2-23-130897/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-130897

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi R. A. G. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6181,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 1625699 Tartu mnt 13,

Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post

aivira.kollamaa@revensen.ee)

Kostja: R. A. G. M. (isikukood xxxx, elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja R. A. G. M. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt R. A. G. M.’lt hageja Revensen OÜ kasuks liisingulepingust nr

xxxx tulenev põhivõlgnevus 5055,86 eurot, viivis ajavahemiku 06.07.2023 kuni

27.09.2023 eest summas 212,35 eurot ja lisanduv viivis alates 28.09.2023 põhinõudelt

5055,86 eurolt kuni selle kohase tasumiseni määraga 18,06% aastas.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja R. A. G. M. kanda.

2. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista

välja kostjalt R. A. G. M.’lt hageja Revensen OÜ kasuks hageja menetluskuludena

tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 630 eurot, menetluskulud maksekäsu

kiirmenetluses summas 20 eurot ja esindajakulud 50 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 700 eurolt tuleb kostjal tasuda hagejale

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni

viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Harju Maakohtu menetluses on Revensen OÜ hagi R. A. G. M.i vastu võla nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja A AS ja kostja R. A.

G. M. 07.05.2021 kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu alusel omandas

liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto SKODA OCTAVIA, VIN-kood: xxxx, Eesti reg.

nr. xxxx (edaspidi Liisinguese) ja andis Liisingueseme kostja valdusse ja kasutusse.

Liisinguandja poolt omandamise hind oli 15 200 eurot, mis on ka krediidisummaks.

Kostja on liisingulepingu järgi tasunud kokku 7288 eurot. Kostja liisingulepingu järgseid

kohustusi tähtaegselt täitma ei asunud. Makseviivituse tõttu saatis liisinguandja kostjale

korduvalt meeldetuletusi. 12.07.2023 edastas A AS kostjale liisingulepingu ülesütlemise

hoiatuse, andes kostjale võla tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja.

Kostja võlga ei tasunud ja 26.07.2023 ütles liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi

liisingueseme tagastamist. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse ja sõiduk müüdi 05.07.2023

hinnaga 8500 eurot. Liisinguandja on teostanud liisingueseme remondi, mille eest on esitatud

liisinguandjale arve nr xxxx summas 534,10 eurot. Liisinguandja teostas sõidukile müügieelselt

sisepuhastuse ja välipesu ja müügivahenduse, mille eest esitati liisinguandjale arve 23023

summale 235,00 eurot. Seega on müügiga kaasnev kogukulu 769,10 eurot. Liisingueseme

vastavasse seisukorda viimiseks enne müügitehingut tehtud kulutusi peab Liisinguandja endale

Liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahjuks, ja soovib selle hüvitamist. Pärast liisingueseme

realiseerimist ja hagiavalduse esitamise ajaks on tasumata võlg summas 5268,21 eurot, millest

põhivõlg 5055,86 eurot ja viivised summas 212,35 eurot.

Esialgne võlausaldaja loovutas eelnimetatud lepingust tulenevad nõuded 31.07.2023 Revensen

OÜ-le.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 21.10.2023 teadaande avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et

tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab siiski vajalikuks käsitleda vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Nimelt

näeb

võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4034 ette,

et

krediidiandja

on

kohustatud

seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

aktiivselt

infot

koguma

ning

omandama

teabe,

mis

võimaldab

hinnata

tarbija

krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise nõuded tulenevad VÕS § 4034 ja

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 ja 50 sätestatust.

Hageja on kirjeldanud, et kostja suhtes teostati päring Ametlikes Teadaandes. Päringu

tulemusena selgus, et teateid kostja kohta ei ole avaldatud. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel

võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/maksehäireregister/kostja

pangakonto väljavõtte/palgainfo. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek

on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui

kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis liisinguandja järeldada kostja võimet täita

lepingus toodud summas osamaksega liisingulepingut. Krediidihindamise kohaselt leidis

liisinguandja, et lahutades kostja igakuistest sissetulekutest igakuised väljaminekud,

majapidamiskulud ja taotletava laenu osamakse jäi kostjale raha reservi. Kohtule nähtub

hagiavaldusest, et kostja on liisingulepingu järgi tasunud kokku 7288 eurot, mistõttu ei saa asuda

seisukohale, et kostjal poleks suutnud lepingu sõlmimise ajal võetud kohustust täita. Kohus

nõustub hagejaga selles, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist ei saa käsitleda positiivse

tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud

summas 20 eurot, tsiviilasjas tasutud riigilõiv 630 eurot ja hagimenetluse esindajakulud 720 eurot

(käbemaksuta).

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 630 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja

(sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei

toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja

õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega,

samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas

summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu

seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus

leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt.

Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus leiab, et hageja esindajakulud on hagimenetluses põhjendatud 50 euro ulatuses. Hageja

on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta).

Ühtlasi on hageja palunud kindlaks määrata maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud

summas 20 eurot TsMS § 4842 alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv

summas 630 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja esindajakulud

50 euro ulatuses.

Kohus

märgib

menetlusosalise

taotluse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik