4-23-1912/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi 4-23-1912

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kaebuse esitanud isik E. V., isikukood XXX, e-post: XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava, e-post: viktor@lauspartner.ee Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 01.06.2023 otsuse peale väärteoasjas nr. 2301,23,000215 E. V. karistamises LS § 223 lg 1 järgi. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava.

Kohtuväline menetleja – Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja J. P..

Resolutsioon Jätta E. V. kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 01.06.2023 otsuse peale väärteoasjas nr. 2301,23,000215 tema karistamises LS § 223 lg 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv 320 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220235043385.

2 VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 1260 eurot - jätta rahuldamata.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 14.11.2023.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad:

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 01.06.2023 otsusega väärteoasjas 2301,23,000215 karistati E. V.t Liiklusseadus § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. E. V.le heidetakse ette, et ta 23.02.2023 kella 22:23 ajal A.H. Tammsaare tee, Seebi 40 juures, Kristiine linnaosas, Tallinnas juhtis mootorsõidukit ja ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks teeja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vastu teepiirdeid ja kaablit. Oma tegevusega põhjustas menetlusalune isik varalise kahju A. L.le ja Transpordiametile. Sõiduki teelt väljasõidu tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused.

2. 12.06.2023 esitas E. V. ja tema esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava kaebuse leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus ebaõige ja talle määratud karistus on põhjendamatu. Otsuse tegemiseks õiguslik alus puudus ja otsus on ka sisu poolest äärmiselt ebaõiglane. Menetlusalusele isikule on tehtud trahv olukorras, kus ta sõidukit juhtides mitte ühtegi liikluseeskirja ei rikkunud ja sai ise liiklusavarii tõttu raskelt kannatada.

3. Kaebaja selgitab, et ta ei vaidle, et väärteoprotokollis kirjeldatud juhtum on toimunud. Samas kohtuvälise menetleja otsuses on üksnes üldsõnaliselt sedastatud, et on tõendatud, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Otsusest ei nähtu, milline oli avarii hetkel menetlusaluse isiku sõiduki sõidukiirus ja milline see olema oleks pidanud. Samuti ei selgu, kuidas ja millal oleks menetlusalune isik pidanud sõidukiirust kohandama. Otsuses puudub ilmastikuolude kirjeldus ja samuti menetleja poolt nn mõistlikuks peetud sõidukiirus – olgu see siis 50 km/h või nt 5 km/h. Kaebaja selgitab, et isikule sõidumaneeride

3 osas etteheite tegemisel tuleb olukorrale hinnang anda ante factum, mitte post factum. Seetõttu otsusest peaksid nähtuma asjaolud, mille pinnalt enne avariid pidi keskmisele sõitjale olema äratuntav, et olemasolevat sõidukiirust tuleb X kiiruseni vähendada – mitte sedastatud tagantjärele tarkus, et kuivõrd avarii toimus, siis järelikult oli menetlusaluse isiku sõidukiirus liiga suur. Tagantjärele tarkuse alusel ei saa isikule väärteo toimepanekut ette heita. Antud juhul sellised põhjendused otsuses puuduvad. Ainuüksi selle tõttu on otsus ebaõige.

4. Kaebaja selgitab, et talvised teeolud ja lume sadamine ise ei tähenda, et isik peaks sõidukiiruse minimaalseks vähendama, nt 1 km/h. Eestis on talvised teeolud ja lumesadu tavapärased. Talvel võib sõiduk ootamatult juhitavuse kaotada ja see pea alati liigsest sõidukiirusest tingitud olema.

5. Kaebaja toob välja, et üksnes asjaolu, et kokkupõrke tagajärjel tekkis varaline kahju LS § 223 lg 1 mõttes ei tähenda iseenesest, et menetlusalune isik on rikkunud LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid. Ühtlasi antud juhul otsusest ei nähtu, et juhul kui menetlusaluse isiku sõiduk oleks ka väiksema kiirusega liikunud, siis ei oleks avariid toimunud. Seejuures otsuses kohtuväline menetleja on ekslikult märkinud, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd. Kaebaja märgib, et väärteoprotokollis ega 11.05.2023. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole välja toodud, et isik on ennast süüdi tunnistanud.

6. Antud juhul on tekkinud paradoksaalne ebaõiglane olukord, kus menetlusalune isik juhtis sõidukit vastavalt sõidueeskirjadele, ootamatult juhitavuse kaotamise tõttu põhjustas avarii, ise sai raskelt kannatada ja veel täiendavalt teeb PPA talle ka trahvi.

7. Kohtulikes vaidlustes jäi kaebaja esindaja kaebuse juurde leides, et kaebaja ei ole väärteootsuses toodud tegusid toime pannud, õigemini see on tõendamata.

8. Eelnevat arvestades on kohtuvälise menetleja otsus ebaõige ja põhjendamatu ning menetlusalusele isikule määratud karistus on alusetu. Kaebaja esindaja hinnangul on trahvi tegemine põhjendamatu, sest ta ei ole ühtegi liikluseeskirja rikkunud. Liiklusõnnetuse põhjustamine oli ootamatu ja ajendatud talvistest teeoludest. Nad soovivad otsust täielikult tühistada ja lõpetada menetlus koosseisu puudumise tõttu, kuivõrd väärtegu kui sellist kaebaja hinnangul toime pandud ei ole.

9. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebus rahuldamata jätta. Politsei on otsuse tegemisel juhindunud LS § 2 p 32, mis ütleb seda, et liiklusõnnetus on juhtum kui sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju või inimene saab surma või tekib tervisekahjustus. Ilmselgelt on E. V. juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkinud varaline kahju ja varaline kahju on tekkinud selle sõidukile, teepiirdele ning postile seega liiklusõnnetuse koosseis kui selline on täidetud ning sellest johtuvalt tuleb politseil alustada menetlust.

10. Kaebajale ei heideta ette lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, see on täiesti teine paragrahv. Kaebajale heidetakse ette seda, et ta ei valinud oludele sobivat sõidukiirust, mida LS § 50 lg 3 p 2 sätestab. Juht peab valima oludele sobiva sõidukiiruse. Juht võtab vastutuse ning kui on näha, et teeolud on halvad, mida nad seekord ka olid, siis tema kiirus peab olema selline, et ta suudab sõidukit kontrollida. Kui vaadata sündmuskohta, siis see on sirge teelõik kus normaalselt valitud sõidukiirusega auto ei kaota juhitavust. Järelikult E. V. tegi midagi oma tegevusega valesti. Sellistes oludes kus olid rasked teeolud, võttis ta vastu vale otsuse, tegi midagi valesti ja põhjustas liiklusõnnetuse.

4

11. Ei ole vaidlust asjaolus, et avarii tagajärjel sai kaebaja raskeid kahjustusi, kuid menetleja juhib tähelepanu, et juhtidena on meil kõigil kohustus valida liiklusoludele sobiv sõidukiirus ja kui vaadata selle liiklusõnnetuse asjaolusid, siis ilmselgelt tagaveolise BMW-ga sõitnud E. V. valis oludele sobimatu kiiruse mille tõttu põhjustas liiklusõnnetuse. Politseil on kohustus seda menetleda, koosseis on täidetud ja menetlejale jääb arusaamatuks, mille alusel kaebaja esindaja taotleb otsuse tühistamist. Ühtegi sisulist põhjendust kaebusest välja ei loe. Inimlikult on mõistetav, et võib tunduda ebaõiglane, et isik, kes saab avarii tõttu ise vigastada ning saab selle eest eraldi karistada, kuid selline käitumine ongi reguleeritud LS § 223 lg 1 kaudu. Jääb üle vaid õnne tänada, et selles avariis ei olnud olnud teiseks osapooleks muu sõiduk või jalakäia, mida politsei näeb oma töös igapäevaselt. Justnimelt valesti valitud sõidukiiruse tõttu sõidetakse teisele otsa ja teises autos saab teine inimene raskelt vigastada või surma. Karistus on määratud mitte ainult selle põhjusega, et E. V.t karistada, vaid karistuse määramisel on ka aspekt mõjutada teisi liiklejaid liikluses olema ettevaatlik ja hoolikas. Mis puutub karistuse suurusesse, siis see on määratud lähtudes karistuse parktikast. Isikul on kehtivad karistused, isikul on varasemad karistused kiiruse ületamise eest. Otsuse tegija on arvesse võtnud, et isik sai ise ka vigastada, tema sõiduk sai vigastada, isik oli pikalt haiglaravil, isik tunnistas oma süüd ja seega on karistus määratud sanktsiooni keskmisest tugevalt alla poole. Keskmine määr on 600 eurot, isikule määrati trahv 320 eurot, mis on sanktsiooni alumises kolmandikus. Menetleja ei näe ühtegi põhjust miks karistus tuleks tühistada või seda kergendada.

Kohtuotsuse põhjendused

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

13. Kaebaja E. V. kohtuistungile ei ilmunud. Ilmus tema esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava. Olukorda, kus kaebuse esitanud isikule on tehtud kaebuse arutamisel osalemine kohustuslikuks ja ta ei ilmu kohtuistungile, kuid kaebuse arutamisele ilmub tema kaitsja, reguleerib VTMS § 126 lg 21, mis sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta.“ Sellekohase taotluse on kaebaja esindaja ka esitanud, seega on põhjendatud kaebuse arutamine ilma kaebaja osavõtuta.

14. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel uuris kohus väärteoasjas kogutud järgmisi tõendeid.

15. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, milles on kirjeldatud, et 23.02.2023 kell 23.00-23.20 oli A.H. Tammsaare teel Pärnu mnt viadukti all suunaga Järvevana tee pime aeg, tänavavalgustus põles. Sõidutee oli korras, kuid kaetud lumelörtsi ja poriga. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtub, et A. Laksbergile kuuluv sõiduk BMW 540D, reg: nr: XXX, mis asus Tammsaare tee Seebi 40 maja juures, teisaldati hoiukohta Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. 27.02.2023 Regionaalhaigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saabunud isiku saabumisest nähtub, et E. V.l on tuvastatud tervisekahjustused - vaagnaluu ja nimmelüli murd.

5 16. 11.05.2023 menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis on E. V. andud ütlusi selle kohta, et 23.02.2023 liikus ta kella 22:23 paiku Tammsaare teelt suunaga Järvevana tee poole. Teeolud olid talvised, sadas lund ja tuiskas mingil määral. Ütluste kohaselt alates ülespöördest muutusid teeolud väga halvaks ning auto kaotas juhitavuse. Esimene kord sai ta auto rajale tagasi, teisel korral see enam ei õnnestunud ning auto paiskus vasaku poolega vastu äärekivi ja teepiirde peale. Ütluste kohaselt oli sõiduk tehniliselt täielikult korras. Kaskot sõidukile sõlmitud ei olnud ning E. V. palub otsuse tegemisel jätta talle alles juhtimisõigus, milline on talle eluks vajalik. Samuti palub arvestada, et ta sai ka ise õnnetuses kannatada.

17. Linnakaamera videosalvestuselt nähtub avarii toimumise hetk, milline riimub sündmuskoha vaatlusprotokolliga.

18. Kaebaja esindaja poolt on täiendavalt esitatud ambulatoorne epikikriis, mille kohaselt liiklusõnnetusega tekkis E. V.le lülisamba ja nimmeosa vaagna hulgimurd, sääreluu proksimaalse üleotsa murd, maksaja sapipõie vigastus ning pea lahtised hulgihaavad.

19. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust toimunu tehioludes, ehk selles, et E. V. 23.02.2023 kella 22:23 ajal A.H. Tammsaare tee, Seebi 40 juures, Kristiine linnaosas, Tallinnas juhtis mootorsõidukit ning kaotades juhitavuse sõiduki üle sõitis vastu teepiirdeid ja kaablit mille tagajärjel tekkis varaline kahju nii A. Laksbergile, Transpordiametile kui ka E. V. endale. Väärteoasja menetlemisel LS § 223 lg 1 järgi ei ole üldjuhul vaja tuvastada kahju täpset ulatust, piisab selle tekkimise kirjeldamisest ning seda iseäranis juhtudel, kui kahju põhjustamine on ilmne. Nimetu on tõendatud väärteoasjas esitatud fototabelitega ning eelavatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Kaebaja vaidleb asjaolus, et kuna tema sõidukiirust ei ole mõõdetud, ei saa väita, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks teeja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vastu teepiirdeid ja kaablit. Kaebaja hinnangul kaotas sõiduk juhitavuse temast mitteolenevatel asjaoludel, milleks olid halvad ilmastikutingimused, seega ei saa ta vastustada LS§ 223 lg 1 mõttes, ammugi on ebaõiglane tema karistamine, kuna otsene kannatanu õnnetuses oligi kaebaja tekkinud kehavigastuste näol.

20. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ja asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

21. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liiklusnõuete rikkumise õigusnorm tuleneb LS § 50 lg 3 p 2-st, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega räägib nimetatud norm sõiduki kiiruse kohandamisest juhi poolt vastavalt olukorrale ning antud juhul heidetaksegi E. V.le ette, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale. Kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega justkui oleks menetleja tagantjärgi targutamisega heitnud E. V.le ette asjaolu, et tema sõiduki kiirus oli suur, mistõttu toimus õnnetus. LS § 2 p 32 ütleb, et liiklusõnnetus on juhtum kui sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju või inimene saab surma või tekib tervisekahjustus. Kiiruse ületamist ei ole E. V.le ette heidetud ning kohtule jääb arusaamatuks, miks on kaebus sellisel kujul ülesehitatud.

6 22. Liiklusseadus ei sunni sõitma suurima lubatud kiirusega, küll aga ütleb seadus, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, ületamata suurimat lubatud kiirust. See tähendab, et (lubatud piirkiirust ületamata) sõiduki juht on see, kes valib sobiva sõidukiiruse. Juhid on erinevad, juhtide oskused on erinevad ja sõidukid on erinevad kuid nad kõik osalevad korraga samas liikluses ja igaüks valib sõidukiiruse ise lubatud piirmäära raames.

23. Liiklusseadus ütleb ka, et sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus selgitab, et vastavalt ilmastikuja teeoludele peab sõiduki juhti alati kohandama sõidukiiruse vastavaks, et liiklemine kulgeks turvaliselt ja see tähendab, et vajadusel tuleb vähendada kiirust lausa kasvõi seisma jäämiseni, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole alati turvaline.

24. Kohtu hinnangul E. V. eelkirjeldatud tingimusi ei järginud. Ei ole vaidlust asjaolus, et ilmastiku tingimused olid äärmiselt halvad. Seda on kinnitanud ka E. V. ise. Seega lasus tal eriline hoolsuskohustus valida selline sõidukiirus, et ohutult teekond läbida. Kohtule esitatud linnakaamera videosalvestiselt, mis on küll väga lühike, nähtub ilmekalt, et kokkupõrge teepiirdega on intensiivne, sõiduk paiskub vastu piiret suure hooga mille tagajärjel paiskub sõiduk sisuliselt risti sõiduteega. Ei pea olema ekspert selleks, et järelda kas E. V. valitud sõidukiirus oli vastav või mitte kuivõrd on üldteada, et mõistliku sõidukiiruse valikul ei kaota sõiduk taolisel kujul juhitavust ka kehvade ilmastikutingimuste korral ning veel vähem tekivad taoliste tagajärgedega kahjustused. Transpordiameti piirded on kohtu hinnangul väga tugevad ning neid saab kahjustada küll taoliselt nagu E. V. seda tegi vaid tugeva kokkupõrke tagajärjel. On üldteada, et mida suurem on kiirus seda tugevam on kokkupõrge ees oleva takistusega. Piirded olid kõverad, E. V. poolt juhitud sõiduk kasutuskõlbmatu ning E. V. enda vigastused kohtu hinnangul rasked – see viitab, et kokkupõrge oli intensiivne, järelikult pidi ka kiirus olema vastav. E. V.le ei heideta ette piirkiiruse ületamist vaid kiiruse kohandamist vastavaks ning uuritud tõendite valguses ei saa väita, et juht valis vastavalt ilmastikuja teeoludele sobiva sõidukiiruse.

25. Kohus ei nõustu E. V. esindaja etteheidetega menetlejale, et otsusest ei nähtu, milline oli avarii hetkel menetlusaluse isiku sõiduki sõidukiirus ja milline see olema oleks pidanud, kuidas ja millal oleks menetlusalune isik pidanud sõidukiirust kohandama või asjaolu, et otsuses puudub ilmastikuolude kirjeldus ja menetleja poolt nn mõistlikuks peetud sõidukiirus. Kohus selgitab, et LS § 223 lg 1 ei eeldagi ülalnimetatud tingimuste kirjeldust. Menetleja ei peagi isikule „puust ja punaseks“ tegema, millise kiirusega ta mingil ajahetkel sõitma peab. Isik, kellele on omistatud sõiduki juhtimisõigus, on sooritanud selleks eelnevalt nõutavad eksamid ning nii menetlejal kui ka ülejäänud kaasliiklejatel on õigus eeldada, et vastavalt nendele teadmistele ka liikluses osaletakse.

26. Seda, mida tähendab sobiva sõidukiiruse valik, õpitakse igas autokoolis. Antud teelõigul kehtis kiirusepiirang 50 km/h ning keegi ei väida, et E. V. poolt juhitud sõiduki kiirus oli sellest piirangust suurem. Sõidukiiruse sobiv valik vastavalt ilmastikuja teeoludele ongi juhi otsustada ning seadus ei keela sõita sel juhul ka 1 km/h nagu kaitsja irooniliselt märkis. Videosalvestusest nähtuvalt ei saa väita, et kiirus oleks väga väike olnud – sõiduk paiskudes vastu teepiirdeid purustas piirded selliselt, et neid ei saa enam sihtotstarbeliselt kasutada. Ei saa märkimata jätta ka asjaolu, et E. V. poolt juhitud sõidukile ja ka iseendale

7 tekitatud vigastused saadud avariist olid kahjuks rasked, mistõttu on põhjendatud asuda järeldusele, et sõidukiirust ei olnud kohandatud vastavaks. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustused annavad põhjendatud aluse järeldada, et teelõigul valitud sõidukiirus ei olnud sobiv kuivõrd vastasel juhul ei oleks E. V. taoliselt sõiduki juhitavust kaotanud. Mõistagi kuivõrd teekate oli märg, lumelörtsi ja soolaseguse poriga kaetud nagu sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud on sõiduki juhtimine raskendatud kuid nende tingimustega tuleb arvestada igal sõidukijuhil ja kogutud tõenditest tulenevalt kahetsusväärselt E. V. seda ei teinud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud järeldus, et E. V. ei kohandanud enda poolt juhitud sõiduki kiirust vastavaks ilmastikuoludele mille tagajärjel põhjustas liiklusõnnetuse.

27. Eelkirjeldatu alusel on kohus seisukohal, et E. V.le etteheidetav tegu LS § 223 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.

28. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul on E. V.le etteheidetav teokoosseis toime pandud ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Kohusetundliku suhtumise korral saanuks kaebaja oma sõidukiiruse kohandada selliseks, et liiklusõnnetust ei oleks juhtunud või vähemasti, et sedavõrd rasked tagajärjed jäänuks saabumata.

29. Kohus ei tuvastanud E. V. teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E. V. on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

30. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

31. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Järelikult on LS § 223 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võimalik määrata karistusena rahatrahv vahemikus 12-1200 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse.

32. Menetleja karistas E. V.t LS§ 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.

33. Kaebaja esindaja leidis, et juhul, kui kohus asja lahendamisel siiski leiab, et kaebaja on talle ette heidetud väärteo toime pannud, siis paluvad nad kohtul kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõttes arvestada, et menetlusalune isik on juba oma karistuse saanud hulgitraumade näol. Seetõttu palutakse trahv asendada hoiatusega või teha trahv marginaalses määras.

8 34. Ka selle taotlusega kohus nõustuda ei saa. KarS § 57 lg 1 ja lg 2 reguleerib ikkagi kairistust kergendavaid asjaolusid ning esindaja viited asjaolule, et kergendavaks asjaoluks on kehavigastuste tekitamine iseendale olukorras, kus kaebaja nende tekkimises oli ise süüdi, ei ole kuidagi kohane. Liiatigi, arvestades määratud karistuse suurust ongi kohtuväline menetleja kaebaja kannatusi otsuse tegemisel arvesse võtnud ja määranud talle karistuse sanktsiooni keskmist arvestades alumises kolmandikus. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et E. V.t on LS rikkumiste eest karistatud korduvalt ning otsuse tegemise hetkel on E. V.l kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest. Seega kaitsja poolt taotletud hoiatus kui leebema karistusliigi kohaldamine etteheidetava väärteo toimepanemise eest E. V.le ei ole kuidagi põhjendatud. E. V. süü suurust mõjutavad eelkõige liiklusõnnetuse toimumise ajaolud ning kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja E. V. süü õigesti hinnanud keskmisest väikesemaks ning karistusmäär on sellele vastavalt valitud. Kohtu hinnangul on karistus määratud ka eripreventiivseid eesmärke arvestades ning eeldatavasti suudab määratud rahatrahv suunata E. V. edaspidi hoiduma liiklussüütegude toimepanemistest. Eeltoodut kogumina arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus oluliselt alla keskmise määra on süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteo kui ka preventiivsete eesmärkidega ning selle kergendamiseks alust ei ole.

35. Mis puudutab E. V. esindaja väidet, et karistust kergendava asjaoluna on menetleja märkinud süü tunnistamise, kuigi E. V. ei ole kunagi oma süüd tunnistanud ja seda kahetsenud, märgib kohus, et see asjaolu ei oma käesoleval hetkel tähtsust, kuivõrd määratud karistus on määratud vastavalt süü suurusele. Küll aga märgib kohus, et kohtueelses menetluses antud ütlustes on E. V. kirjeldanud juhtumit selliselt, et need riimuvad kõigi väärteoasja materjalidega ning nagu kohus järeldas, on E. V. tegu õigesti kvalifitseeritud.

36. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud VTMS sätteid rikkumise tõendamisel ja tõendite kogumisel. Kohtu hinnangul on PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 01.06.2023 otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.

37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 lg-st 1 jätab maakohus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 01.06.2023 otsuse E. V. karistamises LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut s.o 320 eurot muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaitsja menetluskulud summas 1260 eurot – kaebaja enda kanda. Määratud rahatrahv 320 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-135.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/