2-23-127956/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2023, Paide Tsiviilasja number 2-23-127956 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 261,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja XX (isikukood x) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 06.03.2020 Elisa liitumislepingust x tulenev põhivõlgnevus 121,68 eurot, viivised 85,97 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital alates 11.10.2023 viivis 0,065% päevas põhivõlgnevuse 121,68 jäägilt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 35,71 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta menetluskulud kostja XX kanda. 7. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud 240 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 120 eurot). 8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

2 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 230,87 euro saamiseks. Kohus tegi 13.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on 31.08.2023 Käru Südamekodu vahendusel võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik XX esitas 31.08.2023 nõudele vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas XX kohtule 14.09.2023 nõudele vastuväite. 28.09.2023 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 3. 10.10.2023 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudekulu saamiseks. Nõue tuleneb 06.03.2020 hageja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust x. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles võlausaldaja lepingu ülesse ja loovutas nõude hagejale, 4. 13.10.2023 võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja nõudele vastamiseks 14 päeva kohtumäärruse ja materjalide kättesaamisest. 5. Kostjale on 13.10.2023 kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte toimetatud 24.10.2023 isiklikult allkirja vastu. Kostja vastanud ei ole. 6. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu 420 eurot (s.o 3 tundi ja 30 min tööd tunnihinnaga 100 eurot + km).

3 7. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja riigilõivu 100 eurot, kuna see on tasutud seaduses sätestatud ulatuses, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks on dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tund ja 30 minutit ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi (s.o 3 tundi ja 30 minutit). Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks lugeda 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga peab kohus mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 120 eurot (1 x 120). Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seetõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja ilma käibemaksuga. 10. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 240 eurot (100 + 20 + 120). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot. 11. Kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik