2-20-5055/90 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5055

Kohtuasi

MJPeod OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre

hagi VV, MMi ja Inter Management OÜ vastu nõude

tunnustamiseks TTa pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

VV ja MMi ühine apellatsioonkaebus

Inter Management OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

VV ja MMi ühise apellatsioonkaebuse osas 3500 eurot

Inter Management OÜ apellatsioonkaebuse osas 3500

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

MJPeod

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur Terje Eipre, lepinguline esindaja Priit

Kirotar

Kostja (apellant) VV (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja (apellant) MM (isikukood xxxxxxxxxx)

VV ja MMi ühine lepinguline esindaja Indrek Põder

Kostja (apellant) Inter Management OÜ (registrikood

14220610), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olev

Kuklase ja vandeadvokaadi abi Kristjan Madisson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asja

materjalide

juurde

VV

ja

MMi

18. septembri

2023. a

menetlusdokumendile lisatud tõendid (5. veebruari 2021. a seisukoha lisana

esitatud võõrkeelsete tõendite tõlked) ja Inter Management OÜ 18. septembri

2-20-5055

2023. a menetlusdokumendile lisatud tõend (Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-5342).

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata MJPeod OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Terje Eipre 23. oktoobri 2023. a menetlusdokumendile lisatud tõend (Harju

Maakohtu 4. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx) ja Inter Management OÜ

23. oktoobri 2023. a menetlusdokumendile lisatud tõend (Harju Maakohtu

15. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr y-yy-yyyy).

3. Parandada Harju Maakohtu 6. jaanuari 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-5055

resolutsiooni ebatäpsus, jättes p 2 sõnastusest välja järgmise osa: „pankrotihalduri

Terje Eipre“.

4. Jätta Harju Maakohtu 6. jaanuari 2022. a otsuse resolutsioon muus osas muutmata,

osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

5. Jätta VV ja MMi ühine apellatsioonkaebus rahuldamata.

6. Jätta Inter Management OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Jätta VV, MMi ja Inter Management OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud

nende endi kanda ning MJPeod OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre

ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades VV, MMi ja Inter

Management OÜ kanda.

8. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

8.1. Rahuldada MJPeod OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre hagi VV, MMi

ja Inter Management OÜ vastu nõude tunnustamiseks.

8.2. Tunnustada

MJPeod

OÜ

(pankrotis)

nõuet

TTa

(pankrotis)

pankrotimenetluses summas 54 501,06 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 3

sätestatud rahuldamisjärgus.

8.3. Jätta VV, MMi ja Inter Management OÜ maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud nende endi kanda ning MJPeod OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Terje Eipre maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades

VV, MMi ja Inter Management OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. MJPeod OÜ (pankrotis; MJPeod, osaühing) pankrotihaldur Terje Eipre (hageja, MJPeod

pankrotihaldur) esitas 2. aprillil 2020 Harju Maakohtule VV (kostja I), MMi (kostja II) ja Inter

2-20-5055

Management OÜ (kostja III) (koos kostjad) vastu hagi, milles palus tunnustada TTa

pankrotimenetluses MJPeod 54 501,06 euro suurust nõuet pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1

p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli TT MJPeod juhatuse liige ajavahemikus

1. augustist 2018 kuni 14. novembrini 2019. Harju Maakohus kuulutas 4. oktoobri 2019. a

määrusega tsiviilasjas nr r-rr-rrrr välja TTa pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter

Sepperi. Harju Maakohus nimetas 23. jaanuari 2020. a määrusega MJPeod ajutiseks halduriks

Terje Eipre. Viimane esitas 27. jaanuaril 2020 TTa pankrotihaldurile tingimusliku

nõudeavalduse, milles palus tunnustada TTa pankrotimenetluses MJPeod 54 501,06 euro

suurust nõuet ning ennistada nõude esitamise tähtaja. Harju Maakohus kuulutas 3. veebruari

2020. a määrusega tsiviilasjas nr c-cc-cccc välja MJPeod pankroti ja nimetas pankrotihalduriks

Terje Eipre. Samal päeval, s.o 3. veebruaril 2020 esitas MJPeod pankrotihaldur uuesti

nõudeavalduse TTa pankrotihaldurile, sest viimane ei arvestanud Terje Eipre MJPeod ajutise

haldurina 27. jaanuaril 2020 esitatud nõudeavaldust ja palus oodata MJPeod pankroti

väljakuulutamist. Nimelt puudus MJPeod pankrotihalduril enne MJPeod pankrotihalduriks

nimetamist õigus teha MJPeod nimel toiminguid.

1.2. 9. märtsil 2020 toimus TTa pankrotimenetluses võlausaldajate teine nõuete kaitsmise

koosolek. MJPeod nõue jäi tunnustamata, kuna kostjad vaidlesid nõudele vastu. Küll aga ei

esitanud kostjad nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet nõude rahuldamisele PankrS § 153

lg 1 p-s 3 sätestatud järgus. Seetõttu tuleb MJPeod nõude rahuldamisjärk lugeda PankrS § 103

lg 2 järgi tunnustatuks. Samas on nõue esitatud mõjuval põhjusel pärast tähtaja möödumist, sest

MJPeod pankrotihaldur ei saanud nõuet esitada enne MJPeod pankroti väljakuulutamist.

Seetõttu tuleks nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud järgus.

1.3. MJPeod endine juhatuse liige TT rikkus juhatuse liikme kohustusi (äriseadustiku

(ÄS) § 187 lg 1), sest ei taganud kassa säilimist. TT esitas MJPeod pankrotihaldurile MJPeod

pearaamatu väljavõtte, mille järgi oli 31. augustil 2019 MJPeod kassa jääk 54 501,06 eurot.

Samas ei ole TT raha summas 54 501,06 eurot üle andnud. MJPeod uueks juhatuse liikmeks on

alates 14. novembrist 2019 AA. TTa väitel oli AAi juhatuse liikmeks valimise ajaks MJPeod

kassa jääk null eurot. MJPeod pankrotihaldur on korduvalt palunud TTal tõendada sularaha

väljaminekuid kassast ajavahemikus 1. juulist 2019 kuni 14. novembrini 2019. Hagi esitamise

seisuga ei ole TT esitanud dokumente, mis tõendaks seda, et 14. novembri 2019. a seisuga oli

kassa jääk null eurot ning et sularaha väljamaksed olid põhjendatud. Seega rikkus TT

hoolsuskohustust ja kohustust korraldada raamatupidamist, sh tagada kassas oleva raha

säilimine.

1.4. Osaühingule tekkis kohustuse rikkumise tõttu kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127). Kui

TT ei oleks rikkunud kohustust tagada MJPeod raha säilimine, ei oleks osaühingul tekkinud

54 501,06 euro suurust kahju. Seega on osaühingule tekkinud otseseks varaliseks kahjuks

kassast kaotsi läinud sularaha 54 501,06 eurot (VÕS § 128 lg-d 1–3).

1.5. TT ei ole tõendanud, et sularaha oleks kaotsi läinud vääramatu jõu tõttu, mistõttu ei ole

kohustuse rikkumine vabandatav (VÕS § 103).

1.6. TT ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud ajavahemikus 1. septembrist 2019

kuni 14. novembrini 2019 MJPeod kassas olnud sularaha MJPeod huvides. MJPeod

majandustegevus lõppes 2019. a juulis. Seda kinnitab asjaolu, et pärast 2019. a juulit ei

laekunud raha MJPeod arvelduskontole ega tehtud ka sellelt väljamakseid. TTa esitatud

kuludokumendid tõendavad pearaamatu väljavõttest nähtuvaid kulutusi, kuid mitte seda, kas ja

2-20-5055

kui palju kulutusi tehti pärast 31. augustit 2019. Kostjad I ja II väidavad, et TT korraldas

kontserte ja kasutas kassas olnud sularaha artistidele BB, 2Mashi, S ja L K tasumiseks. MJPeod

arvelduskonto väljavõttest ega kassaraamatust ei nähtu kontsertide tarbeks muude kulutuste

tegemist ega piletitulu saamist. Seega võib arvata, et nimetatud artistide kontserdid korraldas

TTa teine kontsertide korraldamisega tegelev äriühing MJproductionestonia OÜ. MJPeod

arvelduskonto väljavõttest ja arvetest nähtub, et tavapärane oli maksta enne kontserdi toimumist

lennupiletite eest Indigo Travel AS-ile, toitlustuse eest Udu Grupp OÜ-le, heli- ja

valgustustehnikarendi eest Showex OÜ-le ja artistide ööbimise eest Radisson Blu Astlanda

Hotelli AS-ile. Tavapärane oli, et pärast kontsertide korraldamist laekus piletitulu Piletilevi AS-

ilt (Piletilevi). BB, 2Mashi, S ja L K kontsertidega seoses arved ja väljaminekud puuduvad.

Samuti ei nähtu MJPeod arvelduskonto väljavõttest, et nende kontsertide eest oleks tulu saadud.

Seega saab järeldada, et kontserte ei korraldanud MJPeod. Kuivõrd tasu maksmine eelviidatud

artistidele ei kajastu ka 28. novembril 2019 tehtud pearaamatu väljavõttes, on alust arvata, et

neile ei tasutud MJPeod vara arvel.

Tõendamata on, et Maksu- ja Tolliamet oleks kontrollinud hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Kostjad I ja II väidavad, et Maksu- ja Tolliamet kontrollis MJPeod raamatupidamist, sh

sularahakassat, kuid puudub teave selle kohta, mida ja mis perioodi Maksu- ja Tolliamet

kontrollis ning mis on järeldused.

1.7. Raamatupidamisdokumentide ja kassas sularaha puudumise eest ei vastuta 14. novembril

2019 MJPeod juhatuse liikmeks saanud AA. Viimane kinnitas, et TT ei andnud talle üle

kassadokumente ning et tema käes ei ole sularaha. AAi väitel nimetati ta juhatuse liikmeks

võlausaldaja palvel ja osanike nõusolekul ning tema ülesandeks pidi olema MJPeod

majandustegevuses selguse loomine ja võimalusel majandustegevuse jätkamine.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad I ja II palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Tõendamata on, et TT rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja ei tõendanud, et kassas oli

sularaha 54 501,06 eurot, ega seda, et see jäeti AAile üle andmata. TT on teadaolevalt suhelnud

järjepidevalt MJPeod pankrotihalduriga ning esitas viimati 9. märtsi 2020. a e-kirjaga

pankrotihaldurile koopiad dokumentidest, milles on kajastatud sularahamaksed erinevatele

artistidele vaidlusalusel perioodil. Samuti ei tõendanud hageja, et ta oleks küsinud MJPeod

juhatuse liikmelt AAilt bilanssi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga. Hageja on jätnud

tarvitusele võtmata pankrotiseadusest tulenevad abinõud nõudega seotud asjaolude välja

selgitamiseks, sh oleks saanud kutsuda MJPeod esindajad kohtusse MJPeod varade kohta

selgitusi andma. Hageja ei ole tõendanud, et TT ei olnud kättesaadav. Hageja esitatud nõude

puudumist kinnitab täiendavalt asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet lõpetas MJPeod suhtes

järelevalvemenetluse, mille raames kontrolliti ühtlasi MJPeod raamatupidamist, sh

sularahakassat.

3. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hagi on esitatud vale kostja vastu. TTa pankrotimenetluses vaadati MJPeod nõue läbi

9. märtsil 2020 toimunud võlausaldajate teisel nõuete kaitsmise koosolekul. Viidatud

koosoleku registreerimislehelt nähtub, et kostjal III on null häält. Nimelt toimus 29. jaanuaril

2020 võlausaldajate esimene nõuete kaitsmise koosolek, millel kostjad I ja II ning DD vaidlesid

kostja III nõudele vastu. Sel põhjusel jäi kostja III nõue tunnustamata ja kostja III kaotas oma

2-20-5055

hääled TTa pankrotimenetluses. Seega saab väita, et kostja III ei hääletanud MJPeod nõudele

vastu.

3.2. Hageja ei esitanud nõuet TTa pankrotimenetluses tähtaegselt. TTa pankrot kuulutati välja

4. oktoobril 2019 ja samal päeval ilmus vastavasisuline teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded. PankrS § 93 lg 1 järgi oli nõuetest teatamise tähtpäev 5. detsembril 2019. Hageja

esitas nõudeavalduse 3. veebruaril 2020, s.o hilinenult. Hageja viitas PankrS § 102 lg-le 1, mis

annab võlausaldajale õiguse taotleda nõude esitamise tähtaja ennistamist üksnes mõjuva

põhjuse esinemisel. Hageja ei ole põhjendanud nõudeavalduse hilinenult esitamist.

3.3. Kuivõrd hageja ei põhistanud nõuete kaitsmise koosolekul piisavalt oma nõuet, tekkisid

võlausaldajatel kahtlused ja küsimused, millele nad ei ole siiani vastust saanud. Sel põhjusel

esitas kostja III vastuväite hageja nõudele. Samas ei pea kostja III tõendama TTa toimingute

õiguspärasust ega tema huve esindama.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2022. a otsusega hagi, tunnustas TTa pankrotimenetluses

hageja 54 501,06 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgus, jättis

hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi

kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

TT oli MJPeod juhatuse liige alates 1. augustist 2018 kuni 14. novembrini 2019;

-

Harju Maakohus kuulutas 4. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr r-rr-rrrr välja

TTa pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi;

-

Harju Maakohus nimetas 23. jaanuari 2020. a määrusega MJPeod ajutiseks halduriks

Terje Eipre;

-

MJPeod ajutine haldur esitas 27. jaanuaril 2020 TTa pankrotihaldurile tingimusliku

nõudeavalduse,

milles

palus

tunnustada

TTa

pankrotimenetluses

MJPeod

54 501,06 euro suurust nõuet ning ennistada nõude esitamise tähtaja;

-

Harju Maakohus kuulutas 3. veebruari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr c-cc-cccc välja

MJPeod pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre;

-

TTa pankrotimenetluses toimus 9. märtsil 2020 võlausaldajate teine nõuete kaitsmise

koosolek. Üldkoosolekul jäeti MJPeod nõude esitamise tähtaeg ennistamata. Samuti jäi

nõue tunnustamata, kuna kostjad vaidlesid nõudele vastu. Kostjad ei esitanud nõuete

kaitsmise koosolekul vastuväidet nõude rahuldamisjärgule (III).

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt, kuivõrd kostjad vaidlesid TTa pankrotimenetluses

nõuete kaitsmise koosolekul MJPeod nõudele vastu, on nad PankrS § 106 lg 1 järgi vaidluses

MJPeod nõude tunnustamise üle kostjateks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 9. märtsil 2020

ja hageja esitas hagi kohtule 2. aprillil 2020. Seega esitas hageja hagi ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis MJPeod nõude tunnustamata, s.o PankrS § 106 lg-

s 1 sätestatud tähtaega järgides.

4.3. Hagejal on VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 esimese lause alusel õigus nõuda TTalt

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud 54 501,06 euro suuruse kahju hüvitamist.

Seetõttu tuleb TTa pankrotimenetluses tunnustada MJPeod 54 501,06 euro suurust nõuet.

2-20-5055

4.3.1. MJPeod pearaamatu väljavõttega on tõendatud, et 31. augusti 2019. a seisuga pidi kassa

jääk olema 54 501,06 eurot. Hageja selgitas, et kõnealuse pearaamatu väljavõtte esitas talle TT.

MJPeod uueks juhatuse liikmeks valitud AA (maakohtu otsuses ekslikult „K“) kinnitas nii

kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja järelepärimisele kui ka 3. detsembri 2021. a

kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, et MJPeod endine juhatuse liige TT ei andnud talle üle

ühtegi majandustegevust ega raamatupidamist puudutavat dokumenti. Samuti kinnitas AA, et

kui tema sai juhatuse liikmeks, siis osaühingul igapäevast majandustegevust enam ei olnud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kahelda pearaamatu väljavõtte ehtsuses.

TTa 27. veebruari 2020. a kinnitusega on tõendatud, et 14. novembril 2019, mil uueks juhatuse

liikmeks sai AA, oli MJPeod kassas null eurot. Seega oleks TT pidanud AAile üle andma

raamatupidamisdokumendid kuni 14. novembrini 2019 tehtud kulutuste kohta, kuid seda TT ei

teinud.

4.3.2. Pearaamatu väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 1. jaanuarist 2019 kuni 31. augustini

2019 tehtud MJPeod kassast järgmised väljamaksed: 1. märtsil 2019 16 000 eurot esinejale

MOT; 8. märtsil 2019 13 500 eurot A. S „Dzigan“ kontserdiga seoses; 15. märtsil 2019

8500 eurot esinejale Kazka; 26. aprillil 2019 10 000 eurot esinejale JJ; 8. juunil 2019

16 400 eurot A. S„“Artik&Asti“ kontserdiga seoses.

MJPeod pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Piletilevi teinud MJPeod arvelduskontole

järgmised ülekanded: 15. märtsil 2019 6537,29 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük

60873:MOT“ ja 1683,75 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük 60882:Dzigan (otsuses

ekslikult „Szigan“)“; 22. märtsil 2019 1829,84 euro suuruse ülekande selgitusega „piletimüük

60881:KAZKA miinus vahendustasu“; 3. mail 2019 7935,41 euro suuruse ülekande selgitusega

„piletimüük: JJ miinus vahendustasu“; 10. juunil 2019 7000 euro suuruse ülekande selgitusega

„piletimüügi vaheväljamakse 63689: Artik&Asti“; 14. juunil 2019 3313,51 euro suuruse

ülekande selgitusega „piletimüük 63689: Artik&Asti (otsusest ekslikult välja jäänud „miinus

vahendustasu“)“. Hageja ei vaidlusta, et MJPeod korraldas eelnimetatud artistide kontserdid,

mille korraldamisega seotud kulusid kanti kassas olevast sularahast. Seega ei vaidle pooled, et

ajavahemikus 1. märtsist 2019 kuni 8. juunini 2019 on kassas olevat sularaha kasutatud MJPeod

huvides.

4.3.3. TTa esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt tasuti 1. märtsil 2019 sularahas

16 000 eurot artisti Mot mänedžerile, 26. aprillil 2019 sularahas 10 000 eurot artisti JJ

mänedžerile ja 15. märtsil 2019 sularahas 10 000 eurot artisti K mänedžerile. Kuna pooled ei

vaidle selle üle, et MJPeod korraldas eelnimetatud artistide kontserdid, siis on selles osas

tõendatud MJPeod kassast põhjendatud väljamaksete tegemine.

TTa esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt tasuti 5. oktoobril 2019 sularahas

8000 eurot (otsuses ekslikult „800 eurot“) artisti LL mänedžerile, 27. juulil 2019 sularahas

25 000 eurot (otsuses ekslikult „2500 eurot“) artisti MM mänedžerile, 14. septembril 2019

sularahas 5000 eurot artisti S mänedžerile ja 19. augustil 2019 sularahas 15 000 eurot artisti

2Maši mänedžerile. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et MJPeod oleks eelnimetatud

artistide kontserdid korraldanud. MJPeod oleks kontsertide korraldamisel pidanud lisaks kulude

kandmisele saama ka piletitulu. MJPeod arvelduskonto väljavõttest ega teistest kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu, et MJPeod oleks kõnealuste artistide kontsertide korraldamisest saanud

piletitulu. Kuna TT on tegutsenud kontserdikorraldajana läbi mitme erineva äriühingu, siis võis

kontsertide korraldajaks olla ka mõni teine TTaga seotud äriühing, nt MJProduction OÜ.

Viimase ja MJPeod vahel on MJPeod arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tehtud 2019. a-l

mitmeid ülekandeid. Kui kontserdid korraldas mõni TTaga seotud teine äriühing, siis ei saa

2-20-5055

nende kontsertidega seotud kulusid kanda MJPeod kassas oleva sularaha arvel. Eelkirjeldatud

seisukohta ei lükka ümber ka TTa 3. detsembri 2021. a kohtuistungil antud ütlused. TTa ütluste

kohaselt andis ta hagejale digitaalselt olemasolevad raamatupidamise dokumendid ja selgitas,

et ta maksis artistidele nagu LL ja 2Mašat sularahas kontsertide eest. Samas puuduvad tõendid

selle kohta, et MJPeod oleks korraldanud vaidlusaluste isikute kontserte. Samuti ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et TT oleks andnud hagejale kõik digitaalselt olemasolevad

raamatupidamise dokumendid.

4.3.4. TT rikkus juhatuse liikme kohustusi. TT pidi korraldama MJPeod raamatupidamist

(ÄS § 183) ja tagama, et MJPeod vara, sh kassas olev sularaha säiliks. Tõendatud ei ole, et TT

oleks 31. augusti 2019. a seisuga MJPeod kassas olema pidanud 54 501,06 eurot kasutanud

seoses MJPeod majandustegevusega. Seega ei ole TT MJPeod juhatuse liikmena taganud

kassas olnud sularaha kasutamist MJPeod huvides, kassas olnud sularaha on kasutatud muul

otstarbel ja ei ole tagatud MJPeod kassa säilimist.

4.3.5. Juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu vähenes MJPeod vara. Rikkumisega tekitatud

otseseks varaliseks kahjuks on kassast kaotsi läinud sularaha 54 501,06 eurot (VÕS § 127 lg 1,

§ 128 lg-d 1–3). TTa kohustuste rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik

seos ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg-d 2 ja 4). Kui

TT ei oleks kasutanud MJPeod kassas olnud sularaha muul otstarbel kui MJPeod

majandustegevusega seotud kulude kandmiseks, siis oleks MJPeod kassas jätkuvalt sularaha

54 501,06 eurot. Samuti pidi TT tekkinud kahju kassast sularaha võtmise ja selle osaühingu

majandustegevusega mitte seotud kasutamise tagajärjena ette nägema (VÕS § 127 lg 3).

4.3.6. TT ega kostjad ei ole tõendanud, et kassast sularaha puudumist vabandaks vääramatu

jõud, mistõttu ei ole TTa hoolsuskohustuse rikkumine vabandatav (VÕS § 103 lg-d 1–2).

4.4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud

nende endi kanda.

Apellatsioonkaebused

5. Kostjad I ja II esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või jätta hagi

rahuldamata. Kostjad I ja II paluvad jätta menetluskulud hageja kanda.

5.1. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), kui jättis välja

toomata, miks ta ei nõustu kostjate I ja II esitatud väidetega ja neid kinnitavate tõenditega.

Maakohus ei hinnanud sisuliselt kostjate I ja II esitatud selgitusi, tõendeid ja taotlusi.

5.2. Hageja nõue TTa vastu on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei tõendanud, et TT oleks

rikkunud juhatuse liikme kohustusi, varalise kahju tekkimist ja selle suurust ega seda, et kahju

tekkis osaühingule just selle rikkumise tagajärjena.

Maakohus jättis tuvastamata sularahakassa jäägi 54 501,06 euro olemasolu ning käsitles TTa

edastatud raamatupidamise algdokumente valikuliselt ja endale meelepäraselt. Tegemata on

jäänud MJPeod raamatupidamise ekspertiis, mille alusel saaks tõsikindlalt väita kassas raha

summas 54 501,06 eurot olemasolu. Pearaamatu väljavõte on 31. augusti 2019. a seisuga ning

pärast seda toimusid erinevad kontserdid, millega seoses tasuti sularahas artistidele. TT on

esitanud sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis kinnitavad kassa jäägi puudumist.

2-20-5055

Samuti selgitas TT maakohtu istungil MJPeod rahaliste vahendite kasutamist ja sularahas

tasumist artistidele, kellega MJPeod oli sõlminud lepingud esinemisteks. Lisaks kinnitas TT

istungil, et 14. novembri 2019. a seisuga sularaha kassas ei olnud.

6. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja III palub jätta menetluskulud hageja kanda.

6.1. TT esitas hagejale sularahas tasumist tõendavad kassadokumendid, mis kinnitavad, et TT

tegi MJPeod kassast 27. juulil 2019, 19. augustil 2019, 14. septembril 2019 ja 5. oktoobril 2019

väljamakseid kokku summas 53 000 eurot. Samuti selgitas TT 9. märtsi 2020. a

(apellatsioonkaebuses ekslikult „2019“) e-kirjas järgmist: „Antud kontserdid on toimunud ja

mille annab kontrollida ka piletilevi kaudu ja meie fb lehel. Viimast kviitungit ma ei leidnud

ülesse seal oli 3000 ettemakse tehtud.“ Viidatud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et

14. novembri 2019. a seisuga oli MJPeod kassa jääk null eurot, mistõttu TT ei saanud kassa

jääki summas 54 501,06 eurot üle anda.

6.2. Maakohus eksis Riigikohtu praktikas väljendatud põhimõtete vastu, mille kohaselt võib

PankrS § 107 kohaselt võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel.

Seejuures mõeldakse sama aluse all asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks

nõuete kaitsmise koosolekul (Riigikohtu 27. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08,

p 9; 23. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05). Käesoleva vaidluse esemeks ei ole

väljamaksete seotus MJPeod majandustegevusega.

Hageja 27. jaanuari 2020. a nõudeavalduse järgi on nõude aluseks asjaolu, et TT ei ole hagejale

üle andnud kassa jääki 54 501,06 eurot. Maakohus tuvastas TTa esitatud kassadokumentide

põhjal, et TT tegi ajavahemikus 27. juulist 2019 kuni 5. oktoobrini 2019 kassast väljamakseid.

See aga tähendab, et TT ei saanud hagejale üle anda kassa jääki 54 501,06 eurot.

Maakohus lähtus hageja nõude tunnustamisel lubamatult laiemast nõude alusest kui

nõudeavalduses. Kohus asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et TT oleks 31. augusti

2019. a seisuga MJPeod kassas olema pidanud 54 501,06 eurot kasutanud seoses MJPeod

majandustegevusega. Kohus asus sellega analüüsima asjaolusid, mida ei ole 27. jaanuari

2020. a

nõudeavalduses

kajastatud.

See,

kas

väljamaksed

olid

seotud

MJPeod

majandustegevusega või mitte, ei ole vaidluse esemeks. 27. jaanuari 2020. a nõudeavalduses

esitatud asjaolude järgi on vaidluse esemeks see, kas kassas oli 54 501,06 eurot või mitte.

6.3. Igal juhul on TT 3. detsembri 2021. a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes ka kinnitanud,

et ajavahemikus 27. juulist 2019 kuni 5. oktoobrini 2019 tehtud väljamaksed olid seotud

MJPeod majandustegevusega. Nimelt selgitas TT, et kontsertide pileteid müüdi, kuid kogu tulu

läks otse Maksu- ja Tolliametile, kes tasaarvestas selle MJPeod maksuvõlaga. Samuti selgitas

TT kontsertide kulude kandmisega seonduvat. Maakohus ei seadnud TTa ütlusi kahtluse alla,

mistõttu ei saanud kohus jätta ütlusi kõrvale ning asuda seisukohale, et puuduvad tõendid, et

MJPeod oleks kontsertidega saanud tulu või kandnud muid kulusid.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

8. Ringkonnakohus palus 4. septembri 2023. a kirjas pooltel täpsustada oma seisukohti selle

osas, mis põhjusel ja õiguslikul alusel TT kasutas MJPeod kassas olnud sularaha artistidele

2-20-5055

MM, 2Maši, S ja LL tasumiseks. Samuti andis ringkonnakohus pooltele võimaluse avaldada

seisukohta selle kohta, kas poolte arvates on hagejal TTa vastu oleva kahju hüvitamise nõude

kõrval võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi tasutu või mitte ning kas võimalik nõue

kolmanda isiku vastu mõjutab TTa rikkumisega tekitatud kahju suurust, sh milline on selle

nõude väärtus.

Kuivõrd kostja III selgitas maakohtu 11. jaanuari 2021. a istungil, et ta esitas hagi oma nõude

tunnustamiseks TTa pankrotimenetluses, siis palus ringkonnakohus kostjal III lisaks

täpsustada, kas viidatud nõude tunnustamise menetlus on lõppenud ja mis oli menetluse tulemus

ning kas sellest lähtuvalt on kostjal III TTa pankrotimenetluses tunnustatud nõue.

9. Hageja vastas, et TTa esitatud kinnitused artistidele sularahas tasumise kohta ei kajasta

tegelikult aset leidnud sündmusi. TTa on korduvalt erinevate põhjuste tõttu karistatud või

käivad praegu tema suhtes menetlused. Võimalik, et TT kulutas raha ära enda isiklikeks või

muudeks kuludeks. Lisaks, arvestades pankrotihalduri kohustust hinnata esitatava hagi

perspektiivi ja sõda Ukrainas, ei oleks hagi esitamine Vene Föderatsioonis või Ukrainas asuvate

isikute vastu ka mõistlik.

10. Kostjad I ja II vastasid, et TT selgitas kohtuistungil MJPeod rahaliste vahendite kasutamist

ja sularahas tasumist artistidele, kellega MJPeod oli sõlminud lepingud esinemisteks.

11. Kostja III vastas, et TT kasutas MJPeod kassas olnud sularaha artistidele tasude

maksmiseks ja seda MJPeod huvides. Kui ringkonnakohus jõuab aga tõendeid hinnates

järeldusele, et TT kasutas MJPeod kassas olnud sularaha mõne teise äriühingu huvides või et

artistidele tasumise kohustus puudus, siis on põhjendatud käsitada kahjuna vaid seda osa

väidetavast kahjust, mille võrra MJPeod tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast

summast väiksem. Hageja ei ole tõendanud, miks ta ei pöördunud selgituse saamiseks või

nõudega MJproductionestonia OÜ või nende artistide poole, kellele tasumise osas tal on

kahtlused.

Kostja III selgitas lisaks, et tema nõue on TTa pankrotimenetluses tunnustatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni ebatäpsus, jättes

p 2 sõnastusest välja „pankrotihalduri Terje Eipre“. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

alusel jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse

põhjendusi.

Apellatsioonkaebused

jäävad

rahuldamata.

Kostjate

apellatsioonimenetluse kulud jäävad nende endi kanda ja hageja apellatsioonimenetluse kulud

võrdsetes osades kostjate kanda.

13. Ringkonnakohus otsustab esmalt uute tõendite vastuvõtmise.

13.1. 18. septembril 2023 esitasid kostjad I ja II ringkonnakohtu palvel oma 5. veebruari

2021. a seisukohale lisatud võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite (tõendid artistidele sularahas

tasumise kohta; I kd, tl-d 129–133 pöördel) tõlked eesti keelde (II kd, tl-d 146–152). Kostja III

esitas Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023. a määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (II kd, tl-d 140–

142), millega kostja III soovib tõendada, et tal on TTa pankrotimenetluses tunnustatud nõue.

TsMS § 33 lg 1 järgi on asjakohane lisada toimikusse dokumentaalsete tõendite tõlked. Samuti

omab asja lahendamisel tähtsust, kas kostjal III, kes on hageja esitatud nõudele nõuete kaitsmise

koosolekul vastu vaielnud, on nõue TTa pankrotimenetluses, sest sellest sõltub, kas hageja peab

2-20-5055

saama tema suhtes nõude tunnustamise kohta kohtuotsuse. Seega võtab ringkonnakohus

eelnimetatud kostjate 18. septembri 2023. a menetlusdokumentidega esitatud tõendid

TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.

13.2. 23. oktoobril 2023 esitas hageja Harju Maakohtu 4. mai 2022. a määruse tsiviilasjas nr x-

xx-xxxx. Hageja soovib sellega tõendada, et kostja III aitas TTal takistada võlausaldajate

nõuete rahuldamist, sest kostja III tegi 8. mail 2020 TTa arvelduskontole ülekandeid. Kostja III

esitas hageja väidete ümberlükkamiseks Harju Maakohtu 15. novembri 2021. a otsuse

tsiviilasjas nr y-yy-yyyy. Kostja III soovib sellega tõendada, et kostja III endine juhatuse liige

HH ja TT omastasid kostjalt III selle raha ning HH tegutses kostja III huvide vastaselt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma need tõendid asja lahendamisel tähtsust, kuna see, kas TT

takistas pankrotimenetluse jooksul võlausaldajate nõuete rahuldamist ja kas kostja III aitas teda

selles, ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline. Seega tuleb TsMS § 238 lg 1 järgi

eelnimetatud hageja ja kostja III 23. oktoobri 2023. a menetlusdokumentidega esitatud tõendite

vastuvõtmisest keelduda.

14. Maakohus on asja lahendamisel õigesti lähtunud PankrS redaktsioonist, mis kehtis kuni

31. jaanuarini 2021. See tuleneb kehtiva PankrS § 193 lg-st 5, mille kohaselt kui

pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse nõuete

kaitsmisele ja tunnustamisele mh PankrS 5. ptk 2. jao redaktsiooni, mis kehtis 2021. aasta

31. jaanuarini. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et TTa pankrot kuulutati välja 4. oktoobril

2019 (I kd, tl 6). Seega võeti pankrotiavaldus menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari.

15. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi 54 501,06 euro suuruse nõude tunnustamiseks TTa

pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Nõude

tunnustamise hagi on kostjate vastu esitatud PankrS § 106 lg 1 esimese lause alusel, mille

kohaselt otsustab juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, nõude

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on

esitanud hagiavalduse PankrS § 106 lg 1 viimasest lausest tuleneva tähtaja jooksul.

PankrS § 106 lg 1 kolmanda lause järgi on nõuete tunnustamise üle peetavas vaidluses

kostjateks võlausaldajad, kes nõudele vastu vaidlesid. Hagi aluseks on asjaolu, et TTa

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul esitasid nõudele vastuväite kõik kostjad.

Kolleegium märgib, et PankrS § 103 lg 8 esimese lause kohaselt, kui võlausaldaja nõue on

jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi

rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata.

Kostja III väitis maakohtu menetluses, et tema nõue jäi 29. jaanuaril 2020 TTa

pankrotimenetluses toimunud esimesel nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, kuid et ta

esitas hagi nõude tunnustamiseks (vt maakohtu 11. jaanuari 2021. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:03:28; I kd, tl 98 pöördel). Kostja III tõi apellatsioonimenetluses esile, et nüüdseks

on tema nõue TTa pankrotimenetluses tunnustatud (II kd, tl-d 140–142). Seega tuleb ka

kostja III lugeda õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda hageja esitatud nõude

tunnustamisele ja kelle vastuväitega tuleb arvestada.

16. Hageja esitas hagi, tuginedes sellele, et kuni 14. novembrini 2019 MJPeod juhatuse

liikmeks olnud TT rikkus oma juhatuse liikme kohustusi ja tekitas sellega osaühingule kahju.

Hageja tugineb nõude alusena sellele, et 31. augusti 2019. a seisuga oli MJPeod kassa jääk

54 501,06 eurot. Hageja väitel ei ole TT hagejale ega 14. novembril 2019 MJPeod uueks

juhatuse liikmeks saanud AAile üle andnud kassa jääki ega dokumente, mis tõendaks

ajavahemiku 1. juuli 2019 kuni 14. november 2019 väljaminekuid ja nende põhjendatust.

Kostjate arvates on tõendamata sularahakassa jäägi 54 501,06 eurot olemasolu. Samuti

2-20-5055

väidavad kostjad, et TT kasutas väidetavalt kassas olnud sularaha ära kontsertide

korraldamiseks.

17. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal võiks olla õigus nõuda TTa pankrotimenetluses

kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel, mille esimese lause järgi vastutab juhatuse liige, kes on

oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest.

Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2

alusel üksnes pankrotihaldur. Juriidilise isiku juhatuse liikmetel on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt

tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. Riigikohtu praktika kohaselt

tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustus seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja

äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi

ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida

huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt nt Riigikohtu 6. mai

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14).

Maakohus tõi õigesti esile, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse

liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on

tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei

ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Hageja peab

nõude maksmapanekul tõendama (TsMS § 230 lg 1), et juhatuse liige on rikkunud oma

kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille

hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on kostjal omakorda võimalus tõendada, et juhatuse liige on

tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13).

18. Maakohus on tuvastanud otsuse p-s 4.1 loetletud ja järgmised olulised asjaolud, mille üle

pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1

p 1 järgi asja lahendamisel aluseks (vt maakohtu otsuse p-d 34–37):

-

TT oli MJPeod juhatuse liige alates 1. augustist 2018 kuni 14. novembrini 2019 (I kd,

tl 17 pöördel);

-

1. märtsil 2019 võeti kassast välja sularaha esinejale MOT (I kd, tl 19). Piletilevi tegi

15. märtsil

2019

MJPeod

arvelduskontole

ülekande

eelnimetatud

kontserdi

piletimüügiga seoses (I kd, tl 154 pöördel);

-

8. märtsil 2019 võeti kassast välja sularaha A.A „Dzigan“ kontserdiga seoses (I kd,

tl 19). Piletilevi tegi 15. märtsil 2019 MJPeod arvelduskontole ülekande eelnimetatud

kontserdi piletimüügiga seoses (I kd, tl 154 pöördel);

-

15. märtsil 2019 võeti kassast välja sularaha esinejale K (I kd, tl 19). Piletilevi tegi

22. märtsil

2019

MJPeod

arvelduskontole

ülekande

eelnimetatud

kontserdi

piletimüügiga seoses (I kd, tl 155 pöördel);

-

26. aprillil 2019 võeti kassast välja sularaha esinejale JJ (I kd, tl 19). Piletilevi tegi

3. mail 2019 MJPeod arvelduskontole ülekande eelnimetatud kontserdi piletimüügiga

seoses (I kd, tl 158);

-

8. juunil 2019 võeti kassast välja sularaha A.A „Artik&Asti“ kontserdiga seoses (I kd,

tl 19). Piletilevi tegi 10. ja 14. juunil 2019 MJPeod arvelduskontole ülekanded

eelnimetatud kontserdi piletimüügiga seoses (I kd, tl-d 159 pöördel ja 160);

2-20-5055

-

14. novembril 2019 sai MJPeod uueks juhatuse liikmeks AA (I kd, tl 17 pöördel);

-

TT on kinnitanud, et ajal, mil astus ametisse uus juhatuse liige, oli MJPeod kassas null

eurot (I kd, tl 18);

-

TT ei andnud AAile üle MJPeod majandustegevust ega raamatupidamist puudutavaid

dokumente (I kd, tl 109; II kd, tl-d 77–78).

19. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses endiselt selle üle, kas MJPeod kassas pidi olema

54 501,06 eurot ja kas TT kasutas seda rahasummat MJPeod huvides.

20. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus esile toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis

hinnates õigesti, et TT rikkus MJPeod juhatuse liikmena oma kohustusi ja tekitas osaühingule

kahju, mille eest TT vastutab. Kolleegium ei nõustu kostjate etteheitega, nagu oleks maakohus

jätnud asja lahendamisel kostjate väidete ja tõenditega arvestamata. Maakohus on otsuses

käsitlenud kostjate välja toodud asjaolusid ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kooskõlas

TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2. Kostjate mittenõustumisest maakohtu poolt tõenditele antud

hinnanguga ei saa iseenesest järeldada TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse

ja põhjendatuse nõude rikkumist. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud

tõendeid maakohtust erinevalt. Kuigi osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse

õiguslikke põhjendusi juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja vastutuse osas, ei mõjuta see asja

lahendust.

21. Kolleegium ei nõustu kostjate I ja II apellatsioonkaebuses toodud etteheitega, et maakohus

jättis tuvastamata sularahakassas jäägi olemasolu. Maakohus tuvastas, et MJPeod kassa jääk oli

31. augusti 2019. a seisuga 54 501,06 eurot ning et TT kassa jääki 14. novembril 2019 MJPeod

uueks juhatuse liikmeks saanud AAile üle ei andnud. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega.

21.1. Hageja esitas MJPeod pearaamatu väljavõtte, mille järgi pidi 31. augusti 2019. a seisuga

pearaamatusse tehtud kandeid arvestades olema MJPeod kassas 54 501,06 eurot (I kd, tl 19).

Hageja väitel esitas pearaamatu väljavõtte talle TT. Viimane kinnitas maakohtu 3. detsembri

2021. a istungil tunnistajana ütlusi andes, et ta esitas haldurile bilansina kassa jäägi 31. augusti

seisuga, millise ajani kajastati pearaamatus sularaha makseid erinevatele artistidele (vt

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:17:14 ja 00:21:01; II kd, tl-d 71 pöördel ja 72). Seega ei

väitnud TT, et pearaamatu väljavõttes kajastatu ei vastaks tegelikkusele. Kostjad ei ole samuti

esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda pearaamatu väljavõttest tulenevas, et

31. augusti 2019. a seisuga oli sularaha jääk kassas 54 501,06 eurot. Arvestades muu hulgas, et

maakohus tuvastas, et MJPeod kassast võetud sularahast on varem kantud ühe kontserdi

korraldamisega seoses kulusid vahemikus 8500 eurot kuni 16 400 eurot (vt maakohtu otsuse p-

d 36–38), siis on kassas sularaha ligikaudu summas 55 000 eurot olemasolu ka eluliselt usutav.

21.2. Asjas esitatu kohaselt läks raha kassast kaotsi enne 14. novembrit 2019, s.o ajal, mil TT

oli juhatuse liige, ja raha kaotsimineku põhjustas TT. TT on 27. veebruaril 2020 saadetud e-

kirjas kinnitanud, et 14. novembril 2019, mil MJPeod uueks juhatuse liikmeks sai AA, oli

MJPeod kassa jääk null eurot (I kd, tl 18). TT selgitas maakohtu 3. detsembri 2021. a istungil

tunnistajana ütlusi andes, et kassa jääki ei ole, kuna kontsertide eest tasuti sularahas artistidele

(vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:10:35 ja 00:17:14; II kd, tl-d 71 ja pöördel). Seega

kinnitas TT kostjate menetluses esitatud väidet, et ta kasutas MJPeod kassas olnud sularaha ära.

TTa sellekohane väide ilmneb ka tema 27. veebruari ja 9. märtsi 2020. a e-kirjadest (I kd, tl-

d 18 ja 55). Samuti kinnitas AA kirjalikult ja maakohtu 3. detsembri 2021. a istungil ütlusi

andes, et TT ei andnud talle üle MJPeod kassa jääki ega raamatupidamisdokumente (I kd,

2-20-5055

tl 109; II kd, tl-d 77–78). Kolleegiumi arvates on asjas esitatud asjaolud ja tõendid piisavad

selleks, et tuvastada, et kassas olnud raha kaotsimineku põhjustas TT.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et tõendamata on kassas

olnud sularaha kasutamine MJPeod huvides. Kolleegium ei nõustu kostjate apellatsioonkaebuse

väidetega, et maakohus on seda hinnates lähtunud lubamatult laiemast nõude alusest kui

nõudeavalduses ja leidis ekslikult, et kostjate esitatud tõendid ei kinnita sularaha kasutamist

MJPeod majandustegevusega seoses.

22.1. Kostja III leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei saanud hinnata MJPeod kassast

väidetavalt tehtud väljamaksete seotust MJPeod majandustegevusega, sest hageja 27. jaanuari

2020. a nõudeavalduses esitatud asjaolude järgi on vaidluse esemeks üksnes see, kas kassas oli

TTa ametiaja lõppemisel 54 501,06 eurot või mitte. Kolleegium kostja III käsitlusega ei nõustu.

22.1.1. Kostja III märgib iseenesest õigesti, et PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja taotleda

nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul,

mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Riigikohtu praktika kohaselt

mõeldakse sama aluse all pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude

tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Seejuures on Riigikohus väljendanud seisukohta,

et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab (Riigikohtu

28. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09, p 17).

22.1.2. Kolleegiumi hinnangul esitas hageja hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis

ta esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja esitas MJPeod ajutise

haldurina 27. jaanuaril 2020 nõudeavalduse, milles on nõude aluseks oleva asjaoluna märgitud,

et MJPeod endine juhatuse liige TT ei ole üle andnud MJPeod kassa jääki, mis on kassaraamatu

kohaselt 54 501,06 eurot (I kd, tl 7). Hageja lisas 3. veebruaril 2020 MJPeod pankrotihaldurina

esitatud nõudeavalduses, et ta eeldab, et see summa on TTa käes ja ta on kasutanud seda

isiklikuks otstarbeks (I kd, tl 80). Mõlema viidatud nõudeavalduse järgi koosneb hageja nõue

kassast puuduolevast rahast summas 54 501,06 eurot (vt samas). Hagiavalduses nõuab hageja

54 501,06 euro suuruse nõude tunnustamist, tuginedes sellele, et MJPeod kassaraamatu järgi

oli viimati kassa jääk 54 501,06 eurot, kuid MJPeod endine juhatuse liige TT ei ole kassa jääki

üle andnud. Seega on samaks jäänud nii nõude ese kui ka elulised asjaolud, millele tuginedes

hageja nõude esitab.

Nõude aluse muutmiseks PankrS § 107 tähenduses ei saa lugeda selle täpsemat esiletoomist, et

kassas olnud raha ei ole kasutatud MJPeod huvides. TT esitas artistidele sularahas tasumise

kinnitused, mis tõendavad tema arvates raha kasutamist MJPeod äritegevusega seoses, alles

9. märtsil 2020 (I kd, tl 55), s.o pärast hageja nõudeavalduste esitamist. Hageja selgitas hagis,

et tema hinnangul ei ole TT esitanud dokumente, mis kinnitaks ajavahemikus 1. juulist 2019

kuni 14. novembrini 2019 kassast tehtud väljamakseid ja nende põhjendatust. Samuti põhjendas

hageja menetluses lähtuvalt kostjate vastuväitest, mille kohaselt kasutati kassas olnud sularaha

artistidele MM, 2Maši, S ja LL tasumiseks, et MJPeod ei ole nimetatud artistide kontserte

korraldanud. Kolleegiumi arvates ei ole hageja sellega muutnud nõudega seotud asjaolusid.

Hageja väidab endiselt, et osaühingul oli kassas raha summas 54 501,06 eurot ja TT põhjustas

selle, et see rahasumma on osaühingu jaoks kaotsi läinud.

22.1.3. Asja lahendamisel tuli hageja esitatud nõude põhjendatuse üle otsustamisel hinnata, kas

täidetud on TTa vastu VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõude esitamise

eeldused, sh kas TT rikkus juhatuse liikme kohustust ja kas ta vastutab kohustuse rikkumise

eest. Maakohus on põhjendatult selle raames hinnanud ka seda, kas tõendatud on 31. augusti

2-20-5055

2019. a seisuga MJPeod kassas olema pidanud raha summas 54 501,06 eurot kasutamine

MJPeod huvides, sh kas on võimalik tuvastada kostjate väitel ajavahemikus 27. juulist 2019

kuni 5. oktoobrini 2019 kassast tehtud väljamaksete seotus MJPeod majandustegevusega.

22.2. Maakohus jagas õigesti tõendamiskoormuse, leides, et kostjad peavad tõendama, et kassas

olnud sularaha kasutati MJPeod huvides.

22.2.1. TsMS § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt

pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited.

Riigikohus on selgitanud, et see säte ei kehti üksnes materiaalõigussuhte (praegusel juhul

osaühingu ja TTa) poolte vahel, vaid jagab üldist tõendamiskoormist tsiviilkohtumenetluses

hageja ja kostja vahel (Riigikohtu 11. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58735, p 10).

Kui hageja tõendas, et osaühingul oli kassas sularaha, mille kaotsimineku osaühingu jaoks

põhjustas endine juhatuse liige TT, ja kostjad väidavad, et seda raha kasutati osaühingu huvides,

peavad kostjad eelnimetatud väidet ka tõendama (vt ka nt Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 17). Riigikohus on samuti asunud seisukohale, et hagejalt ei saa

mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas ja millisel eesmärgil juhatuse

liige äriühingu sularaha kasutas (Riigikohtu 19. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

113-16, p 17).

22.2.2. Maakohus selgitas 11. jaanuari 2021. a istungil kostjatele, et neil tuleb esitada tõendid

selle kohta, et raha on ära kulutatud MJPeod huvides (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:32:16, 00:37:29 ja 00:38:57; I kd, tl-d 101–102). Seejuures märgib kolleegium, et kohtu

selgitamiskohustuse hulka ei kuulu üldjuhul see, milliseid tõendeid pool oma

tõendamiskoormuse täitmiseks peab esitama. Pool saab vastavad tõendid ise valida ja need

kohtule esitada.

22.3. Asjas ei ole tõendatud MJPeod kassas olnud raha ära kasutamist MJPeod huvides.

22.3.1. Kostjad väidavad, et TT kasutas kassas olnud sularaha artistidele MM, 2Maši, S ja LK

tasumiseks. Selle tõendamiseks tõid kostjad I ja II kohtu ette TTa esitatud kinnitused artistidele

sularahas tasumise kohta (I kd, tl-d 132–133 pöördel; II kd, tl-d 149–152). Hageja leiab, et need

ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmusi. Hageja väitel on kinnitused esitanud TT

ebausaldusväärne, sest teda on korduvalt karistatud või käivad tema suhtes praegu menetlused.

Kolleegiumi hinnangul ei ole alust lugeda kinnitusi ebausaldusväärseks. Ainuüksi sellest, et

hageja väitel on TTa suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusi, ei saa järeldada, et vaidlusalused

kinnitused on sisu poolest valed. Seejuures märkis maakohus otsuses, et artistide MOT, JJ ja K

puhul, kelle osas esitas TT samuti kinnitused neile sularahas tasumise kohta (I kd, tl-d 129–

131; II kd, tl-d 146–148), ei vaidle pooled selle üle, et MJPeod korraldas nende artistide

kontserdid. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses vastupidist väitnud. Seega on maakohus

põhjendatult vaidlusaluste kinnitustega otsuse tegemisel arvestanud.

22.3.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelviidatud kinnitused artistidele sularahas

tasumise kohta ei tõenda raha kasutamist MJPeod hüvanguks.

Maakohus tuvastas, et kõnealuste TTa esitatud kinnituste kohaselt on ajavahemikus 27. juulist

2019 kuni 5. oktoobrini 2019 tasutud artistidele sularahas kokku 53 000 eurot, sh 5. oktoobril

2019 8000 eurot artisti LL mänedžerile, 27. juulil 2019 25 000 eurot artisti MM mänedžerile,

14. septembril 2019 5000 eurot artisti S mänedžerile ja 19. augustil 2019 15 000 eurot artisti

2Maši mänedžerile (I kd, tl-d 132–133 pöördel; II kd, tl-d 149–152).

2-20-5055

Samas asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ei ole võimalik tuvastada, et MJPeod oleks

korraldanud artistide MM, 2Maši, S ja L K kontserdid. Kostjad ei ole hageja vastuväidetele

vaatamata tõendanud eelnimetatud artistide kontsertide toimumist ega ka nende kontsertidega

tulu saamist. Hageja põhjendas, et MJPeod ei korraldanud nende artistide kontserte, sest

tõendeid ei ole selle kohta, et kontsertide tarbeks oleks tehtud muid kulutusi ja oleks saadud

piletitulu, nagu oli MJPeod arvelduskonto väljavõttest ja arvetest nähtuvalt kontsertide

korraldamise puhul tavapärane. Kui hageja nõudele vastuväite esitanud kostjad leidsid, et TT

on kasutanud kassas olnud raha MJPeod huvides, siis pidid nad need asjaolud tõendama.

MJPeod arvelduskonto väljavõtte põhjal saab järeldada, et tavapärane oli, et pärast kontsertide

korraldamist laekus MJPeod arvelduskontole piletitulu Piletilevilt. Nimelt tuvastas maakohus

ja ka apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et MJPeod kandis ajavahemikus 1. märtsist 2019

kuni 14. juunini 2019 kulusid artistide MOT, K ja JJ kontsertide ning A A kontsertide „Dzigan“

ja „Artik&Asti“ korraldamisega seoses ning sai nende kontsertide korraldamisega ka Piletilevilt

piletitulu (I kd, tl-d 19 ja 154 pöördel–160). Asjas ei ole tõendatud, et MJPeod oleks saanud

piletitulu artistide MM, 2Maši, S ja L K kontsertide korraldamisega. Samuti ei ole kostjad

tõendanud, et kontsertide tarbeks oleks tehtud muid kulutusi.

Kostja III tõi apellatsioonkaebuses välja, et TT selgitas 9. märtsi 2020. a e-kirjas, et kontserdid

toimusid ning et seda saab kontrollida Piletilevi ja Facebooki kaudu (I kd, tl 55). Kolleegiumi

arvates ei saa selle e-kirja põhjal järeldada vaidlusaluste kontsertide toimumist ja tulu saamist.

Kolleegium selgitab, et hagimenetluses määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude või

vastuväite põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2

teine lause). Kostjatel oli võimalus oma erinevaid väiteid tõendada, kuid kostjad ei ole vastavaid

tõendeid, millele TT oma 9. märtsi 2020. a e-kirjas kaudselt viitab, esitanud.

Lisaks tugines kostja III apellatsioonkaebuses sellele, et TT selgitas 3. detsembri 2021. a

kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, et kontsertide pileteid müüdi, kuid kogu tulu läks otse

Maksu- ja Tolliametile, kes tasaarvestas selle MJPeod maksuvõlaga. Samuti selgitas TT

kostja III väitel kontsertide kulude kandmisega seonduvat. Kolleegiumi arvates on kõnealused

väited esitatud hilinenult, kuid TTa viidatud ütlused ei ole ka piisavad tõendamaks, et TT

kasutas kassas olnud raha MJPeod huvides. Tunnistajat saab üle kuulata asjaolude kohta, mida

pool on eelnevalt esitanud. Menetlusosaline peab tõendi esitamisel ja tõendile, sh tunnistaja

ütlustele, tuginedes selgitama, millise tema väitega on tõend seotud (TsMS § 236 lg-d 1 ja 3).

TsMS §-dest 230 jj tuleneb ka, et kuna tõendiga tõendatakse faktilist asjaolu, mitte õiguslikku

hinnangut, saab väide, mis on seotud tõendiga, puudutada vaid faktilist asjaolu. See tähendab

väite esitamist mingi faktilise asjaolu esinemise või mitteesinemise kohta (vt ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu 26. augusti 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6810, p 17). Kostjad ei väitnud

maakohtu menetluses, et Maksu- ja Tolliamet võttis piletitulu endale, ega ka seda, et MJPeod

oleks teinud lisaks esinemise eest tasumisele muid kulutusi vaidlusaluste artistide kontsertide

korraldamisega seoses. TTa kõnealuste ütluste põhjal ei saa aga kolleegiumi hinnangul ka

järeldada, et MJPeod oleks korraldanud vaidlusalused kontserdid ja saanud kontsertidega tulu,

muu hulgas jääb TTa ütlustest ebaselgeks, milliste kontsertide eest, millal ja kui palju tulu saadi,

millal tekkis ja kui suur oli maksuvõlg ning millal arestis Maksu- ja Tolliamet nõuded (vt

maakohtu 3. detsembri 2021. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:33; II kd, tl 71 pöördel).

Samuti väitis TT tunnistajana ütlusi andes, et ülejäänud kulutused kontserdi korraldamiseks tegi

tema teine äriühing, mitte MJPeod (vt maakohtu 3. detsembri 2021. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:17:14; II kd, tl 71 pöördel).

Kostjad ei ole pidanud vajalikuks esitada muid tõendeid selle kohta, et vaidlusalused kontserdid

toimusid ja MJPeod teenis nendega piletitulu, vaatamata asjaolule, et hageja on menetluse

algusest saadik tuginenud sellele, et tõendamata on muude kulutuste tegemine ja tulude saamine

2-20-5055

kontsertidega seoses. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab

tõendama asjaolusid, millele ta soovib tugineda. Hageja selgitas ja esitas tõendeid asjaolude

kohta, et MJPeod ei korraldanud vaidlusaluseid kontserte. Raha kasutamist MJPeod huvides

pidid tõendama kostjad, kes tuginevad sellele, et raha kasutati MJPeod hüvanguks. Kostjatel oli

võimalus kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega tõendada, et kontserdid toimusid ja

MJPeod oli õigustatud saama nende eest tulu. Kostjad pidid arvestama sellega, et ainuüksi TTa

ütlused ei pruugi olla piisav kostjate tõendamiskoormuse täitmiseks. Kostjad ei väitnud, et neil

ei ole võimalik muid tõendeid kassas olnud raha MJPeod huvides kasutamise kohta esitada.

Samuti ei ole kostjad oma tõendamiskoormuse täitmiseks dokumente kohtu abil välja nõudnud

(TsMS § 236 lg 2). Kolleegiumi hinnangul ei võimalda TTa väidete üldsõnalisus järeldada

kontsertide toimumist ja tulu saamist. Kostjad täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks

ja hageja väidete ümberlükkamiseks ei esitanud.

22.3.3. Kostja III tõi apellatsioonkaebuses välja, et TT selgitas 9. märtsi 2020. a e-kirjas, et

lisaks kohtule esitatud kinnitustele artistidele sularahas tasumise kohta on olemas veel üks

kviitung 3000 euro suuruse ettemakse tegemise kohta (I kd, tl 55). Kolleegium märgib, et

kostjad ei toonud seda asjaolu maakohtus esile, mistõttu on tegemist uue väitega.

Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt peavad pooled esitama kohtule asja

lahendamiseks tähendust omavad faktilised asjaolud ja kohus ei või reeglina tugineda otsuses

asjaolule, mida pool ise asja läbivaatamisel ei esitanud (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Seega oleks kostja III pidanud maakohtus selgelt tuginema

kõnealusele kostjate I ja II esitatud tõendist nähtuvale asjaolule. Kuna kostja III ei ole

põhjendanud, miks ta ei saanud sellele varem tugineda, ning praegu ei esine selliseid asjaolusid,

mis õigustaks uue väitega arvestamist apellatsioonimenetluses, siis on ringkonnakohtul alus

jätta see tähelepanuta (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4). Samuti ei oma selline paljasõnaline väide, et

olemas on veel üks kviitung, hageja esitatud nõude olemasolu hindamise seisukohast tähtsust.

Kostjad pidid tõendama oma väidet, et kassas olnud sularaha kasutati MJPeod huvides.

22.3.4. Eeltoodut arvestades tegi maakohus asjas esitatud tõenditest õige järelduse, et ei ole

võimalik tuvastada MJPeod kassas olnud sularaha ära kasutamist MJPeod huvides.

Apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad väited ei võimalda teha teistsugust järeldust.

22.4. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ka kostjate I ja II etteheide, et teostamata on

MJPeod raamatupidamise ekspertiis, mille alusel saaks tõsikindlalt väita kassas sularaha

summas 54 501,06 eurot olemasolu. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles

lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1; Riigikohtu 20. veebruari

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; 21. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-

109972, p 13). Ekspertiisi määramine hagimenetluses eeldab üldjuhul vastavat taotlust

(TsMS § 293 lg 1). Kostjad I ja II viitasid küll maakohtus sellele, et teostamata on MJPeod

raamatupidamise ekspertiis, kuid ei esitanud ekspertiisi määramise taotlust ega põhjendanud

selle vajalikkust.

23. Ülaltoodud põhjendustel, kuna TT ei ole MJPeod kassas olema pidanud raha summas

54 501,06 eurot tagastanud ega ole ka tõendatud, et TT oleks seda kasutanud MJPeod huvides,

leidis maakohus õigesti, et TT rikkus oma kohustusi juhatuse liikmena. Riigikohus on leidnud,

et olukorras, kus juhatuse liige ei ole tõendanud, et äriühingult võetud sularaha on kasutatud

äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust (Riigikohtu 19. detsembri

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 18). Kuna ka siinsel juhul ei ole tõendatud MJPeod

kassas olnud raha kasutamist MJPeod huvides, saab lugeda, et TT rikkus MJPeod vara hoidmise

kohustust. Maakohus märkis iseenesest õigesti, et osaühingu juhatus on ÄS § 183 järgi

kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise korraldamise kohustus

2-20-5055

tähendab, et juhatus peab tagama, et osaühingu poolt oleksid nõuetekohaselt täidetud

raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased

raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise

korraldamise kohustust (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16).

Kolleegiumi hinnangul ei ole siinses asjas oluline tuvastada, et TT rikkus MJPeod endise

juhatuse liikmena kohustust korraldada MJPeod raamatupidamist. Küsimus sellest, kas TT

kasutas MJPeod rahalisi vahendeid MJPeod huvides, seondub juhatuse liikme kohustusega

hoida äriühingu vara. Kolleegium täiendab ja muudab eelnevaga maakohtu otsuse põhjendusi.

24. Maakohus leidis õigesti ka seda, et TT vastutab juhatuse liikme kohustuse rikkumise eest.

Seejuures viitas maakohus aga ekslikult VÕS §-le 103, sest juhatuse liikme vastutus oma

kohustuse rikkumise eest on reguleeritud ÄS-s erinevalt võrreldes VÕS-s sätestatud

vabandatavusel põhineva vastutusega. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt

poolt juhatuse liikme kohustus ning teiselt poolt ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi juhatuse liikme

vastutust oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest välistav asjaolu.

Korraliku ettevõtja hoolsuse järgimine nõuab juhatuse liikmelt käitumist samamoodi, nagu

sarnases olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev professionaal (vt Riigikohtu 4. mai

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 18). Nimetatud vastutusest vabanemise alus on

erialuseks VÕS § 103 lg-st 1 tuleneva lepingulises suhtes vastutusest vabanemise üldnormi

(vääramatu jõu) suhtes. Asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et TT oleks käitunud

MJPeod vara suhtes viisil, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas, et ta

oleks teinud MJPeod huvides majanduslikult otstarbekaid sooritusi. Seega vastutab TT juhatuse

liikme kohustuse rikkumise eest.

25. Maakohus märkis õigesti, et esitatud asjaoludele tuginedes on ühtlasi tõendatud

osaühingule kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos TTa kohustuse rikkumisega (VÕS § 127

lg-d 1 ja 4). Antud juhul ei oleks MJPeod jaoks kahjulikku tagajärge ehk vara vähenemist

summas 54 501,06 eurot saabunud TTa rikkumiseta. MJPeod vara vähenemine on selline kahju,

mis on juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral hüvitatav ja ÄS § 187 lg 2 kaitsealas

(VÕS § 127 lg 2). Vara hoidmise kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju, mis

seisneb vara vähenemises, pidi olema ka TTale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 alusel.

VÕS § 139 lg 2 sätestab kahjustatud isiku kohustuse vähendada temal lasuvat kahju, kui seda

võis temalt mõistlikult oodata. Kahju vähendamise kohustuse rikkumine võib seisneda ka

selles, et isik jätab kasutamata võimaluse nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tema poolt

tasutu või muul viisil üleantu tagastamist. Seejuures lähtub kohus TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi

menetlemisel poolte esitatud asjaoludest. Kohus ei saa teha oletuslikke järeldusi, mis ei põhine

ühelgi poole välja toodud asjaolul ega tõendil (vt Riigikohtu 11. novembri 2020. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 17). Praegusel juhul ei ole pooled kahjuhüvitise vähendamiseks

asjaolusid esitanud. Pooled ei ole väitnud ega ole ka poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal

võimalik tuvastada, et MJPeol on või oli kõrvuti TTa vastu kahju hüvitamise nõudega võimalus

nõuda kolmandalt isikult tagasi tasutu. Kuigi maakohus on spekuleerinud, et vaidlusalused

kontserdid võis korraldada mõni teine TTaga seotud äriühing, ei ole pooled ka tuginenud

asjaoludele, millest saaks järeldada, et TT kasutas kassas olnud sularaha selleks, et täita

kontserdid korraldanud muu äriühingu kohustust artistidele tasumiseks. Kostja III on ette

heitnud, et hageja ei pöördunud muu hulgas selgituste saamiseks TTaga seotud

MJproductionestonia OÜ või nende artistide poole, kellele tasumise osas on hagejal kahtlused,

kuid ka see asjaolu ei mõjuta kolleegiumi arvates kahju suurust. Iseenesest peab PankrS § 55

lg 2 järgi haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning

2-20-5055

arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Samas isegi kui lugeda hageja tegevusetus

pankrotihalduri PankrS § 55 lg-st 2 tuleneva hoolsuskohustuse rikkumiseks, ei annaks

niisugune rikkumine siiski praegusel juhul alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Kostjate

kohustus tuua esile ja tõendada kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid sellest ei sõltu. Sealjuures

pole esitatud asjaoludel alust väita, et esineb põhjuslik seoses hageja tegevusetuse ja kahju

tekkimise vahel.

27. Kokkuvõttes jätab kolleegium seega apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse

lõppjärelduses muutmata. Maakohus on põhjendatult hageja esitatud nõuet tunnustanud ning

apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu lahendit tühistada.

28. Hageja palus 23. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis kohtul lahendis märkida MJPeol

TTa pankrotimenetluses saamata jäänud rahasumma. Kolleegium märgib, et praeguse

menetluse esemeks on hinnata, kas MJPeol on TTa pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses

märgitud nõue TTa vastu. Kohus ei saa selle nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses

lahendada küsimust, kas ja millises ulatuses on see nõue jäänud pankrotimenetluses

rahuldamata, kuna eelnev ei mõjuta seda, millises summas tulnuks MJPeod nõuet TTa

pankrotimenetluses tunnustada.

29. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on otsuse resolutsiooni p 2 sõnastamisel

ilmselt eksinud. Maakohus tunnustas vaidlustatud otsusega MJPeod nõuet, kuid on

resolutsiooni p-s 2 ekslikult märkinud, et tunnustada tuleb MJPeod pankrotihalduri Terje Eipre

nõuet. Ringkonnakohus saab oma otsusega maakohtu ebatäpsuse parandada. TsMS § 447 lg 2

esimese lause kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ka kõrgema astme kohtul on lubatud alama astme kohtu

lahendit parandada. Hageja palus hagis tunnustada TTa pankrotimenetluses MJPeod nõuet.

Maakohus on otsuse põhjendustes leidnud, et hagi tuleb rahuldada ja MJPeod nõuet tuleb TTa

pankrotimenetluses tunnustada (vt maakohtu otsuse p 49). Kolleegium märgib, et

pankrotihaldur, esitades juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 4 teise lause alusel nõude, paneb

äriühingu asemel maksma äriühingu ÄS § 187 lg-st 2 tuleneva nõude (vt ka PankrS § 541 lg 1

ning Riigikohtu 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p-d 16 ja 19). Kuna maakohtu

otsuse sõnastusest ja mõttest on selgelt aru saada, et maakohus on soovinud tunnustada MJPeod

nõuet, siis on kolleegiumi hinnangul resolutsiooni p-s 2 märgitud „pankrotihalduri Terje Eipre“

ilmne ebatäpsus. Ringkonnakohus saab ebatäpsuse TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, jättes

eksliku tekstiosa otsuse resolutsioonist välja. Eeltoodud ebatäpsuse parandamine ei muuda

maakohtu otsuse sisu.

30. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654

lg-le 22 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus

31. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole

vaja seda TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu

menetluskulude jaotus on kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ja § 165 lg-ga 1. Menetlusosalised ei

ole apellatsioonimenetluses väitnud, et menetluskulud oleks tulnud jaotada teisiti ka olukorras,

kus hagi rahuldati.

32. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsioonimenetluse

kulude jaotuse. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165

lg 1 järgi jätta kostjate apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud kostjate endi

2-20-5055

kanda ja hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole

praegusel juhul alust jaotada menetluskulusid kostjate vahel teisiti TsMS § 165 lg 1 esimese

või teise lause järgi.

33. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust,

ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus pärast

praeguse otsuse jõustumist.

34. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)