3-22-117/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-117

Haldusasi

X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 25.08.2021

otsusele ning 17.12.2021 vaideotsusele

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Tiia Born

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kolmas isik – Y

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajandus- ja Toiduameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Põllumajandus- ja Toiduameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 18.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-117 muutmata.

2. Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

975 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-117

2(7)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas 03.08.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) taotluse temale kuuluval

katastriüksusel

77901:001:0230

Koikkülas,

Valga

vallas

(Laose

kinnistu)

asuva

kuivendussüsteemi ala kandmiseks maaparandussüsteemide registrisse. PTA tutvus

16.08.2021 olukorraga kohapeal ja hindas olemasolevate kuivenduskraavide ja eesvoolude

tehnilist seisukorda.

2. PTA andis hinnangu maaparandussüsteemi seisukorrale 25.08.2021 otsusega nr 6.1-

5/35020-1, kus asus seisukohale, et veejuhtmed, mis asuvad katastriüksustel 77901:001:0230,

77901:001:0050 (Xle kuuluv Vahtra kinnistu) ja 77901:001:0944 (Transpordiametile kuuluv

23196 Kirbu-Koikküla tee), moodustavad maaparandussüsteemi ehitise LAOSE METS

(maaparandussüsteemi

registrikood

9115430020240/003).

Neid

on

võimalik

maaparandushoiutööde tegemisega viia vastavusse maaparandusseaduse (MaaParS) § 99 lg 1

p-de 2 ja 3 nõuetega. Maaparandussüsteemi kandmisega maaparandussüsteemide registrisse

loetakse MaaParS § 99 lg 1 alusel antuks kasutusluba LAOSE METS maaparandussüsteemile.

3. X esitas PTA otsusele 10.09.2021 vaide, leides, et käesolevaks ajaks on kraavid täiesti

kinni kasvanud ja nende kaudu kusagile vee juhtimine on muutunud võimatuks. Vahtra

kinnistul asuvate kraavide kasutuselevõtt ja sinna naaberkinnistult lisavee juhtimine eeldaks

maaparandussüsteemi rekonstrueerimist, mis saab MaaParS § 53 lg 5 kohaselt toimuda vaid

omaniku nõusolekul.

4. PTA jättis 17.12.2021 vaideotsusega nr 1.1-4/660 vaide rahuldamata.

Maaparandussüsteem on nähtav Maa-ameti kaardil. PTA teostas 16.08.2021 ülevaatuse, mille

kohta koostas protokolli nr KP_2109194. Maaparandussüsteemile hinnangu andmisel

lähtutakse maaeluministri 19.12.2018 määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“

(määrus nr 75) §-des 2 ja 3 toodust. PTA tunnustab nende looduses eksisteerivate kraavide

registreerimist maaparandussüsteemide registris, mille sügavus on üldjuhul vähemalt 0,25 m

90% ulatuses 100 m lõigul. Kraavitus tervikuna peab olema looduses selgelt nähtav ning

tagama pinnavee äravoolu maa-alalt, st kraavitus tervikuna ei pea olema nähtav Maa-ameti

kaartidelt. Hinnangu andmiseks teostab järelevalveametnik pistelised mõõtmised. Protokollist

nähtuvalt ei ületa määruses sätestatud tööde maht hoiutööde mahtu.

LAOSE METS maaparandussüsteemi eesvoolu suubub reguleeriv võrk. Eesvoolu määramisel

võeti aluseks suubla asukoht maaparandussüsteemil, milleks on maapinna reljeefi arvestades

madalamal asuv pinnavorm. MaaParS § 3 lg 4 kohaselt võib suubla olla maapõue osa või

pinnavorm, kui liigvee juhtimine veekogusse ei ole võimalik või põhjustab majanduslikult

ülemääraseid kulutusi. LAOSE METS maaparandussüsteemil puudub veekogu kui suubla ja

seetõttu ei ole võimalik liigvett kuivendusvõrgust – eesvoolu kaudu – juhtida veekokku.

5. X esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse

nõuetes tühistada PTA 25.08.2021 otsus (sh kasutusluba) ja PTA 17.12.2021 vaideotsus ning

kohustada PTA-d 25.08.2021 otsuse alusel tehtud registrikande kustutamiseks.

Vastustaja ei teavitanud kinnistu omanikke ülevaatuse toimumisest. Ülevaatusel osales

kinnistuomanikest üksnes Y. Protokollis on ekslikult märgitud, et maaomanikud on olukorrast

teadlikud.

Õigusvastane on veejuhtmete tunnustamine looduses kraavi jälgede põhjal. Veejuhtmed on

kinni kasvanud. Eluliselt ei ole usutav, et kinniskasvanud kraave saab tunnustada looduses

3-22-117

3(7)

kraavidena, mida saaks maaparandushoiutöödega nõuetele vastavusse viia. Nende

kasutuselevõtt eeldaks rekonstrueerimist. Kraavi jälje olemasolu looduses ei anna alust

eeldada, et tegemist on kraaviga. PTA ei hinnanud Vahtra kinnistule määratud eesvoolu ega

veejuhtmeid enne maaparandussüsteemi registrisse kandmist. Kinnikasvanud kraavi ei ole

võimalik pidada veejuhtmeks. Maaparandussüsteemi LAOSE METS maaparandussüsteemide

registrisse kandmine oli õigusvastane, kuna süsteem ise puudub ning seda pole võimalik

nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega.

Vaidlustatud otsuse aluseks olev 16.08.2022 maaparanduse ülevaatuse protokoll on ebapiisav

ja puudulik kuivenduskraavide ja eesvoolude olemasolu ja tehnilise seisukorra hindamise

osas.

Laose kinnistu liigvee juhtimisel Vahtra kinnistu metsaeraldistele 1, 2 ja 8 tekivad kaebajale

negatiivsed tagajärjed – liigniisutatakse kaebaja kinnistut. Liigvee juhtimine kaebaja

kinnistule avaliku huvi puudumiseta on seadusevastane, kuivõrd kolmanda isiku huvi tuleneb

tema erahuvist kuivendada oma maad.

6. PTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldus- ja vaidemenetluses avaldatud

seisukohtade juurde.

7. Y ei esitanud kaebusele vastust.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.10.2022 otsusega kaebuse, tühistades PTA 25.08.2021

otsuse ja 17.12.2021 vaideotsuse ning kohustades PTA-d 25.08.2021 otsuse alusel tehtud

maaparandussüsteemide registri kande nr 9115430020240/003 kustutamiseks.

Kasutusloa andmist enne 01.07.2003 ehitatud maaparandussüsteemile, mille andmed on

nähtavad olemasoleval kaardil, kuid mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata,

reguleerib MaaParS § 99. Selle kohaselt loetakse registrisse kandmata maaparandussüsteemile

kasutusluba antuks, kui 1) süsteem on ohutu; 2) süsteemi reguleeriv võrk tagab mulla

veerežiimi, mis sobib maaviljeluseks; 3) süsteemi eesvool tagab liigvee äravoolu

kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku; 4) olemasolevalt kaardilt on nähtavad

MaaParS § 101 lg 1 p-des 2‒6 nimetatud andmed; 5) süsteemi avatud eesvool on kantud Eesti

topograafia andmekogusse (MaaParS § 99 lg 1). Seejuures loetakse p-des 2 ja 3 sätestatud

nõuded täidetuks, kui PTA hinnangul saab maaparandussüsteemi nende nõuetega vastavusse

viia maaparandushoiutöö tegemisega (MaaParS § 99 lg 2). Maaparandushoiutööde alla

kuuluvad nii maaparandussüsteemi hooldamine kui ka selle uuendamine (vt MaaParS §-d 44-

46, määruse nr 75 §-d 2 ja 3), kuid mitte maaparandussüsteemi rekonstrueerimine.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et kõne all olevad kraavid olid rajatud enne 01.07.2003 ning

eelnevalt maaparandussüsteemide registrisse kandmata. 25.08.2021 otsuse lisaks oleva

tehniliste andmete teatise kohaselt on ehitise kasutusele võtmise aastaks 1942. Vastustaja on

tuginenud asjaolule, et maaparandussüsteemi kohta olid olemasolevalt kaardilt nähtavad

süsteemi kohta vajalikud andmed, eelkõige kraavid/veejuhtmed ise. Vastustaja asus

25.08.2021 otsuses eelneva alusel seisukohale, et veejuhtmeid, mis moodustavad

maaparandussüsteemi ehitise LAOSE METS, on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3

nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega. Kaebaja on viimase seisukoha

vaidlustanud, leides, et kraavide kasutuselevõtt eeldaks nende rekonstrueerimist. Samuti on

vaidlus küsimuses, kas kraave veejuhtmetena saab pidada maaparandussüsteemiks, mille

kandmine registrisse on võimalik.

PTA 25.08.2021 otsuse järgi põhineb hinnang, et maaparandussüsteem on võimalik

maaparandushoiutööde tegemisega MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia,

eelkõige 16.08.2021 kohapealse ülevaatuse tulemustel, mis on kajastatud protokollis nr

KP_2109194. Vastustaja on selgitatud, et kohapeal teostati paikset visuaalset ülevaatust, mille

3-22-117

4(7)

käigus mõõdeti kuivenduskraavi sügavuseks 0,4 m ja pealt laiuseks 2,0 m. Samas ei ole

protokolli ega ka selles viidatud välitööde lehe põhjal võimalik tuvastada, milliseid kraave

antud ülevaatusel hinnati. Nii protokollis sisalduv tuvastatud asjaolude kirjeldus, protokollile

lisatud fotod, välitööde leht kui ka asjaolu, et kaebajat ei olnud ülevaatusest teavitatudki,

viitavad pigem sellele, et kohapeal on hinnatud üksnes Laose kinnistul asuvate kraavide

seisukorda.

Vaidlus

puudub

selles,

et

kaebajat

ei

teavitatud

ei

kavatsusest

maaparandussüsteem registreerida ega ka 16.08.2021 toimuvast ülevaatusest. MaaParS §-s 99

sätestatud menetluse puhul ei ole küll otsesõnu nõutud kõigi huvitatud isikute menetlusse

kaasamine, kuid säte näeb siiski ette, et PTA-l on mh süsteemi nõuetele vastavusse viimiseks

vajalikele töödele hinnangu andmiseks õigus viibida kinnisasjal, millel maaparandussüsteem

paikneb, kuid seda juhul, kui ka maaparandussüsteemi omanik või tema volitatud isik viibib

kohapeal või on kinnisasjal viibimise aeg temaga kokku lepitud. Praegusel juhul kaebajaga

tema kinnistul viibimise aega kokku lepitud ei olnud. Seega ei kinnita miski, et vastustaja

oleks enne maaparandussüsteemi registrisse kandmist üle vaadanud ka Vahtra kinnistul

asuvad ja Maa-ameti põhikaardilt nähtuvad veejuhtmed, mille vastustaja on otsuses lugenud

süsteemi eesvooluks.

Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuse sisuks on eelkõige hinnangu andmine selle

kohta, kas maaparandushoiutööde teostamisega saab maaparandussüsteemi nõuetega

vastavusse viia, mitte otseselt kellelegi konkreetsete kohustuste panemine, tuleb siiski

arvestada, et maaparandussüsteemi eesvooluna registrisse kantud veejuhtmed võivad edaspidi

muutuda järelevalvemenetluses vastustaja enda ettekirjutuse objektiks (MaaParS § 49 lg 1 p

1). Lisaks on maaparandussüsteemide registri andmed aluseks seadusest tulenevatele

erinevatele kitsendustele. Seda arvestades ei saa õiguspäraseks pidada selliste veejuhtmete

eesvooluna registrisse kandmist, mille toimivuse või mille nõuetele vastavusse viimiseks

vajalike tööde mahu tuvastamiseks pole eelnevalt mingit ülevaatust teostatud.

Asjaoludest ei nähtu, et PTA oleks enne otsuse tegemist, aga ka vaidemenetluse käigus

kaebaja kinnistut puudutavas osas veendunud, ega tehniliste andmete teatise järgi juba 1942.

a-l kasutusele võetud süsteem pole praeguseks faktiliselt kasutusest välja langenud või

milliste tööde teostamine oleks veejuhtmete eesvooluna kasutusele võtmiseks vajalik. Kaebaja

vastavad väited on vaidemenetluses jäetud täiesti tähelepanuta.

Maaparandusseadus lähtub seletuskirja kohaselt tõsiasjast, et erametsamaal paiknevad ning

seni registrisse kandmata süsteemid on valdavalt niivõrd kesises tehnilises seisundis, et

süsteeme rekonstrueerimata ei saagi neid süsteemidena käsitada (seletuskirja lk 100). Seda

teades eeldanuks ka praegusel juhul süsteemi registrisse kandmine vähemalt elementaarsel

tasandil süsteemi, sh eesvoolu seisundi eelnevat hindamist, eriti olukorras, kus vastav küsimus

oli vaidemenetluses tõstatatud.

PTA vastusest kaebusele nähtub, et alles peale kaebaja poolt kohtule kaebuse esitamist asus

PTA kontrollima oma algse hinnangu õigsust, viies kaebaja kinnistul läbi mõõdistustööd.

Toimingu läbiviimise kohta on koostatud protokoll KP_2200616 koos lisadega. Protokolli

põhjal koostatud teabenõude vastusest nähtub, et Vahtra kinnistul oleva 260 m pikkuse

eesvoolukraavi keskmiseks sügavuseks on mõõdetud 0,8 m ja pealt laiuseks ligi 3 m. Kaebaja

teabenõude vastates on PTA kaebajale ühtlasi selgitanud, et eesvoolukraavi lähtest kuni 150

m allavoolu vajab veejuhe täiendavalt setetest puhastamist, tormimurru ja raiejäätmete

likvideerimist veejuhtme sängist ning paisutuse eemaldamist, kulgedes edasi piisavalt

sügaval, et tagada liigvee takistusteta äravool, kusjuures liigvee takistusteta rabasse

juhtimiseks tuleks rajada madal lühike vesivagu.

Ka ülaltoodud selgitusi arvestades ei saa nõustuda PTA seisukohaga, justkui kinnitaksid

09.02.2022 teostatud mõõdistustööde tulemused tagantjärgi, et PTA poolt algselt visuaalse

3-22-117

5(7)

ülevaatusega tuvastatud andmetele tuginedes antud hinnang oli õige ja et asjassepuutuvaid

maaparandussüsteemi rajatisi on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetega vastavusse

viia maaparandushoiutööde tegemisega. Mõõdistamistööd kinnitavad eeskätt veejuhtme

paiknemist kaebaja kinnistul, mitte aga selle nõuetekohasust, sh nõuetele vastavusse viimiseks

vajalike tööde mahtu. Tuleb arvestada, et maaparandusseaduse seletuskirja kohaselt võib

eesvoolust sette eemaldamine kui üks tavapärasemaid maaparandustöid olla olenevalt sette

mahust kas eesvoolu hooldamine, uuendamine või ka rekonstrueerimine. Eesvooludel eristab

uuendamist rekonstrueerimisest eemaldatava sette keskmine maht – alla 10 km2 valgalaga

eesvoolul on vastavaks piiriks 1,2 m3/m. Seletuskirjas on selgitatud, et töö sisu on mõlemal

juhul sarnane, ent põhiline erinevus seisneb eemaldatava sette mahus (vt seletuskirja lk 72).

Praeguses asjas pole ligikaudseltki hinnatud eemaldamisele kuuluva sette mahtu.

Õige on kaebaja väide 09.02.2022 mõõdistustööde teostamisest maaparandussüsteemide

registrisse kantust erinevas asukohas, mis nähtub nii prokollile nr KP_2200616 lisatud

asukohaplaanist kui ka protokollis endas viidatud koordinaatidest (nt X6398066 Y635542;

X6398101 Y635467), mis ei ühti kaardil tähistatud eesvoolu paiknemisega. Nimetatud

asjaolul ei ole siiski määravat tähtsust. Ka kaebaja ise viitab, et kaardil tähistatud asukohas

puudub kraav või mingi muu rajatis, mida saaks maaparandussüsteemi eesvooluks pidada.

Üksnes

registrisse

kantud

ekslikud

asukohaandmed

ei

saaks

faktiliselt

muuta

maaparandussüsteemi olemasolu.

Eelnevast tulenevalt ei ole PTA 25.08.2021 otsus haldusmenetluse (HMS) §-de 54 ja 56 järgi

õiguspärane. HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib

haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Sedastust, et maaparandussüsteem on võimalik MaaParS § 99 lg 1

p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega, tuleb praegusel juhul

pidada haldusakti üheks kandvaks põhjenduseks. Eelpool tuvastatud põhjendamispuuduste

tõttu pole kohtul võimalik veenduda, kas vastustaja on jõudnud õigele lõppjäreldusele. Seega

tuleb PTA 25.08.2021 otsust ja vaideotsust praegusel juhul pidada õigusvastaseks ja need

HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel tühistada.

Kuna kohus tühistab kande põhjustanud haldusakti, tuleb rahuldada ka õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamise nõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. PTA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus leidis õigesti, et vaidluse keskne küsimus on, kas maaparandussüsteemi saab või

ei saa nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega. Kui vastus sellele on

jaatav, siis on maaparandussüsteemi registrisse kandmine MaaParS § 99 kohaselt võimalik.

Ekslik on halduskohtu järeldus, et miski ei kinnita, et vastustaja vaatas enne

maaparandussüsteemi registrisse kandmise üle ka Vahtra kinnistul asuvad ja Maa-ameti

põhikaardilt nähtuvad veejuhtmed, mille vastustaja luges süsteemi eesvooluks. Asjaolu, et

enne hinnangu andmist vaadati muu hulgas üle eesvoolu moodustav kraav, on fikseeritud

maaparanduse ülevaatuse protokollis nr KP_2109194 ja 25.08.2021 otsuses nr 6.1-5/35020-1.

Kaebaja kinnistul asuva ja süsteemi eesvoolu moodustava kraavi ülevaatamine ei eeldanud

viibimist kaebaja kinnistul ega kaebaja osavõttu toimingust. Hinnang anti kaebaja kinnistuga

külgneva tee peal seistes visuaalselt ning tuginedes olemasolevatele kaardi kõrgusandmetele.

Lähtuvalt loodusseadustest voolab vesi kõrgemalt madalamale ning vee voolamise suuna

tuvastamiseks piisab inseneri jaoks kaardile kantud kõrgusarvude numbritest. Asjas ei

kuulunud kohaldamisele MaaParS § 99 lg 10.

3-22-117

6(7)

Asjassepuutumatu on halduskohtu seisukoht, et õiguspärane ei ole selliste veejuhtmete

eesvooluna registrisse kandmine, mille toimivuse või mille nõuetele vastavusse viimiseks

vajalike tööde mahu tuvastamiseks pole eelnevalt mingit ülevaatust teostatud. Kaebaja

kinnistul paikneva eesvoolu ülevaatus leidis aset.

Põhjendatud ei ole halduskohtu etteheide tööde mahu (eemaldamisele kuuluvate setete mahu)

hindamata jätmise kohta. Maaparandussüsteemi puhul loetakse süsteemi uuendamiseks sette

eemaldamist eesvoolust keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri kohta (määruse nr

75 § 3 p 1). Sette mahu hindamiseks ei olnud vajalik täpsete mõõdistustööde teostamine, vaid

piisas ligikaudsetest andmetest ja trapetsi pindala valemist. Kaebaja kinnistul asuva kraavi

pealtlaius oli umbes 3 m ja sügavus keskmiselt 0,8 m. Tavapärane eesvooluna toimiva kraavi

põhjalaius on 0,4 m ja sügavus 1 m. Kui eelnimetatud parameetritega kraav tuleks kaevata

nullist, oleks eemaldatava pinnase maht 1,7 kuupmeetrit meetri kohta. Kuna antud juhul on

tegemist juba olemasoleva kraaviga, millel sügavust keskmiselt 0,8 m, ei saa sette

eemaldamise maht mingil juhul ületada 1,2 m3. Seega sai vastustaja ka ilma mõõtmistöödeta

järeldada, et eesvoolu nõuetele vastavusse viimine ei nõua kraavist setete eemaldamist mahus,

mis väljub süsteemi uuendamise piiridest.

MaaParS § 99 lg 2 näeb sõnaselgelt ette, et MaaParS § 99 lg p-de 2 ja 3 nõuded loetakse

täidetuks siis, kui PTA hinnangul saab maaparandussüsteemi nimetatud nõuetega vastavusse

viia maaparandushoiutöö tegemisega. Selline hinnang on antud ülevaatuse protokollis nr

KP_2109194 ja 25.08.2021 otsuses. Hinnang on kehtiva õigusega kooskõlas ning selle

andmisel ei esinenud menetlus- ega vormivigu.

10. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Eesvoolu määramine toimus kaebaja tagaselja ja hindamisega. On teadmata, kui suur on

suunatav vooluhulk ning voolusuunda ei ole looduses kindlaks tehtud. Ka vastustaja ise

kinnitab, et voolusuund on tuletatud kõrgusandmetest.

Ebaõige on vastustaja väide, et eesvoolu nõuetele vastavusse viimisega kaasnevat setete

mahtu sai arvutada ilma mõõdistustöid teostamata. Kinnikasvanud kraavides setete leidmine

eeldab täiendavat uuringut. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on vastustaja väitnud Vahtra

kinnistu kraavi laiuseks 3 m. PTA 09.02.2021 ülevaatuse protokolli KP_2200616 lisatud

mõõdistusjooniselt nähtub keskmine sügavus, laiust märgitud pole. Fotomaterjal puudub.

Süsteemi toimimine ei ole tagatud juba maanteetruubi asukoha tõttu. Maaparanduse

ülevaatuse protokolli KP_210994 on märgitud, et maanteetruup tuleks paigaldada 25 m

Koikküla poole reljeefi madalamasse kohta. Truubi paigaldamist teise kohta ei saa vaadelda

truubi korrastamisena.

11. Y apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebajale kuuluval Vahtra kinnistul asub osa enne 01.07.2003 juulit (1942. a-l) ehitatud

maaparandussüsteemist. Hetkel ei vasta maaparandussüsteem nõuetele. MaaParS § 99 lg-te 1

ja 2 kohaselt võib sellisele süsteemile anda kasutusloa maaparandussüsteemi registrisse

kandmisega, kui PTA hinnangul saab maaparandussüsteemi viia nõuetega vastavusse

maaparandushoiutööde tegemisega.

3-22-117

7(7)

Vastustaja jaataski seda võimalust 25.08.2021 otsuses nr 6.1-5/35020-1 (dtl 14), mis põhines

16.08.2021 maaparanduse ülevaatuse protokollil nr KP_2109194 (dtl 11-12).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnimetatud otsusest ega protokollist pole

võimalik aru saada, millel põhines vastustaja hinnang, et maaparandussüsteemi on võimalik

nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega ehk vajalik pole süsteemi

rekonstrueerimine. Kaebaja kinnistu ülevaatus toimus vastuolus MaaParS § 99 lg-ga 10, mis

eeldab, et maaparandussüsteemi omanik on menetlustoimingu tegemise juures või ülevaatus

toimub ilma omanikuta, kui kinnisasjal viibimise aeg on omanikuga kokku lepitud. Kaebajat

ülevaatuse toimumise ajast ei teavitatud. PTA 16.08.2021 protokollis ja 25.08.2021 otsuses

puuduvad mistahes kontrollitavad andmed, mis iseloomustaksid Vahtra kinnistul asuva

eesvoolukraavi seisundit. Arvestades kaebaja poolt esitatud fotosid kraavi olukorra kohta (dtl

29), ei saanud vastustaja vaid visuaalse vaatluse teel tuvastada MaaParS § 99 lg 2 eelduse

täitmist.

Õige pole vastustaja seisukoht, et MaaParS § 99 lg 10 ei kohaldunud, sest füüsiliselt kaebaja

kinnisasjale ei mindud, vaid hinnang anti kinnisasjaga külgneva tee peal seistes. MaaParS §

99 lg 10 eesmärgiks ei ole ringkonnakohtu hinnangul üksnes valduse kaitse, vaid kinnisasja

omaniku kaasamine menetlusse. Maaparandussüsteemi registrisse kandmisega kaasnevad

kinnisasja omaniku jaoks kitsendused, mistõttu peab isikul olema võimalus menetluses kaasa

rääkida. Tee, millel ülevaatuse tegija väidetavalt seisis, kulgeb vaidlusaluse eesvoolukraaviga

risti. Ilmselgelt ei olnud võimalik sealt anda hinnangut kraavi seisundile 260 m ulatuses.

14. Vastustaja viis kohtumenetluse ajal kaebaja osavõtul läbi uue ülevaatuse, mille tulemused

nähtuvad PTA 09.02.2022 maaparanduse järelevalve protokollist nr KP_2200616 ning selle

lisadest (dtl 65–72). Lisaks selgitas PTA 11.02.2022 kirjas (dtl 73–74) järgmist:

mõõdistustööde käigus selgus, et Vahtra kinnistul oleva eesvoolukraavi (pikkus 260 m)

keskmine sügavus on 0,8 m ja pealt laius ligi 3 m (vt Laose mets eesvool mõõdistus).

Eesvoolukraavi lähtest kuni 150 m allavoolu vajab veejuhe täiendavalt setetest puhastamist,

tormimurru ja raiejäätmete likvideerimist veejuhtme sängist, paisutuse eemaldamist. Edasi

kulgeb veejuhe piisavalt sügaval, et tagada liigvee takistusteta äravool. Liigvee takistusteta

rabasse juhtimiseks tuleks rajada madal lühike vesivagu.

Halduskohus märkis õigesti, et toimunud mõõdistamistööd kinnitavad veejuhtme paiknemist

kaebaja kinnistul, mitte aga selle nõuetekohasust ning nõuetele vastavusse viimiseks vajalike

tööde mahtu. Ringkonnakohus leiab, et tööde mahu hindamine on MaaParS § 99 lg 2 kohaselt

vastustaja kohustus. Seda ei saa asendada vastustaja esindaja poolt apellatsioonkaebuses

toodud trapetsi pindala valemiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ilmne, et sette

eemaldamise maht ei saa mingil juhul ületada 1,2 m3 meetri kohta. Kaebaja fotode kohaselt on

kraav vaevumärgatav. Lisaks võis tulemust mõjutada asjaolu, et ülevaatus toimus talvel, mil

portaali ilm.ee andmetel oli sel perioodil pidevalt nii lume-, lörtsi- kui ka vihmasadu. Setete

mahu üle otsustamine oli seega raskendatud.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb esindajakulude hüvitamist 975 eurot. Tegemist on

vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb vastustajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)