1-08-9855/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-9855 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Vahur KRINAL Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.B

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.B

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 27.09.2010 ja lõpp 27.07.2011 RESOLUTSIOON

Jätta T.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Vahur KRINALI taotlus,

määrata tema poolt T.B-le

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 48 senti (s.h. riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud 47,

94 eurot + käibemaks 9,59 eurot; tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 47, 93 eurot + käibemaks 9,59 eurot, sõidukulud 63,70 eurot + käibemaks 12,74 eurot). Välja mõista T.B-lt KrMS §175 lg.1

p.4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Vahur KRINALI kohtulikus menetluses osalemise eest 47 (nelikümmend seitse) eurot 94 senti + käibemaks 9,59 eurot – kokku 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti.

Kaitsjatasu summas 57 eurot 53 senti tuleb T.B

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr.1022

0034796011 AS SEB Pank

2

või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides

maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning

selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kaitsjatasu summas 111 (ükssada üksteist) eurot 63 senti + käibemaks 22,33 eurot – kokku 133 (ükssada

kolmkümmend kolm) eurot 96 senti jätta Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.B on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 30.01.2009 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta, millest kuulus kohe reaalselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning 10 kuud vangistust jäeti T.B-le tingimuslikult kohaldamata, kui ta 2-aastase katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §75 lg.1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. KarS §68 lg.1 kohaldamisega kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu 23 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 12.10.2010 määrusega

pöörati eelnimetatud Pärnu maakohtu otsus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele seoses T.B poolt katseajal kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmisega.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav kannab teist reaalset vanglakaristust, kriminaalkorras on teda karistatud kolmel korral. Kinnipeetavale ei ole vangistuse pikkust arvestades koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav paigutati eluosakonnast pärast kolme

tõsist intsidenti teise osakonda. Kinnipeetav on viibinud psühholoogi vastuvõtul, viimasel ajal viibib suletud sektoris. Kinnipeetava ID-kaart kehtis kuni 10.10.2010. Täisealisel ja teovõimelisel kinnipeetaval on haridust väidetavalt 4 klassi, tööl ei ole ta käinud päevagi. Kinnipeetaval puuduvad põhija kutseharidus ning tööoskused.

Kinnipeetava pere elab suures vaesuses ja sotsiaalselt ebastabiilses olukorras. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja kriminaalkorras karistatud onu, kellega

suhted on vaenulikud. Ema toetab kinnipeetavat materiaalselt, suheldakse kirja ja

lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetaval on välja kujunenud elustiil, kus

vargused olid elunormiks. Kinnipeetaval on täheldatud agressiivsust, ta tõlgendab

teiste kavatsusi ja tegevusi valesti, võttes neid, kui vaenulikku rünnakut enese aadressil. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb agressiivsuses ning oskamatuses muuta oma elustiili. Kinnipeetav võib pingeolukorras olla ohtlik ja kasutada füüsilist vägivalda. Kinnipeetaval puudub vabaduses reaalne elukoht. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et kinnipeetav ei ole õigusvastasest käitumisest suutnud karistuse kandmise ajal hoiduda ning ei täitnud katseajal talle

3 kehtestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Kinnipeetaval puudub elukoht. Kinnipeetaval ei olnud kooliskäimine kohustuslik, praeguseks on kinnipeetaval haridust vaid neli klassi, kuid ta oskab lugeda. Kinnipeetava pere on viimastel aastatel elanud reaalses ohus seoses pärimisprotsessiga, mis jättis pere ilma elamiskohata. Pere elab suures vaesuses ja ebastabiilses olukorras. Kinnipeetav ja tema lähedased ei ole ametlikult

tööl käinud, neil puudub pideva töötegemise harjumus. Sissetulekuallikaks olid

kinnipeetaval pisivargused. Perekond soovib Eestist lahkuda. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral elukoht, kuna tema poolt nimetatud aadressil asub maja, kuhu majaomaniku sõnul tungis perekond T.B sisse ebaseaduslikult ja neil ei ole

õigust seal elada. Kinnipeetaval puudub eriala ja kindel töökoht vabaduses. Kinnipeetava ema ei tööta ja ka temal puudub sissetulek. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 22 000 krooni. Varasem kriminaalhooldus ei takistanud kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Kinnipeetava suhtes on menetlemisel

ka uus kriminaalasi, milles teda kahtlustatakse katseajal mitmete uute kuritegude

toimepanemises. Kinnipeetav on rikkunud kontrollnõudeid ja jättis korralistele registreerimistele korduvalt ilmumata. Kinnipeetaval on välja kujunenud elustiil, kus vargused said elunormiks. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: korduvad väärteod, mis olid suunatud väheväärtusliku asja ja varalise

õiguse vastu; elukoha puudumine; käitumiskontrolli tingimuste mittetäitmine; tööharjumuse ja töökoha puudumine; sotsiaalsete oskuste puudumine ja oskamatus muuta oma eluviisi; madal haridustase ja eriala puudumine.

Maakohtu istung

Kinnipeetav T.B taotles maakohtu istungil enda vangistusest enne tähtaega

vabastamist, selgitas, et soovib vabaduses oma perekonda aidata ning kohustub täitma kõiki talle pandud kontrollnõudeid. Kinnipeetav tunnistas, et teda on kahtlustatavana üle kuulatud uute kuritegude toimepanemises (katseajal), üks asi on kohtus ning ootab istungit.

Vabaduses oleks tal võimalus asuda tööle mitteametlikult. Töö seisneb maja korrashoidmises, mille eest saaks töötasu 2000 krooni kuus. Käesoleval ajal teeb seda tööd kinnipeetava ema. Onu sissetulek on 6000 krooni kuus. T.B kinnitas, et elukoht, kuhu ta vabanemisel soovib elama asuda, on käesoleval ajal ebaseaduslik, kuigi tema pere on seal elanud aastaid.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud kinnipeetava vabastamist, kuna T.B puudub alaline elukoht, mistõttu on kriminaalhoolduse teostamine võimatu.

Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal toetas kinnipeetava taotlust ja selgitas, et formaalselt tõepoolest T.B elukohta ei ole, kuid faktiliselt on tal see olemas, ta

on seal kogu aeg elanud, seal elab ka kinnipeetava ema. Kaitsja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist, kriminaalhooldusametnik ei

toetanud, kuid kaitsja leiab, et seisukoht oli subjektiivne ning käesoleval ajal arvamuse andnud kriminaalhooldaja enam ei tööta sellel ametikohal.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

4 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.B on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 30.01.2009 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta, millest kuulus kohe reaalselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning 10 kuud vangistust jäeti T.B-le tingimuslikult kohaldamata, kui ta 2-aastase katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §75 lg.1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. KarS §68 lg.1 kohaldamisega kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu 23 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 12.10.2010 määrusega

pöörati eelnimetatud Pärnu Maakohtu otsus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele seoses T.B poolt katseajal kontrollnõuete ja

kohustuste täitmata jätmisega. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras.

Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis

elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

Kinnipeetav soovis asuda elama aadressile Tallinna mnt. 34a . 2 Pärnu linn Pärnumaa. Asja materjalidest nähtub ning menetlusosalised kinnitasid ka kohtuistungil, et pere elab nimetatud aadressil õigusliku aluseta (ebaseaduslikult). Seega kindel elukoht kinnipeetaval puudub.

Kuna kinnipeetaval puudub kindel elukoht, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik, leiab maakohus, et T.B vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kohtuistungil kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 191, 48 eurot. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja leiab, et kaitsjatasu tuleb osaliselt välja mõista T.B-lt, osaliselt jätta Eesti Vabariigi kanda.

Kohus rahuldab vandeadvokaat Vahur Krinali taotluse, määrab tema poolt T.B-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõistab välja riigituludest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 48 senti (s.h. riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud 47, 94 eurot + käibemaks 9,59 eurot; tasu

õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 47, 93 eurot + käibemaks 9,59 eurot, sõidukulud 63,70 eurot + käibemaks 12,74 eurot).

Kohus mõistab T.B-lt välja kaitsjatasu kohtulikus menetluses osalemise

eest 47 (nelikümmend seitse) eurot 94 senti + käibemaks 9,59 eurot – kokku 57

(viiskümmend seitse) eurot 53 senti, mis tuleb kinnipeetaval tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

5

Kaitsjatasu 111 (ükssada üksteist) eurot 63 senti + käibemaks 22,33 eurot – kokku 133 (ükssada kolmkümmend kolm) eurot 96 senti jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 10.05.2011

№oremreferent

Liivi Õun