Legislator Case Law & Legislation
3-23-2138/6 AI generated

3-23-2138/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-2138/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-23-2138/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS

Keywords

AI generated
refusal of social insurance social insurance inadmissibility reapplication for disability benefits withdrawal of social benefits denial of social assistance ineligibility for unemployment benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-2138 Haldusasi A kaebus Tapa valla tegevuse peale seoses üürihinna tõstmisega Menetluse alus ringkonnakohtus A määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A Vastustaja Tapa vald

RESOLUTSIOON 1. Jätta A määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määrus muutmata. 2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas kaebaja ja Tapa Vallahooldus vahel sõlmitud sotsiaalkorteri üürilepingu täitmisel 1. oktoobrist 2023 toimuvat üüri suurendamist. Nimelt 25. septembril 2023 teavitas sotsiaaltöötaja kaebajat, et üür tõuseb neljakordselt. 2. Vastuseks halduskohtu järelepärimisele selgitas Tapa vald, et Tapa Vallavalitsus otsustas eluruumide üürimäärasid tõsta 6. septembri 2023. a määrusega nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas ja jõustus 1. oktoobril 2023. Uued üürihinnad ei rakendu enne 1. oktoobrit 2023 sõlmitud üürilepingutele automaatselt, vaid vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele. Kuna kaebaja üürileping on sõlmitud käesoleva aasta märtsis kehtivusega kuni 21. veebruar 2025, siis tema suhtes uut üürimäära rakendada ei ole võimalik. Kaebaja teavitamine üüritõusust toimus sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt üksnes informatsioonina. 3. Tartu Halduskohus 3. oktoobri 2023 a. määrusega tagastas kaebuse.

2 Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud kaebuse Tapa valla 25. septembri 2023. a toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna teavitustoiming kaebaja õigusi ei riiva, siis puudub kaebajal kaebeõigus toimingu vaidlustamiseks ning kaebus kuulub tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määruse tühistamist. Kaebaja selgitab, et soovib Tapa Vallavalitsus 6. septembri 2023. a määruse nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“ tühistamist. Kaebaja hinnangul on vallavalitsuse määrus haldusakt, mis võib mõjutada kaebaja õigusi. Kaebaja praeguse üürilepingu järgne üür küll ei muutu, aga üürivõla tõttu võib vastustaja kaebaja sõlmitud üürilepingu üles öelda ja määrata asenduspinna, kus rakendub üür juba uues määras. Igal juhul rakenduks uus määr üürilepingu pikendamisel 2025 aastal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus on selge, määruskaebus puudutab üksnes kaebaja õigusi. Nendel asjaoludel, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida vastustajalt seisukohta määruskaebuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Määrusekaebuse kohta märgib ringkonnakohus järgmist. 6. Kaebaja tugineb määruskaebuses sellele, et ta ei soovinudki kaebusega vaidlustada vastustaja teavitamistoimingut, vaid Tapa Vallavalitsuse 6. septembri 2023. a määrust nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“. 7. Esmalt nõustub ringkonnakohus, et vastustaja ametniku teade määruse andmisest ja uutest üürimääradest kaebaja õigusi iseseisvalt ei mõjuta. Seetõttu ei ole kaebajal kaebeõigust teavituse vaidlustamiseks (HKMS § 44 lg 1) ning halduskohus oli õigustatud kaebuse tagastama. 8. Vallavalitsuse määrus on selle vormi kohaselt õigustloov akt. Sellisena ei ole Tapa Vallavalitsuse 6. septembri 2023. a määrus nr 3 „Eluruumide üüri suuruse kehtestamine“ halduskohtus vaidlustatav. Kaebus kuulub sel juhul tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Õigustloovate üldaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontroll on õiguskantsleri pädevuses. Kaebajal on võimalus pöörduda õiguskantsleri poole taotledes õigusloova üldakti põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimist. Juhul kui õiguskantsler leiab, et õigusloov akt ei ole kookõlas seaduse ja/või põhiseadusega saab ta teha ettepaneku vastuolu kõrvaldamiseks. Kui õigustloova akti andja vastuolu ei kõrvalda, on õiguskantsler õigustatud pöörduma Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse kohtumenetluse alustamiseks. Samuti on määruse kooskõla põhiseadusega kontrollitav kohtumenetluses, näiteks üürilepingu täitmisest tekkinud eraõigusliku vaidluse lahendamisel. Kui maakohus üürivaidluse lahendamisel leiab, et vallavalitsuse määrus on ülemääraselt koormav üürniku suhtes, on maakohtul õigus jätta vallavalitsuse määrus kohaldamata ning saata asi Riigikohtule määruse põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. 9. Vaidlust ei ole selleski, et ka vallavalitsuse 6. septembri 2023. a määrusel praegusel ajal ei ole mõju kaebaja õigustele. Vallaga sõlmitud üürilepingu järgi eluruumi kasutamise eest tasub kaebaja jätkuvalt üürilepingus kokkulepitud määras üüri. Kaebaja on esile toonud võimalused, kuid määrus võib kaebaja õigusi tulevikus puudutada. Kuid nende võimaluste realiseerumine on ebaselge. Teadaolevalt ei ole vastustaja kaebajaga sõlmitud üürilepingut üles öelnud, mistõttu kaebajale asenduspinna andmine ja kõrgemas määras üüri nõudmine on üksnes hüpoteetiline.

3 Olemasoleva lepingu pikendamises 2025. aastal ei saa samuti kindlust olla. Nii kaebajast kui ka vastustajast sõltuvatel asjaoludel võib üürisuhe ka lõppeda. Lisaks ei ole teada seegi, kas vaidlusalune määrus lepingu pikendamise ajal üldse kehtib või kehtib praeguses redaktsioonis. Seetõttu, kui määruse vormi kasutamisele vaatamata tuleks vallavalitsuse määrust pidada üldkorralduseks, on määrus küll halduskohtus vaidlustatav, kuid kaebaja on siiski pöördunud halduskohtusse ennatlikult. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kui tegemist on määramata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist1. Vastavalt saab kaebaja kaebeõigus sel juhul tekkida, kui uue üürimäära mõju avaldub tema suhtes üürilepingu muutmisel või uue üürilepingu sõlmimisel. 10. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata. 11. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt RKHK 23. märts 2023. a määrus asjas nr 3-22-1218 (p 11 ja seal viidatud praktika)