2-23-10973/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-10973

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. november 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10973

Tsiviilasi

H. T. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik H. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik

Einar

Vallandi

(OÜ Õigusbüroo

Faktootum;

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja H. T. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada H. T. i

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub

käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku

633,60 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX

Swedbank AS) H. T. i pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo

Faktootum;

asukoht

Õpetaja 9a,

51003

Tartu;

telefon

742 0583;

e-post

einar.vallandi@haldur.just.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 4. detsembril 2023 kell 11.30 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada H. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 13. novembril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud H. T. i kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. H. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 02.08.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-10973).

Avalduse kohaselt on võlgnik XXX. Võlgnik töötab XXX OÜ-s XXXna ja tema sissetulekuks on

töötasu 900 eurot. Igakuised väljaminekud on ligikaudu 360 eurot: eluasemekulud keskmiselt

280 eurot, kulutused toidule 50 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 10 eurot,

transpordikulud 10 eurot ning sidekulud 8 eurot. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku

selgituse kohaselt on makseraskused tekkinud palga vähenemise ja elu kallinemise tõttu. Võlgniku

kohustuste suuruseks on vähemalt 17 202,49 eurot.

2. Kohus võttis 12.09.2023 määrusega H. T. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks Einar Vallandi. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse

või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 30.10.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

5. Võlgnik sündis XXXl. Põhihariduse omandas XXX, kesk-erihariduse XXX. Perioodil

XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX oli võlgnik abielus A. T. iga. Abielu lõppes XXX tõttu. Abielust

sündis XX.XX.XXXX XXX, XX.XX.XXXX XXX ja XX.XX.XXXX XXX. Kõik lapsed töötavad.

XXXd elavad XXX võlgnikuga samas majas, kuid erinevates korterites, XXX elab XXX. Võlgnik elab

XXX kahetoalises ahiküttega üürikorteris. XXXd on lubanud ema aidata küttepuude varumisel ja

muus. Võlgnik on töötanud XXX ja XXX alal. Viimastel aastatel on töötanud XXXna erinevate

tööandjate juures. Alates XXXX. aasta novembrist töötab võlgnik XXXna XXX OÜ-s. Maksu- ja

Tolliameti andmetel oli võlgniku maksustatav brutotulu 2013. aastal 2659,75 eurot, 2014. aastal

1897,74 eurot, 2015. aastal 2475,10 eurot, 2016. aastal 2606,52 eurot, 2017. aastal 2790,56 eurot,

2018. aastal 4538,59 eurot, 2019. aastal 6640,44 eurot, 2020. aastal 5824,75 eurot, 2021. aastal

9877,87 eurot ja 2022. aastal 15 257,05 eurot. 2023. aasta esimese kaheksa kuu jooksul teenis võlgnik

XXX OÜ-lt brutotöötasu 9949,65 eurot (keskmine brutotasu 1243,71 eurot kuus, keskmine netotasu

1063,09 eurot kuus).

Vara

6. Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuulub märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju

või varalisi õigusi. Ei ole teada võimalusi võlgniku vara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise

teel. Võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks on tema teenitav töötasu, mis laekub võlgniku

arvelduskontole nr XXX AS-s LHV Pank.

Kohustused

7. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi

Võlausaldaja e-posti

aadress

Võlasumma

Bondora AS

bondora@bondora.com

11 827,75 €

Coop Finants AS

info@cooppank.ee

4633,41 €

Revensen OÜ

info@revensen.ee

1563,70 €

PLACET GROUP OÜ

info@placetgroup.com

1491,04 €

AS Inbank Finance

info@inbank.ee

1441,58 €

IPF Digital AS

est-legal@ipfdigital.com

800,00 €

Bigbank AS

info@bigbank.ee

120,00 €

Swedbank AS

info@swedbank.ee

5,27 €

KOHUSTUSED KOKKU:

21 882,75 €

Usaldusisik ei ole aruande koostamisel püüdnud välja selgitada kõiki kõrvalnõudeid, mida

võlausaldajad saavad esitada.

Maksejõuetus

8. Maksejõuetusmenetluses tähendust omava võlgniku varalise õigusena saab käsitada teoreetilist

võimalust eraldada osa võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeldusel, et

võlgniku sissetulek püsib tulevikus enam-vähem sama suurena, kui see on olnud 2023. aasta esimese

kaheksa kuu jooksul (netotasu keskmiselt 1063,09 eurot kuus), on sissetulekust seaduse kohaselt

arestitav kuni 310 eurot kuus. Sellise tempoga kuluks kõikide võlgniku teadaolevate kohustuste

täitmiseks vähemalt kuus aastat. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks majanduslikult soodsaim

kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate

nõudeid niivõrd, kui võlgniku sissetulek võimaldab. Võlgnikul ei ole mõtet siduda end kolmest aastast

pikema fikseeritud maksegraafikuga. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete lubamisega kaasneks

paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (haigestumine, töö kaotus vms) tegelikult

täita. Võlgnik on minevikus küllaltki intensiivselt mänginud hasartmänge, kuid käesolevalt seadis

võlgnik e-maksuameti kaudu enesele hasartängude mängimise piirangu alates 27.10.2023 kuni

27.10.2026. Juhul, kui kohus peab võimalikuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

soovitab usaldusisik välja kuulutada võlgniku pankroti ning samaaegselt algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse (FiMS § 18 lg 2 p 2).

Võlgniku väitel hakkas ta laene kasutama umbes 5 – 6 aastat tagasi, kui tema maksustatav sissetulek

oli suhteliselt väike. Juba esimeste laenude võtmine ei pruukinud olla kooskõlas võlgniku tolleaegse

tulu teenimise võimega. Võlgniku kinnitusel ei olnud enne 2022. aastat võetud laenude maht suur ning

need kohustused on täidetud 2022. aastal võetud laenude arvel. Tagastamata on alates 2022. aastast

võetud laenud, millest suur osa kulus hasartmängude mängimiseks. Viimastel aastatel on võlgniku

sissetulek märkimisväärselt suurenenud. 2023. aastal teenitud sissetulek on nii suur, et mõistliku

majandamise korral peaks sellest piisama kõigi igapäevaeluga seotud kulude katmiseks ning peaks

kogunema säästegi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on osaliselt tingitud sellest, et ta püüdis

varasematel aastatel oma igapäevase eluga seotud kulusid osaliselt katta laenatud raha arvel. Hiljem

oli tarvis laene ja nende kõrvalkulusid katta uute laenude arvel. Väidetavalt lootuse tõttu teenida tulu,

hakkas võlgnik mängima hasartmänge, kuid tulu ta sellega ei teeninud, vaid see osutus

märkimisväärseks kuluks. Hasartmängude mängimine aitas oluliselt kaasa püsiva maksejõuetuse

kujunemisele. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida

saaks võlgade katteks müüa. Laenamine iseenesest on kulukas ja vähemalt võlgniku puhul ei ole see

kulu end õigustanud. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga

kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg, kuid ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on kuritegu. Arvatavasti kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2022. aasta jooksul, kuid

nähtavasti alles 2023. aastal jõudis võlgnik äratundmisele, et pikema aja jooksul tehtud piisavalt

läbimõtlemata valikute tegemise tõttu kuhjunud varaliste kohustuste täitmine ei ole talle jõukohane.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Praegu puudub

võlgnikul vara maksejõuetusmenetluse kulude osalisekski katmiseks.

9. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu

(netotasu keskmiselt 1063,09 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub,

ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on

21 882,75 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel

suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole

võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud H. T. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab H. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi võlgnik on mänginud hasartmänge lootuses mängimise

abil oma varalist olukorda parandada, ei saa kohtu hinnangul antud juhul võlgniku kergemeelset ja

mõtlematut käitumist pidada tahtlikuks või raskelt hooletuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks ja

vara raiskamiseks. Võlgnik on seadnud endale alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX

hasartängude mängimise piirangu, mida ei saa vaidlusalusel perioodil muuta ega tühistada. Valitud

tähtaja möödudes tuleb Maksu- ja Tolliameti peetavast nimekirjast kustutamiseks esitada eraldi

avaldus. Arvestades eeltoodut tuleb kohtu arvates anda võlgnikule võimalus näitamaks, et ta suudab

oma käitumisharjumusi muuta ja FiMS-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et

füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem

kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 13.11.2024.

Usaldusisiku tasu

13. FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23

lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FiMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on

145 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

16 pooltundi tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 528 eurot,

millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot .

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (16 pooltundi) ja esitatud

taotlust tuleb Einar Vallandile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele

lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik

ajutise halduri tasu hüvitamine. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik