4-23-1564/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-23-1564 Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2023, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi

Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku

Inge Pärnametsa erakorraline ettekanne N.S suhtes

Süüdimõistetu N.S ( ); elukoht: xxxx; XXX e-post: xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 08.11.2023 Kohaldatud õigusnormid VTMS § 2101 ja KarS § 69 lg 6 RESOLUTSIOON

1. Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.

2. KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele .S ile Viru Maakohtu N - 05.07.2023. a. a nr 4-23-1564 s.o 6 (kuus) kohtumääruseg määratud asenduskaristus päeva aresti.

3. N.S Viru VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks Vanglasse saabumise aeg.

4. Vastava kohustatud ilmuma aresti lt VTMS § 205 lg 2 on .S N kandmiseks Viru Vanglasse Ülesõidu 1, Jõhvi – 10 päeva jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest.

5.

VTMS § 205 lg 4 alusel, kui süüdlane .S ei ilmu määratud ajaks N aresti kandmisele, teatab Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur sellest Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale ja kohus teeb määruse süüdlase aresti kandmisele sundtoomise kohta.

2

M rus teha teatavaks .S-ile , Tallinna Vangla Viru N ää kriminaalhooldusosakonnale ja litseija Piirivalveameti Ida prefektuurile. Po

Edasikaebamise kord

Kohtumää ale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, ruse pe alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV patrullpolitseiniku T. L. 06.11.2019 otsusega väärteoasjas nr 2590,19,004953 määrati .S ile LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 62 trahviühiku N - ulatuses, s.o summas 248 eurot. Rahatrahv oli määratud tasuda hiljemalt 21.11.2019. Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta jõustus 22.11.2019 ja kuna menetlusalune isik trahvi ei tasunud, suunati nõue täitemenetlusse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei toimunud. Kohtutäitur A kohtuvälisele menetlejale . K. teatas 16.11.2022 rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur märkis, et ta on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 15.05.2023 Viru Maakohtule taotluse asendada .S ile määratud rahatrahv arestiga N - tasumata rahatrahvi osas summas 248 eurot ehk 62 trahviühikut. Võlgnik .S kinnitas N 06.06.2023 toimunud kohtuistungil, et soovib teha üldkasulikku tööd. 05.07.2023 määrusega asendas kohus KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel .S-ile N määratud aresti tema nõusolekul 6 tunni üldkasuliku tööga (ühele päevale arestile vastab

üks tund üldkasulikku tööd lle tegemise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtumääruse ), mi

jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 21.07.2023.

27.09.2023 esitas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotles .S-ile N

kohtumäärusega asenduskaristusena määratud üldkasuliku täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ole .S talle määratud kuuest N tunnist sooritanud

ühtegi tundi üldkasulikku tööd.

Ettekandes on 25.07.2023 pidi isik märgitud, et tulema vastuvõtule eelneva toimiku raames - ei tulnud ega ei teavitanud mitteilmumise põhjustest. Saadeti kutse meilile ja tähitult postiga vastuvõtuajaga 02.08.2023 - isik kohale ei tulnud, helistas ja teatas, et

viibib Bulgaarias. Lepiti kokku uus vast isik kohale ei tulnud, helistas, uvõtt 07.08.2023 – et tal on autouksed lukku läinud, ei olevat transporti, millega Rakverre tulla. Lepiti kokku uus vastuvõtt 08.08.2023 – taas isik kohale ei tulnud, oli päevad segi ajanud, tuli

09.08.2023 kui ametnikku ma

jas ei olnud. Lepiti kokku uus vastuvõtt 10.08.2023. 10.08.2023 toimus esmakohtumine. Tutvustati kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust, selgitati üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi, süüdlase õigusi ja kohustusi. Selgitati ÜKT tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda, millised on tööst kõrvalehoidmise tagajärjed, koostati ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks perioodil 24.- -

25.08.2023 tööandja juures Lääne Viru Jäätmekeskus. 21.08.2023 andis telefoni teel teada, et kukkus eelmisel päeval oma sõrmeluu puruks ja kõrva katki. Sõrm pandi kipsi ja seetõttu ei saa ÜKT tunde tegema minna, lubas ametniku

3

meilile edastada arstitõendi. 28.08.2023 sai ametnik isikuga telefoni teel ühendust ja andis teada, et arstitõendit saabunud ei ole. 13.09.2023 te . L.. 19.09.20230 tuli perearstilt vastus, gi ametnik päringu perearstile M mille kohaselt isik oma perearsti poole pöördunud ei ole, aga on 20.08.2023 pöördunud Rakvere Haigla EMO- a sse seoses eelneval päeval juhtunud traumaga, mille tulemusen pandi

N.S sõrm kipsi kaheks nädalaks. 13.09.2023 võeti telefoni teel hooldusalusega ühendust, et selgitada, kas ta on tervenenud ja saab asuda oma ÜKT tunde tegema. .S väitis, et on nüüd küll terve, aga N peab läbi mõtlema, millal oma tunde sooritada saab. Lepiti kokku, et ametnik helistab hooldusalusele 15.09.2023 ja siis koostatakse ÜKT ajakava ning kui tuleb vastuvõtule

18.09.2023 käitumiskontrolli toimiku raames, siis saab ajakava allkirjastada. 18.09.2023 teostas vastuvõtu Pärn. Hooldusalune ütles, et tal on ametnik K. Kustavsonaega teha tunde alles oktoobris. Selgitati, et tundide tegemise tähtaeg on 21.09.2023 ning kui tunde tehtud ei saa, siis tehakse erakorraline ettekanne kohtule ettepanekuga karistus täitmisele pöörata. väitel on ta sellest aru saanud.

N.S 22.09.2023 seisuga ei ole .S

N , määratud 6 ÜKT tunnist sooritanud ühtegi tundi.

Kohtuistung

N.S tunnistas kohtuistungil, et , kuid ÜKT on sooritamata ei esitanud ühtegi põhjendust, mida kohus saaks hinnata mõjuvana. Möönis, et arest tuleb ära kanda. Arutelu käigus märkis, et Bulgaarias ta kunagi käinud ei ole. Kriminaalhooldaja jäi oma seisukoha juurde ning palus asenduskaristus – arest täitmisele

pöörata.

Kohtu seisukoht

KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Rahatrahvi asendamine vabad - usekaotusega lõpetab rahatrahvi täitemenetluse TMS § de 201 lg 4 ja 206 lg 4 järgi. Asendamise tulemusena määratud aresti kui uue otsuse täitmise aegumist hakatakse sel juhul uuesti arvutama KarS § 82 lg 1 p s 3 sätestatud tähtaega järgides. Viru Maakohtu - 05.07.2023 määrus rahatrahvi asendamiseks jõustus 21.07.2023 ja seega otsuse täitmine ei ole aegunud.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab kohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Viru Maakohtu 05.07.2023. a istungil, mil otsustati rahatrahvi asendamine arestiga ning arest omakorda üldkasuliku tööga, osales .S N isiklikult. Seejuures selgitati .S-ile nii kohtuistungil kui ka N kohtumääruses, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku taotluse alusel pöörata temale mõistetud aresti täitmisele. Üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale hoidumise tagajärgi on .S ile selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Seega on N - eeltoodust üheselt selge, et .S oli teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, N siis pööratakse temale asenduskaristusena määratud arest täitmisele.

4

Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 -st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud lg kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. KarS 69 lg 6 ls 1 järgi on üldkasuliku töö tingimuste rikkumisena vaadeldav see, kui süüdlane hoiab sellest kõrvale. .S N avaldas 05.07.2023 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondlikku tööd ning takistusi tööks ei pidavat olema. Samas on .S hiljem esitanud kriminaalhooldusametnikule N üldkasuliku töö mittetegemise kohta end õigustavaid asjaolusid: rahaliste vahendite puudus, viibimine välisriigis, päevade segi ajamine, kipsis sõrme jne ning üldse peab ta mõtlema, millal ta neid tunde teha saab ja tegelikult sobiks hoopis oktoober. Kohus on seisukohal, et .S on oma sellise N käitumisega väljendanud soovimatust teha talle asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

Pärast üldkasuliku töö tingimuste rikkumise kindlakstegemist võib kohus süüdlast

hoiatada, panna talle täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata

täitmisele süüdlasele asenduskaristusena määratud aresti. Otsustamaks, kas pöörata arest täitmisele või kasutada leebemaid variante (hoiatamine, täiendavate kohustuste panek või töö tegemise tähtaja pikendamine), arvestab kohus rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse.

Vaatamata .S ile antud võimalusele sooritada üldkasulikku tööd talle N - sobivatel tingimustel (välisriigist naastes, pärast sõrme tervenemist jne), ta üldkasulikku tööd sooritama asunud ei ole. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et .S ei soovi üldkasulikku tööd teha, hoiab selle t N egemisest teadlikult kõrvale ning tal puudub selleks mõjuv põhjus. .S ei esitanud N mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal üldkasulikku tööd antud tähtaja jooksul täies mahus sooritada. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik anda .S ile N -

täiendavaid võimalusi töö tegemiseks, kuivõrd tegemist on .S i N - iseloomustava käitumismustriga. Üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Seejärel ei sooritanud ta ka asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde, vaid asus taas karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust uskuda, et .S N võiks edaspidi täita kriminaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtub kohusetundlikult üldkasulikku töösse. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asen

duskaristusena määratud aresti täitmisele pööramiseks.

Seega rahuldab kohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotl .2023 use ning pöörab Viru Maakohtu 05.07 ko

htumäärusega .S ile määratud aresti täitmisele. N -

Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. .S-ile oli Viru Maakohtu N 05.07.2023

määrusega määratud sooritada 6 tundi üldkasulikku tööd, millest ta ei soor

itanud ühtegi.

5

Seega kuulub täitmisele pööramisele 6 päeva aresti arvestusega, et 1 tund üldkasulikku

tööd võrdub ühe päeva arestiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 8. novembri 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

08.11.2023 kohtumäärus 4 1564 jõustus 18.01.2024 Tartu Ringkonnakohtu -23- kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent