4-10-4432/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-10-4432

Otsuse kuupäev 01.04.2011

Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi S.R väärteoasi KOKS § 66-3 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

23.11.2010 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220102145727

Kohtumenetluse pooled Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur, esindaja Arnas Jõe Menetlusalune isik S.R, isikukood xxx, elukoht xxxx Kaebuse esitaja S.R kaitsja Epp Landberg

Arutas asja avalikul kohtuistungil 22.03.2011

RESOLUTSIOON:

Jätta S.R kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast,

so hiljemalt 08.04.2011. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 25.04.2011.a. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjalikult kassatsiooni Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast mil otsus oli poolele kättesaadav, so hiljemalt 25.05.2011. V™S § 155 lg 2 kohaselt

on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 ASJAOLUD

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Tarmo Nukka koostas

menetlusalusele isikule S.R-ile 23.11.2010.a. kiirmenetluse otsuse nr.

10220102145727. Otsusest nähtub, et S.R 18.11.2010 kl. 05.15 xxxx jättis temale kuuluva koera järelevalveta, mille tulemusel koer ründas U T kuuluvat sõiduautot xxxx reg nr.xxxx tekitades varalise kahju 3000 krooni. Märgitakse, et sellega rikkus S.R xxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 ja pani toime KOKS§ 66-3 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Otsuses märgitakse, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine,

väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Otsusega määrati S.R-ile rahatrahv 50 trahviühikut so. 3000 krooni.

03.12.2010 esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Viru Maakohtule otsuse peale kaebuse. Kaebuse esitaja taotleb väärteoasja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja vaidlustab otsuse tervikuna, väites, et menetlusalune isik pole väärtegu toime pannud, tema koerad olid kinni, tunnistaja U.T ei oska nimetada konkreetset koera tõugu ja koera peremehe vanust,(U.T pidas koeraomaniku vanuseks u 45 aastat, tegelikult on S.R 39 aastane), tunnistaja D R võib kinnitada, et S.R koerad olid kinni.

Kohtuvälise menetleja arvates on kaevatav otsus seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

TÕENDID

S.R kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta elab xxxx, T maja on u. 500 meetri kaugusel, vahepeal on veel üks maja kus on ka suur must vetelpääste koer. T ta suhelnud pole, kui T mööda sõidab, siis tervitab. Tal on kaks koera. Üks on laika segu, keskmist kasvu, selg on must, käpad pruunid, rind ja kaelus valged. See koer on kinni lauda ümber olevas aias, võrkaed on 1,20 m kõrge, aed külgneb teega, väravad on lukus. Koer ei pääse aiast ise välja, pääseb välja ainult siis kui keegi paugutab, siis koer kraabib ennast aia ja maa vahelt välja. Teine koer on segavereline hundikoer, see koer on ketis tee ääres, ise see koer lahti ei saa.

S.R väidab, et politseile 23.11.2010.a. seletust andes ajas päevad sassi ning seletus

koerte lahtioleku kohta ei käi 18. novembri kohta, samas tunnistab, et talle räägiti, et auto puremine toimus 18. kuupäeval. Tema ütluste kohaselt tuli 18. novembri hommikul kell 08.00

temale appi Belarussi traktori kolvirõngaid vahetama peretuttav D R, kes samuti nägi, et hommikul olid koerad kinni. Ta tunnistab, et paar aastat tagasi lasi ta oma laika lahti ja see pures inimest, ta sai selle eest trahvi. 23.11.2010 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et S.R on tunnistanud: õhtul oli koer aias kinni, hommikul õue tulles oli koer aiast väljas.

Tunnistaja U T kohtus antud ütlustest nähtub, et xxxx on tema sünnikodu, elab seal suveperioodidel ja kuni aastavahetuseni, S.R teab nägupidi ja talu nime järgi kui

xxxx meest, tunneb ka kohtusaalis ära S.R kui tema autot rünnanud koera

omaniku. 18. novembril 2010 kell 05.15 paiku hommikul autoga tööle sõites S.R elukohast möödudes ründas autot kaukaaslase verd, u 55 cm kõrgune pruuni, musta ja valge kirju koer, algul ründas esimest poritiiba, seejärel tagumist poritiiba ja kaitserauda tekitades

kraapimise ja hammustuse jälgi, ründavat koera teab hästi kuna pidevalt sõidab mööda Metsoja elukohast, nägi ründavat koera autolaternate valguses hästi ja tundis ta ära. See oli S.R koer kes tavaliselt on aias kinni, see koer on ka ükskord varem temale järgi jooksnud ja autot vigastanud aga siis ta avaldust ei teinud. Vennanaine on talle rääkinud, et sama koer on teda hammustanud. S.R-iga ta juhtunust rääkinud pole, ei taha rääkima minna, kardab

3 koeri. Teab ka S.R teist koera, kes tavaliselt on ketis. Ta teab ka teisi külas olevaid koeri

ja nendega ta tema autot rünnanud koera segi ei aja. Auto vigastused fikseeriti TOP auto

kahjukäsitluses, kaks tiiba läks vahetusse, kindlustus tasus kahju, tema pidi tasuma omavastutuse 3000 krooni. Tunnistaja U T poolt väärteomaterjalidele lisatud fotodelt nähtuvad tema sõiduautole tekitatud vigastused.

Tunnistaja D R kohtus antud ütlustest nähtub, et 18.11.2010 oli S.R abis Belarussi

esisilda remontimas, juba päev varem olid esisilla lahti võtnud, teab, et S.R on kaks koera, üks on ketis ja teine aias, kui 18.11.2010 hommikul kell 08.00 tütar ta autoga S.R

juurde tõi olid koerad kinni. Ta on kuulnud, et S.R koerad hirmutavad teisi inimesi ja hulguvad ringi aga ta ise ei ole midagi sellist näinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

xxxx Koerte ja kasside pidamise eeskirja p. 5 kohaselt peab koera ja kassi omanik tagama, et tema koer või kass ei häiriks kaaselanike rahu ega ohustaks inimesi ja teisi loomi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest.

KOKS § 663

sätestab vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest järgnevalt: lg 1- Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga: lg 2- sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga V™S § 132 lg 1 ja 2 kohaselt arutas maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus leiab, et kohtueelne menetlus väärteoasjas on läbi viidud väärteomenetlusõigust

järgides, S.R poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, määratud karistus on põhjendatud ja seaduslik.

Kohus loeb menetlusaluse isiku poolt temale inkrimineeritud väärteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu realiseerimise tõendatuks tunnistaja U.T üksikasjalike ütluste ja esitatud fotodega, osaliselt ka S.R enda ütlustega. Kohus ei pea usaldusväärseiks S.R ütlusi selle kohta, et tema koer oli aias kinni ja ei saanud vigastusi põhjustada. Kohtuvälises menetluses on ta tunnistanud, et õhtul oli koer aias kinni aga hommikul aiast väljas. Tema kohtuistungil antud seletus, et politseile seletust andes ajas päevad segamini pole usutav kuna ta on tunnistanud et teda informeeriti millise sündmuse

kohta seletust küsiti. S.R menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist ja

kiirmenetluse otsusest nähtub, et mõlemad on koostatud 23.11.2010 S.R elukohas

xxxx. Otsusest nähtub samuti väärteosündmuse täpne aeg ning S.R ennastsüüstav

eksimine ülekuulamisel pole eluliselt usutav. S.R väide, et U.T ajab segi koera

peremehe ja ka koera kuna ei oska nimetada koera õiget tõugu on väärteomenetluses kummutatud tunnistaja U.T üksikasjalike ütlustega, millest nähtub, et xxxx ammuse elanikuna teadis ta S.R ja teadis hästi ka S.R koeri, et tundis hästi ära S.R koera kes tema autole vigastusi tekitas. Asjaolu, et ta ei osanud õigesti nimetada S.R vanust ja autole vigastusi tekitanud koera tõugu ei sea tema ütlusi kahtluse alla. Nii S.R kui

U.T on koera kirjeldanud pruuni-, musta-, valgekirju koerana, S.R on kinnitanud, et

koer oli segavereline ja seetõttu pole koera tõu erinev määratlemine antud juhul otsustava tähtsusega.

4 Tunnistaja D.R ütlused pole väärteo tehiolude kindlakstegemise osas olulise tähtsusega kuna

ta kinnitab koera aias kinniolekut ligi kolm tundi peale koera poolt U.T autole vigastuste tekitamist. Tema ütluste usaldusväärsuses tekitab kahtlusi asjaolu, et tema ütlused S.R

elukohas viibimise asjaolude kohta erinevad S.R ütlustest, ta kinnitab, et oli seal traktori esisilla remonti tegemas samas kui S.R räägib kolvirõngaste vahetusest. Eelnevat arvestades leiab kohus, et S.R on rikkunud xxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 sätteid ja on sellega tekitanud materiaalset kahju U.T. Kuna pole võimalik välja selgitada, kas S.R laskis ise oma koera aiast välja või kraapis koer ennast aia ja maa

vahelt välja, pole võimalik täpselt määrata S.R tahtluse liiki ja kohus loeb väärteo

toime panduks vähemalt kaudse tahtlusega. S.R on kohtus tunnistanud, et koer on teatud asjaoludel võimeline aia alt ise välja saama, sellise võimaluse vältimine oli aga tema kohustus, seda enam, et ta oli teadlik koera ohtlikkusest- sama koera poolt inimesele tekitatud vigastuse põhjustamise eest oli ta varem karistada saanud.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel.

KOKS § 66-3 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohus leiab, et

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 50 trahviühikut vastab karistuse

kohaldamise alustele ja pole menetlusaluse isiku süü suurust ja toimepandu tehiolusid arvestades liialt karm. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 123- 131, 132 p 1, 133-135, 155-158 on kohus

seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

Kohtunik

/allkiri/

Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

Tea Toming /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus

26. mail 2011.a

№oremreferent

Tea Toming