektdokumentatsioon

(hankelepingu p-d 2.1, 2.2.2). Projektdokumentatsioonist sai hankelepingu p 5.2.2 järgi

kõrvale kalduda vaid hankijaga kooskõlastatult. Töövõtjal ei olnud õigust töid või tööde

mahtu omaalgatuslikult vähendada. Ka projektdokumentatsioonist erinevate materjalide

kasutamine tuli eelnevalt hankijaga kooskõlastada (hankelepingu p 5.1.8). Muudatuste

tegemiseks ehitustööde osas tuli teha hankijale kirjalik motiveeritud ettepanek koos

majandusliku analüüsiga (hankelepingu p 5.2.1). Kaebaja ega kolmas isik ei ole väitnud, et

kolmas isik oleks selliseid ettepanekuid kaebajale esitanud ja kaebaja oleks tööde mahu

vähendamist või materjalide asendamist kooskõlastanud.

15. Hankelepingu p 8.1 järgi oli kolmanda isiku pakutud maksumus 909 337 eurot tasu

lepingus ette nähtud tööde nõuetekohase teostamise eest. Jättes osa töid tegemata ja

vähendades osade tööde mahtu või kvaliteeti, ei saa tasu jääda samaks, sest tegemist ei oleks

lepingus ettenähtud töödega ja nende nõuetekohase teostamisega. Kuna lepingu hinna

struktuur oli kolmanda isiku pakkumuse lisas 2 üksikasjalikult välja toodud (hankelepingu p

8.1.1), siis võimaldas see lepingutasu vastavalt tegemata töödele või tööde mahu

vähendamisele asjakohaselt vähendada. Kaebaja kohustuseks oli kontrollida töövõtja tehtud

tööde teostamist ja puuduste tuvastamisel lasta kas tööd parandada või lepingutasu vähendada.

Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt ei ole finantskorrektsiooni tegemisel arvestatud nende

töödega, mida on parandatud. Mitteabikõlblikeks loeti kulud, mida tasuti tegemata tööde või

väiksemas mahus tehtud tööde eest.

16. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja pidanuks andma kaebajale enne

finantskorrektsiooni tegemist võimaluse puudused kõrvaldada. Arvestades, et hankeleping

täideti ja kasutusluba saadi juba 2020. a sügisel, finantskorrektsiooni otsus tehti 2022. a suvel,

siis ei olnud enam võimalik ega mõistlik parandustöid teha, sest asi oli juba kasutuses.

Põhjendamatu olnuks nõuda, et lipuvälja tuleks uuesti üles kaevata, uuesti täita ja uus asfalt

peale panna. Sellisete parandustööde tegemist saanuks kaebaja nõuda kolmandalt isikult tööde

kontrollimise või vastuvõtmise käigus. Kaebajal on finantskorrektsiooni tegemise järgselt

võimalik suunata oma nõuded kolmanda isiku vastu, kes on lepingu rikkumisega kaebajale

kahju tekitanud.

17. Vastustaja lähtus finantskorrektsiooni tegemisel eksperthinnangust, mille koostamisel

tehti ka mõõdistustöid. Kuigi kaebaja ja kolmas isik on eksperthinnangule vastu vaielnud, ei

ole nad esitanud ühtegi tõendit, mis eksperthinnangus toodud seisukohad ja tuvastatu ümber

lükkaks. Seega puudub põhjus eksperthinnangut mitte usaldada. Kuigi ekspert tegi mõõtmisi

pisteliselt, ei võimalda see järeldada, et ülejäänud kontrollimata osas tehti töid korrektselt ja

vaid selles konkreetses mõõdetud osas oli töö puudulik. Tööde korrektset teostamist saanuks

tõendada korrektselt koostatud ehitusdokumentatsiooniga, mille kolmas isik samuti

koostamata ja esitamata jättis. Lisaks näitasid ka koostatud ja esitatud dokumendid tööde

tegemist nõutavast väiksemas mahus. See kinnitab järeldust, et töid ei tehtud nõuetekohaselt ja

ette nähtud mahus, mis õigustab finantskorrektsiooni kohaldamist.

18. Kaebaja on oma seisukohtades ebajärjekindel selles osas, kas hankelepingut muudeti

tööde tegemise tähtaja osas või mitte. Viide Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2023 otsusele

asjas nr 3-21-1711 ei ole praegusel juhul asjakohane, sest asjaolud erinevad. Ringkonnakohtu

asjas jättis hankija ekslikult töövõtjalt tagatise nõudmata, tegemist ei olnud teadliku otsusega

seda mitte nõuda. Praeguses asjas ei pikenenud hankelepingu täitmise tähtaeg kaebajale

18 Kohtu poolt riigihankest nr 205440 asjale juurde võetud dokument „Mahutabel“.

15(19)

3-22-1827

teadmatult. Esiteks nähtus tööde tegemise tähtaja pikenemine hilinenult esitatud tööde

üleandmis-vastuvõtmisaktist ja teistest hiljem esitatud dokumentidest. Teiseks oli

haljastustööde tähtaegselt tegemata jätmine silmaga näha. Kolmandaks on kaebaja ise

märkinud riigihangete registrisse, et lepingu täitmise tähtaeg pikenes poolte kokkuleppel.

Seega oli tegemist kokkuleppega, sh kaebaja poolse aktsepteerimisega tööde hilisemaks

tegemiseks. Hankelepingu muutmisega on tegemist ka juhul, kui selle kohta eraldi dokumenti

ei vormistatagi, vaid muudatuse olemasolu ja sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises

(vt Mari Ann Simovart, Mart Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura,

2019, lk 821 p 7). Seega vaatamata asjaolule, et hankelepingu p 21.4 järgi tuli lepingu

muudatused vormistada kirjalikult, järeldub kaebaja käitumisest, et ta on kolmanda isiku

hilisemat tööde tegemist aktsepteerinud ja hankelepingu täitmise tähtaega pikendanud. See

järeldub ka asjaolust, et kaebaja ei ole rakendanud kolmanda isiku suhtes

õiguskaitsevahendeid, sh ei ole nõudnud lepingu täitmist või leppetrahvi, mille tasumise

kohustus kolmandal isikul tähtaja rikkumise korral oli (hankelepingu p 16.2).

19. Küll aga ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et tegemist oli hankelepingu olulise

muutmisega. Sellega ei muudetud hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt. Kaebaja ei

tellinud kolmandalt isikult täiendavaid töid, st ei laiendanud hankelepingu eset, ei lisanud

hankelepingusse uusi tingimusi, ei asendanud töövõtjat/pakkujat. Kohtu hinnangul ei

muudetud ka lepinguliste kohustuste vahekorda – töövõtjal tuli jätkuvalt teha samu lepingus

ette nähtud töid ja lepingu maksumust ei muudetud. Ainus, mis muutus, oli lepingu täitmise

tähtaeg.

20. Vaidlusaluse otsuse põhjendused lepingutähtaja pikendamise osas on heitlikud. Kord

räägitakse lepingu pikendamisest 3,5 võrra, siis 10 kuu võrra. Töövõtjale heidetakse ette

haljastustööde tegemata jätmist jaanuaris, kuid ei heideta ette asfaltijoonimise tööde tegemist

kevadel. Vastustaja selgitab, et tegemata töid (haljastustööd) ei saa pidada vaegtööks, samas ei

ole põhjendatud, kas osade kasutusloa saamiseks vajaminevate dokumentide hilisem (sügisel

2020) esitamine või parandamine on käsitletav vaegtööna või mitte. Eeltoodut arvestades ei

ole ka üheselt arusaadav, mida täpsemalt pidas vastustaja finantskorrektsiooni kaasa toovaks

rikkumiseks.

21. Kohus möönab, et hankelepingu p 17.2 järgi ei saa hooajalisi ilmastikutingimusi pidada

vääramatuks jõuks, mida pool ei saanud hankelepingu sõlmimisel ette näha. Sõlmides

hankelepingu juunis 2019, pidid lepingupooled ette nägema, et haljastustööde tegemine jääb

talveperioodi. See on selgelt näha ka hankelepingu p-st 7.2, kus on selgelt märgitud

hankelepingu täitmise tähtajaks 14.01.2020. Iseenesest on õige kaebaja väide, et hoolas

hankija peab mh arvestama hanke vaidlustamise võimalusega ja hanke vaidlustamise korral

jäänuks hankelepingu täitmise tähtaeg kevadesse. Praegusel juhul sõlmiti hankeleping

olukorras, kus hanget ei vaidlustatud ja lepingu sõlmimise aega arvestades oli ette näha

lepingu täitmise tähtaja saabumine jaanuaris 2020. Hankija pidanuks juba RHAD-i

koostamisel arvestama võimalusega, et haljastustööde tegemine ei jääks talvesse.

Seitsmekuulise tähtaja määramine sellise asjaoluga arvestada ei võimaldanud. Samas ei ole

vastustaja teinud finantskorrektsiooni otsuses etteheiteid RHAD-i sisule ega ole leidnud, et

kaebaja pidanuks ette nägema teistsuguse hankelepingu täitmise tähtaja. Vastustaja heidab ette

seda, et töövõtja teostas haljastustöid talve asemel kevadel ja kaebaja aktsepteeris seda.

22. Kohus ei pea hankelepingu lubamatuks muutmiseks seda, et töövõtja tegi haljastustöid

talve asemel kevadel. Hankelepingu p 7.4.6 nägi ette, et tähtajad pikenevad, kui töövõtjast

sõltumatul põhjusel ei ole lepingu tähtajaline täitmine võimalik. Haljastustööde näol on

tegemist töödega, mida ei ole oma olemuselt (looduse eripäradest lähtuvalt) võimalik talvel

teha. Tegemist on töövõtjast sõltumatu põhjusega. Isegi kui töövõtja oleks haljastustööd talvel

16(19)

3-22-1827

ära teinud, ei oleks sellel olnud (suure tõenäosusega) tulemust, sest taimed ei jää külmunud

pinnasesse istutamise järgselt ellu. Puude istutamise ajastamine on oluline faktor, mis mõjutab

nende tervist ja kasvu. Kõige parem aeg puude istutamiseks on kevad ja sügis. Kevadel tuleks

istutada enne vegetatsiooniperioodi algust ja sügisel enne mulla külmumist. Kevadel istutatud

puud saavad kasvada kogu suve ja valmistuda talveks. Sügisel tuleks istutada enne mulla

külmumist. See tagab puudele piisava aja juurdumiseks enne talve algust19. Ilmselgelt on

haljastustööd ehitustööde viimaseks etapiks, neid ei saa teha ehitustööde vahepeal, sest

tegemist on nö viimistlustöödega. Vastustaja ei ole välja toonud, et töövõtja oleks sügisel

2019 ehitustööde tegemisega põhjendamatult venitanud ja tegelikult saanuks haljastustöid

teha juba sügisel 2019 enne vegetatsiooniperioodi lõppu. Ehitustööd said tehtud talveks, kui

kaebajale anti üle tööde tegemist kinnitavad aktid. Talvel haljastustöid teha ei saanud.

Järelikult pidid need jääma paratamatult kevadesse 2020. Kohtu arvates ei saanud

haljastustööde kevadesse jäämine mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi ja nende

pakkumuste maksumusi. Ükski pakkuja poleks olnud võimeline talvel haljastustöid tegema ja

kõik pakkujad oleksid olnud samasuguses olukorras, kus nende tööde tegemine tulnuks edasi

lükata. Pealegi võimaldas hankelepingu p 21.4 lepingu muutmises kokku leppida, seega said

pakkujad juba pakkumuse tegemisel arvestada võimalusega taotleda lepingutähtaja

pikendamist, kui haljastustööd peaksid jääma talvisesse perioodi (RHS § 123 lg 1 p 2).

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et haljastustööde osas hankelepingu täitmise tähtaja

pikenemine kevadesse ei ole hankelepingu oluline muutmine (RHS § 123 lg 1 p 1).

23. Asfaltijoonimistööde tegemise tähtaja osas ei ole vastustaja etteheiteid teinud ja muus

osas (kasutusloa taotlemiseks vajalike dokumentide hilisem esitamine või parandamine) on

vaidlusalune otsus ebaselge ja ebapiisavalt põhjendatud. Finantskorrektsiooni otsuse

põhjendus keskendub vaid haljastustööde tegemise ajale. Dokumentide esitamise ja

korrigeerimise osas ei ole tuvastatav, kas tegemist on vastustaja hinnangul olulise

muudatusega, mis põhjendab haljastustöödest eraldiseisvalt finantskorrektsiooni tegemist.

24. Kohtu hinnangul ei saa dokumentide esitamise ja parandamisega kaasnenud hankelepingu

täitmise tähtaja pikenemist pidada oluliseks muudatuseks. Oluline on selline hankelepingu

muutmine, kus oleks tegemist sisuliselt uue hankelepinguga või tulnuks korraldada uus

riigihange, kus teistel pakkujatel oleks olnud võimalik osaleda. Olukorras, kus

hankelepingujärgsed tööd olid tehtud ja tuli veel esitada hankijale puuduolevad dokumendid

või neid parandada, ei olnud põhjust uut hanget välja kuulutada, sest ehitustöid kinnitavaid

dokumente sai esitada vaid tööd teinud ehitaja, mitte uus pakkuja. Samal põhjusel ei saa

lugeda, et sisuliselt on tegemist uue hankelepinguga. Kaebajal oli neid dokumente ilmselgelt

vaja, et kasutusluba taotleda. Tal puudus võimalus neid dokumente mujalt saada. Vastustaja ei

ole uurinud, mis põhjusel dokumentide esitamine viibis ja kas see on etteheidetav. Kohtule ei

nähtu, et kolmas isik oleks dokumentide hilinenult esitamise või parandamisega saanud teiste

pakkujate ees eelise või majandusliku kasu, mis oleks lepingu tasakaalu tema poole

kallutanud. Sel põhjusel ei saa selles osas finantskorrektsiooni kohaldamist pidada

põhjendatuks. Vaidlusalune otsus tuleb hankelepingu täitmise tähtaega puudutavas osas

tühistada.

25. Ehitustööde nõuetekohase tegemise ja mahtude osas pidas kohus

finantskorrektsiooniotsust põhjendatuks. Vastustaja tegi selles osas finantskorrektsiooni

määruse nr 143 § 21 lg 1 alusel, mille sisu on olnud muutumatu nii riigihanke läbiviimise,

hankelepingu täitmise kui ka finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal. Vastustaja kohaldas

kaalutlusõigust kasutades 10% korrektsioonimäära. Kohtu arvates puudub põhjus vastustajale

kaalumisreeglite rikkumist ette heita. Vastustaja selgituste kohaselt moodustavad ainuüksi

19 Vt https://arborist.cc/puude-istutamine/.

17(19)

3-22-1827

eksperthinnangus mainitud ebakõlad ehitusmaterjalide ja mahtude osas, mida on võimalik

ligikaudselt välja arvutada, riigihanke esialgsest maksumusest hinnanguliselt 9%, seega ei saa

vastustajale 10%-st madalama korrektsioonimäära kohaldamata jätmist ette heita.

26. Kuigi vastustaja eksis määruse nr 143 § 21 lg 3 vastu, sest tegi samas hankes tuvastatud

erinevate rikkumiste osas eraldi finantskorrektsioonid, ei oma see praegusel juhul enam

tähtsust, kuna vaidlusalune otsus kuulub ühe rikkumise osas tühistamisele.

27. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Vastustaja 18.05.2022

finantskorrektsiooni otsus tuleb tühistada osas, mis puudutab hankelepingu pikendamise

etteheidet ja kohaldatud 25%-list finantskorrektsiooni määra. Sellega seotult tuleb

finantskorrektsiooni otsus tühistada ka osas, milles tehti toetuse rahuldamise otsuses

muudatused. Ka vaideotsus tuleb osaliselt tühistada. Ülejäänud osas jäävad vaidlusalused

otsused kehtima ja kaebus rahuldamata.

28. Kohus tagastab vastustajale 14.11.2022 esitatud lisa 1 ja 10.11.2023 esitatud lisa 1, sest

tegemist on dokumentidega, mille kaebaja esitas juba 29.08.2022. Samade dokumentide

korduvaks esitamiseks puudub vajadus ja korduvad dokumendid koormavad põhjendamatult

kohtutoimiku mahtu.

Menetluskulude jaotus

29. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja vaidlustas finantskorrektsiooni otsust osas,

millega tunnistati mitteabikõlblikuks kulud summas 349 906,17 eurot. Kohus rahuldab

kaebuse osas, milles tunnistati mitteabikõlblikuks kulud summas 242 242,73 eurot. Järelikult

rahuldab kohus kaebuse 69,23% ulatuses. Vastavalt sellele proportsioonile tuleb jagada ka

menetluskulud.

30. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot, millest 726,92 eurot tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

31. Kaebaja taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 6024,3 eurot (koos

käibemaksuga). Kulude tõendamiseks esitati LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i

31.08.2022 arve nr 20220923 summas 2666,8 eurot (sh riigilõiv 20 eurot), 30.09.2022 arve nr

20221053 summas 1770,8 eurot (sh riigilõiv 1030 eurot), 28.07.2023 arve nr 20230919

summas 435,6 eurot, 18.10.2023 arve nr 20231212 summas 2099 eurot ja 02.11.2023 arve nr

20231323 summas 102 eurot. Arvetel toodud summad sisaldavad käibemaksu.

Kohtu hinnangul ei saa osasid 30.09.2022 arvel toodud kulusid pidada seotuks praeguse

haldusasjaga, sest need seonduvad tsiviilasjas töövõtja OÜ Mapri Ehitus vastu nõudeavalduse

esitamisega. Sellised kulud ei kuulu väljamõistmisele halduskohtumenetluses. Seetõttu jätab

kohus kulud kokku summas 485,2 eurot (koos käibemaksuga) arvesse võtmata ja loeb asjaga

seotud menetluskuludeks 5539,1 eurot. Ülejäänud kulud seonduvad käesoleva haldusasjaga.

Kohtu hinnangul ei saa kulude suurust asja mahtu ja keerukust arvestades pidada ilmselgelt

põhjendamatuks. Vaidlusalused otsused olid väga mahukad ja keerulise põhjendusega,

mistõttu saab esindaja kulutatud aega pidada põhjendatuks. Kohus mõistab kaebuse

rahuldamise proportsiooni arvestades vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu summas

3834,72 eurot. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

32. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik osales menetluses kaebaja poole.

18(19)

3-22-1827

Kolmas isik taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 5073,75 eurot. Kulude

tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Ruus & Veso OÜ 31.03.2023 arve nr 861-T summas

1026 eurot, 27.09.2023 arve nr 960-T summas 1579,5 eurot ja 03.11.2023 arve nr 974-T

summas 2457 eurot. Arvetel toodud summad sisaldavad käibemaksu. Arvetel olevad

kirjeldused kinnitavad, et kulud on seotud praeguse haldusasjaga.

Arvetel olevad kulud kokku on 5062,5 eurot. Kolmas isik ei ole põhjendanud, milles seisneb

kulu summas 11,25 eurot. Kuna kohus ei saa seda kulu praeguse asjaga siduda, tuleb see jätta

arvesse võtmata.

Ka kolmanda isiku kulusid ei saa sarnaselt kaebaja omadega pidada põhjendamatuks. Kulud

on sarnases suuruses. Seetõttu tuleb kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades mõista

vastustajalt kolmanda isiku kasuks välja esindaja kulu summas 3504,77 eurot. Muus osas

jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

33. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude välja mõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

19(19)