2-23-13502/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13502

Tsiviilasi

X kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 21. septembri 2023. a

otsuse peale täiteasjas nr 008/2008/11509

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. oktoobri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-13502

ning teha uus määrus, millega rahuldada X kaebus Tallinna kohtutäitur Mati

Kadaku 21. septembri 2023. a otsuse peale täiteasjas nr 008/2008/11509.

2. Tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 21. septembri 2023. a otsus täiteasjas

nr 008/2008/11509 ning kohustada kohtutäitur Mati Kadakut X 2. septembri 2023. a

kaebust uuesti läbi vaatama.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kohtutäitur Mati

Kadaku kanda.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kohtutäitur Mati Kadakult X kasuks välja menetlusulud 30 eurot.

6. Määruse

avalikustamisel

asendada

avaldaja

nimi

initsiaalidega

ja

jätta

avalikustamata avaldaja isikukood.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 24. septembril 2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

muuhulgas tühistada kohtutäitur Mati Kadaku (puudutatud isik, kohtutäitur) 21. septembri

2023. a otsuse täiteasjas nr 008/2008/11509 ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi

vaatama. Täiendavalt palus võlgnik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, mille

raames kontrollida kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 põhiseaduspärasust ja vastavust Euroopa

Liidu õigusega. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

1.1. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 4. augustil 2023 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

täiteasjas nr 008/2008/11509 lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude

aegumisega. Kohtutäitur otsustas 1. septembril 2023 täiteasjas nr 008/2008/11509 lõpetada

Riigi Kinnisvara AS-i nõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega, jätkates täitemenetlust

kohtutäituri tasu nõudes 2700 eurot.

1.2. Avaldaja leidis, et täitemenetluse jätkamine kohtutäituri tasu 2700 euro osas on

põhistamata ning avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna kohtutäituri tasunõue on

põhjendamatult suur ja ebaproportsionaalne, seab see põhjendamatu piirangu avaldaja

omandiõigusele ja vara käsutusele ning kasutusele, mistõttu on see vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-ga 32. Ka on kohtutäituri tasunõue vastuolus täitemenetluse seadustiku ja

teiste seaduste muutmise seaduse (315 SE) seletuskirjas seaduseelnõu väljatöötaja seisukohaga,

milles on leitud, et keskmiseks kohtutäituri põhitasu suuruseks on 250 eurot. Samuti leidis

avaldaja, et KTS § 412 on vastuolus KTS § 32 lg-ga 5. Seejuures ei arvestanud kohtutäitur, et

sissenõudja nõude puhul oli tegemist eraõigusliku nõudega, mille menetluse kulgu saanuks

sissenõudja ja kohtutäitur mõjutada (nt leppida kokku üürivõla osalisest loobumisest ja alles

jääva võla ajatamises).

1.3. Ka on täitemenetluse läbiviimine täitekulude osas 20 aasta jooksul ilmselgelt võlgniku

jaoks liiga koormav. Puudub põhjendus, miks seadusandja ei sätestanud kohtutäituri põhitasu

aegumisel tehtava uue põhitasu otsuse aegumisele tehingust tuleneva nõude kolmeaastast

aegumistähtaega.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Kohtutäitur jäi seisukohale, et sissenõudja nõude osas täitmise aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 481 lg 4). Kohtutäituri tasu arvestatakse KTS § 412 alusel. Praegusel juhul jäi

sissenõudmata 134 022,58 euro suurune nõue. Vastavalt kohtutäituri seadusele oleks

sissenõudja summast sõltuv kohtutäituri põhitasu 5400 eurot, millest pool on 2700 eurot.

Avaldaja väide tasu proportsionaalsuse osas on väär.

Esimese astme kohtu määrus

3. Maakohus jättis 10. oktoobri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse

kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras

kohtutäiturile hüvitamisele kuuluva menetluskulu suuruseks 0 eurot.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja vaidlustanud, et sissenõudmata

jäänud sissenõudja nõude suuruseks oli 134 022,58 eurot. Vastavalt kohtutäituri seadusele oleks

sissenõudja summast sõltuv kohtutäituri põhitasu 5400 eurot, milles pool on koos

käibemaksuga (KTS § 32 lg 3) 2700 eurot.

3 (5)

3.2. Maakohus ei nõustunud avaldaja väidetega nagu oleks KTS § 412 vastuolus KTS § 32 lg-

ga 5. Tegu on erinevate tasu alustega ja KTS § 412 on erinorm täitemenetluse aegumise puhuks.

Samuti ei nõustunud maakohus sellega, et KTS § 412 on vastuolus põhiseadusega või Euroopa

Liidu õigusega, mistõttu kohus ei algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

Maakohus märkis, et kaebuse rahuldamist ei õigusta ka teised avaldaja esitatud põhjendused

(vastuolu hea usu põhimõttega jms), kuivõrd need on põhjendamatud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada

kaebus tühistades kohtutäituri 21. septembri 2023. a otsus ja kohustada kohtutäiturit kaebaja

2. septembri 2023. a kaebust uuest läbi vaatama. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada

maakohu määrus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palus lahendi

avalikustamisel asendada avaldaja nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustama

avaldaja isikukood, sh vallas- ja kinnisvara andmed. Menetluskulud palus avaldaja jätta

kohtutäituri kanda.

4.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud määrus puudulik, kuna maakohus

on jätnud kaebaja kõik väited tähelepanuta. Samuti puuduvad määruses põhjendused, miks

maakohus jättis kaebuses esitatud taotlused läbi vaatamata.

4.2. Avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tasu nõuet, vaid selle suuruse. Kohtutäituri tasu

suurus on põhistamata ja põhjendamatult suur. Maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri tasu

nõude proportsionaalsust ja vastavust täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (315 SE) seletuskirjas seaduseelnõu väljatöötaja seisukohaga. Samuti ei ole maakohus

hinnanud, kas 2700 euro suurune kohtutäituri põhitasu on praegusel juhul ebaõiglane

arvestades avaldajast tulenevaid asjaolusid.

4.3. Arvestades, et KTS §-l 412 on oluline mõju avaldaja kui võlgniku õigustele, taotleb

avaldaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, mille raames kontrollida viidatud

sätte põhiseaduspärasust ja vastavust Euroopa Liidu õigusega.

5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta läbi

vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab

avaldaja kaebuse kohtutäituri 21. septembri 2023. a otsuse peale, tühistab selle ja kohustab

kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.

8. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas kohtutäituri

21. septembri 2023. a otsusega määratud tasu 2700 eurot on põhjendatud. Kohtutäitur mõistis

avaldajalt TMS § 481 lg 1 ning KTS § 32 lg 3 ja § 412 alusel välja sissenõudmata jäänud

sissenõudja nõudelt arvestatud põhitasust pool, millele lisandus käibemaks. Avaldaja leiab, et

kohtutäituri määratud tasu ei ole proportsionaalne ning kohtutäitur ei ole põhjendanud sellises

summas tasu nõudmist. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et kohtutäitur pidi KTS 412

alusel tasu määramisel tasu suurust põhjendama, mida kohtutäitur aga praegusel juhul teinud ei

ole.

4 (5)

9. Õige on kohtutäituri ja maakohtu sedastatu, et TMS § 481 lg 4 järgi ei vabane võlgnik

täitekulude kandmisest, kui täitemenetlus lõpetatakse aegumise tõttu. Sama põhimõte tuleneb

ka TMS § 2231 lg-st 6. Sellisel juhul on kohtutäituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult

menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seejuures

täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

10. Kohtutäitur ja ka maakohus jätsid kaebust lahendades arvestamata sellega, et KTS § 412

alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ning kohtutäitur peab selle alusel

tehtud tasu suurust põhjendama (vt ka TrtRnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p 8). Ka seadusandja

on viidatud sätte osas selgitanud, et muudatuse eesmärgiks on kehtestada kohtutäiturile

täitemenetluse lõpetamisel põhitasu suuruse kindlaksmääramisel kaalutlusruum "kuni pooles

ulatuses". Seejuures saab kohtutäitur määrata põhitasu suuruse kindlaks arvestades eelkõige

kohtutäituri töö mahtu ja täitemenetluse keerukust konkreetses täiteasjas (vt täitemenetluse

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE)

8. märtsi 2021 muudatusettepanekute loetelu eelnõu teiseks lugemiseks, lk 4).

Praegusel juhul puuduvad nii kohtutäituri 1. septembri 2023. a täitemenetluse osalise

lõpetamise ja kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuses (dtl-d 14 ja 15) kui vaidlusaluses

kohtutäituri 21. septembri 2023. a otsuses (dtl-d 18 ja 19) sisulised põhjendused tasu suuruse

kohta. Nii ei ole kohtutäitur põhjendanud, miks on põhjendatud põhitasu just 2700 eurot (sh

käibemaks), s.t KTS § 412 sätestatud maksimummääras. Selliseid põhjendusi ei ole kohtutäitur

esitanud ka kohtumenetluse käigus. Kohtutäitur on 5. oktoobri 2023. a seisukohas selgitanud

vaid tasu arvutuskäiku (dtl 33).

11. Jättes põhitasu 2700 euro määramisel tasu suuruse põhjendamata ja diskretsioonivolituse

kasutamata, on tegemist olulise diskretsiooniveaga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.

Kohtutäitur ei ole kaalunud diskretsiooninormi rakendamisel kõiki võimalusi, mis on talle

otsustamiseks antud. Maakohus ei pööranud kohtutäituri rikkumisele tähelepanu, mis võis

tingida ebaõige lahendi. Ringkonnakohus ei saa põhjenduste puudumise tõttu kohtutäituri

diskretsiooniotsust hinnata, mistõttu tuleb kaebus rahuldada, kohtutäituri otsus tühistada ning

kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.

Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril hinnata eelkõige kohtutäituri töö mahtu ja

täitemenetluse keerukust konkreetses täiteasjas. Kõiki asjaolusid arvestades ja kaaludes tuleb

kohtutäituril teha põhjendatud otsus selle kohta, millises ulatuses on KTS § 412 alusel

põhjendatud kohtutäituri põhitasu välja mõistmine avaldajalt.

12. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kuna

vaidlustatud kohtutäituri otsusest ei nähtu kaalutlusi tasu määramisel, ei ole ringkonnakohtul

võimalik anda hinnangut sellele, kas 2700 euro suurune põhitasu on praegusel juhul

proportsionaalne ja põhjendatud. Veel märgib ringkonnakohus, et kuna KTS § 412 näeb ette

kohtutäituri kaalutlusõiguse kohtutäituri tasu määramisel, ei näe ringkonnakohus põhjust

algatada viidatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Määruskaebuse

rahuldamise ja kohtutäituri otsuse tühistamise tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks muudele

määruskaebuse väidetele vastata.

13. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Avaldaja on palunud

lahendi avalikustamisel asendada avaldaja nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta

avalikustamata avaldaja isikukood, sh vallas- ja kinnisvara andmed. Kuna praegune lahend ei

sisalda andmeid avaldaja vara kohta, siis asendab ringkonnakohus tulenevalt avaldaja taotlusest

avaldaja nime initsiaalidega ja jätab avalikustamata avaldaja isikukoodi.

5 (5)

14. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

15. Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3

alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda.

16. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel kindlaks ka avaldaja maa- ja

ringkonnakohtus kantud kohtutäiturilt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud. Kuigi

ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, mistõttu tuleks

menetluskulude suurus kindlaks määrata maakohtul pärast määruse jõustumist, on selline

tõlgendus kolleegiumi hinnangul kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada

tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

17. Avaldaja on palunud määruskaebuses avaldaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv. Täiendavalt on avaldaja ringkonnakohtule 8. novembril 2023 esitatud

taotluses palunud avaldaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 15 eurot. Asja materjalidest

nähtuvalt on avaldaja avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot ja määruskaebuse

esitamisel samuti 15 eurot. Need kulud, s.o 30 eurot, kuuluvad kohtutäiturilt avaldaja kasuks

väljamõistmisele.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)