2-23-126159/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-126159 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U K (K) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 2280,16 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, e-post marjana.sestel@plusplus.ee) Kostja: U K (isikukood xxxx, eluja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt U Klt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Esto AS ja U K vahel 30.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1316,50 eurot, intressid 168,46 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, viivis põhinõudelt (1316,50 eurot) ajavahemiku 15.07.2022-02.10.2023 eest summas 394,84 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Välja mõista U Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis alates 03.10.2023 põhinõudelt 1316,50 eurolt kuni põhinõude täitmiseni määraga 24,60% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud U K kanda.

5. Välja mõista U Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku 490 eurot, s.o riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot (sh käibemaks). 6. Välja mõista U Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2 7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U K vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja, ITEK (müüja) ja Esto AS (faktoor) 30.03.2022 osamaksetega tasumise müügilepingu/järelmaksulepingu, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Müügilepingu kohaselt oli kauba maksumus 1316,50 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 24,60% aastas või 0,07% päevas, lepingutasu 29,90 eurot ja igakuine haldustasu 2,90 eurot. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15.kuupäevaks esimese osamaksega 15.04.2022 summas 52,49 ning viimase osamaksega 15.03.2027 summas 52,66 eurot. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates esimesest 15.04.2022 osamaksest. Hageja ütles lepingu üles 15.07.2022. 20.09.2022 loovutas Esto AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 1316,50 eurot, intressi 168,46 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, viivise põhinõudelt (1316,50 eurot) ajavahemiku 15.07.2022 kuni 02.10.2023 eest summas 394,84 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 22.10.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 06.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu selgitused

3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot (käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson kohtunik