1-07-7083/361-07-7083/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-7083

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

20.aprillil 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margit Pärn osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu J.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

J.H tunnistati Harju Maakohtu 14.detsembri 2007.a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 209 lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 344 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust J.H-le Tallinna Linnakohtu 16.septembri 2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka J.H poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja kandmise alguseks loeti 10.detsember 2006.a. Kohtuotsus jõustus 22.detsembril 2007.a.

J.H karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09.juunil 2013.a.

J.H on varem kriminaalkorras karistatud:

- Pärnu Rajooni Rahvakohtu 02.veebruari 1984.a otsusega ENSV KrK § 139 lg 3 järgi 2

aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, mille kandmisest ta Viljandi Rajooni Rahvakohtu 15.mai 1985.a määruse alusel tingimisi enne tähtaega vabastati;

- Valga Rajooni Rahvakohtu 14.märtsi 1986.a otsusega ENSV KrK § 139 lg 2 p 3, § 185

lg 2 järgi 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti 02.veebruari 1984.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust;

- Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 01.septembri 1986.a otsusega ENSV KrK § 140 lg 2

p 1, 3, 4, § 139 lg 2 p 2 ja § 195 lg 2 järgi 6 aasta pikkuse vabadusekaotusega, millele

liideti 14.märtsi 1986.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust;

- Harju Rajooni Rahvakohtu 23.jaanuari 1990.a otsusega ENSV KrK § 112 lg 2 järgi 6

kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti 01.septembri 1986.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust;

- Pärnu Linnakohtu 29.aprilli 1993.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aasta

pikkuse vabadusekaotusega;

- Pärnu Linnakohtu 05.novembri 1997.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, § 140 lg 2 p 1, 2,

- Jõgeva Maakohtu 16.jaanuari 1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aasta

pikkuse vabadusekaotusega, mis loeti kaetuks 05.novembri 1997.a otsusega mõistetud 4 aasta pikkuse vabadusekaotusega ning mille kandmiselt ta Harju Maakohtu 15.mai 2000.a määruse alusel tingimisi enne tähtaega vabastati;

- Tallinna Linnakohtu 22.septembri 2000.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aasta

pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti 16.jaanuari 1998.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust;

- Tallinna Linnakohtu 16.septembri 2004.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta

pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele täitmisele 1 aasta

vangistust ja ülejäänud osas jäeti karistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

- Pärnu Maakohtu 10.aprilli 2006.a otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 90

päevamäära, s.o 4500 krooni.

Tartu Vangla ei toeta J.H tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangla

iseloomustuse kohaselt on J.H 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on tingimisi kohaldamata jäetud. 2010.a lõpus on süüdimõistetuga vesteldud väärtushinnangute ja

hoiakute teemal ning 2011.a alguses alkoholi tarvitamisest tingitud riskikäitumise teemal.

Iseloomult on süüdimõistetu üldjuhul rahumeelne, kuid alkoholijoobes võib muutuda

agressiivseks. Käitumisest nähtub impulsiivsust, hoolimatust kehtestatud normidesse,

probleemide lahendamise ja tagajärgede analüüsimise oskus on kohati puudulik. Sõnades

väljendab tahet muutumiseks, samas on pikaajalised eesmärgid teadmata. Kuritegude

toimepanemise riskiteguriks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine, kuid enda sõnul on

süüdimõistetu motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 47% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta J.H tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et süüdimõistetul puudub vabaduses toetav

lähivõrgustik, kindel elu- ning töökoht. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul kokku 7529,27 euro väärtuses. Arvestades kinnipeetava varasema pikaajalise kuritegeliku eluviisiga ja vanglas

jätkunud korrarikkumistega, siis on kaheldav, kas isik suudab järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.

J.H kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovib

vabanedes asuda tööle AS xxx, mille kohta on esitatud firma garantiikiri. Kindlat elukohta

kinnipeetaval esialgu ei ole. Ta arvab, et ta leiab elukoha normaalse hinna eest mõnes ühiselamus. J.H leiab, et on piisavalt vana ja teinud nüüdseks järeldused oma senisest elukäigust.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on J.H ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.H on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, käesoleval ajal kannab ta

vanglakaristust 5 korda. Varasemalt on J.H 2-l korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid mõlemal korral on karistus uuesti täitmisele pööratud. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime pandud katseajal. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning

sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Kohus ei ole

tuvastanud, et süüdimõistetul esineks ka käesoleval ajal piisavat motivatsioon edaspidiseks

seadusekuulekuseks. Käesolevast vangistuse ajal on J.H

jätkanud ka vangistuses. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist mittetoetava asjaoluna arvestab kohus ka sellega, et süüdimõistetul puudub vabaduses kindel elukoht. Seega ei ole kriminaalhoolduse määramine üldse käesoleval juhul võimalik kuna see eeldaks kindla elukoha määramist. Töökoha saamine

on garanteeritud AS xxx poolt. J.H puudub vabaduses lähedaste inimeste toetus. Uute kuritegude riski suurendab veelgi alkoholi tarvitamine, kuna varasemalt on kuriteod tema

poolt toime pandud just alkoholijoobes. Positiivne on see, et süüdimõistetu on väidetavalt

mõistnud alkoholi tarvitamise seost kuritegeliku käitumisega ja on avaldanud soovi muutumiseks. Samuti on temaga vangistuse jooksul läbi viidud vastavad toetavad vestlused. Positiivne on, e isik on hakanud väärtustama oma tervist ja suhtumist enda elukäiku. Samas aga nähtub kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust, et süüdimõistetu plaanid ja ootused elule ennetähtaegse vabanemise korral on liialt optimistlikud ega reaalset olukorda

mittearvestavad. Kriminaalhooldusnõuete pikaaegne täitmine katseaja jooksul on J.H varasemat elukäiku arvestades ebatõenäoline. Kohtunik leiab, et erilise hoolikusega tuleb kaaluda sellise isiku ennetähtaegset vabastamist,

kellel on kalduvus vägivaldsusele. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on J.H

üldjuhul rahumeelne, võib ta alkoholi tarvitades agressiivseks muutuda. Varasemalt on süüdimõistetu mitmed kuriteod toime pannud just alkoholijoobes ja vägivalda tarvitades ning ka käesoleval ajal on vangla iseloomustuse kohaselt suhteliselt suur tõenäosus, et isik paneb

vabanedes toime uue vägivaldse kuriteo. Seega on tegemist teatud juhtudel vägivaldselt käituva isikuga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Jätta vabastamata (IK XXX) temale Harju Maakohtu 14.detsembri J.H 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik