2-23-2473/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-2473

Tsiviilasi

E.K. hagi A.K. vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. septembri 2023 õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): E.K. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast A.K. apellatsioonkaebust

Viru Maakohtu 29. septembri 2023 otsuse peale ja

tagastada apellatsioonkaebus A.K.le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli E.K. (hageja) hagi A.K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

2. Viru Maakohus rahuldas 29. septembri 2023 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning lahutas

poolte abielu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3. Kostja esitas 26. oktoobril 2023 maakohtule taotluse kohtumenetluse taastamiseks, et koos

abielu lahutamisega võetaks hagejalt ära kostja perekonnanimi.

4. Maakohus vastas kostjale 26. oktoobril 2023, et menetlust saab taastada vaid enne lahendi

tegemist ning selgitas, et hageja nime saab taastada üksnes hageja taotlusel nimeseaduse § 11 lg 1

alusel.

5. Kostja esitas 1. novembril 2023 maakohtu 29. septembri 2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles palub nimeseaduse § 11 lg 1 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja saata asi tagasi

maakohtule hageja nime muutmise taotluse menetlemiseks.

Kostja leiab, et maakohus pidi menetluse uuendama, sest kostja esitas 26. oktoobril 2023 taotluse

menetluse taastamiseks. Nimeseaduse § 11 lg 1 rikub kostja põhiõigusi, sest hagejal on kostja

perekonnanimi ning seadus ei sätesta kostjale õigust taotleda hageja nime muutmist. Maakohus

oleks saanud hageja nime taastamise lahendada täiendava otsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637

lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete

õigsust eeldades ei saa kaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu

(TsMS 637 lg 1 p 6).

7. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et

apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid

tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018

määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete

õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult

perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või

muutmiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442

lg 5). Maakohus rahuldas hageja hagi abielu lahutamiseks ning kostja ei ole selles osas maakohtu

otsust vaidlustanud.

8. Kostja apellatsioonkaebus tugineb sellele, et ta esitas pärast maakohtu otsuse tegemist taotluse

hageja nime muutmiseks. Maakohus selgitas kostjale põhjendatult, et tegemist ei ole menetluse

uuendamise olukorraga TsMS § 361 tähenduses ning kostja ei saanud pärast otsuse tegemist

maakohtule uusi taotlusi lahendamiseks esitada.

Samuti on põhjendamatu kostja etteheide, et maakohus ei tunnistanud nimeseaduse § 11 lg-t 1

põhiseadusega vastuolus olevaks. Maakohus lahendas abielu lahutamise hagi. Kostja ega hageja

ei esitanud maakohtu menetluse jooksul taotlust hageja nime taastamiseks ja maakohus selgitas

vastuses kostja pöördumisele pärast kohtuotsuse tegemist põhjendatult, et kostja ei saa nõuda

nimeseaduse § 11 alusel hageja nime muutmist. Ringkonnakohus selgitab, et nimeseaduse § 11

lg 1 ei ole abielu lahutamise hagi lahendamisel seetõttu asjassepuutuv norm, mistõttu puudub

kohtul käesolevas menetluses seadusest tulenev alus kontrollida selle normi kooskõla

põhiseadusega (PSJKS § 9 lg 1).

9. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust vastustajale

kätte ja see tuleb talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

10. TsMS § 168 lg 1 koosmõjus §-ga 639 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida.

Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). Apellatsioonkaebuselt ei ole

tasutud riigilõivu ning kostja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv

kuuluks tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostja

menetlusabi taotlust lahendada.

(allkirjastatud digitaalselt)