3-23-1666/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1666

Haldusasi

Sokkel Karjäärid OÜ kaebus tunnistada õigusvastaseks

Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsus nr 49 „Arvamus

Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse

kohta“ ja kohustada Harku Vallavolikogu uuesti

otsustama uuringloa kooskõlastamise üle

Menetlusosalised

Kaebaja – Sokkel Karjäärid OÜ, lepingulised esindajad

v.adv Villy Lopman ja adv Sandra Kaas

Vastustaja – Harku vald, lepinguline esindaja v.adv Karl

Haavasalu

Asja läbivaatamine

16.10.2023 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja:

‒ tuvastada Harku Vallavolikogu 29.06.2023 otsuse nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid

OÜ geoloogilise uuringu taotluse kohta“ õigusvastasus;

‒ kohustada Harku Vallavolikogu uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle

kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Mõista Harku vallalt Sokkel Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulud summas 5

020 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sokkel Karjäärid OÜ esitas 31.05.2023 Keskkonnaametile (KeA) taotluse Vääna

uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 31.05.2023 dokumendina nr DM-124972-1). Taotletava Vääna

uuringuruumi põhjapoolne lahustükk paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel Keila

metskond 28 (katastritunnus: 19801:001:4425) ning keskmine ja lõunapoolne lahustükk

paiknevad riigiomandis oleval katastriüksusel Keila metskond 26 (katastritunnus:

19801:001:4413). Nimetatud katastriüksuste valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja

volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on nõustunud geoloogilise uuringu

tegemisega.

Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis levivate setete (liiv ja/või

kruus) maht, kvaliteet ning kasutamise võimalused. Uuringuga tehakse puuraugud, millega

selgitatakse välja looduslike lasundite, sh maavara lasumistingimused, koostis ja omadused

ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sh maavara võimalikud kasutusalad, et

hinnata maavara aktiivse tarbevaruna.

Uuringutöö koosneb ettevalmistus-, väli-, ja kameraaltöödest. Ettevalmistustööd hõlmavad

peamiselt välitööde planeerimist. Välitöödel rajatakse uuringupunktid (puuraugud ja

kaevandid), võetakse proovid, määratakse maavara lasumistingimused ning

hüdrogeoloogiline (hüdroloogiline) situatsioon. Uuringute käigus planeeritakse rajada kuni 65

uuringukaeveõõnt ja kuni 65 puurauku sügavusega kuni 35 m (olenevalt kasuliku kihi

paksusest). Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline

plaan. Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja

koostatakse aruanne varu arvele võtmiseks maavarade registris.

2. KeA esitas 09.06.2023 Sokkel Karjäärid OÜ 31.05.2023 taotluse Harku Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks.

3. Harku Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2023 otsusega nr 49

„Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse

kohta“ (edaspidi ka: vaidlustatud otsus) Harku vallas Vääna-Jõesuu külas

Vääna uuringuruumis Sokkel Karjäärid OÜ-le liiva geoloogilise uuringu loa

andmisega (resolutsiooni p 1), teavitades, et arvestades seni teadaolevat,

ei nõustu Harku Vallavolikogu tõenäoliselt Vääna uuringuruumis liiva

kaevandamisega (resolutsiooni p 2).

4. KeA edastas 06.07.2023 Harku Vallavolikogu mittenõustuva otsuse

uuringuloa taotluse kohta Sokkel Karjäärid OÜ-le (KeA 06.07.2023 kiri nr

DM-124972-18) ning küsis Sokkel Karjäärid OÜ seisukohta Vääna

uuringuruumi uuringuloa taotluse menetluse jätkamise osas.

5. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.07.2023 Sokkel Karjäärid OÜ

kaebuse nõudega tunnistada õigusvastaseks Harku Vallavolikogu

29.06.2023 otsus nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu

taotluse kohta“ ja kohustada vastustajat uuesti otsustama uuringuloa

kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Sokkel Karjäärid OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 toodud nõuetele, sest

vastustaja on rikkunud kaebaja geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumisel oluliselt

kaalutlusreegleid. Vaidlustatud otsus on põhjendamata ning oluliste kaalutlusvigadega.

Riigikohus on selgitanud, et geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmise

otsustamisel teostab omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub

seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (RKHKo 11.11.2015, 3-3-1-37-15, p 11).

Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub

tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14).

Tulevase kaevandamise ebatõenäosus ei saa olla ainsaks või peamiseks argumendiks

uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisel (vt kaebajaga seonduvaid analoogseid kohtuasju

TlnHKo 27.08.2019, 3-18-2384, p 12 ning TlnHKo 09.12.2022, 3-22-1616). Seda põhjusel, et

uuringuloa taotluse suhtes seisukoha kujundamisel tuleb vallal anda seisukoht geoloogilise

uuringu tegemise kohta, mitte kaevandamise võimalikkuse kohta. Kõik vaidlustatud otsuses

kajastatud põhjendused seonduvad aga tulevase kaevandamise võimalikkusega. Uuringuloa

tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju kohalikule

omavalitsusele (edaspidi ka: KOV) ja kogukonnale. Geoloogilise uuringu loa alusel viiakse

läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet, vt maapõueseaduse (MaaPS)

§ 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2. Uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule

kaevandamist ei järgne. Nõustumine uuringuloa andmisega ei piira KOVi võimalust edaspidi

keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga nõustunud

(3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14).

2) Vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja toonud esile ühtegi asjaolu, mille kohaselt võiks

kaebaja poolt taotletav uuring reaalselt kahjustada oluliselt keskkonda või riivata kohaliku

kogukonna huve. Vastustaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud, miks antud keskkonnas

uuringute tegemine on eeldatavalt ülemäärase keskkonnamõjuga ning milles see väljendub.

Vastustajal puudub info selle kohta, et uuringu raames kavandatavad tegevused võiksid

kahjustada mõne kaitstava loodusobjekti seisundit või Harku valla üldplaneeringu (edaspidi:

üldplaneering) või Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi: maakonnaplaneering)

eesmärke. Antud juhul puudub info, et kavandatav tegevus võiks üldse kahjustada mõne

kaitstava loodusobjekti seisundit. Taotletava Vääna uuringuruumi teenindusala ei kattu ühegi

kaitsealusega loodusobjektiga. Seega ei ole õige väide, et lõunapoolne uuringuala kattub II

kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga. Lõunapoolsest lahustükist ~351 m kaugusel kirdes

asub III kaitsekategooria loomaliigi Glaucidium passerinum (värbkakk, väline tunnus:

KLO9123724) elupaik. Puudub regulatsioon, mille kohaselt oleks omavalitsusel uuringualal

algatatud Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu menetluse tõttu kohustus keelduda

uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest. Seega rajaneb vastustaja nõusolekust

andmisest keeldumine üksnes oletustel. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 kohaselt ei tohi

omavalitsus uuringuloaga mittenõustumine olla hüpoteetiline ega ebamäärane (p-d 17-19).

3) Ebaõige ja põhjendamata on vastustaja poolt viidatud kohaliku elaniku väide, et

kavandataval uuringul on kahjustav toime kohalikule taime-, looma- ja linnuliikidele, kuna

kasutatava tehnika juurdetoomiseks tuleks rajada täiendavalt juurdepääsuteid. Uuringuloa

taotluse seletuskirjas on selgitatud, et varu arvutuse alal rajatakse puuraukude võrgustik

lähtudes olemasolevatest teede ja sihtide asukohast ning raiesmikest, et tagada

uuringupunktidele võimalikult lihtne juurdepääs. Seega valitakse uuringupunktide asukohad

lihtsaima juurdepääsuteega ning täiendavaid teid ja mahasõite ei rajata. Uuringu läbiviimisel

kasutatakse olemasolevaid teid ja tagatakse nende algne seisukord.

4) Argumendid uuringuala võimalikust kattuvusest rohevõrgustiku ruumielemendiga väljuvad

menetluse esemest ega ole seotud geoloogilise uuringu loa andmisega. Riigikohus on

selgitanud, et rohevõrgustiku puhul on tegemist üksnes maakonnaplaneeringu täpsusega

määratud maakasutustingimustega. Maakonnaplaneeringute üldisuse tase on selline, et

täpsemate selgitusteta ei ole võimalik väita, et kaevandamine ei oleks võimalik. Seega ei piisa

üldisest väitest, et kaevandamine on rohelise võrgustiku toimimisele potentsiaalseks

konfliktiallikaks (3-3-1-37-15, p 17). Vastustaja keeldumises puudub rohevõrgustiku

väidetava ohustamise osas igasugune sisuline analüüs. Praegusel juhul ei ole tõendatud ega

eluliselt usutav, et geoloogilise uuringu tegemine iseenesest takistaks rohevõrgustiku

funktsioneerimist. Samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet.

Selle kohta, millist mõju omab kaevandamine rohealale ja kas selline mõju oleks vastuolus

üldplaneeringu eesmärkidega, on arusaadavalt võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast

geoloogilise uuringu teostamist. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole

kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal

välistatud (TlnHKo 3-18-2384, p 13.3, TlnHKo 3-22-1616, p 16).

5) Ennatlik ja faktiliselt ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt „kuni 39,98 hektaril

liiva kaevandamine, millega kaasneb suures ulatuses metsa raadamine, pinnase eemaldamine,

tolm, müra ja raskeveokite liikumine, toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju piirkonna

looduskeskkonnale ja elukeskkonnale“. Esiteks ei seondu vastav argument menetluse

esemega ehk geoloogilise uuringu loaga. Teisalt tuleb arvesse võtta, et uuringuruumi (mitte

kaevanduse) teenindusala üldpindala on 39,98 ha. Praegusel hetkel pole teada, kas ja kus

karjäär üldse hakkaks paiknema ja millised on selle mõjud ümbruses elavatele inimestele ja

looduskeskkonnale. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on selgitatud, et perspektiivne

maksimaalne kaevandamise ala ei ületa 25 ha sõltumata uuringuala suuremast suurusest ning

võib koosneda mitmest väiksemast lahusalast. Maavarade registris arvele võetud maavara ei

tähenda tingimata perspektiivset kaevandamist, vaid annab informatsiooni maavara

asukohapõhisest olemasolust, kvaliteedist ja kogusest. Vastavale argumendile tuginemine on

seega selgelt ennatlik, põhjendamatu ja ebaõige.

6) Alusetu ja ebaõige on vastustaja poolt viidatud kohaliku elaniku väide, mille kohaselt

uuringu käigus planeeritavad 65 puurauku sügavusega ca 35 m võivad põhjustada erinevates

kihtides põhjavee segunemist ja kahjustada puurkaevudest saadava vee kvaliteeti.

Kavandatava geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada

piirkonna veerežiimi ja vee ning pinnase kvaliteeti. Puurmasinaga puurimise mõju maapinnale

on minimaalne, sest puuraugu läbimõõt on 127 mm. Uuringupunktide rajamiseks kasutatakse

korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Geoloogilise uuringu

välitöödel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Vääna uuringuruumi

geoloogilise uuringu välitöödega kaasnev keskkonnamõju iseloom ja ulatus on väike, jäädes

kohalikule tasandile – uuringupunktid likvideeritakse kohe peale geoloogilise läbilõike

kirjeldamist ja proovide võtmist rajamise päeval, uurimistööga ei reostata ega võeta põhjavett,

ei tekitata jäätmeid ega normatiive ületavat müra või tolmu.

7) Ebaõige ja tõendamata on vastustaja poolt viidatud kohaliku elaniku väide, mille kohaselt

on Vääna jõe hoiuala piirkonnas varasemalt teostatud mitmeid geoloogilisi uuringuid

pinnakihtide hindamiseks, samuti on teostatud isotoop geokeemia uuringuid, mistõttu ei ole

kuidagi põhjendatud täiendavalt loa andmine geoloogiliste uuringute tarvis kõnealuses

uurimisruumis. Taotletava Vääna uuringuruumi teenindusalal pole varem geoloogilisi

uuringuid maavara uuringu eesmärgil kunagi läbi viidud. Isegi, kui oleks, siis puudub

regulatsioon, mille kohaselt oleks omavalitsusel uuringualal varasemate uuringute läbiviimise

tõttu kohustus keelduda uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest. Lisaks tuleb

siinkohal arvestada seda, et Vääna jõe hoiuala hõlmab kogu Vääna jõge. Seega asjaolu, et

Vääna jõe hoiualal ehk kogu jõe ulatuses on kuskil varasemalt mingeid geoloogilisi uuringuid

läbi viidud, ei oma käesolevas asjas tähendust. Objektiivne fakt on see, et taotletava Vääna

uuringuruumi teenindusalal ei ole tehtud selliseid geoloogilisi uuringuid, mille detailsus oleks

piisav aktiivse tarbevaru registrisse kandmiseks. Isegi, kui on võimalik leida üksikuid faktilisi

andmeid Vääna uuringuruumi teenindusalal või läheduses, siis ei ole see andmestik piisav, et

kasutada neid hetkel kehtivate nõuete alusel varu arvele võtmiseks maavarade registris. Isegi,

kui piirkonnas on kunagi kogutud üksikuid faktilisi andmeid, siis on need kogutud üldise

geoloogilise informatsiooni kogumise ja teadustöö või kaardistamisel eesmärgil, mitte

maavara uuringu eesmärgil.

8) Kaebaja äriplaani majandusliku tasuvusega (sh äririskidega – juhul, kui kaevandamisloa

väljastamine ei peaks olema võimalik) seotud aspektid ei ole uuringuloa andmise kui

haldusakti õiguspärasuse kriteeriumiks. Seega ei oma uuringuloale nõusoleku andmisel

õiguslikku tähendust see, kui suure või väikese tõenäosusega nõustub vastustaja kunagi

tulevikus Vääna uuringuruumis liiva kaevandamisega. Oluline on tähele panna, et valitud

uuringuruumi teenindusala kogu suurus ei ole seotud perspektiivse võimaliku kaevandamise

alaga. Uuringuruumi teenindusala on valitud suurem, et leida rohkemaid ja erinevaid

võimalusi kaevandamiseks sobilike alade valikus lähtuvalt nii kehtivatest kvaliteedinõuetest

maavarale, kui ka kaevandamisega kaasnevate mõjude paremaks kohaldamiseks

(looduskeskkond, kasvav mets, raiesmikud, majapidamised, väljaveo teed jne). Uuringu

tarbeks on valitud geoloogiliste eeldustega maa-ala liiva (kruusa) esinemiseks, kuid täna ei ole

teada maavara kvaliteet, kihi paksus ja võimalikud kaevandamise tingimused. Selleks on

vajalikud uuringud.

7. Harku vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Uuringualas kaevandamine on vastuolus üldplaneeringuga määratud range režiimiga

loodusliku haljasmaa, rohevõrgustiku tuumalade ja konkreetselt Vääna-Jõesuu tuumala

kasutamise tingimustega. Tegevus kahjustab Vääna-Jõesuu tuumala põhja- ja lääneosa

toimimist, mis omakorda mõjutab tõenäoliselt negatiivselt Naage rohekoridori toimimist.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.10 „Mäetööstusmaa“ on märgitud, et uute

mäetööstusmaade arendamise puhul peab eelistama väljaspool rohevõrgustikku paiknevaid

alasid. Taotletavate uuringualade asukohad sellele soovitusele ei vasta.

Keskmise ja lõunapoolse kaevandusala kasutamine, sh piirkonna teedel kaevist transportivate

raskeveokite liikumine häirib tõenäoliselt Tõlinõmme massiivist lähtuva elustiku liikumist

Vääna-Jõesuu suurtesse metsamassiividesse. On ilmne, et kuni 39,98 hektaril liiva

kaevandamine, millega kaasneb suures ulatuses metsa raadamine, pinnase eemaldamine, tolm,

müra ja raskeveokite liikumine, toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju piirkonna

looduskeskkonnale ja elukeskkonnale.

2) Maakonnaplaneering ei toeta geoloogilise uuringu alal liiva kaevandamist ning selleks

üldplaneeringu ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmist.

3) Põhjapoolses uuringualas kavandatav kaevandamine (tolm, müra, heitegaasid) ei sobitu

ruumilise planeerimise dokumendis fikseeritud Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

arendamise ja kasutamise võimalusega. Kaevandamine häirib ka piirkonda läbivate jalgteede

ja -radade kasutamist, mis on rannaäärses piirkonnas eriti suviti tihe. Vääna-Jõesuu ranna ja

seda ümbritseva metsa näol on tegemist Harku valla elanike, aga ka Tallinna linna elanike

armastatud puhkealaga. Kaevandamisalast idas, teisel pool Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteed ja Vääna jõge saab 200-300 m kaugusel alguse endiste aianduskooperatiivide ala,

kus praegu osaliselt paikselt elatakse. Kaevandamisega kaasnev müra võib häirida nimetatud

ala elamiseks kasutamist.

Keskmine uuringuala paikneb Vääna jõe ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee

vahelise rohemassiivi keskmes. Kui üldplaneeringu kohaselt tuleb Vääna-Jõesuu tuumalas

vältida üle 2 ha suuruseid lageraielanke, siis uuringualal kaevandamise tulemusena tekiks u 24

ha suurune ala, kus mets oleks maha võetud ning pinnas välja kaevatud. Alal kaevandamine

häiriks oluliselt loomade elutegevust, seda nii seetõttu, et elamiseks sobiv piirkond jõe ja

maantee vahel oluliselt väheneks, kui ka seetõttu, et kaevandusala kasutamisel tekkivad

häiringud nagu müra, tolm, raskeveokite liikumine, ulatuvad kaevandusalast kaugemale.

Uuringualast u 170 m kaugusel edelas saab alguse endiste aianduskooperatiivide ala, kus

praegu osaliselt paikselt elatakse. Kaevandamisega kaasnev müra võib häirida nimetatud ala

elamiseks kasutamist. Uuringuala läbivad mitmed teed ja rajad, mida kasutavad sarnaselt

rannaalaga aktiivselt nii kohalikud elanikud, kui ka puhkajad mujalt.

Lõunapoolse uuringuala lähiümbruses, lääne ja edela küljes paiknevad mitmed elamud või

hoonestatavad maaüksused. Näiteks uuringuala läänepiirist u 25 m kaugusel algab Ojasuu tee

6 (19801:011:0984) maaüksuse õueala. Uuringualast u 160 m kaugusele edelasse jääb Naage

tee 39 (19801:011:0482) elamu. Kaevandamisega kaasnev müra ja ümbritsevatel teedel

toimuv raskeveokite liiklus võib häirida nimetatud alal mitmete majapidamiste elutegevust.

Ühtlasi kattub ala II kaitsekategooria linnuliigi pesitsusalaga ja külgneb I kaitsekategooria

linnuliigi pesitsusalaga.

4) Harku Vallavolikogu 27. jaanuari 2022 otsusega nr 9 algatati Harku valla puhkemetsade

teemaplaneering (edaspidi: teemaplaneering). Uuringualade metsad vastavad suure

tõenäosusega teemaplaneeringus kirjeldatud kõrgendatud avaliku huviga metsade tunnustele,

mistõttu on põhjendatud neil sellise tegevuse piiramine, mis kahjustaks oluliselt

metsaökosüsteemi. Kaevandamine on kahtlemata tegevus, mille mõju metsaökosüsteemile on

täielikult hävitav, arvestades mh, et eemaldatakse ka kasvuks vajalik pinnas ning kahjustada

saab veerežiim.

5) 13.06.2023 laekus Harku Vallavalitsusse kolme kohaliku elaniku pöördumine, milles ei

nõustuta geoloogilise uuringuga ja uuringualades kaevandamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Sokkel Karjäärd OÜ on taotlenud geoloogilise uuringu luba Vääna uuringuruumis pindalal

39,98 ha. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada valitud alal maavara (liiva ja

kruusa) esinemine, selle kvaliteet, levik, maht, kasutamise võimalused ning võimalikud

perspektiivsed kaevandamistingimused. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et

geoloogilise uuringu etapis ei ole tegemist kaevandamisega, vaid informatsiooni hankimisega,

mille alusel saab otsustada maavara kaevandamise võimalikkuse üle. Uuringust saadud

informatsiooni alusel saab hinnata, kas valitud alal leidub maavara, millele teha kaevandamise

ettepanekuid ning arutada kohaliku kogukonnaga leidmaks sobilikke lahendusi võimalikuks

kaevandamiseks (Seletuskirja p 1 „Geoloogilise uuringu eesmärk“).

9. Kohtupraktikas on rõhutatud, et geoloogilise uuringu loa andmise menetluses saab

arvestada keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentidega, samuti saab arvestada

kaalutlusega, kas kaevandamine tulevikus on võimalik. Kaevandamisloa andmise vähene

tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, kuid see ei ole ainumäärav (TlnRnKo 06.11.2012, 3-11-

1018, 13.11.2013, 3-12-2075 ja RKHKo 3-3-1-37-15). MaaPS v.r § 27 lg-st 7 osas on

kohtupraktikas välja toodud, et nimetatud sättest ei tulene, et geoloogilise uuringu loale

nõusoleku andmata jätmiseks piisab üksnes sellest, et KOV ja kogukond ei soovi konkreetses

piirkonnas maavara kaevandamist. (TlnRnKo 30.04.2020, 3-19-1041, p 12.2.). See järeldus

kehtib ka MaaPS puhul, kuna seadus ei ole selles osas muutunud (TlnHKo 09.12.2022, 3-22-

1616, p 14). Otsuses asjas nr 3-19-1041 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kaalutlusõiguse

teostamisel tuleb eristada seda, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa

tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed

nii KOV ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa

tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju KOV-le ja kogukonnale.

Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet

(MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2). KOV-l on kogutud teabe alusel varasemast rohkem teavet

võimaliku kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta, mis omakorda võimaldab

kaevandamisloa andmise menetluses objektiivsema seisukoha kujundada (vt ka RKHKo, 3-3-

1-37-15, p 13). Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole

hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine

eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud

toovad kaasa KOV-le ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis

kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (TlnRnKo, 3-19-1041,

p 12.3). Geoloogilise uuringu luba ei tekita selle loa omanikule õiguspärast ootust saada

hiljem kaevandamisluba. Mõlemas loamenetluses tuleb küsida KOV-i nõusolekut ning

uuringuloaga nõustumine ei välista KOV-i õigust keelduda hiljem kaevandamisloa

kooskõlastamisest (RKHKo, 3-3-1-37-15, p-d 12-14).

Eeltoodut arvestades ei saa uuringuloa andmist reeglina tõrjuda kaevandamist ja selle mõjusid

puudutavate vastuväidetega. Uuringuloa andmisest keeldumine kaevandamisega seotud

põhjendustel võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla siis, kui juba uuringuloa menetluses on

ilmselge, et kaevandamisloa andmine konkreetses uuringuruumis on välistatud – sel juhul

võiks väita, et uuringuloa andmine ja selle alusel geoloogilise uuringu tegemine selles

uuringuruumis on eesmärgitu (TlnRnKo 14.04.2022, 3-20-2094, p 17).

10. Sellise olukorraga pole halduskohtu arvates praegusel juhul aga tegemist. Nõustuda tuleb

kaebajaga, et vastustaja on praegusel juhul omistanud määrava tähenduse nendele asjaoludele,

mida tuleb arvestada eeskätt kaevandamisloale nõusoleku andmisel, mitte aga geoloogilise

uuringu loale nõusoleku andmisel. Kohus märgib, et geoloogiliste uuringute läbiviimise vastu

esineb avalik huvi, kuna maavara hilisem kaevandamine ei toimu üksnes kaevandamisloa

omaja ärihuvides, vaid maavara läheb vaja selleks, et riik saaks täita temal lasuvaid avalikke

ülesandeid, samuti selleks, et eraisikud saaksid realiseerida enda legitiimseid erahuve, nt

omandiõiguse raames õigust ehitada. Maavarade kaevandamine toimub ka KOV huvides.

Geoloogiliste uuringute raames on vajalik hankida võimalikult palju võrdlusandmeid, mille

pinnalt avalik võim saab teha kaalutletud otsuse, millises maardlas kaevandamine on

majanduslikult otstarbekas ja millisel tegevusel on väiksemad negatiivsed mõjud ümbritsevale

keskkonnale. Geoloogilise uuringu loa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole asuda

spekuleerima selle üle, kas kaevandamisloa väljastamine tulevikus võiks olla kehtivaid

planeeringuid või muid asjaolusid arvestades ebatõenäoline või lausa välistatud. Vastava

hinnangu saab anda siis, kui selgeks on saanud kaevandamise mahud ja ulatus ning ära

hinnatud kaasnevad keskkonnamõjud. Pole põhjust kahelda vastustaja väljatoodus, et

võimalikul kaevandamisel Vääna uuringuruumis saab olema mõju rohevõrgustikule, samuti

seal lähikonnas elavatele inimestele. Siiski ei tähenda see, et maakonnaplaneeringu või

üldplaneeringu kohaselt oleks kaevandamine rohevõrgustiku alal välistatud – tegemist on

mittesoositud, kuid teatud tingimuste täitmisel lubatava tegevusega. Näiteks on

üldplaneeringu lk-l 35 välja toodud, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb võimalusel

hoiduda maavarade kaevandamisest rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides.“ Sama on

rõhutatud ka üldplaneeringus (nt lk-l 35: „Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb

võimalusel hoiduda maavarade kaevandamisest rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides

(eelkõige Sõrve tuumala kui valla rohevõrgustiku olulisim massiiv)“). Kas võimalik

kaevandamine maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu nõudeid täidab, on praegu vara öelda,

kuna andmeid on ebapiisavalt. See on võimaliku kaevandamisloa kontrollese, milles KOV-l

on võimalus osaleda arvamuse andmisel, samuti on KOV-l õigus kaevandamisluba kohtus

vaidlustada. Geoloogilise loa andmise menetluses on ennatlik asuda spekuleerima selle üle,

kas „olemasolevad metsamassiivid hävitatakse“, nagu väidab vastustaja, samuti selle üle, kas

kaevandamine vastaks planeeringute piirangutele (nt lubatava lageraieala suuruse ületamine).

Kohtupraktikas on kaevandamisloaga seonduvalt leitud, et maakonnaplaneeringute suurt

üldisuse taset arvestades ei saa reeglina väita, et perspektiivse kaevandamisala paiknemine

näiteks miljööväärtuslikul ja rohevõrgustiku alal välistaks kaevandamise. KOV-il tuleb

selgitada, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide

saavutamist takistaks (RKHKo 3-3-1-37-15, p 17). Neid asjaolusid tuleb selgitada ka juhul,

kui KOV viitab kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisel üldplaneeringule (TlnRnKo,

3-20-1247, p 11.1). Olukorras, kus teada on üksnes uuringuruumi pindala, mitte aga avatavate

karjääride arv ega nende suurus, ei ole võimalik hinnata kaevandamise tegelikku mõju

rohevõrgustiku toimimisele. Geoloogilise uuringu läbiviimisega ei kaasne kaevandamisega

sarnaseid mõjusid, seega ei ole võimalik kaevandamisega kaasnevaid hüpoteetilisi

keskkonnamõjusid võrdsustada geoloogilise uuringuga kaasnevate lühiajaliste ja lokaalsete

mõjudega.

11. Välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga intensiivset keskkonna või

kogukonna huvide häiringut. Geoloogilise uuringu korral võetakse töö käigus uuringuruumi

piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste,

rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks (MaaPS § 18). Geoloogiline uuring viiakse läbi

metoodika alusel, näiteks moodustada tuleb uuringuvõrgustik, uuringupunktidele (nt

puuraukudele) on ette nähtud kindel vahekaugus ja sügavus (keskkonnaministri 17. detsembri

2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja

nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi aluskorra ehituskivi, järvelubja,

järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta

maavarana arvelevõtmiseks“ § 30 lg-d 1-6). Puuduvad andmed ning tõendid selle kohta, et

kehtestatud uurimismetoodikat järgides läbiviidud geoloogiline uuring põhjustaks

keskkonnale või lähipiirkonnas elavatele inimestele ohtu, nt rikuks ära majapidamiste

kaevude vee. Geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et

uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide

võtmist, täites need samast kohast väljatud materjaliga. Uuringupunktide sulgemisel ei

kasutata keskkonda reostavaid materjale, uuringutööde käigus ei teki jääke ega jäätmeid.

Maapõu ja maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. Uuringuruumi

teenindusala korrastamise kohta koostatakse akt, mis kooskõlastatakse kinnisasja valdajaga ja

esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks (lk 9). Kohtule ei nähtu, et kavandatava

geoloogilise uuringuga võivad kaasneda keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna

veerežiimi ja vee ning pinnase kvaliteeti. Puurmasinaga puurimise mõju maapinnale on

minimaalne, sest puuraugu läbimõõt on 127 mm. Ka on geoloogilise uuringu loa taotluses

välja toodud, et uuringupunktide asukohad valitakse lihtsaima juurdepääsuteega. Metsaaladel

võib uuringupunktide asukohtadele juurdepääsuks olla vajalik üksikute puude langetamine.

Sellisel juhul toimub puude langetamine kooskõlas seadusega. Juhul kui tehakse

ekskavaatoriga täiendavalt kaevandeid, siis nende asukohad valitakse samuti lihtsaima

juurdepääsu teega ning ainult äärmisel vajadusel toimub üksikute puude langetamine

kooskõlas seadusega. Ka on loataotluses välja toodud, et välitööde ajal ei ole häiritud teedel

liikumine. Geoloogiliste töödega ei avaldata mõju kuivenduskraavidele ega

maaparandussüsteemide toimimisele.

Kaebaja on selgitanud, et uuringuruumi põhjapoolsel alal puudub vajadus raieteks seonduvalt

uuringu läbiviimisega. Uuringuruumi keskmine ala on osaliselt kaetud raiesmikuga, kus

puudub vajadus raie tegemiseks. Isegi juhul, kui selline vajadus peaks uuringuruumi keskmise

osa keskosas tekkima, puudutaks see hinnanguliselt üksnes maksimaalselt 10-20 puud. Seega

on raie teostamise vajadus kaebaja hinnangul pigem minimaalne. Vajadus võtta geoloogilise

uuringu tegemisel maha puid, ei riku kohtu hinnangul kaebaja õigusi. Kohus nõustub

kaebajaga, et uuringutöödega kaasnev mõju keskkonnale on minimaalne, selle tegevusega ei

kaasne suure tõenäosusega kehtestatud piirnormide ületamist ning tegevus on ajutine ja

lühiajaline – seetõttu ei mõjuta geoloogilise uuringu tegemine negatiivselt kohalikke elanikke.

Uuringupunktide rajamine on kiire, see toimub tööajal ning uuringupunktide rajamise

tulemusena ei muutu uuringuruumi väljanägemine olulisel määral. Projekteeritavad

puuraukude asukohad on kaardil märgitud ning esitatud pole teavet selle kohta, et just

puuraukude alusel maal võib leida kaitstavaid väärtusi, mida pole võimalik kaitsta

muudmoodi kui üksnes uuringu tegemisest loobumisega. Kaebaja on tõendanud, et

uurimisruumi teenindusalal ei asu kaitsealuseid loodusobjekte (kaebuse lisa 1, Graafiline lisa

1. „Vääna uuringuruumi teenindusala plaan“). Puuduvad tõendid selle kohta, et geoloogilise

uuringu läbiviimine häiriks kaitsealuseid liike.

12. Kohus nõustub kaebajaga, et asjas ei oma tähendust vastustaja viide teemaplaneeringule.

Koostamisel olev planeering võib olla kaalutlusotsuse tegemisel küll üheks arvestatavaks

asjaoluks, kuid tegemist ei ole kehtiva planeeringuga, mis oleks järgimiseks kohustuslik.

Samuti on oluline, et taotletava geoloogilise uuringuga ei kaasne vastustaja väidetud

ulatuslikku metsaraiet ega muud olulist keskkonnamõju.

13. Kaebaja on selgitanud 04.10.2023 menetlusdokumendis ka uuringupunktide arvu, millist

infot pidas vastustaja vastuoluliseks. Kaebaja on välja toonud, et kokku tehakse taotletava

uuringu raames maksimaalselt 130 uuringupunkti 65 asukohas – st 65 puurauku ja 65 šurfi.

Uuringu tegemiseks on taotletud nii puuraukude kui ka šurfide tegemist, et oleks vastavalt

vajadusele võimalus teha kas ainult puuraugud või surfid või puurauke ja šurfe osaliselt

kokku kombineerida, et tagada nõuetekohane uuringu võrk ja aktiivse tarbevaru arvutuse

nõuded. Seejuures ühte asukohta tuleb kas puurauk või šurf. Kaebaja selgituste kohaselt on

antud uuringu puhul tõenäoline, et tehakse ainult puuraugud ja šurfe ei tehta üldse või tehakse

vaid üksikud. Seega kokkuvõttes ei ole uuringu käigus planeeritud teha kogu mahus nii

puurauke kui ka šurfe ning igal juhul rajatakse uuringupunkte üksnes 65 asukohas. Kohtu

arvates on kaebaja andnud ammendavad selgitused puuraukude ja šurfide arvu ning nende

paiknemise kohta.

14. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab Harku Vallavolikogu

29.06.2023 otsuse nr 49 „Arvamus Sokkel Karjäärid OÜ geoloogilise uuringu taotluse kohta“

õigusvastasuse ja kohustab Harku Vallavolikogu uuesti otsustama uuringuloa

kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja taotleb

16.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulu hüvitamist summas 5 415,40 eurot.

Menetluskulu koosneb riigilõivust 20 eurot ja õigusabikulust summas 5 395,40 eurot

(käibemaksuta). Lisaks taotleb kaebaja kohtuistungiga seotud menetluskulude hüvitamist

summas 1 357,50 eurot käibemaksuta. Seega kokku on kaebaja menetluskulud 5 415,40+1

357,50=6 772,9 eurot. Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa kaebaja

põhjendatud õigusabikulu ületada 5 000 eurot (käibemaksuta). Tegemist ei ole mahuka ega

õiguslikult keeruka kohtuasjaga. Sealjuures olid vastustaja kohtukulud 4 173 eurot

(käibemaksuga). Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja kasuks mõista välja õigusabikulusid

taotletud ulatuses. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks mõista seega välja menetluskulud

summas 5 000+20=5 020 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)