3-23-1379/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1379

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi

vastu

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt X.X.-i määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023. a määrus osas, millega halduskohus

tagastas kaebaja nõude Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata 19. aprilli 2023. a

taotlusele ja kohustada Tartu Vanglat võimaldada viibida kambris üksinda.

3. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuses sisalduva kahe nõude

menetlusse võtmise otsustamiseks, kaebaja menetlusabi taotluste ja esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Tartu Vangla kohustamist määrata talle teine inspektor-kontaktisik, võimaldada viibida

kambris üksinda ning Justiitsministeeriumi kohustamist vastata kaebaja 19. aprilli 2023. a

taotlusele. Koos kaebusega esitas X.X. esialgse õiguskaitse taotluse.

Hiljem selgitas kaebaja halduskohtule, et tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu

tasumiseks. Tema vaimne seisund ei ole hea ja ta ei saa aru, mida kohus tahab. Kaebaja palub

anda abiks advokaat, kes saaks teda kõiges aidata.

2. Tartu Halduskohus tagastas 20. juuli 2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis

menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 3).

Halduskohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vanglalt kontaktisiku

väljavahetamist, võimaldada talle kambris üksinda olemist ja kohustada Justiitsministeeriumit

vastama kaebaja 19. aprilli 2023. a taotlusele.

Kohtul puudub võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas

ümberkorraldusi tegema. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale isikule õigust valida temaga

tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks.

Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda kontaktisiku vahetamist. Eeltoodust tulenevalt

tagastab kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 1 alusel.

Vanglasisene paigutamine on toiming, mille õiguspärasuse kontrollimisel on vaja hinnata, kas

esinevad vastavasse osakonda paigutamiseks vajalikud alused. Õigusaktidest ei tulene

kinnipeetavatele subjektiivset õigust viibida konkreetses vanglas või nõuda enda paigutamist

konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse. Kinnipeetava paigutamine ja

ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda

teostatakse ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu.

Kaebaja pöördus Justiitsministeeriumi poole venekeelse pöördumisega. Justiitsministeeriumi

loobumisel kaebaja pöördumisele vastamisel ei ole kaebaja õigusi riivatud kuigivõrd

intensiivselt. Taotluse sisu ja vastus ei ole sellised, mis annaks alust järeldada kaebaja õiguste

riivet avalik-õiguslikus suhtes ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks sellise kaebuse.

Kirjeldatu alusel kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks ja kohus

jätab selle taotluse läbi vaatamata.

Kuna kohus tagastas kaebuse, siis kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse

taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse

sisulise lahendamise eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

3. X.X. esitas Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse,

milles palub tühistada halduskohtu määrus, võtta kaebus menetlusse, rahuldada taotlus riigi

õigusabi saamiseks ja peatada menetlus seniks kuni kaebaja saab õigus- ja psühhiaatrilist abi.

Kaebaja palub osutada riigi õigusabi, võtta kaebus menetlusse ning rahuldada kaebus.

Kaebajal ei ole võimalik end kaitsta kuna ta ei saa eestikeelsetest dokumentidest aru ning

puuduvad sissetulekud tõlkimise eest tasumiseks. Kambris koos teise isikuga viibimine

mõjutab negatiivselt kaebaja seisundit ja on võrreldav piinamisega. Kaebaja ei saa öösiti

magada ja ennast ohutult tunda ning tegeleda igapäevaste asjadega. Kontaktisik annab

valeinfot, petab ja sõimab ning suhtub kaebajasse negatiivselt. Selline kontaktisiku pidev

hoolimatu suhtumine kaebajasse alandab kaebaja inimväärikust. Kaebaja kirjutas

Justiitsministeeriumile kaebuse, mitte märgukirja. Kaebaja ei valda eesti keelt piisavalt, tal

pole tööd ja sissetulekut, ta ei ole Eesti kodanik. Kaebaja palub lõpetada enda alandamine ja

mõnitamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuses kolm nõuet – kohustada Justiitsministeeriumi

vastama kaebaja 19. aprilli 2023. a taotlusele, kohustada Tartu Vanglat välja vahetama

kontaktisik ja kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal viibida kambris üksinda.

6. Halduskohus leidis vaidlustatava 20. juuli 2023. a määruse punktis 5, et kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus nimetatud kolme nõude esitamiseks kohtule. Määruse punktis 6 selgitas

halduskohus, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda kontaktisiku vahetamist

ning määruse punktis 7 märkis, et tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.

Ringkonnakohus saab aru, et halduskohus tagastas kontaktisiku välja vahetamise nõude

HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, s.t kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega selle nõude tagastamise osas ja neid

siinkohal uuesti ei korda. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse nimetatud nõude tagastamise

peale rahuldamata ja halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse kontaktisiku väljavahetamise

nõude tagastamise osas muutmata.

7. Ringkonnakohtule ei ole halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse põhjendustest arusaadav,

mis alusel tagastas halduskohus kaebaja kohustamisnõuded vastata tema 19. aprilli 2023. a

taotlusele ja võimaldada viibida kambris üksi. Kui algselt (määruse punktis 5) leidis

halduskohus, et kõik kaebaja kolm nõuet tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise

alusel, siis määruse lõpupoole (määruse punktis 12) leidis halduskohus, et kaebus kuuluks

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega on halduskohus esmalt tunnistanud

kaebeõiguse puudumist kõigi kolme nõude osas. Hiljem aga leidnud, et kaebajal on

kaebeõigus olemas, kuid kaebus tuleks tagastada seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Halduskohtu seisukohad kahe kohustamisnõude tagastamise osas on vastuolulised ja sellest

tulenevalt ei saa ringkonnakohus hinnata, kas halduskohus tagastas kaebuse nimetatud kahe

nõude osas õiguspäraselt.

8. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 11. juulil 2023 halduskohtule avalduse, milles

ühtlasi palus anda abiks advokaat, kes saaks teda kõiges aidata. Ringkonnakohtule ei nähtu, et

kaebaja riigi õigusabi taotluse osas oleks halduskohus seisukoha võtnud. Menetlusabi taotluse

lahendamata jätmine on menetluslik rikkumine, mida ringkonnakohus kõrvaldada ei saa.

9. Eelnevale tuginedes rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse osas, millega

halduskohus tagastas kaebaja kaks kohustamisnõuet (vastata 19. aprilli 2023. a taotlusele ja

võimaldada viibida kambris üksi) ning saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule

kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning kaebaja esitatud taotluste lahendamiseks.

Halduskohtul tuleb uuesti võtta seisukoht kahe kohustamisnõude menetlusse võtmise

küsimuses, lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus, esialgse õiguskaitse taotlus ja

riigi õigusabi taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt)