3-22-100/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-100

Haldusasi

X kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

15.12.2021 käskkirjale nr 3-1/21-107

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Eero Tonka

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, esindaja MK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus

haldusasja nr 3-22-100 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-100

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) vabastas 15.12.2021 käskkirjaga

nr 3-1/21-107 X teenistusest koondamise tõttu 31.12.2021.

Alates 01.01.2022 jõustuva struktuurimuudatuse tõttu kaotatakse teenistuskohtade koosseisust

sideosakonna juristi ametikoht. Puudub ametikoht, mida avaliku teenistuse seaduse (ATS) §

90 lg 7 alusel pakkuda.

2. X esitas 13.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse teenistusest vabastamise

õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.

Vastustajale oli sideosakonnas ühe juristi ametikoha kaotamine juba pool aastat ette nähtav

ning kaebaja koondamise asemel saanuks kaotada vahepeal täitmata sideosakonna juristi

ametikoha. Vastustaja on jätnud teostamata sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike

võrdluse. Vastustaja on jätnud enne kaebaja koondamist talle pakkumata sarnaste

teenistusülesannetega ametikoha.

3. TTJA palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et koondamismenetlus viidi läbi

õiguspäraselt.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.11.2022 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistades TTJA

15.12.2021 käskkirja nr 3-1/21-107 õigusvastaseks ning mõistis TTJA-lt kaebaja kasuks välja

tema kolme kuu keskmise palga hüvitise.

Puudub vaidlus, et TTJA sideosakonna koosseisus oli kolm täidetud juristi ametikohta, millest

üks alates 01.01.2022 kaotati. Seega oli tegemist koondamissituatsiooniga. Teenistusest

vabastamise otsustamisel koondamise tõttu tuleb otsustada teenistusse jäämise eelisõiguse

küsimus. ATS § 116 lg 2 sätestab, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus

põhikohaga ametnikul ja põhikohaga ametnikest paremate teenistusalaste näitajatega

ametnikul. Puudub vaidlus selles, et sideosakonna kahele juristi kohale eelistatud isikud ja

kaebaja olid põhikohaga ametnikud. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist

võrrelda koondamissituatsioonis olevate teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada

seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat

tema vabastamisest koondamise tõttu.

Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks enne kaebaja teenistusest vabastamise

otsustamist viinud läbi sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike võrdluse. Vastustaja

vastupidine väide on paljasõnaline. Sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike võrdlust

ei nähtu ei kaevatavast käskkirjast, koondamisteatest ega ka kohtumenetluses vastustaja poolt

esitatud dokumendist pealkirjaga „Vahetu juhi selgitus ametikohtade võrdluse teostamise

kohta“. Viimati nimetatud dokumendist nähtub üksnes vahetu juhi hinnang kaebajale.

Vastustaja poolt kohtumenetluses esile toodud mittevaieldav asjaolu, et kaebaja tegeles

vahetult teenistusest vabastamisele eelnenud perioodil kiire interneti arendamise riigipoolse

toetuse

väljamaksete

taotluste

menetlemise

projektiga,

viitab

pigem

sellele,

et

koondamissituatsioonis olnud teenistujate teenistusalaste näitajate võrdlemine polnud

sideosakonna töökorraldusest ja teenistusülesannete jaotusest tulenevalt võimalik (puudub

vaidlus, et selle projektiga tegeles kaebaja vastustaja otsesel korraldusel), mistõttu tulnuks

sellises olukorras ATS § 116 lg 2 kolmanda lause kohaselt eelistada ametnikku, kes on

teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on

ülalpeetavaid. Asjas pole tuvastatud, et vastustaja oleks kaebaja teenistusest vabastamise

küsimuse otsustamisel nimetatud asjaoludega arvestanud. Ka kohtumenetluse käigus pole

vastustaja näidanud ega tõendanud teenistust jätkavate ametnike eeliseid võrreldes kaebajaga

ATS § 116 lg 2 kolmanda lause tähenduses.

3-22-100

3(6)

Teenistusse jäämise eelisõiguse küsimuse otsustamisel on tegemist ametnike teenistusest

vabastamise õigust omava isiku kaalutusõigusega. Kuivõrd vastustaja pole otsustamisel

arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, siis on tegemist kaalutlusõiguse väärkohaldamisega.

Kaalutlusvea tõttu on kaebaja teenistusest vabastamine materiaalselt õigusvastane ja puudub

vajadus hinnata kaebaja ja vastustaja teisi teenistusest vabastamise õiguspärasust käsitlevaid

väiteid.

Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista kaebuses taotletud ATS § 105 lg-s 1 sätestatud kaebaja kolme kuu keskmise palga

suurune hüvitis. Kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles kaebaja taotleb kaheteistkümne

kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist. Asjas pole ilmnenud selliseid erandlikke

asjaolusid, mis tingiksid ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise suuruse

muutmist. Kaebaja hinnang, et seaduses sätestatud kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis

ei oma vastustaja suhtes piisavat preventiivset mõju hoidumaks tulevikus sarnastest vigadest,

pole asjakohane. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis pole nimelt käsitatav sanktsiooni, vaid

kahjuhüvitisena. Hüvitise suurendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui õigusvastane

teenistusest vabastamine on toonud ametnikule kaasa keskmisest raskemad tagajärjed. Näiteks

on 15 000 euro suurune hüvitis mõistetud välja isikule, kes õigusvastase teenistusest

vabastamise tõttu kaotas õiguse saada väljateenitud aastate pensioni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus tühistada osas, mille

kohus jättis kaebuse rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies

ulatuses.

Kui kaebaja taotleb ATS § 105 lg 1 alusel kolme kuu keskmise palga summast suuremat

hüvitist, tuleb nõude lahendamisel muu hulgas arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise

asjaolusid ja mõlema poole huve. Halduskohus pole seda teinud.

Kaebaja koondamine oli välditav. Olukorras, kus sideosakonna juristi kolmest kohast oli

täidetud kaks ja vastustajale oli ette nähtav, et üks koht kolmest peatselt kaotatakse, nimetas

vastustaja 2021. a suvel ikkagi ametisse ka kolmanda juristi. Halduskohus ei nõudnud

kolmanda juristi ametisse nimetamisega seotud dokumente välja.

Kaebaja kasvatab kolme alaealist last, ametisse jäetud juristidel ei ole ülalpeetavaid.

Vastustaja eksis oluliselt põhiseaduse §-s 27 sätestatud perekonna ning vanemate ja laste

kaitse põhimõtete vastu.

Vastustajal oli võimalik pakkuda kaebajale enne koondamist teist ametikohta. Selle asemel

valetas vastustaja kaebajale, et tal puudub selline ametikoht.

Vastustaja on kaebaja suhtes üles näidanud üleolevat ja lugupidamatut suhtumist. Näiteks

väitis vastustaja, et kaebajal puudub piisav inglise keele oskus. Samuti on alusetu vastustaja

hinnang, et kaebajal puuduvad tööks vajalikud oskused. Enne koondamisteate andmist puudus

igasugune mõistlik suhtlus ja konstruktiivne dialoog. Koondamisteade esitati kaebajale

vahetult enne jõule ning kaebaja sünnipäeva. Vastustaja väidab vääralt, et kaebaja jäi

kompromissläbirääkimistel jäigalt 6 kuu hüvitise nõude juurde. Tegelikult oli kaebaja nõus 5

kuu hüvitisega. Koondamisteate esitamise ja kaebaja teenistusest vabastamise järgselt on

vastustaja järjepidevalt üksnes rõhutanud kaebaja alaväärsust ja enda üleolekut. Selline

käitumine ja suhtumine on põhjustanud kaebajale enam pingeid, stressi ja läbielamisi, kui see

olnuks vastustaja poolt vastustaja viisaka ja lugupidava käitumise korral.

ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab muu hulgas ka õigusvastase käitumisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Lähtuda tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-st 5.

3-22-100

4(6)

Õige pole halduskohtu seisukoht, et ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis pole käsitatav

sanktsiooni, vaid kahjuhüvitisena ning arvestada saab üksnes kaebajale ametist vabastamisega

kaasnenud tagajärgi, mitte aga vastustaja käitumist, rikkumise ulatust ja suhtumist kaebajasse

ametist vabastamise ajal ja selle järgselt. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-83-15 leidnud, et

hüvitisel on nii kahju hüvitamise kui ka enese rehabiliteerimise eesmärk.

Määratav hüvitis peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ega tohi riivata mõistliku

isiku õiglustunnet. Lisaks tuleb arvestada, et vastustaja on avaliku võimu teostaja, kellelt tuleb

eeldada eeskujulikku ja eksimatut käitumist ametnikega suhtlemisel, teenistussuhtes kehtivate

reeglite järgimisel ning teenistussuhte õiguspärasel lõpetamisel.

6. TTJA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Põhjendatud pole kaebaja väited, et vastustaja oli tema suhtes lugupidamatu ja üleolev.

Vastustaja on olnud vastutulelik. Vahetu juht on kaebaja kohta esitanud üksnes tõendatud

väiteid. Hinnang ametnikule, mille kohaselt kuulub ta koondamisele, ei ole üleolev ega

ebaviisakas. Sellise hinnangu andmist nõuab ATS. Asjaolu, et vahetu juhi poolt antud

hinnangut ei saa käsitada kui isiklikku ebasümpaatiat või negatiivset suhtumist, on muu

hulgas leidnud Tallinna Ringkonnakohus 11.07.2019 otsuses nr 3-18-1009. Olukorras, kus

kohus tuvastas vastustaja eksimuse üksnes koondamise põhjendamisel, puudub alus kolme

kuupalga suuruse hüvitise suurendamiseks.

Kaebaja väidab vääralt, et vastustajal oli võimalik talle pakkuda teist ametikohta. Kaebaja

teenistusstaaži vältel sai vastustajale selgeks, et kaebaja ei ole niivõrd võimekas juristi

ametikohal kui temaga koondamissituatsioonis olnud kaks teist juristi. Seda kinnitab asjaolu,

et koondamisele eelnenud kuue kuu jooksul ei täitnud kaebaja juristi ülesandeid. Vastustaja ei

valetanud, et vabad ametikohad puuduvad. Seejuures on koondataval omal algatusel võimalik

esitada taotlus vabade ametikohtade loetelu esitamiseks. ATS § 90 lg-st 7 ei tulene kohustust

pakkuda kaebajale ametikohta, mille kvalifikatsiooninõuded on kõrgemad ja tööülesanded

keerukamad, kui kaebaja senine ametikoht. Kaebaja heidab ette, et teda ei edutatud tarbijate ja

ettevõtjate nõustamise osakonna juristi ametikohale. Selle ametikoha osas oli välja kuulutatud

konkurss. Koondamissituatsioonis olev ametnik ei saa ametiasutusele dikteerida, millises

korras viimane täidab konkursi korras täidetava koha.

Kaebaja poolt taotletav ligi 20 000 euro suurune hüvitis ei ole õiguslikult põhjendatud. Kolme

kuu hüvitis on õiglustundel põhinev. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis ei ole olemuselt

mittevaralise kahju hüvitis, vaid kompensatsioon õigusvastaselt teenistusest vabastamise

korral.

Vastustaja ei ole esimene tööandja, kelle suhtes on kaebaja kohtusse pöördunud hüvitise

nõudega (vt haldusasjad nr 3-18-862, 3-18-1009). Seega annab kaebaja varasem käitumise

aluse arvata, et teenistussuhte lõppemine päädib põhjendamatute laimavate süüdistustega

eelneva tööandja vastu.

ATS § 105 lg 2 sätestab suurema hüvitise muu hulgas olukorraks, kus õigusvastaselt

teenistusest vabastatud ametnik kasvatab alla 7-aastast last. Kaebajal on küll kolm alaealist

last, kuid nad on vanemad kui 7-aastased. Kolme lapse kasvatamine ei anna alust ATS § 105

lg-s 1 sätestatud hüvitise suurendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kuna vastustaja pole apellatsioonkaebust esitanud, on vaidluse all üksnes küsimus, kas

kaebajale oleks tulnud määrata suurem hüvitis kui kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Ringkonnakohus lähtub seejuures halduskohtu poolt tuvastatud asjaolust, et vastustaja

15.12.2021

käskkiri

nr

3-1/21-107

on

põhjendamispuuduste

tõttu

õigusvastane.

3-22-100

5(6)

Ringkonnakohus märgib vaid, et halduskohus on haldusakti õiguspärasust kontrollides

tuginenud ATS-i redaktsioonile, mis kaotas kehtivuse 31.03.2013.

8. Vastavalt ATS § 105 lg-le 1 on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus

nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama lõike teise lause kohaselt

võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema

poole huve. Kuigi halduskohus oma seisukohta täpsemalt ei põhjendanud, nõustub

ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et asjaolud, mis tingiksid ATS § 105 lg-s 1

sätestatud hüvitise suurendamise, puuduvad. Alljärgnevalt hindab ringkonnakohus kaebaja

väiteid, miks oleks hüvitise suurendamine siiski põhjendatud.

9. Asjakohane ei ole kaebaja kaalutlus, et vastustaja on avaliku võimu teostaja, kelle suhtes

kehtib hüvitise suuruse kindlaksmääramisel kõrgendatud standard. ATS reguleeribki

teenistussuhteid, kus nn tööandjaks on avaliku võimu kandja. Seega on seadusandja ATS §

105 lg-s 1 hüvitise tavapärase suuruse kehtestamisel eeltooduga juba arvestanud. Samuti ei ole

põhjust arvata, et seadusjärgse hüvitise väljamõistmisel riivatakse kellegi õiglustunnet.

10. Halduskohus leidis õigesti, et ATS § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitis ei ole sanktsioon.

Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-83-15 ei tulene vastupidist. Riigikohus on

rehabiliteerivat eesmärki vaadelnud kõigi nõuete kontekstis, mida saab distsiplinaarkorras

õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral kohtule esitada. Riigikohus väljendas lahendis

selgelt, et ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav kahjuhüvitisena (p

13).

ATS-i kontekstis saab tegemist olla avaliku võimu poolt tekitatud kahjuga, millele laieneb

riigivastutuse seaduse (RVastS) regulatsioon. Õige pole seega kaebaja tuginemine VÕS-i

sätetele.

Üldjuhul eeldatakse, et ATS § 105 lg 1 lauses 1 sätestatud hüvitisega on õigusvastaselt

teenistusest vabastatud ametnikule tekkinud kahju hüvitatud. Kaebaja ei ole ära näidanud, et

tema jaoks oleks seoses õigusvastaselt teenistusest vabastamisega tekkinud kahjulikud

tagajärjed, mida tavapäraselt ei kaasne või mida kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis ei

kata.

11. Kolme alaealise lapse kasvatamine ei ole hüvitise suurendamise aluseks. ATS § 90 lg 5

järgi on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus,

teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui

selliseid ametnikke on mitu, siis on eelis ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last.

Vaidlust pole selles, et ükski kaebaja lastest polnud koondamise ajal nii noor. Alles

eelnimetatud eelisõigustatud isikute puudumise korral tuleb muu hulgas arvestada ka

ametniku ülalpeetavate arvuga.

Seega ei esinenud kaebaja puhul asjaolusid, mis oleksid andnud talle ilmselge eelise või üldse

välistanud koondamise (ATS § 100). Kuigi teenistusest vabastamise haldusakt on

põhjendamispuuduste tõttu õigusvastane, ei saa sellest järeldada, et õiguspärane oleks saanud

olla üksnes lahendus, mille järgi kaebaja oleks jäetud teenistusse.

12. Õige pole ka kaebaja seisukoht, et koondamine oleks olnud välditav, sest kolmas juristi

ametikoht täideti ajal, mil vastustaja teadis struktuurimuudatustest.

Õigusvastane pole vastustaja tegevus, mis seisneb vabade ametikohtade täitmises. Vaidlust

pole selles, et kolmas jurist nimetati teenistusse ajal, mil struktuurimuudatuste osas polnud

siduvat otsustust veel tehtud.

13. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajale valetanud vaba ametikoha

puudumisekohta. Vastustaja hinnangul olid tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juristi

3-22-100

6(6)

ametikoha kvalifikatsiooninõuded kõrgemad ja tööülesanded keerukamad, kui kaebaja senine

ametikoht.

Õige pole aga vastustaja viide asjaolule, et ametikoht otsustati täita konkursi teel ning seetõttu

ei saanud seda kaebajale pakkuda. Riigikohus avaldas sellise seisukoha 19.12.2011 otsuses nr

3-3-1-50-11, kui kehtis ATS v.r. Kehtiv ATS § 18 lg 5 sätestab seevastu, et konkurssi ei

korraldata, kui ametnik viiakse üle teisele ametikohale ATS § 90 lg 7 alusel.

Riigikohus on 25.01.2017 otsuses nr 3-3-1-49-16 rõhutanud, et ATS § 90 lg‑st 7 ei tulene

ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne

koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste

teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas (p 16). Vajadusel võib ametikoha pakkumata

jätmist põhjendada tagantjärele kohtumenetluses (p 17).

Vastustaja on kohtumenetluses esitanud tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juristi

ametijuhendi, mille kohaselt peab ametniku inglise keele oskus vastama keeletasemele C1.

Kaebaja varasemal ametikohal piisas B1 keeletasemest. Kaebaja ise on CV-s hinnanud oma

keeletaseme heaks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud vastupidiseid andmeid. Määrav

ei ole, et juristi ametijuhend on kinnitatud alles 11.02.2022. Inglise keele oskust kõrgtasemel

eeldas vastustaja juba 14.12.2021 avaldatud konkursiteates.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on kaebaja suhtes olnud üleolev ja

lugupidamatu. Arvestades struktuurimuudatuse toimumise aega, puudub mistahes alus arvata,

et kaebaja koondamine enne jõule ning kaebaja sünnipäeva oli kantud soovist tekitada

kaebajale täiendavaid läbielamisi. Ka vastustaja hinnangut kaebaja keele- ja tööoskusele ei saa

pidada kaebaja alavääristamiseks. Tegemist on kaebaja vahetu juhi analüüsiga, mis on

sõnastatud neutraalses vormis. Igasugune negatiivne tagasiside ei ole solvamine.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)