2-23-125304/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-125304

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi K. E. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

306,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,

asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal

OÜ, e-post carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: K. E. (isikukood xxxx, elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja K. E. suhtes.

2. Välja

mõista

kostjalt

K. E.lt

hageja

PlusPlus

Capital

AS-i

kasuks

kompromissilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 199,41 eurot (sh põhinõue

181,61 eurot, enne 11.07.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 7,8 eurot ja lepingu

sõlmimise tasu 10 eurot), viivis põhinõudelt 181,61 eurolt ajavahemiku 16.09.2022

kuni 05.10.2023 eest summas 41,95 eurot, hüvitis sissenõudmiskulu eest 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K. E.lt hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks lisanduv viivis

alates 06.10.2023 põhinõudelt 181,61 eurolt kuni selle kohase tasumiseni määraga

0,06% päevas.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja K. E. kanda.

2. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista

menetluskuludena kostjalt K. E.lt hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja

tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulud maksekäsu

kiirmenetluses summas 20 eurot ja esindajakulud 60 eurot (sh käibemaks).

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 180 eurolt tuleb kostjal tasuda hagejale

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni

viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS-i hagi K. E. vastu võla nõudes.

Hagiavalduses

esitatud

asjaolude

kohaselt

sõlmisid

pooled

11.07.2022

kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt T ja

kostja vahel 13.07.2021 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale

181,61 eurot ja viivised summas 8,8 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda

ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus

osaliselt viiviste nõudest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega

ja kompromissisummas 189,41 eurot (181,61 € + 7,8). Antud summale lisandus lepingu punktis

5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 20.10.2023 kättetoimetamisportaali kaudu, kuid kostja

hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et

tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas

420 eurot (käibemaksuga).

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja

(sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei

toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja

õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega,

samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas

summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu

seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus

leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt.

Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel

võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Kohus leiab, et hageja esindajakulud on hagimenetluses põhjendatud 50 euro ulatuses, millele

lisandub käibemaks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 60 eurot (sh käibemaks).

Ühtlasi on hageja palunud kindlaks määrata maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud

summas 20 eurot TsMS § 4842 alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv

summas 100 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja esindajakulud

60 euro ulatuses.

Kohus

märgib

menetlusosalise

taotluse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik