Legislator Case Law & Legislation
2-23-125300/7 AI generated

2-23-125300/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-125300/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-23-125300 1

Legislator headnote

AI generated

2-23-125300/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 2-23-125300 1

Keywords

AI generated
objections to enforcement validity of arbitration clause resolution of main issue statutory conditions compliance pending litigation standing of petitioner
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-23-125300 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maris Juha, vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-125300 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. L. O. vastu võla nõudes Hagihind 580,97 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja T. I. Kostja: T. L. O. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja kostja T. L. O. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja T. L. O. tasub PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS-is) viitenumbriga 25219627 põhivõlgnevuse 397,10 eurot, viivised 49,22 eurot, maksekäsu riigilõivu 65 eurot, pool hagimenetluse riigilõivust 55 eurot ja lepingulise esindaja kulud 50 eurot (kõik kokku 616,32 eurot) järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata jääk Osamakse Jääk peale tasumist 15.01.2024 616,32

205,44 410,88 15.02.2024 410,88

205,44 205,44 15.03.2024 205,44

205,44 0,00 1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku

2-23-125300 2

tasumiseni, kuid kokku koos kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 397,10 euro ulatuseni. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-125300. 3. Rahuldada hageja taotlus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada hagejale määruse jõustumisel riigilõiv summas 55 eurot. 4. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. L. O. vastu võla nõudes. Hagi aluseks on poolte vahel 24.04.2023 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr 25219627. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt 11.12.2022 sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr 139759-4. Pooled esitasid 14.11.2023 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled märgivad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled välistavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada. Hageja palub tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 55 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. 2. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ühtlasi selgitab kohus, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

2-23-125300 3

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 3. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud ka menetluskulude jaotuse osas – menetluskulud sisalduvad kompromissisummas. Kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel nende endi kanda. 4. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 55 euro tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagimenetluses tasunud riigilõivuna 110 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust, s.o 55 eurot. Kohus tagastab riigilõivu määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. 5. Pooled on välistanud kompromissi kinnitava määruse peale esitatava määruskaebuse õiguse. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

Maris Juha

kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/