2-22-121335/41 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-22-121335

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-121335

Tsiviilasi

Multitude Bank p.l.c. hagi V. U. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3229,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c)

(välisriigi registrikood: C56251, asukoht: ST Business Centre, 120,

The Strand, 1027, Malta).

Hageja lepinguline esindaja: D. S. (OK Incure OÜ, e-post: XXX).

Kostja: V. U. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

Kostja seaduslik esindaja: Antsla Vallavalitsus (registrikood:

75010418, F. R. Kreutzwaldi tn, 1, Antsla linn (vallasisene), Antsla

vald, 66403, Võru maakond, e-post: vald@antsla.ee).

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi T. M.

(Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Multitude Bank p.l.c hagi V. U. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista V. U. lt Multitude Bank p.l.c kasuks võlgnevus 2132,48 eurot.

3. Välja mõista V. U. lt Multitude Bank p.l.c kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras arvestatuna 1801 eurolt alates 15.11.2023. a kuni

põhinõude tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 66% ulatuses V. U. kanda ja 34% ulatuses Multitude Bank p.l.c

kanda.

5. Välja mõista V. U. lt Multitude Bank p.l.c kasuks menetluskulude katteks 752,40 eurot.

6. Välja mõista V. U. lt Multitude Bank p.l.c kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

7. Välja mõista Multitude Bank p.l.c-lt V. U. le riigi õigusabi osutamisega seotud

menetluskulude katteks riigi tuludesse 241,29 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole

nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank) või nr

EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank)

ning tasumisel kasutada viitenumbrit, mis on kõikide kontode puhul 99923700035230.

Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi.

9. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi

õigusabi tasu osas otsuse sätestatud tähtajal võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele

(TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva

otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 18-27, 114-117, 158-160, 173-175)

1. Hagiavalduse kohaselt võimaldas Multitude Bank p.l.c (hageja, endise nimega Ferratum

Bank p.l.c) kostjale laenulimiiti laenulimiidi konto kaudu, mille avamiseks ning laenulimiidi

taotlemiseks pidi kostja eelnevalt külastama laenuandja veebilehte www.ferratumbank.ee

järgides saadud juhiseid. Kostja avaldas soovi avada laenulimiidi konto vastavasisulise

taotluse esitamisega hageja iseteeninduskeskkonnas 21.03.2021. a. Samal kuupäeval edastas

hageja läbi iseteeninduskeskkonna kostja e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas

kostjale lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenulepingu sõlmimise soovi

kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja kostjale laenuandja poolt edastatud

isikliku identifitseerimisnumbriga (PIN-koodiga) hageja iseteenindusse ning sisestama

laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Laenuandja avab konto vastava

laenulimiidiga kliendile, kelle ta esimest korda kliendina kinnitab. Klient saab laenusumma

kasutusele võtta pärast lepingu sõlmimist.

2. Hageja ja kostja vahel loeti leping sõlmituks XX.XX.XXXX. a, st peale kostja poolt

nõutavate kinnituste andmist ning laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist.

Laenuleping on sõlmitud määramata ajaks. Kostjal oli võimalik iseteeninduskeskkonnas

jälgida oma laenukonto seisu st maksetega seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki,

esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi. Laenulimiit on korduvkasutatav st tagasimakstud

põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada.

3. Kostja on kasutanud hageja poolt võimaldatud laenulimiiti kuni 2000 eurot. Kostja poolt

avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3

kohaselt intressimäär 48,11% aastas ja krediidikulukuse määraks on 60,27% aastas.

Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 48,11% aastas.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja jättis tasumata juuni, juuli

ja augusti arved. Hageja ütles lepingu üles 20.08.2021. a. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja

laenusumma katteks 124 eurot, seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1876 eurot.

Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt. 07.08.2021. a seisuga oli

intress 227,24 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 21.08.2021. a kuni hagiavalduse esitamiseni 01.09.2022. a intressiga võrdses määras

summas 926,50 eurot.

5. Hageja on korduvalt püüdnud kostjaga võtta ühendust, saatnud võlateatised nii kostja

kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressidele. Seega on sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg

2 p 3 alusel summas 50 eurot õigustatud.

6. Hageja ei nõustu kostjaga, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja jääb enda seisukoha juurde,

et leping sõlmiti just kostjaga. Kuivõrd kostja logis keskkonda sisse ID-kaardi abil puudus

vajadus teostada täiendavat kontrolli isiku tuvastamiseks. Kostja seisukoht, et laenu

võtmiseks oli ära kasutatud kostja andmed on ennatlik. Selleks, et saaks kindlalt väita

andmete ärakasutamist või võimaliku kuriteo toimepanemist kostja suhtes peaks olema

jõustunud kohtulahend. Asjaolu, et on algatatud kriminaalmenetlus ei tähenda auTaatselt, et

kuritegu oli toime pandud. Ei saa välistada, et ei selgu, kes on kostja identiteeti ära

kasutanud ja kas seda kasutati üldse ära. Kriminaalasjas nr XXX vastas uurija, et kostja

nimel olevale Swedbanki kontole on tekkinud ajavahemikus 11.02.-03.05.2021. a käive 48

939,69 eurot. Kuivõrd laenutaotlus saabus krediidiandjale XX.XX.XXXX. a, ei saa

välistada, et krediidiandjale olid edastatud valed andmed kostja majandusliku olukorra

kohta, mille tulemusena väljastas krediidiandja kostjale laenu.

7. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid nõuetekohase hoolsusega ja on

kogunud teavet kostja kohta. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise

ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Laenu väljastamise otsustamisel tugineb

krediidiandja ka kliendi poolt edastatud andmetele. Tarbija poolt taotletud tingimustele

vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja krediidireeglid ette vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks.

8. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet või kohus tuvastab lepingu tühisuse, on kostja hagejale jätkuvalt võlgu 1801

eurot, mille hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista. Lisaks on sel juhul hagejal

õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi

21.08.2021. a - 01.09.2022. a eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas

148,82 eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1876 eurot, intress 227,24 eurot,

viivis 926,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 1876 eurolt alates 02.09.2022. a kuni kohustuse

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 98-105, 145-147, 149-150, 164-167)

10. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei ole tegelikult avaldanud tahet

laenu võtta ning teda kasutati ära kolmanda isiku poolt. Kostja PIN-koodid läksid tema

valdusest välja tema süüta ja tahte vastaselt olukorras, kus temaga suhtles kolmas isik, kes

sai aru ja mõistis kostja tervislikku seisundi ja arusaamisvõime eripärasid. Asjas puudub ka

teave isikusamasuse tuvastamisest. Hagejaga sõlmis lepingu kolmas isik kostja identiteeti

kasutades, mis toob kaasa lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut

heaks kiitnud.

11. Kostja on XXX, kes ei tunne ega oma arvutit ja ei oska seda kasutada. Kostjal puudub

Smart-ID või Mobiil-ID rakendused, on olemas ainult ID kaart, mida ta ei oska arvutis

kasutada. Seega puudub kostjal võimalus digitaalse allkirja lisamiseks või internetipanka

sisenemiseks. Kostja ei suuda ise keerulisemaid õigusalaseid toiminguid teostada, rääkimata

laenulimiidi konto avamisest läbi iseteeninduskeskkonda internetis.

12. Käesoleval hetkel on alustatud kriminaalmenetlus vähemalt kahes asjas, kus kostjat on

eelmise aasta mais ning jooksva aasta veebruaris ära kasutatud laenude võtmiseks

kogusummas 48 939,69 eurot läbi Swedpanga. Kostja oli tundmatute isikute poolt viidud

Swedpanga kontorisse ning sõlminud tema jaoks tundmatuid lepinguid. Seega on ilmne, et

kostjat on korduvalt ära kasutatud tema vanaduse tõttu laenude võtmiseks ning seda

suuremates summades kui 2000 eurot.

13. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist samasuguse ärakasutamisega, kus kostja oma XXX

tõttu ei suutnud aru saada, et teda kasutatakse ära laenu võtmiseks. Kostja juurde oli tulnud

noormees nimega T., kes sai ilmselt ligipääsu kostja ID kaardile. Laenu võtmise fakt ja

tasumata arvete olemasolu fakt on kostja jaoks üllatuseks. On ilmne, et Ti nimeline isik on

kasutanud kostja ID kaarti laenu võtmiseks, luues selleks eelnevalt e-posti aadressi ja

juurdepääsu kostja pangakontole, mille abil sai laenuga saadud raha pangakontolt välja

võtta.

14. Hageja on kostjale esitanud 5 arvet millest kaks esimest olid tasutud ning järgnevad jäid

tasumata. Kuna kostja ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimise faktist endast, siis on ilmne,

et Ti nimeline isik kasutas kostja pangakontole juurdepääsu ning tasus kahe kuu eest arveid,

et luua hagejale ettekujutus just kui kostja on laenulepingu sõlmimisest igati teadlik ning on

alustanud oma kohustuste täitmisega.

15. Hageja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi laenu

summa ei ole suur, on kostja isikuandmete alusel vähetõenäoline, et kostja sooviks või oleks

sunnitud laenu võtma. Lepingu kohaselt on kostja kohustatud maksma iga kuu umbes 100

eurot. Võttes arvesse kostja sissetulekut ning tema kulutusi, oleks pidanud hageja jaoks

kahtlaseks osutuma, et XXX , kelle kuu sissetulek ei ületa 550 eurot, soovib võtta laenu

2000 euro ulatuses. Seega on hageja sõlminud laenulepingu isikuga kelle krediidivõimekus

on kõvasti piiratud ning kelle sissetulek tuleneb peamiselt pensionist ja sotsiaaltoetusest.

Hageja jättis kostja käest küsimata pangakonto väljavõtte, sissetulekut tõendavad

dokumendid ja muud VÕS § 4034 lg 2 sätestatud tõendid. Hageja ei ole kostjale isegi

helistanud

krediidivõimelisuse

tuvastamise

protsessis.

Vastutustundliku

laenamise

põhimõtte rikkumisega asetas hageja ennast sh olukorda, kus iga pettur võib kasutada teise

isiku andmeid laenu võtmiseks ning teha seda nö lihtsustatud kujul, sest hageja ei küsi ei

isiku tuvastamiseks ega rahaliste vahendite ja kohustuste tõendamiseks mingeid dokumente,

vaid teeb positiivse laenuotsuse pelgalt isiku poolt iseteeninduskeskkonnas antud kinnituste

ja internetipanga kontole sisselogimise pealt.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

17. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja

õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne

tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

18. Poolte vahel on vaidlus lepingu sõlmimise üle ning lisaks on kostja seisukohal, et laenu

andmisel on rikutud vastustundliku laenamise põhimõtet. Seega ei ole vaidlust selle üle, et

laen võeti vaid selles, kas laenu võttis kostja.

19. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja

PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-

koodid väljastatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2019. a kohtuotsus tsiviilasjas nr

2-16-124450).

20. Kuigi kostja väitel ei ole ta lepingut sõlminud ning tema PIN-koodid läksid tema valdusest

välja tema süüta ja tahte vastaselt, ei ole kostja neid väiteid vaatamata kohtu korduvatele

selgitustele tõendanud. Pelgalt asjaolu, et kostja on XXX , kellel puudub arvuti kasutamise

oskus, ei välista seda, et kostja ei võiks ega saaks teha virtuaalses keskkonnas temale

väljastatud ID-kaardiga tehinguid kasutades selleks teiste isikute abi. Kohtule ei ole esitatud

ühtegi tõendit, millest põhjal võiks järeldada, et kostja ei saanud laenulepingu sõlmimisel

aru tehingu sisust või puudus tal sel ajal arusaamisvõime.

21. Asja materjalidest nähtuvalt andis hageja kostjale õiguse kasutada laenulimiiti summas 2000

eurot ning veebipõhisest laenu keskkonna väljavõttest (dtl 118) nähtuvalt on laenu katteks

tehtud tagasimakseid kokku 199 eurot, millest 100 eurot on kostja tasunud isiklikult.

22. Kohtu hinnangul saab lugeda lepingu sõlmituks mitte üksnes kostja poolt ID-kaardiga

tahteavalduse andmisega, vaid ka tema käitumise tõttu. Seega on pooled sõlminud

krediidilepingu VÕS § 401 lg 1 kohaselt, mille kohaselt on krediidileping leping, millega

üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma. Arvestades, et hageja on oma majandustegevuses

sõlminud lepingu füüsilise isikuga, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

mõttes.

23. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

24. Hageja on selgitanud, et on lepingu üles öelnud 20.08.2021. a, kuna kostja oli viivituses

kolme järjestikuse osamakse tasumisega (juuni, juuli august). Asja materjalidest nähtuvalt

oli 06.08.2021. a arve (dtl 45) maksetähtajaks 21.08.2021. a, mistõttu ei saanud hageja

lepingut 20.08.2021. a üles öelda. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

25. Hageja on tõendina esitanud lepingu lõpetamise eelteate (dtl 46), millest nähtuvalt on kostjal

tasumata 2 osamakset summas 199,21 eurot. Teate kohaselt pidi kostja tasuma nelja päeva

jooksul teate saatmisest vähemalt 97,63 eurot. Kui kostja raha ei tasu, siis saadetakse talle

viie päeva pärast auTaatselt teade lepingu lõpetamise kohta seoses pikaajalise võlgnevusega.

Kuigi teatel puudub kuupäev võib teate sisust eeldada, et see on saadetud enne kolmanda

arve (st augusti) arve maksetähtaega.

26. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema

tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (mh ülesütlemise kuupäeva ja laenusumma

tingimusteta tasumise nõude osas) (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja

andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See

säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist.

27. Kuigi hageja ei ole teavitanud kostjat lepingu ülesütlemisest nii nagu seda näeb ette VÕS §

416 lg 1, saab kohtu hinnangul lugeda lepingu ülesöelduks siiski 06.04.2022. a nõudekirja

(dtl 50) saatmisega kostjale, sest nõudekirja sisust võib aru saada, et leping on lõpetatud

ning kostja kohustub tasuma kogu võla summas 2739,18 eurot. Samasisulised nõudekirjad

on saadetud kostjale veel 13.04.2022. a, 26.04.2022. a, 13.05.2022. a ja 25.05.2022. a (dtl

52-56).

28. Kostja väitel on hageja rikkunud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid,

sest ei ole kontrollinud piisava hoolsusega kostja krediidivõimet.

29. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

30. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja.

31. Hageja on tõendina esitanud kohtule üksnes 21.03.2021. a krediiditaotluse (dtl 28), millest ei

nähtu andmeid kostja sissetulekute ega finantskohustuste kohta. Seega jääb kohtule

arusaamatuks, mille alusel on hageja hinnanud kostja krediidivõimelisust. Asjaolu, et kostjal

puudusid maksehäired, ei tähenda veel seda, et kostja on võimeline võetud kohustusi

nõuetekohaselt täitma.

32. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-106661, p 55).

33. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on

jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-

s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

34. Arvestades, et kostja on hagejale teinud krediidi katteks tagasimakseid summas 199 eurot,

võlgneb kostja hagejale lepingu järgi tasumata laenu põhiosa summas 1801 eurot (2000 –

199).

35. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja

rahalise

kohustuse

täitmisega

viivitamise

korral

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

36. Hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Kuna kohus luges lepingu

ülesöelduks alates 06.04.2022. a, siis on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt s.o 1801

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku 07.04.2021. a kuni

01.09.2022. a eest summas 58,82 eurot. Hageja viivise nõue alates hagi esitamisest s.o

02.09.2022. a kuni kohustuse täitmiseni on põhjendatud. Seega on hageja viivisenõue

kohtuotsuse tegemise seisuga s.o ajavahemiku 02.09.2022. a kuni 14.11.2023. a eest 222,66

eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 281,48 eurot (58,82 + 281,48).

37. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kokku neli nõudekirja, seega on

sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel summas 50 eurot põhjendatud.

38. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 2132,48 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest

1801 eurot, viivisest 281,48 eurot ja sissenõudmiskulust 50 eurot.

MENETLUSKULUD

39. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1 ja rahalise

suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1.

40. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66%

ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.

41. Hageja kantud menetluskuludeks on nimekirja kohaselt (dtl 163) tasutud riigilõiv 420 eurot

ning lepingulise esindaja kulud 700 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja

kantud menetluskuludeks on riigi õigusabi korras esindaja tasu 709,68 eurot (koos

käibemaksuga), milles kohus on 03.11.2023. a määrusega kindlaksmääranud (dtl 176-178).

42. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3229,82 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot, mille hageja on

tasunud ja mis on põhjendatud kulu.

43. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

44. Kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja

sisu võrrelduna hagis märgitud ajakuluga leiab, et hageja lepingulise esindaja tehtud

menetlustoimingud 7 tunni ulatuses summas 700 eurot on põhjendatud.

45. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

summas 752,40 eurot (1140 eurost 66%) ja hagejalt kostja kasuks 241,29 eurot (709,68

eurost 34%).

46. Hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

47. Kuna kohus jättis kostja menetluskuludest 34% hageja kanda tuleb hagejalt riigi kasuks

TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja

kuludest 34%. Arvestades kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulude suurust, milleks on

709,68 eurot määrab kohus hageja poolt kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulude osas

hüvitamisele kuuluvaks summaks 241,29 eurot (709,68 eurost 34%).

48. Seega tuleb hagejal tasuda kostja menetluskulude katteks riigi tuludesse 241,29 eurot 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik