Legislator Case Law & Legislation
3-23-889/12 AI generated

3-23-889/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-889/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Legislator headnote

AI generated

3-23-889/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1 Saue Vallavolikogu 25.06.2006 määrus nr 7 „Saue valla ehitusmäärus“, avaldamismärge KO 2006, 148, 1699.

Keywords

AI generated
residential villa zone single-family housing residential building permit construction defect lex helvetia nostra readiness for construction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-889

Haldusasi

W.K kaebus Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr

281 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – W.K

Vastustaja – Saue vald, volitatud esindaja Kristi Saar

Kolmas isik – V.M

läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116

lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.K-le (kaebaja) kuulub Vatsla külas Saue vallas Harju maakonnas kinnisasi Vilja AÜ 6

(registriosa nr 2248302, katastritunnus 72702:003:0260, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala

2075,0 m2).

2. Saue Vallavalitsusele esitati 22.09.2022 ehitusteatis nr 2311201/00787 (dtl 27-31) Vatsla

külas Saue vallas Harju maakonnas asuva Vilja AÜ 5 kinnistule teatisekohustusliku ehitise

püstitamiseks. Vilja AÜ 5 on 1500 m2 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel asub

3-23-889

ehitisregistri andmetel üksikelamu ehitisealuse pinnaga 113,3 m2. Ehitusteatis on esitatud

ehitisealuse pinnaga 51 m2, suletud netopinnaga 45,4 m2 ja kõrgusega 3,7 m elamu abihoone

(garaaži) püstitamiseks.

3. Saue vald kaasas kaebaja 25.01.2023 ehitisregistri kaudu ehitusteatise menetlusse ning

tegi talle nähtavaks ehitusteatise koos selle lisadega. Kaebajale anti võimalus esitada

ehitusteatisele arvamus.

4. Kaebaja esitas 26.01.2023 seisukohad, mille kohaselt ta ei nõustu kavandatava ehitise

asukohaga, viidates ehitusteatises esinevatele puudustele, mh püstitatava hoone kaugus

kinnistute vahelisest piirist, sissesõidukoha puudumine, ehitustegevuse kirjelduse puudumine

ja ehitise püstitamisega kaasneva Vilja AÜ 6 kinnistu varjamine.

5. Ehitusteatise esitaja selgitas 19.02.2023, et hoone kaugused on märgitud joonistele ning et

projekteeritav ehitus ei too kaasa kaebaja õigustele kitsendusi ega riivet. Samuti on selgitatud,

et kaebajale kuuluval kinnistul asuvad ehitatavast hoonest kõrgemad puud, mis varjavad

päikesevalgust suuremal määral kui planeeritav abihoone, mille kõrgus Vilja AÜ 6 kinnistu

lähedal on maksimaalselt 3,1 m.

6. Kaebaja esitas 25.02.2023 seisukoha, leides, et joonisel olev ehitise eeldatav asukoht ei

ole piisav.

7. Saue Vallavalitsus andis 22.03.2023 korraldusega nr 281 „Vilja AÜ 5 kinnistule

abihoone ehitamine ehitusteatise alusel“ loa garaaži püstitamiseks ehitusteatise nr

2311201/00787 alusel (korralduse p 1). Korralduse põhjendused olid järgmised.

1)

Vilja AÜ 5 kinnistule soovitakse püstitada elamu abihoone ehitisealuse pinnaga 51 m2 ja

kõrgusega 3,7 m. Ehitatav hoone on paigutatud Vilja AÜ 6 kinnistu piirile 3 m kaugusele.

2)

Ehitusteatise menetluse käigus on kaasatud Päästeamet ja Vilja AÜ 6 kinnistu omanik.

Naaberkinnistu omanik ei nõustunud Vilja AÜ 5 kinnistule abihoone püstitamisega,

põhjendades seda asjaoludega, et projektis pole näidatud, kuidas hakkab paiknema

sissesõidukoht ja toimuma ehitustegevus; asendiplaanil näidatud hoone eeldatav asukoha

kirjeldus pole piisav; püstitatav hoone hakkab varjama valgust tema kinnistule; Vilja AÜ 5

kinnistule rajatud eluhoone ei ole temaga kooskõlastatud. Teatise esitaja on täiendanud

jooniseid kauguste, juurdepääsu jm infoga. Lisaks märgib teataja, et hoone püstitatakse

maksimaalselt 3,7 m kõrgune, aga Vilja AÜ 6 kinnistul samas nurgas asuvad olemasolevad

puud on kõrgemad kui planeeritav hoone, seega ei saa varjutada nendest madalam hoone

naaberkinnistut.

3)

Ehitusteatisega ei reguleerita kinnistul paikneva eluhoone ehitustegevust. Kuna

planeeritav abihoone on Vilja AÜ 6 poolses osas planeeritud tuletõkkeseinaga, ei tekita see

naaberkinnistule tuleohutusest tingitud kitsendusi. Abihoonesse hakkab juurdepääs toimuma

olemasolevalt kinnistu sissesõidult. Vallavalitsus on kaalunud hoone asukohta ja selle kõrgust

ja kaugust naaberkinnistu suhtes ning leiab, et kuna ka Päästeameti poolt on menetluse käigus

projekt kooskõlastatud, puuduvad põhjused ehitusteatise alusel hoone püstitamisest

keeldumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. W.K esitas 22.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse

22.03.2023 korralduse tühistamiseks (täiendavad seisukohad 05.10.2023). Kaebuse

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune

kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine. Kaebaja omandile ei ole seatud

seadusega sätestatud kitsendusi.

2(7)

3-23-889

2)

Saue vallas kehtib ehitusmäärus, mille § 19 lg 2 kohaselt ei tohi väikeehitis paikneda

kinnistu piirile lähemal kui 4 m. Ehitusteatise alusel püstitatava abihoone kauguseks

naaberkinnistu piirist on märgitud 3 m. Seega on Saue Vallavalitsus andunud endale volituse

meelevaldselt muuta enda poolt kehtestatud õigusakti. Vastustaja viitab 16.06.2023 vastuses

ainult kuupäevale, millest alates Saue valla ehitusmäärus on kehtetu, viitamata, millise

dokumendi alusel see kehtetuks on tunnistatud. Riigi Teataja andmetel on ehitusmäärus kehtiv

käesoleva kuupäevani.

3)

Ehitisregistris on märgitud ainult ehitise üldandmed. Ei ole selge, kuidas on

projekteeritud sadevete äravool, kanalisatsioon ja kuidas hakkab toimuma sissesõit garaaži.

Looduses paikneb Vilja AÜ 5 kinnistu kõrgemal kui Vilja AÜ 6 kinnistu. Kaebaja ei nõustu

olukorraga, kus sadevete äravool juhitakse tema kinnistule. Iga rajatise katus suurendab

sadevete kogumise pinda. Vilja AÜ 6 kinnistu kannatab Vilja AÜ 5 kinnistu poolt põhjustatud

liigniiskusest, mistõttu ei saa kaebaja kasutada enda kinnistut täisväärtuslikult. Vastustaja

väidab, et kanalisatsioonilahendus puudub projektis, kuna ehitisse ei ole ette nähtud

veevarustust ja kanalisatsiooni. Jääb selgusetuks, kuidas suudab vastustaja tagada, et

veevarustust ja kanalisatsiooni ei rajata vaikimisi.

4)

Ehitusprojekti ei ole kaebajale tutvustatud. Kaebajal ei lasu kohustust ise otsida võimalusi

projektiga tutvumiseks. Kaebaja on korduvalt pöördunud valla poole teabenõuetega, milles on

soovinud selgitust, mille alusel peab ta taluma enda kinnistule takistamatult sadevee juhtimist

naaberkinnistult. Kõik kaebaja pöördumised on jäänud vastamata.

2. Saue vald palub 16.06.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Väited on paljasõnalised. Vaidlustatud korraldus on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Saue valla ehitusmäärus on kehtetu

alates 02.07.2015, mistõttu ei saa see olla aluseks ehitustingimuste määramisel.

2)

Vastustaja kaasas kaebaja ehitisregistri kaudu 25.01.2023 menetlusse ja tegi selle käigus

talle nähtavaks kogu registris oleva dokumentatsiooni ehk taotleja poolt esitatud taotluse koos

lisadega, mille hulgas oli ka ehitise eelprojekt koos joonistega. Kaebajale anti aega arvamust

avaldada kuni 04.02.2023. Kaebaja esitas enda seisukohad 26.01.2023 ja 25.02.2023. Kaebaja

ei oleks saanud vastuväiteid esitada, kui ta poleks saanud ehitist puudutava

dokumentatsiooniga tutvuda. Kaebaja ei ole haldusmenetluse käigus märku andnud, et tal

puudub juurdepääs mingile dokumendile.

3)

Ehitusprojekti p 2.2.2 kohaselt juhitakse sademeveed projekteeritava abihoone katuselt

nii, et nende immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt.

Naaberkinnistule sademevee juhtimine ei ole lubatud. Seega peab kolmas isik sademeveed

immutama pinnasesse oma kinnistu piirides. Vastavalt asjaõigusseaduse § 143 lg-le 1 ei ole

kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste

jms teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta

oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

4)

Kinnistu sissesõidu asukohta ei muudeta. Sissesõit ja juurdepääs garaažile saab olema

olemasoleva juurdepääsutee kaudu. See nähtub ehitusprojekti asendiskeemil. Ehitusprojekti p-

s 6.11 on päästemeeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning hoone evakuatsiooni- ja

hädaväljapääs

tagatud

läbi

olemasoleva

juurdepääsutee

ja

tõstevärava.

Kanalisatsioonilahendus puudub projektis, kuna ehitisse ei ole ette nähtud veevarustust ja

kanalisatsiooni.

3. Kolmas isik seisukohti ei esitanud.

3(7)

3-23-889

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja soovib Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse tühistamist, millega

anti luba temale kuuluva kinnistu Vilja AÜ 6 kõrval asuvale Vilja AÜ 5 kinnistule

elamu abihoone püstitamiseks. Ehitisteatise alusel soovitakse Vilja AÜ 5 kinnistule

püstitada elamu abihoone ehitisealuse pinnaga 51,0 m2 ja kõrgusega 3,7 m ning

paigutada see Vilja AÜ 6 kinnistu piirist 3 m kaugusele.

5. Vaidlust ei ole, et Vilja AÜ 5 kinnistul asub juba eluhoone. Ehitisregistri

andmetest nähtuvalt on üksikelamu püstitatud Saue Vallavalitsuse 21.10.2003

korraldusega nr 905 väljastatud ehitusloa nr 467 alusel. Praeguses haldusasjas seisneb

vaidlus siiski üksnes 22.03.2023 korralduse nr 281 õiguspärasuses, millega anti luba

kinnistule abihoone püstitamiseks. Vilja AÜ 5 kinnistule varem püstitatud elamu või

selle ehitamise aluseks olev ehitusluba ja sellega seonduv ei ole käesoleva vaidluse

esemeks. Ehkki kaebaja on väitnud, et tema pöördumised on jäänud vastuseta, on

kaebuse tekstile lisatud pöördumiste kuupäevadeks märgitud 26.08.2011 ja 14.09.2011

(dtl 12-13). Seega on need esitatud praegusest menetlusest oluliselt varem. Selles asjas

kõne all olev ehitusteatis on esitatud 22.09.2022 ning vaidlustatud korraldus tehtud

22.03.2023, seega ei saa aastal 2011 tehtud pöördumised omada käesoleva asja

lahendamisel tähtsust. Kohus jätab Vilja AÜ 5 kinnistul asuva elamuga seonduvad

väited tähelepanuta.

6. Praeguses asjas saavad tähtsust omada üksnes abihoone ehitusteatise

menetluses tehtud pöördumised. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on vastustaja

ehitusteatise menetlusse 25.01.2023 kaasanud EhS § 36 lg 5 p 4 alusel kaebaja kui

piirneva kinnisasja omaniku ehitisregistri kaudu. Kaebaja on saanud esitada enda

seisukohad ehitusteatise alusel projekteeritava abihoone kohta 26.01.2023 ja

25.02.2023 (dtl 33). Kohtule nähtuvalt on menetluse käigus kaebaja pöördumistele

vastatud.

7. Kaebaja on märkinud, et ei nõustu ehitusteatise projektijoonistel projekteeritud

abihoonega, leides, et abihoone ehitamine rikub tema omandiõigust. Samas on kaebaja

väitnud, et ehitusprojekt on jäänud talle esitamata, tuues siiski välja, et

projektjoonistega oli tal võimalik tutvuda 25.02.2023. Seega on kaebaja saanud

menetluse käigus projektjoonistega tutvuda ja nende osas enda seisukoha esitada.

Ehitusprojekti seletuskirjast nähtuvalt on ehitusprojekt teostatud eelprojekti mahus.

Ehitusteatise andmine eelprojekti alusel ei ole keelatud.

8. Seoses kaebaja väitega omandiõiguse rikkumisest selgitab kohus, et ehitusloa

ja ehitusteatise menetluses tuleb haldusorganil kaaluda, kas ehitise või ehitamisega

kaasneb kinnisasja omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv

negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada

ega leevendada (EhS § 44 p 4). Seega pelgalt sellest, et kaebajale kuuluva kinnistu

kõrval asuva kinnistu osas on väljastatud ehitusteatis, ei saa tuletada kaebaja

omandiõiguse rikkumist. Põhiseaduse § 32 sätestab küll, et igaühe omand on

puutumatu, ent omandipuutumatus ei ole piiramatu põhiõigus. Kohtupraktikas on

kujunenud kindel seisukoht, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud

planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane. Samuti on

Riigikohus selgitanud, et olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole

subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-

12, punktid 11 ja 12).

4(7)

3-23-889

9. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et teda ümbritsev keskkond üldse ei

muutu. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et

naaberkinnistult ei lähtu mistahes mõjutust. Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad,

tuleb kaebajal taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusaladel, nagu praegusel juhul,

igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Selleks, et jaatada püsiva

negatiivse ja üleliia koormava mõju esinemist, peaks tegemist olema isiku

subjektiivsetele õigustele kaasneva sisulise mõjuga (vt Tallinna Ringkonnakohtu

30.04.2021 otsus nr 3-20-913, p 23).

10. Vastustaja on selgitanud, et kinnistu sissesõidu asukohta ei muudeta. Kuna

abihoonesse sissesõit on tagatud olemasolevalt kinnistu sissesõidult ning ka

päästemeeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning hoone evakuatsiooni- ja

hädaväljapääs on tagatud läbi olemasoleva juurdepääsutee ja tõstevärava

(ehitusprojekti punkt 6.11), ei tekitata seoses sissesõidu asukohaga naaberkinnistu

omanikule lisakoormust.

11. Samuti on vastustaja korralduses selgitanud, et kuna planeeritav hoone on

maksimaalselt 3,7 m kõrgune, ei varjutata selle ehitamisega naaberkinnistut,

arvestades ka naaberkinnistul asuvad hoonest kõrgemaid puid. Sellega tuleb nõustuda.

Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema kinnistule langev päikesevalguse hulk

üldse ei muutu. Plaanitava hoone kõrgust ja olemasolevaid puid arvestades ei saa

kavandatava hoone ehitamine endaga kaasa tuua märkimisväärseid muutusi

valgustingimustes.

12. Asja materjalidest nähtuvalt ei tekita püstitatav hoone naaberkinnistule ka

tuleohutusest tingitud kitsendusi. Ehitusprojekti seletuskirja punkti 2.1 kohaselt

projekteeritakse ehitatav hoone naaberkinnistu õiguste kaitseks nii, et tule levik

naaberkinnistule oleks takistatud vähemalt 30 minutit ja hoonete vahelist kuja võib

vähendada vahemikus 4-8m.

13. Vastuseks kaebaja väidetele seoses veevarustuse ja kanalisatsiooniühendusega

on vastustaja selgitanud, et kuna ehitisele ei ole veevarustust ja

kanalisatsiooniühendust ette nähtud, ei sisaldu need ka projektis. Kaebaja kartus

vastavate ühenduste ehitamisest projektiväliselt ei ole põhjendatud ega saa olla

ehitamise keelamise aluseks. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab

ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Vajadusel on

haldusorganil võimalik teostada ehitusjärelevalvet ja kaebajal õigus seda taotleda – kui

kaebajal tekib ehitise valmimise järgselt kahtlus, et ehitis ei vasta projektlahendusele,

on tal võimalik pöörduda vastustaja poole riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks EhS

§ 130 alusel.

14. Ehitusprojektist (dtl 34-56) nähtub, et Vilja AÜ 5 kinnistule projekteeritud

abihoone katuselt juhitakse sademeveed nii, et nende immutus pinnasesse toimuks

loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt. Naaberkinnistule sademee juhtimine ei ole

lubatud (vt ka ehitusprojekti punkt 2.2.2). Seega peab kolmas isik sademeveed

immutama pinnasesse oma kinnistu piirides. On õige, et vastavalt asjaõigusseaduse §

143 lg-le 1 ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma,

soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste

levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega

ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale on aga keelatud.

15. Kaebaja heidab vastustajale ette ka vallas kehtivate õigusaktide (ehitusmääruse)

nõuete mittejärgimist, viidates Saue Vallavolikogu 25.05.2006 määrusele nr 7 „Saue

5(7)

3-23-889

valla ehitusmäärus“ (ehitusmäärus nr 7; avaldamismärge KO 2006, 148, 1699)1, mis

jõustus 01.06.2006. Vaidlustatud korralduse andmise hetkel kaebaja viidatud

ehitusmäärus nr 7 ei kehtinud. Ehitusmäärust on mitmeid kordi muudetud ning see

tunnistati kehtetuks Saue Vallavolikogu poolt 20.12.2012 vastu võetud määruse nr 28

„Saue valla ehitusmäärus“ § 32 lg 3 alusel, mis jõustus 01.01.2013 (ehitusmäärus nr

28; avaldamismärge RT IV, 08.01.2013, 1)2. Saue valla ehitusmäärus nr 28 tunnistati

kehtetuks3 Saue Vallavolikogu 26.06.2015 määrusega nr 13 „Planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ (määrus nr 13; avaldamismärge RT IV,

30.06.2015, 40)4, mis jõustus 01.07.2015. Määrus nr 13 tunnistati kehtetuks Saue

Vallavolikogu 27.08.2015 määrusega nr 14 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamine Saue vallas“ (määrus nr 14; avaldamismärge RT IV, 11.09.2015, 8)5, mis

jõustus 14.09.2015 ning mis tunnistati omakorda kehtetuks Saue Vallavolikogu

25.01.2018 määrusega nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue

vallas“ (määrus nr 9; avaldamismärge RT IV, 02.02.2018, 55)6, mis jõustus

05.02.2018.

16. Korralduse andmise hetkel kehtis määruse nr 9 redaktsioon, mis jõustus

06.12.2022 Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määruse nr 31 „Saue Vallavolikogu

25.01.2018 määruse nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue

vallas“ muutmine“ alusel7. Ühelgi eelviidatud juhul ei kehtestatud uut ehitusmäärust,

vaid viimati 02.07.2015 kehtinud ehitusmäärus nr 28 tunnistati kehtetuks määruse nr 9

jõustumisega 01.07.2015. Seega ei kehtinud käesoleva vaidlusaluse korralduse

andmise hetkel ei kehtinud valla territooriumil ühtegi ehitusmäärust, mille nõuetest

pidanuks vastustaja ehitusteatise läbivaatamisel ja korralduse andmisel lähtuma.

17. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane.

Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ja ära kuulatud. Haldusaktis

nähtuvad kaalutlused, millest vastustaja on lähtunud. Korralduse andmisel ei esine

menetlus- ega vormivigu, mis võiksid anda aluse korralduse tühistamiseks. Kaebuse

rahuldamise vältimatu eeldusena tuleb kohtul tuvastada kaebaja subjektiivsete õiguste

tegelik rikkumine, kuid kaebaja väidete ja asja materjalide põhjal ei ole praegusel

juhul äratuntav, et ehitusteatise realiseerimine tooks kaebaja jaoks kaasa ülemäära

koormavad negatiivsed mõjud, mille tõttu oleks vastustajal tulnud ehitusteatise

menetluses haldusakti andmisel teha keelduv otsus (EhS § 44 p 4). Asjaolu, et kaebaja

ei nõustu naaberkinnistule kavandatava ehitisega, ei ole aluseks korralduse

tühistamiseks. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ega

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Kolmas isik ei ole kohtule

vastanud, seega ei saa tal olla tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt

eeltoodust jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg-

d 1 ja 8, § 109 lg 1).

1 Saue Vallavolikogu 25.06.2006 määrus nr 7 „Saue valla ehitusmäärus“, avaldamismärge KO 2006, 148, 1699.

Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/1049764

2 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/408012013001

3 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/430062015045?leiaKehtiv

4 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/430062015040

5 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/411092015008

6 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/402022018055

7 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/403122022007

6(7)

3-23-889

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)