1-17-6118/185 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-6118

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2023, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-6118

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Eva-Louisa Radhaa

Kriminaalasi

Viru

Vangla

materjalid

Kovan

Mohammadi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kovan

Mohammad

(isikukood

39701070030;

viibimiskoht Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 08.03.2017 ja lõpp 08.03.2027

Kaitsja

vandeadvokaat Marika Suurpere (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2023 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Kovan Mohammad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Marika Suurpere taotlus Kovan Mohammadile

osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 194,40 eurot (sh 54 eurot materjalidega

tutvumine, 36 eurot ettevalmistus asja arutamiseks, seisukoha kujundamine, 72 eurot

kohtuistungil osalemine, 32,40 eurot käibemaks).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Kovan Mohammadilt menetluskuluna riigituludesse

194,40 eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse

jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300

LUMINOR

BANK

pangas

või

arveldusarvele

nr

EE957700771001523585

LHV

pangas.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99917700062604 ning selgitus „Kovan Mohammad, 1-17-6118, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-17-6118

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 07.11.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.

Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. K. Mohammad on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega KarS § 121

lg 2 p 2, 3 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse

kaetuks raskema karistusega mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistusaja

alguseks Kovan Mohammadi kinnipidamise aja, s.o 08.03.2017. Kohtuotsus jõustus

14.03.2018.

3. Viru Vangla toetab kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhooldusametniku

järelevalve all, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Vangla

hinnangul

on

kinnipeetav

kõrgohtlik

konkreetsele

täiskasvanule/konkreetsetele

täiskasvanutele(risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivalla kasutamises, millega kaasnevad rasked

tervisekahjustused. Oht on kõige tõenäolisem, kui esinevad peresisesed probleemid, mida isik

ei oska lahendada seaduskuulekalt ning kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Samuti

siis, kui isik ei muuda enda mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2

aasta jooksul 30%.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada K.

Mohammad vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata K. Mohammadile tulenevalt tema ohtlikkuse

tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 08.03.2027 ja

käitumiskontroll 24 kuud. Tulenevalt asjaolust, et K. Mohammadil puudub kehtiv isikut

tõendav dokument, puudub kindel elukoht seal hulgas elektroonilise valve tingimused on

täitmata, lisakohustusi ei määrata.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab K.

Mohammadi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

6. Asja materjalide juurde on lisatud kohtule edastatud nõusolek korteri üürile andmiseks

ja süüdimõistetu motivatsioonikiri.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

7. Süüdimõistetu K. Mohammad palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.

Mohammad selgitas, et elab algul xxx, kus on odavam korterit üürida, aga siis kui ta läheb tööle

Tallinnasse, hakkab elama Tallinnas. Vabaduses kavatseb asuda kohe tööle ja peab kinni

seadustest. Kavatseb rohkem riigikeelt õppida. Tugivõrgustikku isikul otseselt ei ole, aga ta

tunneb inimesi Tallinnas. Tema õde on viimased seitse aastat teda abistanud ja kavatseb seda

teha ka edaspidi. Isikut tõendavat dokumendi taotlemiseks on isik registreerinud taotlused, aga

vangistuses viibival isikul ei ole Politsei- ja Piirivalveameti sõnul elamisluba vaja pikendada

ning talle öeldi, et vabaduses on võimalik seda teha. Vanglas läbitud programmide ja vestluste

tulemusena sai väga palju kasu ja need on isikut väga palju mõjutanud. On palju õppinud ja

saanud aru oma vigadest. Kahetseb toime pandud tegu kogu südamest ning lubab midagi sellist

mitte kunagi korrata. Kavatseb olla seaduskuulelik ja järgida kohaldatavaid tingimusi.

1-17-6118

8. Kaitsja palus K. Mohammadi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja rõhutas, et K.

Mohammad on olnud hõivatud tööga ja seetõttu on tal kujunenud välja tööharjumus ja Süürias

viibides on isik enda sõnul töötanud erinevatel ametikohtadel. K. Mohammad on läbinud kõik

individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, suhtub positiivselt haridusse ja

enesetäiendamisesse. Riigikeelt on raske vanglas õppida, kuna seda õpetatakse vene keele

baasil. Distsiplinaarkaristused puuduvad ja ametnikega teeb koostööd. Vabaduses on olemas

kindel elukoht. Vabanemisfondis on 2175 eurot, mis aitab vähemalt esialgu toime tulla. Kaitsja

rõhutas, et kindel töökoht on kinnipeetaval olemas. Isikul on toetav perekond. Kaitsja selgitas,

et kinnipeetav on avaldanud, et ta igatseb küll väga oma tütre järele, aga see ei tähenda veel

seda, et vabanedes hakkab ta kohe teda otsima või oma eksabikaasat otsima, sellist plaani

kindlasti kinnipeetaval ei ole. K. Mohammadit on karistatud kriminaalkorras esimest korda ja

vanglakaristust kannab samuti esimest korda.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära

süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et K. Mohammadi ei saa vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada.

10. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

13. Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Mohammadile koostatud individuaalne

täitmiskava, millest tulenevalt on ta vanglas töötanud. Varasemalt on töötanud xxxa ja xxx,

vanglatööstuses xxx ja käesolevalt töötab xxx. K. Mohammad läbis vestlused seoses pere- ja

paarisuhte vägivallaga – vestlused viidi läbi 06.06.2023 ja 07.06.2023. Vestluste kokkuvõttest

selgus, et minevikust ja naise vastu suunatud vägivallast rääkides ei tulnud kordagi kahetsust

välja. Naisega kooselust rääkides süüdistas pidevalt naist ja ütles, et naine provotseeris teda.

1-17-6118

Kui jõuti selleni, miks isik vanglas on siis hakkas enda süüd tunnistama ja alles jutu lõpus tõi

välja kui väga tehtut kahetseb. Isik selgitas, et on Eestis vangistuse ajal muutunud ja mõistnud

enda tegu. Ütles, et kuriteo toimepanemise ajal oli noor ja pärit kultuurist, kus naistesse suhtuti

teisiti, mis ajendas teda kuritegu sooritama. Lisaks on kinnipeetaval toimunud psühholoogiline

nõustamine ajavahemikul 27.08.2018-10.12.2019. Ajavahemikus 16.02.2022 - 08.07.2022

osales riigikeele õppes, kuid loobus, sest ei suutnud võõrkeeles (vene keeles) õppida muud

keelt. Inglise keele baasil õpet ei toimu. K. Mohammad on läbinud vestlused vägivaldse

käitumise ja kuriteo tagajärje teemal seoses ühiskonnas/kogukonnas kehtivate reeglite ja

normidega. Vestlused viidi läbi 16.09.2022 ja 27.02.2023. Vestluste kokkuvõtte kohaselt isik

tunnistab oma süüd, kuid proovib õigustada oma tegu oma usu ja traditsioonidega. Isik väitis,

et tema eesmärk oli olnud hoopis abikaasat hirmutada, et kooselu saaks jätkuda. Samuti mainis

isik, et kuritegu oli toime pandud kuhjunud pingete tagajärjel (ümberkolimine teise riiki,

pereprobleemid, materiaalsed probleemid). Kinnipeetavale selgitati viha ohjamise meetodeid ja

põhimõtteid.

14. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine

tingimusel, et täitmiskavas planeeritud tegevustest on täidetud täitmisplaani § 17 lg 1 p 3

tingimused ning karistusajast tulenevalt, kui karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud,

s.o 08.09.2025. Käesolevalt ei ole vangla pidanud võimalikuks kinnipeetavat avavanglasse

paigutada, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele.

15. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). K. Mohammadil puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

Isiku elutingimused

16. Kinnipeetav on sündinud xxx. Muidu on terve elu elanud xxx (enne Euroopasse tulekut

elas xxx linnas), kuid 2016. aasta juunis tuli Eestisse sõjapõgenikuna. Täpsustavalt sõja tõttu

liikus Süüriast Iraaki, kus abiellus oma onu tütrega (väitis, et tema abikaasa isa ja tema isa on

vennad), kellega koos liikusid edasi Türki, sealt Kreekasse ning Ateenast saadeti koos naise ja

lapsega Eestisse. Kinnipeetava sõnul tegi seda terve tema pere (ema, isa, 3 õde ja vend). Enne

vangistust elas koos endise abikaasa ja tütrega Tallinnas. Tegemist oli üürikorteriga, kus toime

pandud ka praegune kuritegu abikaasa vastu. Rahvastikuregistri andmetel isikul kehtiv

sissekirjutus puudub, viimane kehtiv sissekirjutus kuni 01.01.2019 märgitud xxx. Vabanemisel

soovib elama asuda üürikorterisse xxx, kontaktiks on xxx. Juhtumikorraldaja suhtles

25.10.2023 telefoni teel maakleriga ning tema sõnul on neil suuline kokkulepe K.

Mohammadiga üürimise osas. 16.03.2022 toimunud kodukülastuse käigus antud aadressile

selgus, et tegemist on 1-toalise korteriga. Käesoleval ajal on korter tühi. Kui isik vabaneb,

sõlmitakse kirjalik üürileping.

17. Kinnipeetavale oli 17.06.2016 väljastatud tähtajaline elamisluba nr xxx, mis kehtis kuni

10.06.2019. Politsei-ja Piirivalveametilt saadud informatsiooni kohaselt väljastati K.

Mohammadile elamisluba välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 kohaselt

s.t, et ta on pagulane. 28.12.2021 tunnistas Politsei-ja Piirivalveamet isiku kaitsestaatuse

kehtetuks otsusega nr. xx. K. Mohammad esitas 11.03.2022 tähtajalise elamisloa taotluse, kuid

seda ei võetud menetlusse, sest viibides kinnipidamisasutuses ei ole isikule seadusekohaselt

nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu. Kinnipeetav väitis, et kui ta saadetakse tagasi xxx, siis

seal peab ta sõjaväkke minema ja sõja tõttu ei elaks ta seda üle. Kinnipeetava sõnul xxx valitsus

tapaks ta ära, sest ta on sõjapõgenik.

1-17-6118

18. Kinnipeetaval on xxx haridust, mille omandas xxx. Kinnipeetav tuli xxx Eestisse 2016.

aasta juunis, peale mida ta läbis ka 3-kuulise eesti keele kursuse. Kinnipeetav suudab reaalselt

eesti keeles suhelda ja kirjutada. Muidu proovib suhelda ametnikega inglise keeles. Valdab

kodakondsusriigi keelt vabalt. Valdab kokkuvõttes inglise, araabia ja kahte erinevat kurdi keelt.

Puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks esinenud kooli ajal õpiraskuseid. Kinnipeetava enda

sõnul suhtub ta positiivselt nii haridusse, kui ka tööalasesse enesetäiendamisse.

19. Kinnipeetav toob välja, et vabaduses oli perel tugiisik, kes neid aitas. Tema ja tema

endine abikaasa elasid ära sotsiaalpensionist/toetusest. Töötamise registris isiku kohta andmed

puuduvad. xxx elades tegi põhiliselt tööd ehituse valdkonnas, kuid ka hotellides. Töötas

erinevates kohtades mitteametlikult, sest xxx ametliku töökohta keegi ei paku. On tegelenud

keraamikaga, olnud xxx. Juhtimisõigust isikul ei ole, kuna see ei ole tema sõnul xxx nõutud

ning tööle minnes õpetatakse vajalikud tööoskused. K-Raha andmetel, 23.10.2022 seisuga, on

isikul täitmata rahalisi nõudeid 132 979 euro ulatuses. Kohtutäituriga on ta koostanud

maksegraafiku. Vabanemisfondi hoiustatud 2175 eurot, mis tagab vabanedes esialgse

toimetuleku ja võimekuse tasuda üüri. Samuti on isiku sõnul lähedased nõus teda jätkuvalt

materiaalselt toetama. K-Raha andmetel on vangistuse jooksul isikut rahaliselt toetanud tema

õde ning saab ka isiklikku töötasu. K. Mohammad ei saa end võtta arvele Eesti Töötukassas,

sest puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanemisjärgselt kavatseb tööle hakata

abitöölisena firmas H R OÜ. Praegusel ajal on neil suuline kokkulepe, kuid vabanemise korral

tehtaks tööleping kuni 3 aastat.

20. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema kolm õde, vend, ema ja isa. Kaks õde

elavad Saksamaal. Vend, ema, isa ja õde elavad Iraagis. Kinnipeetava sõnul suhtleb kõikige

lähedastega telefoni teel. Pärast vägivalla intsidenti endise abikaasa vastu nad koos enam ei ole.

Kinnipeetava sõnul on nad lahutatud, kuid rahvastikuregistri andmetel on nende abielu endiselt

kehtiv. Kinnipeetav on islami seaduste järgselt (olemas dokument imaamilt, mille tõlkis ära

kohtutõlk) lahutatud alates 2017 aastast, kuid Eesti rahvastikuregistri andmete muutmine ei ole

tal seni õnnestunud ning käesolevalt tegeleb sellega kohtus. Kinnipeetaval on endise abikaasaga

ka ühine tütar, kellega soovib suhelda. Vägivalla teo endise abikaasa vastu pani isik toime nende

tütre juuresolekul. Puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks kriminaalse taustaga

suhtlusringkond.

21. Vangla meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust ega narkootiliste ainete

sõltuvust diagnoositud ei ole. Samuti enda sõnul isik alkoholi ja narkootilisi aineid ei tarvita.

22. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui

ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ning võimalus asuda

vabanedes tööle. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal on tasumata rahalisi kohustusi ligi

133 000 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt

mõjutama. Ometi puuduvad käesoleval ajal andmed selle kohta, et isikul oleks olnud raskusi

sissetulekute ja väljaminekute balansis hoidmisega ning isik ei ole varasemalt toime pannud

varavastaseid süütegusid. Kohtu hinnangul võib isikut tõendava dokumendi ja elamisloa

puudumise tõttu isikul vabaduses enda elu korraldamisega tekkida takistusi. Samuti puudub

isikul Eestis lähivõrgustik, kelle igapäevasele toele loota oleks võimalik.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

23. Vangla iseloomustuses märgitakse, et K. Mohammad on kriminaalkorras karistatud ühel

korral ning vangistuses viibib isik esimest korda. Kuritegelik käitumine ei ole välja kujunenud.

Seejuures märgib kohus, et kuigi K. Mohammad on süüdi mõistetud süüteo eest, mis on toime

pandud 2017. aastal, siis kinnitab K. Mohammadi käitumine vangistuse ajal, et tema probleeme

käitumine ei ole kõigest ühekordne nähtus või seotud ainult abieluga. Käesoleva vangistuse

jooksul on kinnipeetava osas kohaldatud korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest

1-17-6118

kinnipeetav on proovinud lahendada enda probleeme selliselt, et lõhub näiteks kambri inventari

ja proovib saada täiendavate julgeolekuabinõude alla või üksinda kambrisse, sest tema ei

suutnud enda sõnul kellegagi koos istuda. Kuigi käesolevaks hetkeks on olukord paranenud ja

isiku sõnul oli probleemide allikaks keelebarjäär, siis näitab kohtu hinnangul isiku käitumine,

et temast tulenev risk ei ole väheoluline ning isiku käitumine ka kontrollitud keskkonnas võib

olla impulsiivne.

24. Kohus peab oluliseks peatuda endise abikaasa ja tütrega seotud uue kuriteo

toimepanemise riskil. Nimelt on isiku sõnul abielu lahutatud, kuid rahvastikuregistri andmetel

on nende abielu endiselt kehtiv. Kinnipeetav on islami seaduste järgselt (olemas dokument

imaamilt, mille tõlkis ära kohtutõlk) lahutatud alates 2017 aastast, kuid Eesti rahvastikuregistri

andmete muutmine ei ole tal seni õnnestunud ning käesolevalt tegeleb sellega kohtus. Vangla

iseloomustuse kohaselt soovib isik tütrega väga suhelda ja seda ka tulevikus ning olla tütrele

toeks. Ometi ei ole isik naise ega lapsega peale kuritegu kontakti saanud ja naise vanemad on

naisele öelnud, et ta ei suhtleks enam temaga. Kohtu hinnangul on oluline, et isik pani toime

kuriteo endise abikaasa suhtes nende tütre juuresolekul. Seega on isik varasemalt näidanud, et

tütre heaolu ei ole tema jaoks esikohal. Kohtuistungil on kaitsja selgitanud, et isik ei soovi last

ega endist abikaasat otsima hakata. Ometi arvestades, et lahutuse protsess ei ole Eestis lõpule

viidud, siis jääb uue kuriteo toimepanemise risk kannatanu suhtes püsima.

25. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et 2023. aasta juunikuus läbi viidud vestlustel seoses

pere- ja paarisuhte vägivallaga isik esialgu süüdistas naist ja ütles, et naine provotseeris teda.

Seejuures alles vestluse lõpus tõi välja kui väga tehtut kahetseb. Samuti on isik selgitanud, et

oli noor ja pärit kultuurist, kus naistesse suhtuti teisiti, mis ajendas teda kuritegu sooritama.

Samuti on isik varasemalt väitnud, et ta ei tahtnud oma endist abikaasat põlema panna ning see

oli õnnetus. Kohtu hinnangul on isiku käitumisest tervikuna võimalik tuvastada, et isikul on

raskusi probleemide lahendamise oskusega ning samuti isik õigustab enda käitumist erinevate

vabandustega. Kohus märgib, et kuigi käesolevaks ajaks on isik avaldanud kahetsust toime

pandud teo osas nii kohtuistungil kui esitatud motivatsioonikirjas, siis puudub kohtul

veendumus, et isiku käitumisest tulenev risk oleks vähene ning isiku veendumused oleksid

vangistuses oluliselt muutunud. Siinkohal arvestab kohus, et kõigest viis kuud tagasi süüdistas

isik toimunud vestlustel endiselt endist abikaasat. Samuti ei leia kohus, et isikust tuleva riski

põhjuseks oleks võimalik tuua peamiselt isiku vanust või kultuurilist tausta. Isiku poolt toime

pandud tegu oli sedavõrd raske isikuvastane tegu, mis näitab, et isik on impulsiivne ning võib

ka tulevikus probleemide lahendamise käigus enda lähedase inimese suhtes tarvitada vägivalda.

26. Kohtu hinnangul ei ole K. Mohammadi elutingimused sellised, mis tema

retsidiivsusriski oluliselt maandaksid. Isikul puudub Eestis lähivõrgustik, kelle toele loota.

Seejuures peab kohus oluliseks, et kuriteo toimepanemise ajal oli isikul elukoht, kontaktisik ja

lähedased, kuid nende olemasolu ei takistanud isikut kuritegu toimepanemast. Samuti ei ole

isikul isikut tõendavat dokumenti ja elamisluba, mis omakorda on vajalikud elu planeerimiseks

Eestis. Ometi on positiivne, et isikul on töökoht ja kohtutäituriga on koostatud maksegraafik.

Kohtu hinnangul on isiku elutingimused vabanemisjärgselt sellised, mis ei kaalu üle kõiki

isikust tulenevaid negatiivseid aspekte.

27. Kohus ei saa jäta tähelepanuta K. Mohammadi pingutusi (vanglas töötamine,

distsiplinaarkaristuste

puudumine,

sotsiaalprogrammides

osalemine,

kindla

töökoha

olemasolu), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu

ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel

arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele K. Mohammad valmisolekus

edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata K.

Mohammadi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema

edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis

1-17-6118

hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut

ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

28. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus,

ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende

argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu

kohaselt on süüdimõistetu kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ning vangla arvutuste kohaselt

on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30% ning vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas

riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust

lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.

29. Kohtuistungil osales kinnipeetava K. Mohammadi kaitsjana määratud korras kaitsja M.

Suurpere. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 194,40 eurot. Vastavalt

KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu K. Mohammadilt välja mõista. Kohus leiab,

et K. Mohammad võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse

maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu K. Mohammad vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik