3-22-325/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-325

Haldusasi

Music Academy OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse

tekitatud kahju hüvitamiseks või Vabariigi Valitsuse

23.08.2021 korralduse nr 305 p 82 õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Music Academy OÜ, esindaja vandeadvokaat

Madis Uusorg

Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindaja AH

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.01.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Music Academy OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 17.10.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Music Academy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13.01.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-325 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-325

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus kehtestas 23.08.2021 korralduse nr 305 p-ga 10 COVID-19 haigust

põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks meetmed ja piirangud erinevates tegevustes

osalemisele. Korralduse p-i 10 muudeti selle kehtivuse ajal korduvalt. Korraldust täiendati

alates 01.11.2021 p-ga 82, mille järgi p-s 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse

eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kell

23.00–06.00, v.a tegevusega seotud, vastutavad või hädaabitöid tegevad isikud (Vabariigi

Valitsuse 28.10.2021 korraldus nr 373). Korralduse nr 305 p-s 82 sätestatud piirangut ei

kohaldatud ajavahemikul 31.12.2021 kella 23.00-st kuni 02.01.2022 kella 06.00-ni (Vabariigi

Valitsuse 16.12.2021 korraldus nr 445). Korralduse nr 305 p 82 tunnistati kehtetuks alates

15.03.2022 (Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldus nr 82).

2. Music Academy OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.02.2022 kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi hüvitada ajavahemikul 10.01.2022–14.03.2022 korralduse nr 305 p-i 82 mõjul

tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) kohtu äranägemisel või tuvastada korralduse nr 305 p 82

õigusvastasus ajavahemikul 10.01.2022–14.03.2022.

Kaebaja peab Tartus asuvat toitlustusettevõtet (ööklubi) Shooters, mille tavapärane

tegutsemisaeg on 23.00–04.00. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 5

volitas Vabariigi Valitsust kehtestama ajutisi piiranguid, kuid vaidlusalune piirang kehtis pikka

aega. Vabariigi Valitsus muutis korduvalt korraldust nr 305, kuid ei hinnanud ega põhjendanud

p-s 82 ettenähtud piirangu kehtima jätmise vajalikkust. Piirangu oleks pidanud kehtetuks

tunnistama hiljemalt alates 10.01.2022. Piirang kaebaja majandustegevusele oli oluline.

Kaebaja muutis kooskõlas korraldusega nr 305 ööklubi lahtioleku aega ja hoidis selle avatuna

19.00–23.00, kuid kaebaja käive langes drastiliselt. Piirangul polnud legitiimset eesmärki ning

see oli ebaproportsionaalne. Kõnealune piirang rikkus kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele,

sest see oli faktiliselt suunatud üksnes kitsale meelelahutusettevõtjate grupile, kelle

majandustegevus toimus õhtusel ja öisel ajal. Piiranguga tekitatud kahju hüvitamiseks ei olnud

ette nähtud mingeid kompensatsioonimehhanisme.

3. Vabariigi Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 4 ja 5).

Korralduse nr 305 p 82 oli õiguspärane. Korralduse nr 373 ja selle seletuskirja kohaselt oli

piirangute ja meetmete eesmärk piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt

haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ja kindlustada riigi oluliste funktsioonide

toimepidevus. Koroonaviiruse leviku riskitase oli väga kõrge, nakkuse levik hüppeline ja

haiglaravi vajavate arv suur. Prognoositi haigestumise kasvu jätkumist järgnevatel nädalatel.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega, oli Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid, kuid

vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid. Terviseamet soovitas 25.10.2021

kehtestada rangemaid ühiskondlikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks ja kontrolli alla

võtmiseks. Need põhjendused olid piirangu kehtestamiseks asjakohased.

Inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on väga

kaalukad õigused ja avalikud huvid, mis kaaluvad selgelt üles kaebaja huvi tegeleda

ettevõtlusega tema valitud valdkonnas. Piirangud kaitsesid tegelikult ka kaebaja enda õigusi ja

huve. Piirangute kehtestamiseks oli olemas õiguslik alus (NETS § 28 lg-d 2, 5, 6 ja 8). NETS

§ 28 lg 6 annab vastustajale avara kaalutlusõiguse piirangute sisu ja ulatuse kindlaks

määramisel, sh erandite kehtestamisel. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks võetavad meetmed

on kaitseabinõud, mis tuginevad prognoosile. Kui tegemist on võrdlemisi uue nakkushaigusega,

3-22-325

3(10)

mida põhjustav viirus seejuures muteerub, ei saa olla täpselt teada, kas ja kuivõrd tõhus oleks

üks või teine võimalik lahendus. Seega piisab lahenduse valiku õigustamiseks sellest, et

lahendus on eesmärgipärane ja selle valikul ei ole lähtutud meelevaldsetest kaalutlustest. Riik

ei saa jääda uudse ohtliku nakkushaiguse leviku korral ootama, kuni teadusandmed ja teadmised

haigusest täienevad, sest see võib tuua kaasa inimeste massilise haigestumise ja suremuse,

tervishoiusüsteemi kokku kukkumise ning ühiskonna täieliku sulgemise. Sellises olukorras

tuleb tegutseda ennetavalt, kasutades ettevaatuspõhimõtet, ning võtta kasutusele meetmed ja

piirangud, mis võivad tõenäoliselt olla efektiivsed. Õigusvastaseks saab pidada üksnes neid

piiranguid, mis ei saa olemasolevate teadmiste järgi mingil juhul olla efektiivsed ega aidata

kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. Valides ühe lahenduse, ei ole tagantjärgi võimalik

kindlaks teha, millised oleksid olnud arengud juhul, kui oleks valitud mõni teine lahendus.

Vastustaja on piirangute kehtestamisel lähtunud Terviseameti ja teadusnõukoja arvamustest ja

soovitustest ning Terviseameti avaldatud epiidülevaadetest. Teadusnõukoda on vahendanud

vastustajale aktuaalseimat ülemaailmset teaduslikku teavet. Seega oli piirangul ka teaduslikult

põhjendatud alus.

Vaidlusalune piirang oli eesmärgipärane, sest võimaldas vähendada viiruse levikut. Covid-19

haigust põhjustav viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil

nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles,

hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib

paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad

pikka aega. Järelikult on inimeste vahelise lävimise piiramisele suunatud meetmed asjakohased

ja eelduslikult tõhusad viiruse leviku tõkestamiseks. Öise meelelahutuse piirang oli suunatud

lähikontaktide vähendamisele. Viirus levib teadaolevalt kõigis vanuserühmades ja ka

haiglaravil on erinevas vanuses inimesi. Ka juhul, kui ööklubi klientuur on oma vanusest

tulenevalt tugevama tervisega, ei välista see nende poolt viiruse edasikandmist oma lähedastele,

sh riskigruppi kuuluvatele isikutele. Vastustaja tõi Terviseameti andmetele tuginedes välja, et

pärast piirangu kehtivuse ajutist peatamist aastavahetuse ajaks tuvastati suurem nakatumine just

ööklubiealiste inimeste hulgas. Isegi kui nakatumisi ööklubides oli vähem kui mujal, olid need

siiski olemas ja iga meede, mis aitab nakatumisi vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on

asjakohane.

Piirang oli vajalik. Vastustaja on Terviseameti seisukohtadele tuginedes asjakohaselt

põhjendanud, et testimine on soovitud eesmärkide saavutamiseks ebaefektiivne. Negatiivne test

ei tähenda, et isik on nakkusohutu. Negatiivse testi andnud isikud võivad nakatuda ja haigestuda

vahetult pärast testi tegemist ja olla 48–72 tundi hiljem juba teistele nakkusohtlikud.

Teadusnõukoda on samuti leidnud, et tõendite taastamine varasemal kujul, kus antigeeni testi

tõend kehtis 48 tundi ja PCR-testi tõend 72 tundi, ei ole omikron-tüve leviku tingimustes

mõistlik. Lisaks võivad testid mõningatel juhtudel anda valetulemusi ja näidata isikut

nakkusohutuna, kuigi tegelikult on isik juba nakkusohtlik. Seega ei saa kaebaja viidatud testi

tegemise võimalust pidada viiruse leviku tõkestamisel sama efektiivseks meetmeks. Korralduse

nr 373 seletuskirjas on märgitud, et kuigi korraldatud tegevustest osavõtt eeldab

vaktsineerimise või läbipõdemise tõendatust, on ka sellistel isikutel teatav risk viirusega

nakatuda ja kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Uute

tüvede levik on näidanud, et vaktsineerimine ja haiguse varasem läbipõdemine ei pruugi uute

tüvede puhul alati aidata nakatumist ja nakkuse levitamist vältida, kuigi muudab nende poolt

haiguse läbipõdemise kergemaks. Seetõttu oli öise meelelahutuse piiramine ka vaktsineeritute

ja läbipõdenute osas põhjendatud, et vähendada inimeste vaheliste ebaoluliste kontaktide

vähendamise kaudu ka viiruse leviku võimalusi. Piirangute seadmisel oli õigustatud arvestada

piiratud tegevuste olulisust inimeste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole samavõrra oluline

kui koolis või tööl käimine, toidukaupluste ja apteekide külastamine, ametiasutustega

3-22-325

4(10)

suhtlemine jm esmavajaduste rahuldamine. Selleks, et need tegevused oleksid inimeste jaoks

jätkuvalt võimalikud, oli põhjendatud piirata vähem olulisi tegevusi, et tõkestada viiruse levikut

asjatute juhukontaktide vähendamise kaudu. Klientide andmete säilitamine ja Facebooki grupis

nakatumiste kohta info levitamine ei aita efektiivselt kaasa nakatumiste vältimisele ja

edasilevitamisele. Kliendi andmeid võib säilitada üksnes kliendi nõusolekul ja omavoliline

andmetöötlus on andmekaitse nõuetega vastuolus. Kehatemperatuuri mõõtmine suudab eristada

vaid sellised isikud, kes on juba raskelt haigestunud, mitte haigustunnusteta nakkusekandjaid.

Seega ei ole tegemist sama efektiivsete meetmetega kui lävimise piiramine.

Piirang ei ole ebaproportsionaalne. Inimeste elu ja tervise kaitsmine, riigi toimepidevus ja

tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on oluliselt kaalukamad kaebaja soovist teenida tulu tema

valitud majandustegevuse raames. Piirangud olid kehtestatud mh kaebaja huvides. Kaebajal oli

võimalik oma tegevusaega muuta ja ta ei jäänud tulust täielikult ilma. Tema tegevus taastus

kohe pärast piirangu kehtivuse lõppemist, st kaebaja ei pidanud kulutama ressursse selleks, et

varasemat tegevust taastada. Kaebaja teenis kohe pärast piirangu lõppemist märkimisväärselt

tulu ja kasumit. Seega oli piirang tema suhtes ajutine ega omanud majandustegevust

väljasuretavat mõju. Lisaks oli kaebajal võimalik teenida tulu 2021.–2022. aastavahetusel, kui

vaidlusaluse piirangu kehtivus ajutiselt peatati.

Kaebajaga saab nõustuda, et viirus levib kellaajast sõltumata, kuid ilmselgelt asjakohatuks ei

saa pidada ka vastustaja selgitusi, et öisel ajal suureneb inimeste riskikäitumine, mis suurendab

viiruse leviku ohtu. Ööklubis on lähikontakte enam kui päevases meelelahutustegevuses (nt

kinos, teatris, kontserdil), kus hoitakse reeglina distantsi võõraste inimestega ja kantakse maske.

Kinos, teatris jne käimine ei ole aktiivne tegevus nagu tantsimine, mis suurendab

väljahingatavas õhus olevate viiruseosakeste hulka ja levimise kaugust. Öine meelelahutus on

seltskondlik üritus. Selle käigus juuakse sageli alkoholi või kasutatakse muid meelemürke, mis

ei soodusta viiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud muudest nõuetest kinnipidamist. Jookide

joomine ja tantsimine ei soosi ka maskide kasutamist. Öise meelelahutuse eripäraks on otsida

lähedust ja juhukontakte võõraste inimestega ning eesmärgiks ei ole hoida kinni hajutatuse

nõudest. Seega ei saa nõustuda väitega, et öise meelelahutuse piiramine ei soodusta vastustaja

seatud eesmärkide täitmist ega võimalda viiruse levikut tõkestada. Öine tegevuspiirang seati

valdkonnaüleselt, mistõttu ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud. Kaebajal oli võimalik muuta

oma tegutsemise aega ja seeläbi majandustegevusega piiratud ulatuses tegeleda.

Vaidlusaluse piirangu ajutine peatamine aastavahetuse ajaks ei näidanud seda, et piirang ei

olnud vajalik. Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud erandi kohaldamist aastavahetuse

tähistamise traditsiooniga, mis on Eesti inimestele oluline ja mille ajal ei ole piirangute

kinnipidamist võimalik tõhusalt kontrollida. Piirangu ajutine peatamine ei saanud kaebaja

õigusi rikkuda, sest ka kaebaja sai tänu sellele tulu teenida. Peatamine kestis kuni 02.01.2022

hommikuni, sest tegemist oli nädalavahetusega. Samas on korralduse nr 445 seletuskirjas

selgitatud, et uus omikron-tüvi on agressiivse levikuga. Eksperdid hindasid, et tegemist võib

olla viiruse tüvega, millel on suurenenud ülekandumisvõime ja võime koroonaviiruse

spetsiifilisest immuunsusest hoolimata nakatumist põhjustada. Omikron-tüve leviku riski

prognoositi väga kõrgeks ja arvati, et vaktsiinide efektiivsus on selle tüve suhtes väiksem. Järsk

tõus nakatumistes suurendaks märgatavalt ka raskelt haigestumiste hulka ja sellega kaasnevat

koormust haiglavõrgule. Neil põhjustel ei pidanud vastustaja võimalikuks piiranguid 2022. a

alguses leevendada, vaid jätkata seni kehtinud meetmetega. Seega on vastustaja prognoosile

tuginedes asjakohaselt põhjendanud, miks ei saanud aasta algusest piiranguid leevendada.

Korralduse nr 305 p 19 nägi ette piirangute hindamise vajaduse iga 2 nädala tagant ja vastustaja

on seda ka teinud. Selline vajaduse ülehindamine ei tähenda tingimata, et iga piirangu peab

uuesti kehtestama või selle proportsionaalsust uuesti põhjendama. Piirangute vajaduse

3-22-325

5(10)

ülehindamine võib tähendada ka seda, et vastustaja analüüsib tekkinud olukorda, viiruse

levikut, nakatumiste ja surmajuhtumite arvu, vaktsineerituse taset, haiglavõrgu koormust ning

otsustab, kas see toob kaasa vajaduse kehtivaid piiranguid leevendada või karmistada, et

soovitud eesmärke saavutada. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et korraldusele nr 373

järgnevates korraldustes ei hinnatud vaidlusaluse piirangu jätkuva kehtimise vajadust. Kui

epideemiline olukord ei olnud piirangu kehtestamise aja seisuga võrreldes muutunud või oli

muutunud kehvemaks, siis puudus sisuline põhjus põhjendada piirangute jätkuvalt kehtima

jätmise vajadust. Selline vajadus oli ilmselge. Vastustaja selgitas, et 10.01.2022 ei olnud

olukord paranenud või oli tegemist vaid väga lühiajalise muutusega, millele tuginedes ei saanud

pikemaajalisi plaane teha. Nagu edasine näitas, muutus olukord 2022. a jaanuaris järsult

halvemaks ja piirangute kehtetuks tunnistamise peale sai hakata mõtlema alles märtsis 2022,

kui haigestumine hakkas vähenema. Terviseamet oli 12.01.2022 samuti arvamusel, et

kehtestatud piiranguid, sh öise meelelahutuse piirangut, ei ole omikron-tüve laia leviku ja

samaaegselt leviva delta-tüve tõttu põhjust leevendada. Vastustajaga selgitas õigesti, et oluline

ei ole vaadelda üksnes intensiivravil olijaid, vaid kõiki nakatumisi, sest ka väljaspool haiglaid

olevad haigestunud on koormaks tervishoiusüsteemile ja levitavad viirust, samuti on

haiglavõrgule koormaks need, kes on haiglas, kuid mitte intensiivravil.

Piirang oli ajutine, sest kehtis 4,5 kuud. Piirang ei kestnud põhjendamatult kaua. Vastustaja on

selgitanud, milline oli 2021. a novembrist kuni 2022. a märtsini epideemiline olukord,

nakatumiste arv, hospitaliseeritute arv ja vaktsineerituse tase, millest lähtudes otsustati

piirangute kehtestamise ja kehtima jätmise üle. Vastustaja viitas, et piirangu kehtivuse ajutine

peatamine aastavahetuse ajaks tõigi 2022. a jaanuaris kaasa nakatunute arvu järsu kasvu ja seda

eelkõige ööklubiealiste inimeste hulgas. Püsivamate tagajärgede saavutamiseks pidi

epideemiline olukord olema pikemaajaliselt stabiilsem ja näitama viiruse leviku vähenemist

pikema aja jooksul. Piirangu kehtestamise ajaks oli koroonaviiruse levik muutunud nii

ulatuslikuks, et piirangute kehtestamine oli kogu ühiskonna huvides. Piiranguid kehtestati

erinevatele isikute gruppidele ja kellelegi ei makstud piirangute talumise eest hüvitist. Tegemist

oli kogu ühiskonda puudutava probleemiga ja kõigil ühiskonna liikmetel oli talumiskohustus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Music Academy OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

Kellaajaline piirang ei olnud proportsionaalne, mistõttu oleks tulnud kaebus rahuldada.

Piirang ei olnud sobiv. Halduskohus jättis tähelepanuta, et isikute vaheliste kontaktide vältimise

kõrval oli korralduse nr 305 seletuskirja kohaselt meetmete eesmärgiks mh võimaldada

ettevõtetel tegevust jätkata. Kuna kaebaja pidas ööklubi, ei olnud majandustegevuse jätkamine

sisuliselt võimalik – seda kinnitab kaebaja käibe langus. Piirangu kehtestamise korraldustest ei

nähtu sisulist analüüsi selle kohta, et ajaline piirang on sobiv abinõu kontaktide vältimiseks

ning sellega viiruse leviku vähendamiseks ja haiglate toimivuse tagamiseks. Nõustuda ei saa

halduskohtu järeldusega, et piirangu sobivust tõendab nakatumise tõus 2022. a jaanuaris, sest

selle väite paikapidavuse kohta puuduvad tõendid. Nakatumise tõusu võisid põhjustada hoopis

aastavahetuse ajal pere ja tuttavate ringis traditsiooniliselt toimuvad koosviibimised.

Kellaajaline piirang ei olnud vajalik. Vastustaja ei kaalunud alternatiivseid variante. Piirangu

tegelik eesmärk ei olnud vältida nakatumist ja vähendada survet meditsiinisüsteemile, sest

piirangud kehtisid üksnes öisel ajal (23.00–06.00), mil enamik meelelahutus- ja

toitlustusasutusi on suletud. Üksnes 1% nakatunutest tuli meelelahutussektorist ja suuremale

osale selle valdkonna ettevõtjatest ei kehtestatud vaidlusalusel perioodil piiranguid. Ööklubid

on üldiselt hea ventilatsiooniga ja neid külastavad noored inimesed. Samas nt teatrikülastajate

3-22-325

6(10)

hulgas on palju nn riskirühma kuuluvaid inimesi ja teatrisaalid on sageli halvasti ventileeritud.

Kellaajalise piirangu mittevajalikkust kinnitab eelkõige see, et ajavahemikul 31.12.2021 alates

kella 23.00-st kuni 02.01.2022 kella 06.00-ni ei rakendatud erandlikult kõnealust piirangut.

Seletuskirjast võib järeldada, et erandit kehtestades seati aastavahetuse üheskoos tähistamise

traditsioon olulisemaks kui inimeste ja tervise kaitse. Väide, et puudus haldussuutmatus

piirangu järgimist kontrollida, on otsitud, sest tavaliselt on aastavahetuse ajal tööl tavapärasest

rohkem korrakaitsjaid.

Kellaajaline piirang ei olnud mõõdukas. Kaebaja mõistis tema majandustegevust mõjutavate

erinevate piirangute seadmise vajalikkust ja oli neid järginud ligikaudu kahe aasta jooksul.

Kaebaja järgis ka kellaajalist piirangut, kuigi pidas seda õigusvastaseks. Piirang oli justkui

seatud laiale ettevõtjate ringile, kuid tegelikult mõjutas vaid väga kitsast osa

meelelahutusasutustest. Teiste meelelahutusasutusasutuste tegevust ei piiratud nakkuse leviku

tõkestamiseks peaaegu üldse, kuid ööklubide tegevus praktiliselt seiskus. Kuna teistes

valdkondades ei olnud piiranguid, ei olnud see piirang ja sellest saadav kasu praktikas järelikult

kuigi oluline. Kellaajalise piirangu kehtimise ajal kaebaja tegevus praktiliselt peatus (v.a

31.12.2021–02.01.2022), sest kuigi kaebaja muutis ööklubi lahtiolekuaegasid, langes tema

käive umbes 95%. Sellega sekkuti väga intensiivselt kaebaja õigusesse tegeleda ettevõtlusega.

Nõustuda ei saa ka halduskohtu argumentatsiooniga, et ööklubis on suurem nakatumise risk.

Pole tõendeid, et kell 23.00–06.00 käituvad inimesed riskialtimalt. Kui nakkuse leviku

seisukohalt oli oluline alkoholi tarbimine ja juhukontaktide loomine, tulnukski piirangud

suunata neile tegevustele, mitte kellaaegadele. Üldteada on asjaolu, et siseruumides oli üks

parimaid viiruse leviku tõkestamise meetmeid hea ventilatsioon, mis on ööklubides tavapärane.

Väär on halduskohtu järeldus, et ööklubisse minnakse enamasti sotsialiseeruma või uusi

kontakte otsima. Tänapäeval külastatakse ööklubi eelduslikult n-ö oma seltskonnaga, sest valju

muusika ei soodusta uute kontaktide loomist. Ööklubis tarbitakse küll alkoholi, kuid mitte

rohkem kui nt restoranis või baaris enne kella 23.00.

Kaebajat on koheldud kellaajaliste piirangute kehtestamisega ebavõrdselt, sest pealtnäha üldine

piirang mõjutas tegelikult väga kitsast hulka ettevõtjaid (eeskätt ööklubisid, vähemal määral

baare ja pubisid). Sellega võtsid ööklubid enda kanda ebaproportsionaalse osa võitlusest viiruse

leviku vastu, et meelelahutuse valdkonda tervikuna (teatrid, kinod, restoranid, spordiklubid jne)

saaks hoida avatuna. Samas puudus igasugune kompensatsioonimehhanism. Seejuures ei olnud

piirangutest vabad mitte üksnes esmavajaduste rahuldamisega tegelevad ettevõtted, vaid ka

muud meelelahutusasutused või erinevate hobide harrastamisega seotud ettevõtted. Piirang

mõjutas ka kaebaja töötajaid, kellelt sisuliselt võeti võimalus käia tööl.

6. Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega.

Öise meelelahutuse piirang oli proportsionaalne ja kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ei ole

rikutud. Vastustaja on esitanud põhjendused korralduste seletuskirjades. Ööklubi nakatumisi on

keeruline tuvastada, sest inimesed viibivad õhtu või öö jooksul mitmetes erinevates kohtades

ega pruugi teada, kus nad nakatusid, või nad ei ütle, kus nakatumine toimus. Terviseameti

statistikas kajastuvad vaid nakatumised, mis on kindlalt toimunud meelelahutuskohtades.

Seepärast on apellatsioonkaebuses välja toodud meelelahutuse valdkonnas nakatumiste osakaal

– 1% – meelevaldne ega kajasta tegelikku olukorda. Öine meelelahutus ei ole ka muust

ühiskonnast isoleeritud, sest ööklubis olnud inimesed liiguvad edasi koju ja tööle, kus nad

võivad nakatada järgmisi inimesi, mis kajastub nakatumisena kodus või töökohal. Seega pole

õige kaebaja seisukoht, et öise meelelahutuse roll nakkuse levikul on marginaalne. Piirates

ööklubide tegevust, vähenesid inimeste vahelised kontaktid ja sellega ka viiruse füüsilise

edasikandumise võimalus. Piirangu leevendamine aastavahetusel, mille tulemusel suurenes

3-22-325

7(10)

nakatumine 2022. a jaanuaris, kinnitab, et öisele meelelahutusele seatud piirangud olid sobivad

meetmed. Kohus hindas piirangu alternatiive, kuid leidis õigesti, et puudusid muud sama

efektiivsed abinõud viiruse leviku tõkestamiseks. Vastustaja kehtestaski alates 2021. a

novembrist täiendavad öise meelelahutuse piirangud, sest varasemad piirangud – vaktsineeritus

või negatiivne testitulemus – ei olnud tõhusad ning viiruse levik ja haiglate koormus suurenes.

Vastustajale ei tulnud õigusaktidest ega kohtupraktikast kohustust kirjutada lahti kõiki

mõeldavaid alternatiive, mida ta otsustas mitte kasutada. Kaebajat mõjutanud piirang oli ajutine

ja võimaldas tal tegevust osaliselt jätkata. Piirangu kehtestamise eesmärgid olid samas väga

kaalukad.

Võrdse kohtlemise hindamisel ei saa aluseks võtta Terviseameti statistikat, sest see ei kajasta

tegelikku meelelahutusasutustest alguse saanud nakatumiste hulka. Täpset nakatunute hulka ei

olegi võimalik tuvastada, kuid Terviseameti seisukohtade põhjal pole alust kahelda, et öine

meelelahutus põhjustas palju nakkuskoldeid ja kehtestatud piirang võimaldas neid ennetada.

Vastustaja on põhjendanud n-ö aastavahetuse erandi kehtestamist. Ettevõtjate erineval

kohtlemisel arvestati konkreetse tegevuse nakkusohtlikkust ning tegevuse vajalikkust inimeste

esmavajaduste ja ühiskonna toimimise seisukohast. Seetõttu ei saanud kõigile kehtestada

ühetaolisi piiranguid. Öine meelelahutus oli nakkusohtlik, kuid ebavajalik ühiskonna liikmete

esmavajaduse rahuldamise seisukohalt. Seetõttu kehtisidki selles valdkonnas rangemad

piirangud. Ööklubis kohtuvad paratamatult võõrad inimesed ja viirus levib ka juhuslike

kontaktide kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

8. Vabariigi Valitsus kehtestas 23.08.2021 korralduse nr 305 p-ga 10 COVID-19 haigust

põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks meetmed ja piirangud erinevates tegevustes

osalemisele. Korraldust nr 305 täiendati alates 01.11.2021 p-ga 82, mille järgi p-s 10 sätestatud

juhul on avalikus siseruumis tegevuse eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi

tegevuse asukohas ajavahemikus kell 23.00–06.00, v.a üksikud erandid (Vabariigi Valitsuse

28.10.2021 korraldus nr 373). Korralduse nr 305 p-s 82 sätestatud piirangut ei kohaldatud

ajavahemikul 31.12.2021 kella 23.00-st kuni 02.01.2022 kella 06.00-ni (Vabariigi Valitsuse

16.12.2021 korraldus nr 445). Korralduse nr 305 p 82 tunnistati kehtetuks alates 15.03.2022

(Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldus nr 82).

9. Halduskohus leidis õigesti, et kellaajaline piirang avalikus siseruumis toimuvale

tegevusele oli korralduses nr 373 ja selle seletuskirjas1 välja toodud eesmärkide saavutamiseks

proportsionaalne meede. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda

neid kõiki (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab

ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja heidab ette, et Vabariigi Valitsus ei ole kellaajaliste piirangute kehtestamist

korralduse nr 373 seletuskirjas piisavalt põhjendanud. Kõnealune korraldus on haldusakt

(üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses), millele laienevad üldised haldusaktide põhjendamise

nõuded (vt ka NETS § 1 lg 3). HMS §-s 56 ega kohtupraktikas ei ole haldusaktide

põhjendamisele seatud väga üksikasjalikke nõudeid. Haldusakti põhjenduses tuleb üldjuhul

näidata ära haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 2 ja 4) ning

kaalutlusotsuste põhjendused peavad sisaldama ka kaalutlusi, millest haldusorgan lähtus (HMS

§ 56 lg 3). Põhjenduste täpne sisu ja maht sõltub käsitletava küsimuse iseloomust,

1 Seletuskirjad on leitavad aadressilt https://kriis.ee/covid-19/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad

(08.11.2023).

3-22-325

8(10)

haldusmenetluse käigus esitatud vastuväidetest jm. Mida ulatuslikum on halduse

diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema

haldusakti motivatsioon (nt Riigikohtu 24.11.2011 otsus nr 3-3-1-74-11, p 15). Haldusakti

põhjendamise nõue peab tagama PS §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse

(nt Riigikohtu 10.11.2022 otsus nr 3-19-292, p 16; 05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11).

Haldusakti motivatsiooni põhjalikkusele seab teiselt poolt piirid haldusmenetluse efektiivsuse

nõue (HMS § 5 lg 2). Praegusel juhul ei saa korralduse motiveerimisele seada väga rangeid

nõudeid. Korraldusega nr 305 ja seda muutva korraldusega nr 373 piirati paljude inimeste ja

ettevõtjate tegevust ning osaliselt (sh ööklubide puhul) olid piirangud intensiivsed. Faktiliselt

ja õiguslikult oli tegemist pigem keeruka olukorraga ning vastustajal oli piirangute

kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus (vt NETS § 28 lg-d 5 ja 8; Riigikohtu 31.10.2022 otsus

nr 5-22-4, p-d 63, 67–69). Teisalt oli 2021. oktoobris koroonaviiruse leviku riskitase taas väga

kõrge ja prognooside järgi oli ette näha haigestumise kasvu jätkumist kõigis vanuserühmades.

Kuna haiguse leviku tõkestamiseks tuli vastustajal rakendada täiendavaid meetmeid

põhjendamatu viivituseta ja piirangute adressaate oli palju, ei saa eeldada seletuskirjas iga

ettevõtja või ettevõtjate grupi olukorda puudutavate üksikasjalike põhjenduste esitamist.

Korralduse nr 373 seletuskirjas on toodud põhilised kaalutlused kellaajaliste piirangute

kehtestamiseks, sh on selgelt väljendatud piirangute seadmise eesmärk. Vastustaja on esitanud

täiendavad selgitused piirangute kehtestamise aluseks olevate asjaolude ja piirangute

proportsionaalsuse kohta kohtumenetluses. Piirangute kehtestamise õiguspärasus on kohtulikult

kontrollitav.

11. Ettevõtlusvabaduse (PS § 31) riive põhiseaduspärasuse kontrolliskeemina on asjakohane

lähtuda nn kolmeastmelisest proportsionaalsuse testist: sobiv, vajalik ja mõõdukas (nt

Riigikohtu 28.09.2021 otsus nr 5-21-4, p 42). NETS § 28 lg-test 5 ja 8 tulenes vastustajale

volitus kehtestada üksnes vältimatult vajalikke piiranguid, mis viitab sellele, et kohus ei saa

meetmete õiguspärasuse hindamisel piirduda vaid meelevaldsuse kontrolliga. Asjaolu, et uudse

ohtliku nakkushaiguse epideemia tingimustes ei pruugi teadusliku ebakindluse tõttu (tundmatu

ja kiiresti muteeruv viirus) olla võimalik rakendada proportsionaalsuse testi tavapärase

rangusega, sest võib vaid aimata, millised meetmed ja kui tõhusalt võiksid toimida, ei tähenda,

et see test ei ole asjakohane. Otsuse tegemisel tuleb lihtsalt teaduslikust ebakindlusest tulenevate

riskidega arvestada ja olla ühtlasi valmis mittetoimivaid meetmeid uute teadmiste lisandumisel

muutma või neist üldse loobuma (vt ka I. Pilving. Õigusriik hädas: nakkushaiguse tõrjumine

pikaajalises kriisis – Juridica 2022, nr 3, lk 159–165). Halduskohus on otsuse p-s 15 õigesti

selgitanud, praeguses asjas ei saa proportsionaalsuse testi rakendada tavapärase rangusega.

12. Kellaajalise piirangu kehtestamise eesmärk oli piirata koroonaviiruse levikut, viirusega

nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada

riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Apellatsioonkaebuses rõhutatud lause korralduse nr

373 seletuskirjast, mille kohaselt on eesmärgiks võimaldada ettevõtetel jätkata tegutsemist, on

kontekstist välja rebitud. Seletuskirja järgi oli kellaajaliste piirangute mõte siiski ära hoida

inimeste öisel ajal avalikesse siseruumidesse koondumist ja vähendada sellega n-ö

juhukontakte. Ettevõtete tegevuse jätkumist peeti võimalikuks muudel kellaaegadel (arvestades

mh muid sel ajal kehtivaid tegevuspiiranguid), s.o kellaajaline piirang ei puudutanud kõiki

ettevõtjaid. Öise meelelahutuse valdkonna ettevõtjate puhul on seletuskirjas välja toodud, et

nende tegevust piiratakse majandustegevuse eripära tõttu teistest ettevõtjatest intensiivsemalt.

13. Kellaajaline piirang oli eesmärgi saavutamiseks sobiv meede, sest aitas vähendada

inimeste vahelisi kontakte ning seeläbi inimeselt inimesele edasi kanduva koroonaviiruse

levikut (vt halduskohtu otsuse p-d 16 ja 17). Kaebaja peab piirangut ebasobivaks mh põhjusel,

et enne selle kehtestamist tuli meelelahutussektorist üksnes 1% nakatunutest ja ööklubid

omakorda moodustavad väga väikese osa meelelahutussektorist. Vastustaja on aga

3-22-325

9(10)

Terviseameti selgitustele (dtl 106 jj) tuginedes veenvalt põhjendanud, miks nakatumiste

statistikas kajastatud 1% ei anna adekvaatset pilti tegelikust olukorrast (vt 30.12.2022 seisukoha

p 5.2 ja 05.04.2023 seisukoha p 2.5): meelelahutusüritustel nakatunud inimesed ei pruugi täpselt

teada, kus nad nakatusid, sest viibisid õhtu või öö jooksul mitmetes erinevates kohtades, või ei

soovi nakatumise koha infot avaldada. Terviseameti statistikas kajastuvad seetõttu vaid n-ö

kindlad nakatumiskohad. Hilisõhtusel ja öisel ajal meelelahutuskohti külastanud ja seal

nakatunud inimesed võisid kanda viiruse järgmistel päevadel kodus, tööl, õppeasutustes vms

kohtades toimunud lähikontaktide kaudu edasi järgmistele inimestele. Statistikas ei kajastunud

see enam aga meelahutuskohast, vaid nt kodust või töölt alguse saanud nakkuskoldena. Seetõttu

ei ole alust väita, et öisel meelelahutusel ei olnud koroonaviiruse edasikandmisel mingit rolli

või oli see marginaalne. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et öise meelelahutuse piirangu

sobivust kinnitab mh see, et pärast piirangu ajutist leevendamist aastavahetuseks tõusis taas

nakatumiste arv ning vastustajal oli 2022. jaanuaris öise meelelahutuse piirangutega jätkates

piisav alus arvata, et nakatumiste arvu suurenemisele aitas muude võimalike asjaolude kõrval

(sh kaebaja viidatud koosviibimised pere ja sõprade ringis) kaasa ka aastavahetusel kellaajaliste

piirangute leevendamine.

14. Kellaajaline piirang oli eesmärgi saavutamiseks vajalik meede, sest see aitas nakatumisi ära

hoida ja puudusid teised põhiõigusi vähem piiravamad, kuid sama efektiivsed meetmed viiruse

tõrjumiseks (vt halduskohtu otsuse p-d 19–23). Halduskohus on selgitanud, miks

vaktsineerimine ja negatiivse testitulemuse nõudmine ei olnud sama efektiivsed meetmed kui

kellaajalised piirangud. Asjaolu, et vastustaja otsustas aastavahetusel kellaajalisi piiranguid

leevendada, ei näita nende mittevajalikkust. Tegemist oli väga lühiajalise erandiga, mida

põhjendati korralduse nr 445 seletuskirjas eeskätt üldise ja tugeva aastavahetuse tähistamise

traditsiooniga ning kahtlusega, et tulenevalt pidustuste laiast ulatusest ei oleks võimalik

aastavahetusel teha efektiivset järelevalvet piirangute järgimise üle ja järelevalve võiks sel ajal

tekitada hulgaliselt konflikte. Korralduse nr 445 seletuskirja kohaselt oli võrreldes korralduse

nr 373 kehtestamise ajaga (28.10.2021) epidemioloogiline olukord mõnevõrra paranenud ja

samal ajal jäid kehtima muud viiruse leviku tõkestamise meetmed nagu COVID-19 tõendi

kontrollimine, hajutatuse nõue jms, mistõttu oli kõnealuse tegevuspiirangu ajutine

leevendamine võimalik. Samal ajal on korralduse nr 445 seletuskirjas põhjendatud, miks

kellaajaliste piirangute täielikult kehtetuks tunnistamine oleks olnud ennatlik, arvestades

viiruse leviku ja haiglavõrgu koormuse prognoose. Seletuskirjas on märgitud, et koroonaviiruse

uus omikron-tüvi levis väga kiiresti ja laialdaselt ning toonaste teadusandmete järgi oli

vaktsiinide efektiivsus selle viiruse tüve suhtes väiksem. Võimalik nakatumiste järsk tõus

suurendanuks märgatavalt raskelt haigestumiste hulka ja seeläbi koormust haiglavõrgule. Seega

oli vaja veenduda, et epidemioloogilise olukord on pikema aja jooksul langustrendis. Selliseid

kaalutlusi ei saa pidada asjakohatuks.

15. Kaebajal on õigus, et kellaajaline piirang oli pealtnäha valdkondade ülene ja neutraalne,

kuid faktiliselt mõjutas enam selliseid ettevõtjaid, kes tegutsevad muu hulgas või eeskätt öisel

ajal. Majandustegevuse eripärast tulenevalt ei pruukinud kõigil ettevõtjatel, sh ööklubidel, olla

võimalik viia oma tegevust täielikult päevasele või õhtusele kellaajale. Ringkonnakohus

nõustub siiski halduskohtu järeldusega, et kellaajaline piirang oli mõõdukas ning sarnases

olukorras olevate ettevõtjate erinevaks kohtlemiseks oli olemas mõistlik põhjus.

16. Piirangu kehtestamise eesmärgid olid väga kaalukad ja vaidlusalused kellaajalised

tegevuspiirangud ei kestnud väga pikka aega (4,5 kuud koos piirangu ajutise leevendamisega

aastavahetusel). Kuigi kaebajat (nagu ka teisi ööklubi pidajaid) mõjutasid piirangud

intensiivselt, sai kaebaja (ja teised ööklubid) väikeses mahus oma tegevust siiski jätkata (sh

täies mahus aastavahetusel), muutes ööklubi lahtioleku aegasid. Piirangutel ei olnud kaebaja

tegevusele väljasuretavat mõju. Nagu eespool märgitud, ei saa väita, et öise meelelahutuse

3-22-325

10(10)

piiramise roll viiruse leviku tõkestamisel oli nii marginaalne, et sellise meetme järgi puudus

vajadus, arvestades mh ööklubi külastajate kaudu viiruse võimalikku edasikandumist

pereliikmetele, töökaaslastele jne. Ööklubide jms öisel ajal tegutsevate meelelahutusasutuste

tegevuse intensiivsemat piirangut õigustas ühelt poolt asjaolu, et sellises tegevuses osalejate

puhul võis eeldada suuremat riskikäitumist ja sellest tulenevalt ka viiruse leviku ohtu (sh

võrreldes päevase või õhtuse meelelahutusega nagu kinod või teatrid). Vastustaja ega

halduskohus pole väitnud, et viiruse levik sõltub kellaajast, vaid on välja toonud, et ööklubis

puututakse lähedalt kokku suure hulga võõraste inimestega, tarbitakse alkoholi ja tantsitakse

ning need tegevused ei soosi mh maski kandmise ja hajutatuse nõude täitmist, samuti on

Terviseamet selgitanud, et alkoholi tarbimise tulemusel nõrgeneb inimese immuunsüsteem, mis

muudab ta haigustele vastuvõtlikumaks. Ööklubis pidutsemisega kaasnevaid riske viiruse

levimiseks inimeste vaheliste kontaktide kaudu ei pruugi hajutada ka ööklubide väidetavalt hea

ventilatsioon. Ka baarides ja restoranides tarbitakse sageli alkoholi, kuid tantsimine jms

aktiivne tegevus inimeste seltskonnas, kes igapäevaselt kokku ei puutu, toimub just ööklubis,

mitte baaris või restoranis. Kuna paljud ööklubid avatakse alles hilisõhtul, on tõenäoline, et osa

inimesi viibib enne ööklubisse jõudmist veel mõnes meelelahutusasutuses. Sellega suureneb ka

juhukontaktide hulk ühe õhtu jooksul. Kaebaja välja toodud kinod, teatrid, kontserdimajad jms

kultuuri ja meelelahutuse valdkonna ettevõtjad ei ole ööklubidega võrreldavad, sest inimesed

istuvad neid asutusi külastades suurema osa ajast kohapeal ning reeglina ei tarbi ürituse ajal

alkoholi. Teiselt poolt õigustas öise meelelahutuse suuremat piiramist asjaolu, et see võimaldas

hoida avatuna sellised ettevõtted ja asutused, kus suur osa ühiskonna liikmetest said rahuldada

oma esmavajadusi ning mis olid olulisemad ühiskonna kui terviku toimimise seisukohast.

Sellised kaalutlused, mis ühelt poolt arvestavad tegevuse võimalikku nakkusohtlikkust ning

teiselt poolt selle tegevuse vajalikkust inimeste ja ühiskonna esmaste vajaduste rahuldamise

seisukohast, ei olnud praegusel juhul õigusvastased. Selleks ei olnud mh vaja kehtestada eraldi

üleriigilist nimekirja ühiskonnas olulistest ja mitteolulistest tegevustest.

17. Kokkuvõttes ei riku korralduse nr 305 p 82 kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31) ega

võrdsuspõhiõigust (PS § 12). Kaebaja ei ole esitanud õiguspärase haldusakti või toiminguga

tekitatud kahju hüvitamise nõuet (riigivastutuse seaduse § 16; vt ka ringkonnakohtu 17.10.2023

istungi helisalvestis alates 00:14:02). Seega jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata.

18. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1,§

109 lg-d 1 ja 11).

(allkirjastatud digitaalselt)