3-23-2021/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-2021 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg RESOLUTSIOON Rahuldada taotlus ning anda Politseija Piirivalveametile luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.03.2024 (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 09.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks. Taotluse põhjendused: - Süüria kodanikust puudutatud isikut on jätkuvalt vaja dokumenteerida. - Isik läks Süüriast Türki, kus ta töötas paar aastat. Isik lahkus Türgist Kreekasse, kus hankis endale võltsitud dokumendi (Ungari ID). Isiku eesmärk oli jõuda Norrasse sugulaste juurde. Isik on kasutanud vahendajate abi enda varjatult ja ebaseaduslikult liikumiseks üle riigipiiri ja Schengeni ala sees. - Isik esitas Tallinna lennujaama dokumendikontrollis võltsitud dokumendi. Tal puudub seaduslik viibimisalus. Isikule on 13.09.2023 koostatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. - Alates Tallinna Halduskohtu poolt 14.09.2023 isiku kinnipidamiseks loa andmist on PPA esitanud päringu Valgevenes asuvasse Süüria saatkonda (04.10.2023), vestelnud telefoni teel saatkonna töötajaga (06.10.2023) ning seejärel iganädalaselt Süüria saatkonnaga kontaktis. - Isiku osas esineb põgenemisoht, kuna ta kasutas Schengeni ruumi jõudmiseks vahendajaid ja võltsitud dokumenti. Kuna isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, on alus kahelda tema isiksamasuses ja kodakondsuses. Isiku kaugemad sugulased asuvad Norras. - Vabaduses viibides võib isik asuda lahkumiskohustusest kõrvale hoiduma. Seetõttu ei ole võimalik kasutada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. - PPA on veendunud, et tegemist on Süüria kodanikuga ning dokumenteerimine on Süüria võimaliku ID-kaardi pildi alusel tõenäoline. Varasem analoogne kogemus puudub, kuid kontakt Süüria saatkonnaga on olnud väga hea ja kiire. Saatkond ei ole soovinud isikuga vestelda, kuid isik on kinnitanud valmidust saatkonnaga suhtlemiseks. Isik on nõus Süüriasse naasma. PPA ei ole hil-

2(3) juti isikuid Süüriasse välja saatnud, kuid see on teiste liikmesriikide praktika kohaselt võimalik. Süüriaga on olemas ka lennuühendus ja oluline on, et isik ise soovib koduriiki lahkuda.

2. Istungil selgitas PPA, et on hetkel kindel, et isik on Süüria kodanik. Kui isikul oleks valikuvõimalus, ei naaseks ta Süüriasse. Ta on nõus Süüriasse lahkuma, et kinnipidamiskeskusest vabaneda. Süüria saatkond suhtleb koduriigiga posti teel.

Isik avaldas istungil, et ta pereliikmed ei saa passi taotleda, sest see on kallis. Küll võib olla võimalik talle taotleda ühekordne reisidokument. Isikul ei ole vabaduses kuskile minna ja ta räägib ainult araabia keelt. Kinnipidamiskeskuses on tal halb olla.

Advokaat taotles jätta taotlus rahuldamata ning rahuldamise korral hinnata, kaua peab isik veel kinnipidamiskeskuses olema. Arvestades koduriigiga suhtluse viisi, võib kinnipidamine muutuda ebaproportsionaalseks. Isiku ütlustest ei nähtu tahtlust põgeneda, tal puuduvad rahalised vahendid ja kontaktid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 1 alusel pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad kinnipidamise alused ja põhimõtted. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kahtluse all isiku poolt kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine või vajalike dokumentide hankimise viibimine isiku tegevusest või tegevusetusest tulenevalt.

Põgenemisoht esineb VSS § 68 kohaselt, kui: - välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); - välismaalane on Politseija Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).

4. Tallinna Ringkonnakohus leidis 13.10.2023 määruses samas asjas isiku määruskaebust lahendades, et isikust lähtub põgenemisoht. Isik on tuvastatud üksnes enda ütluste alusel ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Ta on kasutanud võltsitud dokumente, mistõttu esineb põhjendatud kahtlus puudutatud isiku isikusamasuses ja kodakondsuses. Isikust lähtuvat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et ta on teadlikult kasutanud Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumente, eesmärgiga liikuda Norrasse. Tõenäoline on, et kui isik on Norrasse saamise eesmärgil kasutanud ebaseaduslikke vahendeid, siis ei pruugi ta vabaduses olla PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ja ta võib hakata ennast varjama. Ühtlasi on isik väljendanud, et ta ei soovi naasta Süüriasse ega Türki. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed.

Ringkonnakohus leidis, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kinnipidamine on isiku riigist välja saatmise eesmärki arvestades proportsionaalne.

3(3) Väljasaatmist ei saanud taotluse esitamise aja seisuga pidada perspektiivituks, sh ei ole PPA toimingute tegemisega viivitanud. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda ka hoiule võtta.

5. Halduskohus otsustab käesolevat taotlust lahendades üksnes, kas ja millised asjaolud on vahepeal muutunud.

Isiku varasemast käitumisest, sh varjatud liikumisest, vahendajate ja võltsitud dokumentide kasutamisest nähtuv põgenemisoht on siiani alles. Isik avaldas veel 14.09.2023 istungil igati soovi jääda Euroopasse, sh liikuda Norrasse ja saavutada sissesõidukeelu tühistamine (dtl 43-45). Samal istungil avaldas isik vastumeelsust või arusaamatust Süüriasse naasmise osas. Isiku kirjeldusest, kuidas ta Türgist Eestisse jõudis ja plaanis edasi liikuda (13.09.2023 küsitlus dtl 10-11), samuti 14.09.2023 istungil toodust nähtub süstemaatiline ja kaalutletud käitumine soovitud eesmärgi saavutamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks. Samas on isik selleks kasutanud ka ebaseaduslikke viise, s.o ebaseaduslik piiriületus ja võltsitud dokumendid. Need on aga kaalukamad isiku sõnadest, et ta nüüd soovib Süüriasse naasta. Kohtuistungil avaldatu pinnalt oli isik ennekõike mures, kuidas ta saaks siin vabaduses viibides hakkama. Asjaolu, et isik peaks minema vabaduses viibides kodutute varjupaika, ei ole isikult vabaduse võtmise alus. Küll aga järeldub isikul Eestis mistahes sotsiaalsete sidemete puudumisest see, et tal puudub vabaduses viibides põhjus jääda Eestisse kuni kojusõidu korraldamiseni. Olukorras, kus isikul oleks Eestis vabaduses viibides võimalik olla vaid kodutute varjupaigas, samas on isikul varasemast kontaktid ja kogemus vahendajate ja võltsitud dokumentide saamiseks, on põhjendatud kahtlus, et isik võib Eestist lahkuda mõnda muusse riiki paremaid elutingimusi otsima. Isik on samal eesmärgil ka varem riikide vahel ebaseaduslikult liikunud.

6. Kuivõrd isiku osas on põgenemisoht, tuleb ka järeldada, et leebemad järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. Dokumendi puudumine ei ole isikul varem takistanud Schengeni alal liikumist. Isikul on olemas ka teadmised, kontaktid ja vahendid leidmaks isikuid, kes aitavad tal riigipiire ebaseaduslikult ületada ja võltsitud dokumente saada. Selliste ebaseaduslike viiside kasutamine ei võimalda usaldada, et isik täidaks PPA seatud kohustust, et isik elab kindlaks määratud elukohas või käib registreerimas.

7. Isiku kinnipidamine on võimalik üksnes seni, kuni väljasaatmine ei ole ilmselgelt välistatud. Kui väljasaatmisel puuduvad mistahes eduväljavaated, ei ole isikult vabaduse võtmine enam eesmärgipärane. PPA on kinnitanud, et senine koostöö Süüria saatkonnaga on olnud kiire ja hea ning teiste liikmesriikide praktika kinnitab isiku väljasaatmise võimalikkust. Ka on isiku enda pereliikmed otsinud võimalusi isiku dokumenteerimiseks ning peamiseks takistuseks on osutunud toimingute hind. Küll aga kuivõrd piirkonnas võib olukord muutuda, arvestades ka Lähis-Idas toimuvat alates oktoobri algusest, tuleb PPA-l hiljemalt dokumentide saamise järel väljasaatmist korraldades hinnata, kas välismaalase Eestis ajutine viibimine on põhjendatud humaansete kaalutluste või vääramatu jõu tõttu (VSS § 14 lg 5 p 4).

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotluse VSS § 25 lg 1 ning § 23 lg 1 p 1 alusel koosmõjus VSS § 68 punktidega 2 ja 6. Kohus peab oluliseks välja tuua, et järgmise võimaliku taotluse esitamisel peab esinema ka VSS § 23 lg 1 punktides 2 või 3 toodud alus (VSS § 25 lg 2) ning sellist faktilist alust (isiku poolt koostöö puudumine või dokumenteerimise takistamine) hetkeseisuga kohtule ei nähtu.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin